Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE
Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma
..............................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed..................................................................................................................11 Õistaimed.............................................................................
...................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad.........................
Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal. Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus vesi jõuab nendeni ainult õhuniiskusena.
- Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. (kirss, ploom, aprikoos) - Mari - lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili – näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili – näiteks mustika mari või karusmari. LIIGITUS VILJATÜÜBI PÕHJAL Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kasvab. Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3
vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see sammaltaimedel ja kõigil kõrgematel taimedel. 23. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad (sammaltaimed) Saavad alguse ühisest eellasest Tunnused: - Arengutsüklis domineerib haploidne gametofaas - Juured puuduvad, nende asemel risoidid - Juhtkoed ja tugikoed puuduvad - Toitaineid omastavad kogu keha pinnaga - Lehed enamasti üherakukihilised, rootsutud - Esineb poikilohüdrilisus - st. samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse - Olemas hulkraksed paljunemisvahendid - Paksuseinalised spoorid - Viljastumiseks vaja vett PALJUNEMINE Suguline ja vegetatiivne Suguline paljunemine toimub eoste abil Vegetatiivne paljunemine: - keha tükkidest regenereerumine
- Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad.
Põlluväetis. Toit. Saadakse erinevaid aineid nt jood. Loomade toit. Kasutatakse teaduses. 16. SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad juur ja juhtkude, mis on teistele iseloomulik. Seetõttu on neil ka vee ja muude ainete omastamine raske ja aeglane ning nad ei saa kasvada suureks. Nad kõdunevad altpoolt ja kasvavad ülevalt sama aegselt. Organid: vars, lehed (kohastunud vett koguma ja säilitama), risoidid (kinnitub nendega mulda ning hangib nendega vett ja mineraalaineid). Paljunemine: eoste või puhmastega. Eoseelniitemastaim, isastaim (arenevad sugurakud) emasteaime peal hakkab eos arenema. Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega
ROOSAKASPUNASED VÕI MUSTJAD. Näited: agarik. Tähtsus looduses. Vetikad on esimene lüli veekogude toiduahelates. Varustavad teisi organisme hapnikuga. Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju. Kasutamine inimese poolt. Kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. Põisadrust saadakse joodi ja kaaliumit ning adrut kasutatakse väetisena. Eelkõige pruunvetikatest valmistatakse lehmasööta. Mõningaid vetikaliike kasutatakse puhastusseadmetes. 2. Samblad. Iseloomustus, välisehitus, mitmekesisus (näiteid liikidest). Suuremal osal sammaldel kinnituvad varrele väikesed lihtsa ehitusega lehed, mis tavaliselt koosnevad vaid ühest rakukihist. Juuri sammaldel pole, neil on risoidid (niitjad väljakasved varre alumises osas). Risoididega kinnitub taim kasvupinnale (puukoorele, kividele, mulda) ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Risoidid ei suuda taime piisavalt veega varustada, mistõttu teevad seda lehed ja vars
Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest.
Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ..
Väga sage. LAINJAS KAKSIKHAMMAS hele-, harva tumeroheline, 4-12 cm kõrguse muruna kasvav sammal. Lehtede ülaküljed ja ka served on täiesti selgelt lainelised, sellest ka sambla liigi nimi. Lehed ahenevad ühtlaselt teravaks tipuks. Harjas kollane, 2-3 cm kõrgune, kupar rohekaspruun, tugevalt kõverdunud. Vars on kaheharuline, ilmselt siit on tulnudki perekonna nimi kaksikhammas. Vars kaetud heleda risoidvildiga. Risoidid on nagu peenikesed niidid, mis aitavd samblataimel vett koguda ja hoida. Neil on enam-vähem samasugused ülesanded kui juurtel, kuid nad on lihtsama ehitusega. Kuivemates metsades maapinnal väga sage, kuid kasvab ka niisketel aladel koos turbasamblaga. Armastab happelist pinnast; okasmetsades varisenud okaste lagunemisel tekib happeline huumus - seega sobiv kasvukoht lainjale kaksikhambale. Raiestikel suureneb kõrreliste ohtrus
Niiskusega varustatus oleneb ka mulla lõimisest ja struktuurist. Kergetel liivmuldadel ja õhukestel rähkmuldadel kannatavad meil metsad niiskusepuuduse all, rasketel muldadel ja reljeefi madalamatel osadel kannatavad puistud seevastu liigniiskuse all. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste järele võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel kasvukohtadel. Nende lehed on harilikult õhukesed. Sellesse rühma kuuluvad sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. ,,luhasaar", madal kask, vaevakask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Nad ei talu tavaliselt liigset niiskust, sest kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub suurem osa metsapuid ja -põõsaid (Ta, Va, Ja, Pä, Hb, arukask, sarapuu, Ku, Nu, Ts., Lh)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l