,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Jaanuar 2010 40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval
5)Hollmann Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia Clerfayti armuke Roomas. 0.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui
,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles,
Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
hindavad igat hingetõmmet. ja Tiiu Kokla. Autori ja teose seosetest võime välja lugeda, et autor oli olnud sõjaväes.Ka tema raamatus räägib, et mõned tegelased on olnud sõjaväes.Erich Maria on väga paljudes kohtades elanud.Mõndasid koha nimesid võime ka teosest leida.(Sveits) Teos kui struktuurne tervik Lilian on raskelt haige ja elab sanatooriumis, kus ootab oma surma. Mingil hetkel saab tal villand ja ta põgeneb koos Clerfaytiga, kes oli sanatooriumisse oma sõpra vaatama tulnud. Nende vahel areneb armulugu, mis "lookleb" mööda eluteed kuni surm selle lõpetab. Lillian kes tahtis sanatooriumist minema saada,et elu nautida saaks.Sattus ta lõpp kokkuvõttes ikka tagasi sanatooriumisse,ning ta suri seal. Teose tegelased Peategelased Lillian- on 24 aastane tiisikust põdev belglanna, kes oli sanatooriumis veetnud juba neli pikka aastat.Kuus aastat tagasi oli olnud sõda,mis jättis tema hinge jälje igaveseks
ning Lillian põgeneb sinna koos temaga, kuna tahab elada veel täiel rinnal. Clerfayt läheb ühele suurele võidusõidu võistlusele, kus on võiduks üks suur raha summa ja enne minekut palub ta Lilliani endale naiseks. Võistlusel satub mees suurde avariise ja ta viiakse haiglasse, kus ta paar päeva hiljem sureb. Sellest teatatakse ka Lillianile. Järgmisel päeval kohtab neiu Borist, kes soovib, et Lillian läheks tagasi sanatooriumisse. Lillian sõidabki sinna ning kuus nädalat hiljem ta sureb. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: peategelased Boris Volkov- Lilliani Lillian- armuke, kes viibis tuberkoloosihaige neiu sanatooriumis Clerfayt-autovõidusõitja, Hollmann- Clerfayti iga tema võidusõit sõber ja endine võis jääda viimaseks;
3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumisse Sanatooriumitesse Südamesse Südametesse NIMETAV Tare Tared Kartul Kartulid OMASTAV Tare Tarede Kartuli Kartulite OSASTAV Taret Taresid Kartulit Kartuleid SISSEÜTLEV Taresse Taredesse Kartulisse Kartuitesse
• Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud Haiguslugu • 1917. aasta augustis avastati tal tuberkuloos • 1. juulil 1922 jäi ta pensionile • 1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini • 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. • Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri. Looming • Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial • Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulev võõrandumine Teosed Novellid Romaanid • "Metamorfoos" (1915) • Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004)
Ipeatükk Peategelane, kelle nimeks on CLERFAYT oli bensiinijaamas, käsutas seal töötavat poissi nimega Hubert oma auto paaki täis laskma, ja küsis eesootavate teeolude kohta. Poiss hoiatas, et tee on jääs ja kurust ta üle ei saa. Kuna tal oli kõht tühi, läks ta kõrtsi sööma. Sõi kõhu täis, jõi natuke ja asus teele. Tunni aja pärast oligi ta lumevangis. Veidi aja möödudes tuli lumesahk, mis ta välja aitas. Ta sõitis edasi ning jõudis aja möödudes sanatooriumisse, kus pidi elama HOLLMANN, tema rallisõidu paarimees, kes oli aasta tagasi haigestunud. Tal oli tuberkuloos. Sanatooriumi nimi oli Bella Vista, see oli ehitatud väiksele platoole külast kõrgemale. Ta parkis auto ära ja kohe märkas teda Hollmann, kes algul ei suutnud enda silmi uskuda. Nad rääkisid natukene Clerfayt võidusõidu autost Giuseppest, et ta ostis ta firmalt ära ja auto peab nüüd vanaduspensioni.
Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema? Ema unustas põleva küünla aknale. Siim pani aknale küünla põlema. Sirli mängis tikkudega. 14. Kuhu viisid sanitarid kojamehe? Sanatooriumisse puhkama. Polikliinikusse arsti juurde. Hullumajja ravile. 15. Miks Siim üksi kaubamajas käis? Siim tahtis osta uusi kardinaid. Siim tahtis osta mänguasju. Siim tahtis kojamehele osta uut akvaariumi. 16. Kuhu hüppas vetelpäästja Bill , kui ta nägi suurt okkalise turjaga looma? Katusele. Purskkaevu. Bussi peale. 17. Kelle viis härra Lammas enda juurde koju? Suure musta kassi. Karvase koera.
elades, kellega ei olnud tal eriti head suhted. Rahast ja varandusest mitte huvitumist tuli välja ka siis kui Clerfayti õde peale venna surma tuli tema varandust endale saama, siis Lillian suhtus sellesse väga külmalt, et võtku kui tahab. Ta ei saanud võidusõitjatest aru, tema jaoks oli vastuvõetamatu, et inimesed riskivad vabatahtlikult oma eluga. LK 130, 134 Samuti häiris teda see et inimesed tahavad teisiti elama hakata lk 158 Teose lõpus pöördus Lillian sanatooriumisse tagasi ning seal ta kahe nädala pärast surigi. Boris Volkov Lilliani armastatu, kes elas samuti mägedes.. Ta oli väga hoolitsev isegi natukene üleliia hoolitsev ning ta tundis alati Lillani tervise pärast muret. lk 38 Lillian oli tema jaoks ainus ja viimane, mis tal veel olemas oli, seega soovis ta temast kinni hoida, Clerfayti suhtus Boris mitte kõige paremini, ta nägi temas konkurenti. Juba esimesel kohtumisel oli nende suhtlemine negatiivse alatooniga. lk 67
''Pulcinella''. ''Petruska'' balletis on teose rütmikäsitlus ja harmoonia keerukamad ja leidub polütonaalseid episoode. ''Kevadpühitsuse'' balletti nimetati barbaarseks ja metsikuks. Sisuks oli Venemaa paganlike rituaalide kujutamine muusikas. Tavatu arendusvõttena kasutati ostinaaton, tähtis roll rütmidramaturgia ja kindel osa tämbridramaturgial. Sveitsis sündis veel kaks last ja viiendat last oodates avastati Igori abikaasal tuberkoloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Peale Esimese maailmasõja lõppu otsustas Igor Venemaale mitte naasta. 1918. aastal valmis ballett ''Sõduri lugu'', milles on irooniat, muusikalise materjalina kasutatakse stiliseeritud slaagreid ja mitmete rahvaste tantsumuusikat. ''Pulcinella'' balletis puuduvad keerukad rütmilised ja harmoonilised kihistused. Üldine kõlapilt oli klassitsistlik. 1920. aastal asus Igori perekond elama Prantsusmaale. See oli Stravinskile kõige raskem aeg, tuberkoloosi nakatus ka ta tütar ja Igor ise
Õde Dunja ja ema kolivad linna, Rasumihhin, sõber, abiellub õega. Lõpuks annab end üles ja läheb sunnitööle, saab 8 aastat. Kõige lõpus leiab vabaduse? ja uue tee ja mõtteviisi tänu armastusele. "Punane ja must" Stendhal Julien Sorel oli puusepa poeg vaene, aga tõusis kiiresti heale järjele Renalite majas lapsehoidjaks hakkajana. Sai varem endiselt sõjaväelaselt ja ühelt abeelt hariduse. Auahne. Pani proua Renali endasse armuma, aga armus ise ka. Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi
) Pargimotiiv fontääniga Rannamaastik HAIGUS Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus, kerge ärrituvus ja meeleolude kiire vaheldumine. Seda tõlgendati rohkem tema natuuri eripärana kui haigusena. Peale 1924. aasta suve hakkas ta tervislik seisund ja enesetunne järjest halvenema. Mägi suundus sanatooriumisse ravile. Suurem osa ajast tuli veeta voodis, maalimisest, milleks iga uus paik talle tavaliselt palju indu oli andnud, ei tulnud midagi välja. Capri Sanatooriumist lahkus Mägi 1925. aasta veebruaris, sest edasijäämisega kerkisid majanduslikud probleemid. Pärast lahkumist hakkas tema tervislik olukord kiirelt halvenema. Algas raskeim aeg Mäe elus. Ta jäi üksi ning ei suutnud enam objektiivselt hinnata oma tervist ja sellega seoses kujunenud olukorda
kontimööda ja kes olukorda nautisid. Samas leidub alati ka neid, keda igasugused elulised muutused muudavad tülpinuks ja ükskõikseks. Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux - teose jutustaja, mis selgub alles raamatu lõpul. Kohalik doktor, kelle naine raamatu algul välismaale sanatooriumisse toimetatakse, julgeb esimesena nimetada haigust sõnaga "katk", võtab enda vastutuseks organiseerida kogu katku vastu võitlemise programmi ja on selles, väsimusest hoolimata, edukas. Raymond Rambert - linna külastav ajakirjanik, kelle jaoks on eriti valulik eemalolek oma kodumaale jäänud naisest, mistõttu ta proovib kõiksugu illegaalseid võimalusi, et maalt, hoolimata karantiinist, siiski lahkuda. Kui talle lõpuks see võimalus avaneb - ütleb ta sellest ära
Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja "Pulcinella". Viimane esietendus 15. mail 1920 Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo Picasso dekoratsioonidega. Šveitsis sündis tema teine poeg Svjatoslav 1910. aastal, kes võttis täiskasvanuks saades nimeks Soulima, ja 1913. aastal tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal tuberkuloos ja ta paigutati Leysini sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Šveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Stravinski Venemaale mitte naasta. Aastal 1918 valmis Stravinski ballett "Sõduri lugu", mis esietendus 29. septembril 1918 Lausanne'is. Kaks aastat hiljem etendus see juba Genfi ooperiteatris. PRANTSUSMAA Aastal 1920 asus perekond elama Prantsusmaale. Pärast lühiajalist Pariisis viibimist kolisid
saanud teosed. Näiteks kirjutas ta Lausanne’is balleti „Petruška“ (1911) ja Clarensis „Püha kevad“ (1913) ja „Pulcinella“. „Pulcinella“ esietendus 15. mail 1920. aastal Ernest Ansermet’i juhendamisel. Šveitsis sündis Igorile teine poeg Svatoslav (1910), kes võttis täiskasvanuna omale nime Soulima, ja 1913. aastal sündis Igorile tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal kopsutuberkuloos ning ta paigutati Leysini sanatooriumisse. 1914. aasta juulis käis Stravinski korraks Venemaal ja naasis sealt vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Igor, et ei koli enam tagasi Venemaale. 2|Page 1918. aastal valmis ballett „Sõduri lugu“, mis esietendus 1918. aasta 29. septembril Lausanne’is. Kaks aastat hiljem etendus see ka Genfi ooperiteatris. Prantsusmaa 1920. aastal asus perekond elama Prantsusmaale
proua majast möödus. Kelli tahtis teiestele naistele näidata, et ka tema oskab seigelda, ka teda tahetakse. Rein Malvet ,,Peipsi". Ta räägib palju merest. Kohtab rannas ühte ilusat noort naist, hommikul ärkab aga vana naise kõrvalt, see on talle suur mõistatus. Hiljem saab ta aga aru nähes neid koos, et need on ema ja tütar. Ta räägib ka vanadusest palju. Jaan Undras ,,Anneliis". See lugu on väga huvitav just oma toimumiskoha poolest, tegevus toimub Kuressaares, mees tuli siia sanatooriumisse puhkama. Lugedes mõtled kuidas see kõik kunagi võis välja näha: kuursaal, park, tee mis viib mere äärde. Ta kohtub naisega kes tutvustab talle enda tütart ja ta hakkab õhtuti temaga kohtamas käima.Hilem selgub, et neid oli 2 kaks õde, nad ei saanud koos välja tulla, sest neil olid ainult ühed kingad kahepeale. Selles loos jutustatekse palju tolleaegsest vaesusest. Enn Jaanipoeg ,,Väike Eero" oli naabripoiss kes käis nõu küsimas, ta isa oli kunstnik, ema aga suri
Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Tädi Elsa kirjutas Kadrile,et püüa alati ja igal pool näha loomulikku head isegi siis kui see hea on ajutiselt millegi varjus . Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. See oli tädi Elsa saladus elus hakkama saamisel: Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. Haiglas tehakse talle silmaoperatsioon ja Kadri hakkab paremini nägema. Ta saadetakse paranema sanatooriumisse. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli tagasi minnes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid- vendi. Urmas hoolitseb oma väiksemate vendade ja õdede eest nagu isa. Teda peetakse koolis nohikuks sellepärast, et väiksemad lapsed teda armastavad ja vahetundides tema ümber kogunevad. Ta on väga lahke ja aus poiss. Ka tema peres kasvatab lapsi ainult ema, sest isa joob palju
otseses tähenduses, et mõista inimest ja tema naeratuse ning naeru taga peituvat valu. Vahel või lihtsalt selleks olla ka kurbus ja paha meel, kuid need annavad sama välja nagu pisarad. Need võivad olla lihtsalt tagasi hoitud emotsioonid, kuna väga palju on selliseid inimesi, kes ei taha teistele näidata välja, mida nad tegelikult tunnevad. Raamat algab sündmusega, kus Clerfayt tuleb Hollmannile sanatooriumisse külla. Hollmann oli juba arvanud, et teda enam ei mäletatagi ja see oli mehe jaoks väga rõõmustav, kui endine võidusõidu partner teda ootamatu külaskäiguga üllatas. Muidugi oli mehe näol säramas naeratus ja see andis ka jõudu edasipidiseks maadlemiseks haigusega ning nn. vangi eluga sanatooriumis. Haigus küll tõi tihti peale masendust, eriti seal sanatooriumis, kus kõik käis kella pealt ning paljud
Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Sveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Stravinski Venemaale mitte naasta. Aastal 1920 asus perekond elama Prantsusmaale. Pärast lühiajalist Pariisis viibimist kolisid nad Lõuna-Prantsusmaale, asudes uuesti Pariisi 1934. aastal. See oli Stravinskile kõige raskem aeg. Tuberkuloosi nakatus ka vanim tütar Ludmilla ja Igor Stravinski ise
Tallinna 21.Kool ,,Gala Dali võimukas Muusa" Elisabeth Sau 12c Tallinn, 2011 Gala enne Dali'd Jelena Dmitrijevna Djakonova sündis Kaasanis 1894.a 26. augustil. Pere läheb elama Moskvasse Jelena isa oli Moskva advokaat. Jelena tervis on aga vilets ning seepärast peab ta Venemaalt lahkuma. Raamatu lugu algab siis, kui Jelena oli 18. Ta astub Davosis Sveitsis rongilt maha ning asub sanatooriumisse tuberkuloosi ravile. See on suhteliselt kallis lõbu, kuid pere Moskvas, olles parajalt jõukas, katab ravikulud. Tema välimust tol hetkel on iseloomustatud kui slaavi tüüpi: laiad põsesarnad, tugev lõug, ülisuur laup, lopsakas suu ja matt jume. Samas ei ole ta ka ilus. Tema näojoontes ja olekus on teatav karmus ja kalkus, ta ei ole meeldiv. Kui tal poleks pakse, loomulikult lokkis säravmusti juukseid, pikki ja tugevaid käsivarsi, kumeraid küüsi ning ilusat
konverentsidel, kongressidel, ülikoolitseremooniatel ning tehes laboratooriumide külastusi. Ta käis ka mitmeid kordi Poolas. 1922. aastal valiti ta spontaanselt, ilma, et naine end ise kandidatuuri esitanud oleks, Arstiteaduse Akadeemia liikmeks, tunnustuseks tema osa eest raadiumi avastamisel ja uue tervistusmeetodi – Curie teraapia – loomise eest. [1] 1933. aastal haigestus Marie raskekujulisse verehaigusesse, kuid jätkas siiski oma tööd. 1934. aastal saadeti ta sanatooriumisse, kus naine 4. juulil 66- aastasena suri. Kaks päeva hiljem maeti ta oma mehe juurde, Sceaux’sse. „Ta oli sel viimselgi päeval mahe, kangekaelne, arglik, uudishimulik kõige vastu, nagu oma algusaegadel.“ Eve Curie [1, lk 4] Pilt 5. Marie Curie [5] 13 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS 3.1 Pierre Curie Pilt 6. Pierre Curie [6] Pierre Curie, Marie abikaasa sündis 15. mail 1859
Ta jätkas ka kiiritusravi uuringuid. Tütar Irene rajas nüüd teaduses oma karjääri ja töötas Raadiumiinstituudis. 1926 abiellus ta oma kolleegi Frederic Joliot'ga. 1933 haigestusid Marie raskekujulisse verehaigusesse aneemiasse. Ta luud olid aastate jooksul saadud ohtrasti kiirgusest kahjustatud. Ta jätkas tööd ka 1934. aastal, kuid elutöö oli nüüdseks temalt juba lõivu nõudmas. Teda põetas tütar Eve. Arstid soovitas tal minna õhuvahetuseks Prantsuse Alpidesse sanatooriumisse. Palavikus ja nõrk Marie tegi oma viimase reisi. Ta suri Sancellemozi sanatooriumis 4. juulil 1934, olles kuuekümne kuue aastate. Kaks päeva hiljem maeti Marie Sklodowska- Curie Sceaux'sse oma armastatud abikaasa Pierre'i ja tolle perekonna kõrvale. Õde Bronia ja vend Jozef heitsid ta hauda peotäie Poola mulda. Marie unistust Marie Curie elus oli paljud raskusi ja kurbust. Aga mitte kunagi ei kaotanud ta silmist oma unistust
Lõpetas ülikooli (investeering tulevikku on haridus). Altruism e inimese teenimine. Õppis arstiks. Käis Sahhaliini saarel, et tutvuda vangilaagrite eluga. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Abiellus väga hilja (1901) Moskva juhtiva teatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Lapsi polnud. Suri tuberkuloosi. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Looming novellid, jutustused, näidendid. Novellides kujutab taunivalt "väikest inimest": pugejalikkus Naela otsas, Paks ja peenike- inimene laseb end ise alandada, Ametniku surm. "Inimeses peab olema kõik kaunis," ka kasvatus
kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos; võitleb, püüab mitte välja teha. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. Leiab sealt ka palju sõpru. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Keeruline suhelda, kuna elukohad erinevad. Vaimsel tasandil sarnased: mõistavad üksteist. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid:
Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos; võitleb, püüab mitte välja teha. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. Leiab sealt ka palju sõpru. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Keeruline suhelda, kuna elukohad erinevad. Vaimsel tasandil sarnased: mõistavad üksteist. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid:
annaabi.ee 
