Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria kõne ja väitlus - 22 õppematerjali

Eesti keel >> Kõne ja väitlus
thumbnail
1
docx

Kõne - laiskloomad

Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks? Laiskloomad on ühed maailma kõige ae...

Kõne ja väitlus
63 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Venemaa toidusõja mõju Eestile" Kõne

Täna kõnelen Teile hiljutisest Venemaa presidendi Vladimir Putini otsusest kehtestada sisseveokeeld enamikele toiduainetele Euroopa Liidust, USAst, Kanadast, Austraaliast ja Norrast. Kuna eelmainitud protsess mõjutab otseselt ka Eesti majandust, leian, et tegemist on aktuaalse ja kõnelemist väärt teemaga. 7. augustil kinnitas vene peaminister Dmitri Medvedev president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit põllumajandussaadustele. Impordikeeld kehtestati Putini sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikk...

Kõne ja väitlus
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne eesti keel 12.klass

Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata...

Kõne ja väitlus
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sallivus ja sallimatus

Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse...

Kõne ja väitlus
50 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõne „Teadus kui Eesti arengu mootor“

Teadus on just see, miks öeldakse Eesti kohta väike, kuid tugev riik. Ajakirjas Nature eelmise aasta juunikuu väljaandes kirjutati, et Eesti on oma teadusväljunditega eeskujuks teistele riikidele. Teaduse suurt arengut on põhjendatud sellega, et Eestis on tehtud õigeid otsuseid ja reforme. Need otsused mis tehti 15 a tagasi avaldavad oma mõju alles nüüd. Järelikult ka need otsused, mis tehakse täna, avaldavad mõju alles tulevikus. Praegu oleme veel väike ja tubli riik, aga tulevikus võib tekkida küsimus, miks me enam ei ole. Eesti on küll oma tehnoloogia ja teadussaavutustega rahvusvahelist tuntust kogunud, kuid kas see on kasu toonud ka Eestile. Öeldakse, et teadus peaks olema iga riigi arengu mootoriks ja see on see ideaal, kuhu peaks ka Eesti jõudma. Kui terve on Eesti arengu mootor, kas mootori töötamiseks on kõik vajaminevad varuosad olemas, sellele annan...

Kõne ja väitlus
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Väitlus

JAH I – 3 min EI I – 3 min JAH II – 3 min EI II – 3 min JAH III – 3 min Definitsioon Nõustumine / Uued Nõustumine / JAH EI definitsiooni põhjendus definitsioonid põhjendusega definitsiooni põhjendus Kriteerium ehk eristamise Nõustumine / Uus Nõustumine / JAH EI kriteeriumi põhjendus või millegi üle otsustamise kriteerium põhjendusega kriteeriumi põhjendus alus. Vastus, Vaidlusküsimuste, Vaidlu I argument Ümberlüke Laiendus, taastugevdus Vastuse ümberlüke ümberlükete ja vastuste ümber...

Kõne ja väitlus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõne koostamine

KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks?  Info edastamine  Suhtlemine  Kuulaja veenmine  Õnnitlemine  Teadmiste jagamine Millest?  Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele?  Lapsevanemale  Kolleegile  Ülemusele  Lapsele  Sõbrale  Võõrale  Armsamale Millal?  Hommikul  Lõunal  Õhtul  Öösel  NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda Kõneleja edu alus:  Hea hääl  Mõjus sõna  Innustatud esitus  Isikupära ...

Kõne ja väitlus
49 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kõne teemal "Millises Eestis ma elada tahaksin?"

Minu arvamus, millises Eestis ma elada tahaksin, on aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt konta...

Kõne ja väitlus
31 allalaadimist
thumbnail
1
txt

TURIST JA TRAKTORIST

TURIST JA TRAKTORIST Mda linna kib turist, nhtavasti Jaapanist. Ostab siit-sealt mne meene, sest tal taskud tis on jeene. Mda maad kib traktorist, tema pole Jaapanist. Traktorist on prit Vrust, mber suu tal nutu vru. Meeneid trakorist ei taha, traktoristil pole raha! temal pole htki jeeni tema otsib kukeseeni. Ilmar Trull ...

Kõne ja väitlus
1 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kõne Eestile

Ükski eestlane ei tohiks oma rahvust maha salata, seda teame ka Tõnis Mägi laulust "Koit". Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta. Korra oleme kaotanud ka iseseisvuse, aga saime selle tagasi ning enam ei lase me seda kellelgi ära võtta. Selleks peab aga meie noortele juba varakult õpetama, et tuleb oma rahvuse üle uhke olla ja oma riigi eest tuleb seista. Ei ole vaja kodumaalt ära kolida, et olla õnnelik. Tuleb lihtsalt väärtustama õppid...

Kõne ja väitlus
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KÕNE: Miks peaksid noored suviti tööl käima?

Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...

Kõne ja väitlus
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lõpukõne

Lõpukõne Kallid kamraadid ja kindralid- kõik, kes te olete siia kokku tulnud! Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel. Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina. Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja, kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub esimene kuuliga...

Kõne ja väitlus
44 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keele jätkusuutlikkus

Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teiste...

Kõne ja väitlus
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Võõrsõnad

Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK ­ asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FI...

Kõne ja väitlus
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Üleskutsuv kõne: Kas Sina tahad taaskinkida elu?

Selleks ei tule veeta aastaid ülikooli arstiteaduskonnas. Selleks ei tule hüpata jääauku. Selleks ei tarvitse tormata põlevasse majja. Tuleb leida vaid pisut vaba aega ja seada oma sammud verekeskusesse, mis asub Tallinnas Ädala tänaval ja Tartus Puusepa tänaval. Just seal võib Sinustki saada doonor. Sõna doonor on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab kinkima, andma, annetama. Doonoriks võib nimetada tervet riiki, kui see abistab teist riiki või firmat, mis oma kasu silmas pidamata toetab mõnda ettevõtmist. Kõige sagedamini aga kasutatakse mõistet „doonor” inimeste puhul, kes annavad oma kudesid või elundi teisele inimesele siirdamiseks. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Eestis on veel laialt levinud arvamus, et v...

Kõne ja väitlus
10 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ma ei viitsi

On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi, mr tuleb pikk. Aga hku seal pole...

Kõne ja väitlus
3 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Märka elu,mitte nuhvlit!

s%j%ndil on en%mus inimestel nutitelefonid, mistõttu inimesed ei m"rk% üldse neid ümbritsev%t elu. Telefon loodi %%st%l 1876 sotl%se Alex%nder Gr%h%m Belli poolt, et inimesed s%%ksid vesteld% k% k%ugem% v%hem%% t%g%nt. Kuid t"n%p"ev%l oleme me loonud terve om% elu telefoni j% sotsi%%lmeedi%sse, me eelist%me suheld% inimesteg% l"bi sõnumite või piltide. Mid%gi pe%b muutum%, sest muidu k%ob re%%lsus. Kui m% kõnnin koolis mööd% koridore, n"en õpil%si, kes on koondunud v"ikestesse gruppidesse. M% eeld%ksin, et tegemist on he%de sõpr%deg%, kes on r""kinud om%v%hel sellest %j%st s%%ti, kui n%d üles "rk%sid j% kooli jõudsid. Kuid mu üll%tuseks, mitte keegi neist ei vestle, n%d isegi ei v%%t% üksteisele ots%. Selle %semel jõllit%v%d n%d kõik v"ikest nelinurkset se%det om% k"es, mis tundub %ndv%t neile p%lju rohkem r%huldust kui %sj%de %rut%mine n"ost n"kku. Tundub n%gu oleks n%d k%ot%nud suhtlemisoskuse j%...

Kõne ja väitlus
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tasuta sportimine kõigile

aprill 2012 21. aprillil toimub Kesklinna Südamenädala raames Spartas lahtiste uste päev, kus kõik huvilised saavad tasuta tutvuda Sparta rühmatreeningute ning jõusaaliga. Üritust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Tasuta sportimine kõigile Kesklinna Südamenädal toimus 17.04-21.04.2012. Tervisenädal oli kõigile tasuta. Kohale olid tulnud väga palju erinevates vanustes inimesi, kes väärtustasid tervislikku eluviisi ja oma südant. Terve nädala jooksul toimus palju erinevaid ja tervislikke üritusi. Kellele oli tervisesport tahaplaanile jäänud said osa võtta üritustest, mis olid mõeldud igale vanusele. Osavõtja sai valida endale sobiva päeva ja minna kohale. Nädalat toetas Tallinna Sotsiaal- Tervisehoiuamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus. Igal päeval toimusid erinevad aktsioonid tervisele näiteks esimese...

Kõne ja väitlus
3 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Lennart Georg Meri

märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas...

Kõne ja väitlus
3 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

KÕNEÕPETUS

KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid. Rõhuta olulisimat, ole veenev. Jõua...

Kõne ja väitlus
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun