Nende kahe juhtumi puhul on huvitav tagantjärgi mõtiskelda, milliste parameetrite ja näitajate alusel politseiametnikud langetasid oma otsused karistuse kohaldamise suhtes. Siinkohal on mitmeid tegureid, mis mõjutavad politsei otsuseid antud teemas. Esmasena võib välja tuua riigi seadusandliku poole, millega on politseile etteantud kindlad karistuse kohaldamise etapid ja raamid, mille piires karistuste kohaldamine toimub. Kiiruseületajate puhul rakendatakse üldjuhul sanktsioonina rahatrahvi. Raamid omakorda sätestavad ära trahvide suurused vastavalt seadusest tulenevatest sätetest. Toodud asjaolude arvestamisel tavaliselt sõltub sanktsiooni määr ja suurus. Üldjuhul politsei võtab aluseks karistuse määramisel sanktsiooni keskmise määra, millest üles- ja allapoole määramisel arvestatakse teo eesmärki ja ohu suurust. Lisaks trahvide määramisel arvestab politsei ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
äravõtmist. Bordellist ärajooksmise takistamiseks ähvardatakse nii füüsilise vägivalla kui sugulastele rääkimisega; praktiseeritakse tüdrukute majas kinnihoidmist või üksnes järelvalve all välja lubamist. Ühe uurimuse käigus kuuldud juhtumi puhul ei antud teenitud raha tüdrukutele kohe kätte, vaid maksti osadena, et seeläbi suurendada alaealiste seotust bordelliga. Maja sisekorra vastu eksimisel (kliendi teenindamisest keeldumisel, ära jooksmisel jms) kasutatakse sanktsioonina trahvimist, mille summad ulatuvad tuhandetesse ja kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Osades bordellides peavad tüdrukud maksma ka majutamise eest. Kogutud andmete põhjal on kohalike inimkaubitsejate hulgas nii mehi kui naisi erinevatest vanusrühmadest nii 20-ndates kui keskeas inimesi. Naissoost kupeldaja puhul võib tegu olla ka varasemalt ise prostitueerinud isikuga. Inimestega kaubitsejad on sageli tihedalt seotud ka narkoäriga.
Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemist on käsitletud karistusseadustiku §-s 184. Kuriteo toimepanemise eest nähakse ette ühe- kuni kümneaastane vangistus. Tegu on narkokuritegevuse vastu võitlemise põhiparagrahviga. 15 Kui aga tegu on toime pandud, sarnaselt eelmises paragrahvis käsitletule, grupi või juriidilise või faktilise retsidiivi poolt, karistatakse teo toimepanijat kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seega nähakse sanktsioonina ette suhteliselt kõrge karistus, mille ülemmäär on sarnane mõrvaga16 - 15 aastat. Võrreldes aga karistusastmeid raske tervisekahjustuse17 tekitamise eest ja suures 14 Siinjuures on oluline, et süüteokoosseisu objektiivse külje täidab nii juriidiline kui ka faktiline retsidiivsus, alates uuest redaktsioonist (01.01.2004) ei ole vajalik ka samaliigiline korduvus, piisab ükskõik millise kuriteo korduvast toimepanemisest. 15 Komisjoni istung 04.11.2003 http://web.riigikogu
Kuigi ka lubadusega nõustumine oli võtja isiku suhtes kuritegu, siis Prantsusmaal tol ajahetkel ei peetud vajalikuks andja ega vahendaja tegu kriminaliseerida. Seevastu samal ajahetkel Saksamaal Saksa Riigi Kriminaalkoodeksi59 alusel oli ametnikule võimalus määrata santsioonina kuni viis aastat sunnitööd, altkäemaksu andjale aga vangistus (piirmäär puudus) ning lisakaristusena kodanikuõiguste äravõtmine. Vabadusekaotus on altkäemaksu sanktsioonina rakendatav Saksamaal ka tänasel päeval, samuti ka Prantsusmaal. Meie põhjanaabrite, so Soome Vabariigis on altkäemaksu võtmise eest sanktsioonina ettenähtud rahatrahv või kuni kahe aastane vangistus60. Seevastu idanaabritel, so Venemaal61 on pistise (KarS mõttes pistis, seaduses eneses sätestatud altkäemaksu võtmine § 290 all eraldi lõiked ametiisiku seadusliku ja ebaseadusliku tegevuse kohta) võtmise eest võimalik karistus rahatrahv või 57
(1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Õigustkaitsvas normis peab õigusnormi loogiline struktuur paika, sest esineb alternatiivne abstraktne faktiline koosseis ja alternatiivne õiguslik tagajärg sanktsioonina. III. § 237. Terrorikuritegu (1) Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase,välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse
kaldub kõrvale- kui vanne on juba antud. Kui kohus siiski määrab- võib esitada määruskaebuse sellele määrusele. Saab tugineda sellele, et mingit alust ei ole arvata, et kaldub kõrvale. 3.3 sundtoomine ja vahistamine kohustuste täitmise juures- tekib küsimus, mis saab, kui ei täida neid kohustusi? Sundtoomine- kui on alust arvata, et ise kohale ei tule, hoiab kõrvale, võlgnik ignoreerib, siis võib kohaldada sundtoomine- võetakse vahi alla, pärast tuleb vabaks lasta. Spets sanktsioonina võib kohaldada ka aresti kuni 3 kuud. Aresti võimalus tuleneb sellest, kui ei täida kohustusi (teabe andmine, vande andmine, rikub elukohast lahkumise keeldu jne ). PS-ga kooskõla? Aresti ei määrata sellepärast, et on tekitanud maksejõuetusi, vaid ei ole täitnud oma p men-st tulenevaid kohustusi, see on spets mõjutusvahend, et täidaks oma kohustusi. Kuidas tõlgendada 89 lg 2- Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Kas kolm kuud on absoluutne piir? Võib vaielda
hooletus, tahtlus. Lepinguvälise puhul on alati oluline süü! Lepingulise puhul alati mitte. VASTUTUS Juriidilise vastutuse mõiste ja tunnused. Juriidilise vastutuse all kõige laiemas mõistes käsitleme nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi. NB! Lähtume ka juriidlise vastutuse seletamisel delikti käsitluse loogikast! KarSs rakendatakse süüdlase suhtes sanktsioonina karistust, riikliku sundi - vabadusekaotus, varaline, tsiviildelikti õiguses on aga põhieesmärgiks tekitatud kahju hüvitamine ja võimalikult esialgse olukorra ennistamine. Juriidilise vastutuse tunnused: I seos riikliku sunniga II aluseks saab olla õigusrikkumine, see on vastav koosseis, subjekti väline käitumise akt ja tema tahe õigusvastane tegu toime panna - süü - langevad kokku III riikliku sundi saab rakendada ainult selleks pädev organ või ametiisik, kes on õigustatud
veapunkt vastavale kontole (vt. ka alljärgnev p 5a) või näha veapunkti kohaldamine ette 1 30 SE I (23.03.1999). Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=30&t=E; 155 SE I (6.08.1999). Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=155&t=E. 49 iseseisva sanktsioonina (nt hoiatustrahvina või suulise hoiatamisena VäärTMS §-de 53 ja 54 analoogina). Ühelgi juhul ei kanta veapunkti karistusregistrisse. 4. Valikuvõimalus Ilmselt ei ole otstarbekas anda menetlusalusele isikule õigus ise otsustada, kas ta soovib asja menetlemist üldkorras ilma veapunktita või valib ta veapunkti ning seega loobutakse väärteokaristusest (seda võiks siiski kaaluda kergete rikkumiste korral, mis tooksid kaasa
Seda tehakse motivatsioonisusteemide abil, kus tegevuse negatiivsete tulemuste eest karistatakse (boonustest ilmajäämine, laitused, trahvid jms) ja positiivseid (lisa)tulemusi premeeritakse (kiitused, boonused, edutamine jms). Niisuguse motivatsioonisusteemi elemendid sisalduvad riigi tasemel ettevõtetele, näiteks maksususteemis (saastemaks sanktsioonina, maksuvabastus või subsiidium soodustusena), ning ettevõtte tasandil, näiteks töötajate põhipalga täiendamises esiletõstmise, boonuste ja edutamise susteemiga. Adekvaatne motivatsioonisusteem tagab kõigil hierarhilistel tasandeil subjektide omakasupuudlike eesmärkide kooskõla susteemi kui terviku metaeesmärkidega. 8
viivitusintressi päevas ülekandmisele kuuluvalt summalt. Kuna töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel, siis on võimalus leppida kokku uues (reaalses) palgapäevas. Ühepoolselt ei saa tööandja ega töötaja töölepingut muuta. Lisaks näeb töölepingu seadus töötajale ette võimaluse (mitte kohustuse) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepingu seadus § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel. Sanktsioonina on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema. §37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral (1) Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni
Vabatahtliku likvideerimise motiividel ei ole õiguslikku tähendust. Vabatahtliku likvideerimise aluseks on esindusorgani otsus. Põhikirjas ettenähtud juhul nõuab sellise otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamust. Reeglina ühingute põhikirjad ei näe ette likvideerimise otsuse tegemise õiguse volitamist alaliselt tegutsevale juhtimisorganile (juhatusele). Ühingu tegevuse sundlõpetamine võib toimuda halduskohtu otsuse alusel sanktsioonina haldusõiguserikkumise eest, samuti võib oma olemuselt sundlõpetamine toimuda muudel seaduses otse nimetatud juhtudel. Nii tuleb ühingu tegevus lõpetada, kui ühingu liikmete arv on väiksem seaduses sätestatust (alla kolme liikme mittetulundusühingute seaduse järgi, alla 1000 liikme erakonnaseaduse järgi). Viimasel juhul teevad ühingu tegevuse lõpetamise otsuse ühingu allesjäänud liikmed. Ühingu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkogu likvideerimiskomisjoni,
Vabatahtliku likvideerimise motiividel ei ole õiguslikku tähendust. Vabatahtliku likvideerimise aluseks on esindusorgani otsus. Põhikirjas ettenähtud juhul nõuab sellise otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamust. Reeglina ühingute põhikirjad ei näe ette likvideerimise otsuse tegemise õiguse volitamist alaliselt tegutsevale juhtimisorganile (juhatusele). Ühingu tegevuse sundlõpetamine võib toimuda halduskohtu otsuse alusel sanktsioonina haldusõiguserikkumise eest, samuti võib oma olemuselt sundlõpetamine toimuda muudel seaduses otse nimetatud juhtudel. Nii tuleb ühingu tegevus lõpetada, kui ühingu liikmete arv on väiksem seaduses sätestatust (alla kolme liikme mittetulundusühingute seaduse järgi, alla 1000 liikme erakonnaseaduse järgi). Viimasel juhul teevad ühingu tegevuse lõpetamise otsuse ühingu allesjäänud liikmed. Ühingu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkogu likvideerimiskomisjoni,
inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist ühiskonnast. Inimühiskonna algusest peale on mainitud eesmärgi saavutamiseks praktiseeritud kurjategijate füüsilist likvideerimist ehk hukkamist, niisiis rakendatud surmanuhtlust. See ürgne karistusviis, mis õigusteoreetikute arvates saab alguse veritasust ja inimeste ohverdamisest jumalatele (Sootak 1994), on reaalse sanktsioonina XX sajandi lõpus kaotatud enamiku Euroopa riikide karistuspraktikast. Lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Konventsioonist (4. november 1950, Rooma) ning eriti selle konventsiooni kuuendast protokollist (28. aprill 1983, Strasbourg) on abolitsionistlikud ideed omandanud Euroopa kultuuriruumis suure poliitilise tähtsuse ning nende ignoreerimist ei saa endale lubada ükski Euroopa riik. Abolitsionistlik
vanglakaristus); 4) osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine (kuni üheaastane vanglakaristus). Samuti on vastavalt karistusseadustiku §-le 364 karistatav keskkonna saastamisega kahju tekitamine inimese elule ja tervisele, ohu tekitamine inimese elule ja tervisele ning olulise kahju ohu põhjustamine vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- ja taimeliikide isenditele või nende osadele. Ohu põhjustamisel on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus. Olulise kahju tekitamisel on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus ning suure kahju korral on sanktsiooniks kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Keskkonna saastamisel ettevaatamatusest tehakse edaspidi vahet ohu tekitamisel (sealhulgas inimese elule ja tervisele), olulise ja suure kahju tekitamisel. Sanktsioonid
jaotada (muuta). P.2. Juriidilise vastutuse tunnused Juriidilise vastutuse tunnused on: 1) seos riikliku sunniga, s.o sanktsiooni kohaldamise vältimatus. Sanktsioonid võivad olla: a) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud (tekitatud) kahju hüvitamisele või rikutud õiguse ennistamisele; b) karistavad (nt trahvid), s.o õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid (NB! Sanktsioonina ei saa käsitada rekvireerimist, liiklemise keeldu teatud piir- kondades või kellaaegadel, ettevõtete ja asutuste sulgemist erakorralistes olukordades (loodusõnnetus, karantiin, epideemia jne); 2) aluseks on õiguserikkumine, s.o vastav juriidiline koosseis, kus subjekti väline käitumise akt ja tema tahe langevad kokku; 2) sunni rakendaja on seadusega määratud pädev organ või ametiisik, kelle pädevusse
TsMS 450 lõikes 4 nimetatud juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju. Osaotsuse tegemist reguleerib TsMS § 450. Osaotsuse puhul on seda võimalik sundtäita ka siis, kui lahendamata osas menetlus jätkub. Täitmise eelduseks on üldjuhul otsuse jõustumine või viivitamatu täitmise võimalus. TAGASELJAOTSUS Kohus võib teha ka tagaseljaotsuse, mis on käsitletav sanktsioonina kostjale kas hagile vastamata jätmise ja/või kohtuistungilt puudumise eest juhul, kui hagile vastamata jätmiseks või istungilt puudumiseks ei esinenud mõjuvaid põhjuseid (vt osa ,,kohtule vastamata jätmise ja menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed" alt) . Tagaseljaotsuses ei analüüsi kohus tõendeid, kuna sisulist arutamist ei toimu. Kohus märgib üksnes, et hageja poolt esitatud asjaolude alusel leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud
riigiaparaadi mitteseisuslik personal). Refereeritud teenistusastmete süsteemile kui absolutismi iseloomustavale nähtusele on omane juba terve kompleks tunnuseid, mis seonduvad hilisemal, bürokraatia ajastul avaliku teenistuse nn. karjäärisüsteemi e. personali teenistussüsteemiga: 1) süsteem koosneb hierarhilisest teenistusastmestikust; 2) karjääri tegemine madalamalt astmelt kõrgemale, kusjuures sanktsioonina on võimalik degradeerimine ehk viimine madalamale astmele või üldse süsteemist väljalülitamine; 3) karjääri võimalus on saavutuse motiivi stimuleeriv tegur; 4) igale astmele on oma nõuded; 5) iga aste evib oma sotsiaalse positsiooni, staatuse; 6) vastavasse astmesse arvamine eeldab teenistuja olemist teenistuses (tööl, tegevuses) mingis konkreetses riigiaparaadi institutsioonis (samas võimaldas teenistusaadli süsteem praktikas:
seaduse rakendumise osas. Sellisel juhul antakse mingi seadus välja ja võetakse vastu eelteadmisega, et vajaduse korral see seadus muudetakse või tühistatakse. Reeglina ei viida seda läbi terves riigis korraga. Tavaliselt on tegemist mingi lokaalseadusega. Selline seadus võeti vastu ja kehtis 1965-1970 Inglismaal ajutiselt muudeti kehtetuks surmanuhtlus sanktsioonina. Tulemuseks oli otsus surmanuhtlus kaotada. 2) test käsitletakse kui ühte eksperimenteerimise liiki. Eksperimenteerimisel on kasutatavad nn afektiivsed testid. Afektiivsed testid on mõeldud inimeste isiklike vaadete väljaselgitamiseks ja nad teatud mõttes provotseerivad inimesi oma mõtteid avaldama. On 2 liiki teste: · pilttestid hoiakute väljaselgitamiseks; · testid, millega püütakse välja selgitada inimeste õigusteadvust
annaabi.ee 
