Sankt-Peterburg (2)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

"Sankt-Peterburg" referaat

- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % .  6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667° . . (G). - , , . :

Vene keel

52

docx

Study of heat transfer coefficient in helical coil

INSTITUTO POLITECNICO DO PORTO INSTITUTO SUPERIOR DE ENGENHARIA DO PORTO CHEMICAL ENGINEERING DEPARTMENT PORTUGAL Marvin Üürike Tallinn University of Technology Faculty of Chemical and Materials Technology Department of Chemical Engineering Estonia ERASMUS PROJECT STUDY OF THE HEAT TRANSFER COEFFICIENT IN A HELICAL COIL Supervisor: Albina Ribeiro Porto 2015 2 Abstract The following work investigates overall heat transfer coefficient of a helical coil and how it changes in different situations. The variables investigated were flow rate inside a submerged helical coil and agitation of the bath. To investigate the change in heat transfer coefficient in different situations, a simple experiment was set up. It consisted of a rectangular isolated tank, which was filled with water, submerged ste

Kategoriseerimata

8

ppt

Sankt-Peterburg

 - · · 27. 1703 · ·  ·  · e - · · - O - -- . -- B -- C -- ,  1782 . , - . O e e. : 10 - . .  1703 . O -. K . 

Vene keel

4

doc

Paide kirik

Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009  Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnis

Ajalugu

2

odt

Bachi ja Händeli võrdlev tabel

Tööleht BAROKIAJASTU SUURMEISTRID (Keskmine lahter „Võrdlus“ täida viimasena.) õpik leheküljed 110-133 Lapsepõlv ja õpingud Tööaastad (kus, kellena, mis liiki Isiklik elu Looming žanride kaupa, tähtsamad teosed Tähtsus teoseid erinevates ametites muusikaajaloos peamiselt lõi) J. ¤ pärit Kesk-Saksamaalt ¤ I Arnstadt ja Mühlausen (1703-08) – ¤ I abikaasa: Maria ¤ ainus, mis puudub on ooper; luterlik kirikumuusika; barokiaegse ¤ luterliku kirikumuusika S. linnaorganist. Kirjutas esimesed Barbara. Abiellusid 1707 polüfoonilise muusika kõrgpunkt suurim meister, arendas ¤ sündi

Muusikaajalugu

16

ppt

Johann Sebastian Bach(poverpoint)

Nimi - ................... Klass - .................  Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus  Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa ­ Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris.  Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt  Weimari periood (1708- 1

Muusika

21

doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

Ajalugu

18

pptx

Babiidid

Babiidid Babiit • Tina- või pliipõhine sulam • Badiidi mikrostuktuur • on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente Ajalugu • Esimese Babiidi sulam leiutati 1839 aastal Isaac Babbitt- i poolt Taunton, Massachusetts-is • Tuntud ka terminina “Valge Metall” Kasutusalad • Babiiti kasutatakse enim õhukese kihina keeruliste, mitme metallilistes struktuurides • “Laagrimaterjal” • “Antifriktsioon” • kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C) Antifriktsioon - Laagrimaterjal Vahetult võlli (telje) tapiga kokkupuutes olev laagrimaterjal peab tagama minimaalsed hõõrdekaod, olema kulumiskindel, piisavalt (väsimus)tugev ja hea soojusjuht, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindel. Materjali, mis kõiki neid nõudeid i

Keemia

Meedia

Kommentaarid (2)