❖ õppejõud Peterburi konservatooriumis; ❖ dirigenditöö ja rahvalalukogumiku koostamine. Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ Laulis täpset viisi juba 4-aastaselt ❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks ❖ Lendab Tsaari juurde
Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel. Huvi muusika vastu kasvas. Ta asus õppima Peterburi konservatooriumisse. Temast sai selle konservatooriumi õppejõud, ta õpetas kompositsiooni. Loominguliselt kõige produktiivsemad aastad olid tema viimased 15 aastat. Ta kirjutas 15 ooperit. Looming Tema looming on programmiline. Eriti meeldisid talle muinasjutulised teemad. 15 ooperist tuntumad on ,,Lumivalgeke", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" (Puskini ainetel). Kuulame: ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" ,,Kimalase lend". Kirjutas ka ühe mereteemalise süidi: ,,Seherezade" (,,1001 öö muinasjuttude" ainetel). PJOTR TSAIKOVSKI (1840 1893) Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Tema pere oli ka väga musikaalne. Juba 9 aastaselt pani isa Tsaikovski õigus teadust õppima. Tsaikovskist sai ametnik. Tal oli tohutu huvi muusika vastu. Harjutas pööningul klavikordi.
Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde. Kevade ja külmataadi õnne kadestab päikesejumal Jarilo. Ema lubab
kuid temast ei hoolitud. Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele. Romantiline kangelane oli üksildane, elus pettunud, kannatav egoist. 12. Teosed Puskin: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski'', Ruslan ja Ljudmilla, "Jutustus Tsaar Saltaanist", Lermatov: "Puri", "Meie aja kangelane" , "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ...", "Deemon" Gogol: "Hans Küchelgarten", "Õhtud külas Dikanka lähedal" , "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod".
muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonlised meremaalingud. Oma elu jooksul kirjutas ta vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · "Pihkvalanna" · "Maiöö" · "Lumineid" · "Jõuluöö" · "Mozart ja Salieri" Kristo Karbus · "Tsaari mõrsja" · "Muinasjutt tsaar Saltaanist" · "Surematu Kastsei" · "Jutustus nähtamatust linnast Kitezist ja neitsi Fevroniast" · "Kuldkikas" · "Sadko" Ooper-ballett: "Mlada" Süidid · "Seherezade" · "Hispaania capriccio" Kristo Karbus
Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850) Aleksandr Sergeevich Puskin (6 Juny 1799 - 10 Veb 1837) sünnikoht - Moskva, suri Pererburis. Faktid: 1742 - 1762 oli ta Tallinna ülemkomandand ning kindralmajor. Hukkus duellil Georges Dantesiga. Teosed: Ruslan ja Ljudmila (1820, poeem), Kaukaasia vang (1822, poeem), Mustlased (1827), Boriss Godunov (1825), Jutustus Tsaar Saltaanist (1831, poeem), Jevgeni Onegin (1925-1832, värssromaan), Vaskratsanik (1833), Padaemand (1833). Victor Hugo (16 Veb 1802 - 22 May 1885), sünnikoht - Besancon, Prantusmaa, suri Pariisis. Faktid: Ta on tähtsaim prantsuse romantik, Napoleon III vastane, 1841a. valiti teda Prantsuse Akadeemiasse. 1841a. tõsteti aadliseisusse. Vahepeal elas Brüsselis ja Kanadas. 1870 läks ta kodumaale tagasi ning teda kohe valiti Rahvusassabmleesse.
orkestratsiooni- ja kompositsiooniõppejõu koha Peterburi konservatooriumis; 1874 debüteeris dirikendina- juhatas 3 sümfooniat; 1875-76 koostas 2 rahvalaulukogumikku; 1880 oli välja õpetanud terve põlvkonna lapsi(Ljadov ja Glazunov); 1883-94 oli õukonnakapelli abidirigent; 1905 populaarsus kasvas tohutult; kirj. Poeetiliselt programmilist, realistlikku, rahvuslikku muusikat; 15 ooperit ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist"; sümfoonilised süidid ,,Seherezade", ,,hispaania capriccio"; 3 sümfooniat, klaverikontserti, kammermuusika, romansid; mereväest, muinasjutudest, venemaalt inspireeritud;
ka rahvuslik. · Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. · Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. · Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. · Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). · Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Looming · Ooperid (kokku 15): · Orkestriteosed: · Kammermuusika: · "Pihvalanna" · 3 Sümfooniat · 5 keelpillikvartetti
lugu". 1837. aasta 9. veebruaril kohtus Aleksandr Puskin auhaavamise lahendamiseks määratud duellil Georges Dantesiga, millel saadud haavadesse ta suri 10. veebruaril oma majas Peterburis Moika kaldapealsel. Teoseid " " ("Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem) " " ("Kaukaasia vang", 1822, poeem) "" ("Mustlased", 1827) " " ("Boriss Godunov", 1825) " " ("Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem) " " ("Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan) " " ("Vaskratsanik", 1833) " " ("Padaemand", 1833) Isiklikku Vanaisa Hannibal Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist), Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks ( ); 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Perekond Aleksandr Puskin oli abielus 1831
just see versioon, mille on lõpetanud Rimski-Korsakov koos vene helilooja Aleksander Glasunoviga. Tema sümfooniline süit "Sehrezade" on üks kõige populaarsemaid orkestriteoseid. Rimski-Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks "Hispaania cappriccio". Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, "Kuldkikas", lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid "Lumivalguke" (1882) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Ta oli ametisse määratud mereväe ohvitser ja suuresti iseõppinud muusik. Rimski Korsakovi teiseks tähtsaks tegevusalaks oli muusikapedagoogiline töö. Ta töötas Peterburi Konservatooriumis 37 aastat, millest viimased aastad ka rektorina. Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Peterburi Konservatoorim kannab Rimski-Korsakovi nime. Teosed
õppis emalt. Looming kajastab 19.saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude teoste teema on õigusteta talupoja saatus, helikeel on piltlik, harmoonia udune ja julge. Boriss Godunov, Hovanstsina, Öö lagedal mäel, Pildid näituselt jne. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) sai hea koduhariduse. Looming poeetiliselt programmmiline, realistlik, rahvuslik. Armastas muinasjutulisi teemasid, meremaalingud, valdas hästi orkestratsiooni, 15 ooperit (Lumineid, Muinasjutu tsaar Saltaanist), 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16
aastat) *2 sümfooniat *keelpillimuusika (kvartett) *kammermuusika *laulud Nikolai Rimsi-Korsakov (1844-1908) *väga hea haridus *Peterburi Mereväe Kadettide kool *kuulus Võimsasse Rühma *avastas musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni), õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu Rimski-Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündis Pihkva kubermangus *isa oli mõisnik *õppis Sõjaväe Kadettide koolis *visati sõjaväest välja *1860 õppis Peterburis muusikat *Kuulus Võimsasse Rühma *Palju raha (mõisa tulud) *suri alkoholismi LOOMING *ooper ,,Boris Godunov" *"Hovanstsina"
hea, et laulja hääl kostis niivõrd valjusti, et koguni tundus, et ta summutas oma häälega ära kogu orkestri.See ei ole muidugi halb, vaid näitab hoopis laulja suurt potentsiaali ja oskust laulda.Esimene pool tundus siiani kuidagi mage, kuid kuna Tsaikovski mulle väga meeldib oma voolavuse, kergluse ja kaasakiskuvuse pärast oli vähemalt see osa vokaalsest esinemisest põnev kuulamiseks.Tsikovski paladest olid veel mängitud orkestri poolt "Muinasjutt tsaar Saltaanist". Enne esimese vaatuse lõppu mängis orkester veel Modest Mussorski "Sorotsenski laata" . See kõlas väga vägevalt. Viiulid kõlasid väga lõbusalt. Silmad kinni pannes tundus, et olen vanas vene külas, kus on parajasti talv ja toimumas laat. Inimesed kiirustavad ning igalt poolt on tulemas neid juurde. Lastel on lõbu laialt ning on tunda just valminud saiade lõhna. Selle palaga oligi lõppenud esimene vaatus. Olin veidike väsinud enne kuulatud vokaalmuusikast,
harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö"
Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R.Tobias A.Kapp M.Saar. Tänapäeval kannab Peterb konservat Rimski korsakovi nime Looming 15oop-muinasjut sisuga "Lumivalgeke", "Sadko", "Kuldkikas", "Muinasjutt tsaar saltaanist". Ainus ajal oop "Tsaari mõrsja". Instr.muus palju avamänge ja süite ("Seherezade"). P. Tsaikovski:1840-1893. Õppis Peterb Ülik juristiks. 1862a asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumisse. 1886a äsjaavatud Moskva Konservat õppejõuna. Töötas seal üle 10 aasta. Lõppetanud töö, algas vabakutselise elu. Teda toetas rahaliselt ja moraalselt rikka metsakaupmehe lesk Natezda von Meck. 1870 II poolel oli tal sügav hingeline kriis, mida
Luuletus ,,Küla" ja ood ,,Priius" eitavad orjust ning vägivalda. Lõunas pagenduses olles kirjutas luuletaja romantiliste poeemide tsükli ,,Kaukasuse vang", ,,Vennad röövlid" ja ,,Bahtsisarai purskkaev", mida iseloomustavad tugevad ja siirad rahvalikud kangelased. Ühtlasi jätkas ta poliitiliste luuletuste kirjutamist. Teosed: "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem "Kaukaasia vang", 1822, poeem "Mustlased", 1827 "Boriss Godunov", 1825 "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan "Vaskratsanik", 1833 "Padaemand", 1833
1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - "Lumivalgeke" - "Mlada" - "Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist" - "Seherezade" - "Sadko" - "Hispaania capriccio" - "Tsaari mõrsja" - "Maiöö" - "Lumineid" CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline Rühmituse ideeline juht, vaimne liider
1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - “Lumivalgeke” - “Mlada” - “Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist” - “Šeherezade” - “Sadko” - “Hispaania capriccio” - “Tsaari mõrsja” - “Maiöö” - “Lumineid” CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline
Jevgeni Onegin- Pjotr Tsaikovski ooper Surma laulud ja tantsud- Modest Mussorgski soololaulude tsükkel Boriss Godunov Seherezade- Nikolai Rimski süid Ivan Sussanin- Mihhail Glinka Näkineid Uinuv kaunitar- Pjotr Tsaikovski ballett Vürst Igor- Aleksandr Bodorini helilooming Hovanstsina- Modest Mussorgski alustas, Nikolai Rimski lõpetas teose Klaverikontsert nr. 1 b-moll- Pjotr Tsaikovski sümfoonia Kamaarinskaja, tants Padaemand- Pjotr Tsaikovski ooper Muinasjutt Tsaar Saltaanist- Nikolai Rimski Aastaajad- Pjotr Tsaikovski teos
Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia zanr, mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga). Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale
Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja Vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena Vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886
NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1844-1908) · Vene helolooja, muusikaõpetaja · 6.aastaselt alustas muusikaõpingutega · 1856-1862 oli Peterburis mereväe kadett. Muusikaga ja heliloominguga tegeles selle kõrvalt. · 1861 tutvus Balakireviga (,,Võimsa" rühma liider), kes õhutas teda muusikaga tegelema · 1871 lahkus mereväest · Asus õppima muusikateooriat · LOOMING: ooperid- 15. Sisu pärineb tihti vene folkloorist ja ajaloost o ,,Muinasjutt Tsaar Saltaanist", ,,Surematu Kastsei", ,,Sadko", ,,Tsaari mõrsja", ,,Kuldkikas" jt. o Sümfooniline süit ,,seherazade" Teose süzee põhineb araabia muinasjuttudel kogu teos idamaise värvinguga. Aluseks ,,tuhande ühe öö muinasjutud" ,,Meri ja Sinbadi laev", ,,Printss Kalenderi fantastiline jutustus", ,,Prints ja printsess", ,,Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut." · Oli muusikateoreetik
2. ,,Kivist külaline" - don Juani teemadel, kättemaksu temaatika, pahateod pöörduvad ta enda vastu. 3. ,,Mozart ja Salieri" - puudutab loomingulise aususe probleeme. Mozart oli ääretult andekas, Salieri pidi saavutamiseks rängalt tööd tegema. Geenius ja kurjategija ei saa eksisteerida ühes inimeses koos. 4. ,,Pidu katku ajal" - autor võtab vaatluse alla, kuidas katkuga hakkama saadakse Puskini värssmuinasjutud Muinasjutud värsivormis. ,,Kuldkalake" ,,Tsaar Saltaanist" - võimuvõitlus, vanemad õed ei kannata noorema õnne Mihhail Lermontov 1814-1841 Kuulus aadli suguvõssa. Ema suri, kui oli 2-aastane, põhikasvatajaks sai vanaema, keda kõrgseltskond hindas. Vanaema oli rikas daam. Lermontov harjunud heaolu ja hüvedega. Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses
vormiliselt omanäoline. Jutustus ,,Belkini jutustused"- on topeltraamjutustus(P väidab, et sinna kirja pandud lood on rääkinud talle Belkin, aga omakorda on iga lugu veel eri inimeselt.) Mõlemas teoses on juttu lihtrahvast ning suhtumine on positiivne. Tõsised tragöödiad- ,,Boris Godunov"- Tegevus toimub 16-17 sajandivahetusel. Godunov sai mõrva abil troonile. Tark, aga ei leia oma rahvaga kontakti ja rahvas pöördub ta vastu. Värssmuinasjutud ,,Tsaar Saltaanist" ja ,,Kalurist ja kuldkalakesest" mõlemal on kujundlik keel, seiklusrikkad, humoorikad. VÄRSSROMAAN ,,Jevgeni Onegin" - Puskini värsisüsteem : 9A, 8B, 9A, 8B, 9A, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B. Loodud spetsiaalselt ,,Jevgeni Onegini" jaoks. Lenski kutsus Onegini duellile, sest Onegin tantsis kolm tantsu Olgaga, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et nad on koos. Lenski valetas ka Oneginile selle kohta, et tuleb suur ball, Onegin arvas, et ta läheb väikesele istumisele
väljapääsmatu tragöödiani) · "Boriss Godunov", 1825, tragöödia(Ainestik pärineb 16.-17.sajandist. Poeet näitab kujukalt, et kuriteota pole teed võimule, kurjategijana võimulepääsenu pälvib aga rahva vaenu ja kõik ta õilsadki püüdlused osutuvadviljatuks. Godunov tahab rahvale head ning usub, et tema loodud hüved lunastavad ta kuriteo-oma lapse mõrva) · "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831 · "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan (Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819- 1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri ühiskonnakihtide vahelisi seoseid. Tegevused on valitud igapäevased, peatähelepanu on pööratud tegelaste hingeilmale. Karakterid on väga keerulised
b. Põlastas puhast muusikat, eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal c. Eeskujuks Mihhail Glimka d. Realismitaotlus. Eelistatud olid ooper, programmiline orkestrimuusika, soololaul. Temaatika rahvuslik-ajalooline e. Modest Mussorgski (,,Boriss Godunov", ,,Pildid näituselt"), Aleksandr Borodin (,,Vürst Igor", ,,kesk-Aasias", 2 keelpillikvartetti), Nikolai Rimski-Korsakov (,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Surematu kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Hispaania capriccio"), Cesar Cui, Mili Balakirev 11. Pjotr Tsaikovski a. Õigusteadus, ametnik, harmooniaõppejõud b. 6 sümfooniat - avamäng fantaasia "Romeo ja Julia" c. 10 ooperit - "Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" d. 3 balletti - ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja" e. Viiulikontsert; 3 klaverikontserti 12. S. Rahmaninov a. Helilooja, dirigent, piantist, 25 viimast eluaastat USAs(Oktoobirevolutsioon) b
Maastikumaalides üllatab kunstnik meid oma terava loodusevaatlemise oskusega. Nendeks on näiteks ,,Eesti maastik", ,,Rannamõisa rand", Kivine rand" jt. Kunstnik on kaasa löönud ka raamatute illustreerimisel. Näiteks on ta illustreerinud E. Bornhöe ,,Ajaloolised jutustused", A.Hindi romaani ,,Tuuline rand", Ralf Parve poeemi ,,Suvepäevil Siverskojes", A. Jakobsoni muinasjutu ,,Ööbik ja vaskuss", A.Puskini muinasjutu ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ja ,,Muinasjutt tsaar saltaanist", M. Metsanurga ajaloolist romaani ,,Ümera jõel". 4 Elulugu Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas tisleri perekonnas. Pärast algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis. Seal paistis E. Okas silma andeka joonistajana. Õppides mõnda aega Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis, tärkas temas üha jõulisem soov hakata õppima kujutavat kunsti. Juba algkoolipäevil harrastas E
„Kuningas Oidipuses“ nimiosa. 1974. aastal sai kaasa teha ka VI lennu diplomietenduses „Suveöö unenägu“. 3. kursusel hakkasid näitlejanäod juba ilmet võtma. Erialaarvestusel esitati Karusoo lavastatud Eugene O’Neilli „Saatuse heidikute kuud“, milles Jim Tyrone’i esitasid Aare Laanemets, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu ja Lembit Peterson. Lisaks näitas Kibuspuu esmakordselt oma naljakat külge lavakõne arvestuses esitades koos Jüri Krjukoviga „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ 4. kursusel sai osa võtta VII lennu lavastatud Lembit Kivisaare „Paradiisi ilust“ ja August Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo lavastatud diplomietenduses, F. Tuglase „Popi ja Huhuus,“ mida lavastati ka Draamateatri väikses saalis, mängiti poolteist aastat, kokku 60 etendust. „Popi ja Huhuu“ oli üks lavastusi Noorsooteatri „Cinzano“ (1978) ja „Makarenko koloonia“ (1979) kõrval, mille eest anti Merle
sajandi muinasvene eepose ,,Lugu Igori sõjaretkest" põhjal. Kirjutanud kaks sümfooniat, neist tuntum sümf.nr.2 h-moll, nn. ,,Vägilassümfoonia", kaks keelpillikvartetti, laule, klaveripalu. Nikolai Rimski-Korsakov oli väga mitmekülgne muusik: 1)helilooja, kelle loomingu loetelu väga mahukas, lisaks lõpetas ja redigeeris teiste autorite töid. Tähtsamad zanrid ja teosed: 15 ooperit, neist tuntumad muinasjutulised ooperid ,,Lumivalgeke" (ka ,,Lumineid"), ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Kuldkikas", ajaloolistest ,,Tsaari mõrsja"; 3 sümfooniat, programm-sümfoonilised teosed (,,Seherezade", ,,Hispaania capriccio" jt), klaverikontsert, tromboonikontsert, sümfoonilised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on
poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puskini suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus... · "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem · "Kaukaasia vang", 1822, poeem · "Mustlased", 1827 · "Boriss Godunov", 1825 · "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem · "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan · "Vaskratsanik", 1833 · "Padaemand", 1833 Pilet nr 4. M. Mihhail Lermotovi elu ja looming. Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814, Moskva 27. juuli 1841, Piatigorsk) üks tuntumaid Vene romantismi luuletajaid ja "Meie aja kangelase" autor, mis on avaldanud sügavat mõju hilisematele Vene kirjanikele. Lermontov oli erruläinud sõjaväekapteni Juri Petrovich Lermontovi ja Maria Mihhailova poeg.
Puskini poeemid 1817-1820 ,,Ruslan ja Ludmilla" 1820-1821 ,,Kaukasuse vang" 1821-1823 ,,Bahtsisarai purskkaev" 1824 ,,Mustlased" 1825 ,,Krahv Nulin" 1828-1829 ,,Poltaava" 1830 ,,Majake Kolomnas" 1832 ,,Jezerski" 1833 ,,Vaskratsanik" 28 Puskini muinasjutud 1830 ,,Muinasjutt papist ja tema sulasest Tölbist" 1831 ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilasest vürst Gvidonist, ning imekaunist luigest tsaaritarist" 1833 ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ,,Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest" 1834 ,,Muinasjutt kuldkikkast" 29 Puskini draamateosed 1825 ,,Boriss Godunov" 1830 ,,Ihnus rüütel" ,,Mozart ja Salieri" ,,Kivist külaline" ,,Pidu katku ajal" 1832 ,,Näkineid"
annaabi.ee 
