Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt
docstxt/13920473452243.txt
1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli selle tagajärjel , et kunagi mulgid(Märdi vanemad) tema nina alt maja ära ostnud. Märt oli hea ja armastas väga Maiet. Märt oli aus ja truu ning väga tugev ja tark. Märt meeldis kõigile peale Ennu ja Peetri(see loo lõppus pöördus). 4)Peeter Oli Maie isa
See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Kuna Oidipus ei teadnud kust ta pärit on, lasi ta linna kutsuda karjase, kes ta saadikule andis. Too rääkis Oidipusile, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide.Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam keegi ei sallinud. 4.Meeleheites Iokaste poos ennast üles kui sai teada tõe Oidipuse kohta. 5.Minuarust on Oidipus ikka eelkõige ohver,kuna tema saatus määrasti juba tema sünniga.Oma isa tapmist see ei õigusta ja oma saatuse valib ikka igaüks ise,seega oleks saanud ta oma elu muuta. 6.Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam keegi ei sallinud. Meeleheites Iokaste poos end üles. 7
Majapidajanna Ellen Deani lugudest avanes talle keeruline armastuse ja vihkamise keerdkäik. Lugu rääkis alates Heathcliffi lapsepõlvest kuni selleni, kus temast sai kogu vara omanik. Läbi raamatu oli väga palju tegelasi. Heathcliff oli orb, kelle härra Earnshaw oli poisikesena lapsendanud. Earnshaw`l oli veel kaks last: tütar Catherine ja poeg Hindley. Catherine ja Heathcliff said parimateks sõpradeks, kuid poisid üksteist ei sallinud. Vanemaks saades saadeti Heathcliff majast minema. Catherine abiellus Edgariga ja temast sai Catherine Linton. Heathcliff võttis kogu toimunut raskelt ning justkui kättemaksuks abiellus Edgari õe Isabellaga. Catherine jäi raskelt haigeks, kuid enne surma sünnitas tütre Cathy. Isabella kahetses oma otsust ning lõpuks põgenes Heathcliffi juurest välismaale. Seal sünnitas ta poja Lintoni ning 13 aasta pärast naine suri
võtta. Kõik tegelased suhtusid temasse tolerantselt aga temale ei meeldinud Piibeleht. Ludvig Sander Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Täitis oma lubadusi läib kõikide raskuste. Suhtus teistesse positiivselt ja samuti temasse. Tiit Piibeleht Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus teistesse positiivselt, vana Vestman aga pidas viha ta peale ja ei sallinud teda. Laura vaatas teda samuti kahtlase pilguga - seega ei sallinud eriti teda. Ülejäänud tegelased olid Piibelehe suhtes normaalsed. Nägi välja nagu nohik ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema
Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks,
Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu
kirjaklambritest vöö. autor: mare sabolotny zanr: tänapäeva noorsooromaan. tegelased: katriina park/ catherine vanessa park, Kersti park, juhan, margit, heigo, marju merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga. ühel Jaanipäeval kohtas Kati üht poissi nimega Juhan ning armus temasse. Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata.
Teose tegelastik jaotub omakorda kaheks. Osad on omakasupüüdlikud, ahned, kitsid ja võimukad. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ning tekkinud situatsiooni enda kasuks pöörata. Targad ja kavalad tegelased ei olnud reeglina eriti rikkad ega omakasupüüdlikud . Suurt rolli mängib teoses ka armastus, sest usuti, et tõeline armastus jääb alati püsima. Väga tähtis oli rahva seas ausus ja õiglus ning keegi ei sallinud pettureid. Näiteks teine jutt rääkis vaesest pakikandjast Arrigost. Kui ta suri, siis hakkasid kõik peakiriku kellad iseenesest helisema. Seepärast peeti teda pühaks ja mehe keha viidi peakirikusse ning loodeti, et kõik sandid, kes meest puudutavad saavad terveks. Kolm sõpra Strecchi, Martellino ja Marchese, kes käisid härraste lossides inimesi lõbustamas, otsustasid ka minna Arrigo laiba juurde. Martinello mängis santi ja kui ta laiba juurde jõudis, tegi ta
nii palju kui võimalik iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, sampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetisiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/ armukade/ ei salli pinnapealsust tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head
arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, tema kuulsuse pärast. Niina jaoks tundus ahvatlev tuntus, kuid ta ei mõistnud, et populaarse inimese elu pole meelakkumine, nagu esmapilgul tunduda võib. Niina arvas, et Trigorinile meeldib kirjutada, kuid tegelikkuses kirjanik ei nautinud seda, ta ei sallinud ennast kui kirjanikku. Ta tundis, et petab lugejat, on halvem kui teised ja kujutas endale pidevalt ette lauseid, mis peaks olema ta hauaplaadil: ,,Siin puhkab Trigorin. Oli hea kirjanik, kuid kirjutas halvemini kui Turgenev." Tundus, et Niinale ei läinud korda teiste inimeste arvamus, algaja näitlejana leidus temas julgust pöörata selg oma perekonnale, minna ära kodukohast, et alustada oma elu lavalaudadel
Alliksaar ise pidas ennast eelkõige ,,naljameheks." Alliksaar rõhutas : esiteks et luule peab olema konkreetne. Teiseks - luuletuses, ühes konkreetses luuletuses, tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat. Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist, tuulest, lainest, paadist, aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus. Ta otsis kõikjalt paradokse nii luulest, filosoofiast kui ka olmest. Ta ei sallinud luules halinat ja lalinat, oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest, kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete esile tõstmist, vaid vastupidi ta sai tänu enda raskele elule hoopis kingituseks sellised elluvaated, mis tegid temast inimese kes ta oli. " Nimetu saar " - (näidend) 1966
Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, Kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada
- Kui vend suri peksis minategelane kõik garaazi aknad sisse. - Kirjeldab veel Ackley ´t: ,, Sel poisil olid kõik hädad: polüübid ninas, vistrikud, halvad hambad, lehkav hingeõhk, pudenevad küüned. " 6.PEATÜKK - Minategelane suitsetas toas Stradlater´i vihale ajamiseks. - uuris Jane´ga kohtingu kohta, kuid ei saanud teada midagi. - Tahtis Stradlater´ile virutada, kuid lõi niipalju mööda , et ainult riivas Stradlater´i nägu. - Minategelane Stradlater´ist : ,, Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei sallinud seda kunagi " - Minategelase nimi : HOLDEN CAULFIELD - Holden ütles talle: ,, Sa oled räpane tobe idiootlik litapoeg " - Sellepeale sai ta Stradlater´i käest lõuga 7. PEATÜKK - Holden läks Ackley juurde. - Holden´it häiris mõte Jane´st ja Stradlater´ist - Minategelasel tuli mõte kloostrisse astuda. - Läks oma tuppa tagasi ja hakkas asju pakkima
Dante Aligheri · pärit itaaliast Frinenzest · Elas 1265-1321 ülemineku aja luuletaja · eluloost vähe teada: oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi, ei sallinud paavsti, saadeti selle tegevuse pärast frinenzest välja. Dantele anti võimalus tagasi tulla kui ta avalikult oma pattu kahetseks. · Ta on kirjutanud kaks suurteost "Uus Elu". Kohati kirjutab proosat, ta kirjutaks nagu Patricile, kohtas inimest 8-9 aastatselt tüdrukut 8-9 aastat hiljem kohates teda armus temasse, passivne armastus, Dante oli oluliselt vanem naisest.ei olnud järeltulijaid. · kirjutas "jumalik komöödia" pikka aega 1307-1321 koosneb kolmest osast
ta naiseks võtta ning lõpuks lähevad Tiina ja Indrek koos linna. Kõrvaltegelased olid Maret Andrese tütar; Sass Andrese väimees; Elli ja Oskar Andrese lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi Pearu lapselapsed; Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide näol põnevust tuua. Maret ja Sass võtsid Andreselt talupidamise üle. Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse, Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks. Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale hakkab ellu viima ise unistust jõe süvendamisest. 2) Koostatakse palvekiri raha saamiseks. 3) Tiina tulek maale, Mäe tallu tuleb uus sulane algavad intriigid, armukolmnurgad, tülid noorte vahel
Kuidas mõjutasid valgustusideed Euroopa valitsejaid ? Valgustuse ajastu algas 17 saj. Kui hariduse tase Euroopas tõusis ja pani inimesed kahtlema vanades tõdedes ja tähtsustas inimõistust, hakkasid Euroopa rahvad uskuma tänu valgustus ideedele, et neil on rohkem õigusi ja et riiki ei tohiks kontrollida väike ülemkiht. Valgustajad enamasti ei sallinud valitsejaid kes toetasid ainult ülemkihti ja ei teinud midagi, et enda rahva elatustasemet parandada. Valgustajad tahtsid, et kas monarh töötaks et rahvale õnne ja rikkuseid tuua või et rahvas saaks ise võimu. Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada. Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a
saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest jultunumaks, sest ta ei kartnud enam karistusi ning jumalate võimu. Viimaseks tema paheliseks teoks, mida jumalad enam taluda ei suutnud, jäi oma poja tükeldamine ning tema serveerimine jumalatele. Nende kannatus sai otsa. Karistuseks oli igavene nälg ja janu. Tema piin seisnes selles, et ta võis olla veekogu ja puuviljakobara läheduses, kuid ei suutnud ikka oma piinavat janu ja nälga kustutada. Jumalad ei sallinud ka liigset edevust. Narkissos, kes oli kauneim noormees, nähes oma peegeldust vees, muutus liiga uhkeks ning pidas end liiga heaks teiste jaoks, ta suutis vaid end imetleda. Nii kaotas ka oma lähedased, näiteks oma pruudi, nümf Echot, keda solvas oma terava ütlemisega.Õnnelik saatus ei oodanud ka seda noormeest ning jumalad muutsid ta nartsissiks. Tema karistusel puudusid suured piinad, põhjus võis olla selles, et tema pahe ei toonud ühiskonnale nii palju kahju.
oma soovide järgi kujundama ja tema käitumist mõjutama. Juba üsna lühikese ajaga on prints Võlujast saanud prints Julmus, kes ihkab vaid naudingute ja ihade rahuldamist. Teda ei huvita enam isegi teiste arvamus ja temast levivad kuulujutud. Henry on keskealine aadlik, kes naudib teiste inimestega mängimist. Lord oli tugeva kuid omapärase elufilosoofiaga, milleks oli hedonism. Basil on kunstnik, kes oli vaikne, endassetõmbunud ning ei sallinud suurt seltskonda. Tema maalis Dorianist portree, mis sai noormehele saatuslikuks. Basil oli ausate põhimõtetega ning ei sallinud petmist ega saladusi. Tahtis Doriani hoida Henryga suhtlemast, sest teadis lordi halba mõju. 2) Missugusest moraalist räägib Wilde ma teoses? Wilde soovib lugejatele meelde tuletada, et halb seltskond rikub head kombed. Dorian oli nooruses heasüdamlik ja siiras, kuid pärast tutvumist Henryga muutub aja jooksul temasarnaseks
päeva nagu Delose ohvrilaeva retk. Martini ja Isebelli vahel on tüli- järgmisel päeval selgub, et Isebel on endalt elu võtnud. Martin sõidab pere juurde ja tunnistab tütrele, mis on vahepeal toimunud. 6. probleemistik · Õpetaja ja õpilase vaheline seis. · Isebel ei sallinud oma ema, sest ta ei lubanud tal vabalt elada. · Martini ja ta naise suhted. · Martini ja Isebelli tüli, kuna mees andis endale aru, et asi pole õige. 7. sõnum Unistuste poole pürgimine ?! 8. kuidas kasutada kirjandis o Edasipürgimine- Martin tahtis alati saada
Põhjused: kodusõjad (Crassus, Pompeius, Caesar) Alguse sai Rooma keisririik Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood Impeeriumi lagunemine Suur rahvasterändamine 451. hunnide sissetung Reini jõe poolt Kasutatud allikad: ,,Keisririigiaegne Rooma’’- Mario Denti http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option =com_content&view=article&id=296&Itemid= 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_keisririik Pildid:http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/ bytsants.htm http://wiki
3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas. Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg. Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks. Tänu heale perekonnale oli tal korralik kavastus. Kõnelaadi oskad kasutuada vastavalt vajadusele
Sõi alati sihvkasid. Teiste suhtumine temasse oli hea, esmamulje võis tema suhtes olla petlik, võis jääda mulje kui lihtsameelsest ja alandlikust inimesest, aga siiski oli tal kõik läbi mõeldud, ei näidanud välja oma tegelikku kavalust. Vestmann- Jõukas ärimees. Ta oli haritud ja rikas,mis põhjustas ka ta enesekindluse, ka oma kõneviisilt oli ta väga kindel jatihti solvav, kuigi vahel ärritus kiiresti. Teda austati, oli võimukas. Ei sallinud luuletajaid, seega ei sallinud ta ka Ludvig Sanderit, keda ta kohtles ülbelt ja tihti solvavalt. Ta oleks tahtnud, et Sander oleks olnud ehitaja, siis oleks Vestman temast lugu pidanud. Teised suhtusid temasse väga lugupidavalt ja austusega, püüdes olla tema meelejärele, kuigi seda oli väga raske saavutada ning teose lõpuks on Piibeleht selle ka saavutanud. Pidi alati saama kõike, mis soovis. Välimus oli tal härrasmehelik ja soliidne.
Külmkapp oli suur ja sõbralik, kuid pisut kohmakas. Tema parim sõber veekeetja toetas teda alati. Külmkapil oli salasoov ta oli alati tahtnud lennuk olla. Öösiti, kui kõik magasid, unistas ta, kuidas ta õhku tõuseb ja veekeetjaga ära lendab. Mikrolaineahjule aga külmkapi tekitatud heli ei meeldinud, see segas tema iluuinakut. Mikrolaineahi oli väga kõrk ja uhke teda kasutati alati kõige rohkem ja toidu valmides tegi ta meloodilist piiksuvat heli. Ta ei sallinud kedagi teist ja tahtis köögis ainuke olla. Ühel päeval mõtles mikrolaineahi välja kurja plaani külmkapist ja tema väikesest sõbrast lahti saamiseks. Ta kutsus selleks appi vana kurja mikseri ja lasi tal tekitada lühise, mis rikuks nii külmkapi kui ta sõbra. Ise lülitas ta end selleks hetkeks elektrivõrgust välja. Ja nii juhtuski külmkapp ja veekeetja visati köögist välja. Veekann lohutas niigi õnnetut külmkappi
Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli troonile tõusnud valitseja, kes oli tuttav valguskirjandusega. Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Friedrich ise polnud kuigi sügavalt usklik.
Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitati. Antiikehitiste riismeid kasutati ristiusu kirkute püstitamisel. Varakristlik periood oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. Lauri Leesi "Kunstilugu koolidele" T. Nurk "Peatükke kunstiajaloost" Jaak Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" www.kristlus.varstukk.edu.ee www.google.com www.et.wikipedia.org
Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, keda vanaisa üldse ei sallinud. 4. Etenduse lõpuks lepib vanaisa siiski sellega, et temagi hakkab ajarattale jalgu jääma ja otsustab nautida oma elu tõdemisega, et ta ei ole enam nii noor, nagu ta arvas ennast olevat. 5. Selles etenduses ei olnudki niivõrd rõhku pööratud mingi põneva loo jutustamisele, vaid sellele, et saaks võimalikult palju nalja. Kuigi mulle meeldis Jan´i etendus ,,Ürgmees" rohkem, oli ka ,,Vanaisa" siiski piisavalt hea ja naljakas ning vääris vaatamist.
korda proovile pannes. Ta ütleb, et lapsi, keda ta usaldab, laseb ta mõnikord Sergeile külla, teisi ei lase. Ja need, kes on külas, ei lõhu. Teiste eest ta ei vastuta. Ema tunnistab, et tõsi kõigi naabritega ta ei saa hästi läbi. Ta võib kuri olla. Sest tema ei luba oma last süüdistada asjades, mida tõendada pole võimalik. «Ma mäletan, kuidas ma ise kasvasin,» ütleb Marina. «Mul oli keeruline lapsepõlv ja täiskasvanud ei sallinud mind. Ma mäletan, mida ma siis tundsin. See, kuidas Sergei ennast üleval peab, on tema kaitse. Muidugi on tal käitumisega probleeme... Lapsed väljendavad end omal moel!» Tartu linna lastekaitse peaspetsialist Sirli Peterson ütleb et Sergei on lastekaitsetöötajate vaateväljas olnud 7. eluaastast peale. «See laps vajaks pidevat psühhiaatrilist abi, aga jõuga siin sekkuda ei saa,» märgib ta. «See on lapsevanema õigus ja kohustus. Ema ei taha mu
marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks. Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu. Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks, Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju,
Vautrin Ta oli abivalmis, vastutulelik Ta käitus inimestega ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?) Rastignac - Isa Goriot ( Rastignac sai Isa Goriotiga hästi läbi, kui Goriot sai teda et Rastignac käib tema tütrega Rastignac-Vautrin ( alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi, kuid hiljem ei sallinud teda eriti Rastignac- Delphine De Nucingen ( Rastignaac armus temasse ja armastas teda kogu ülejäänud raamatu jooksul ) Rastignac-Vikontess ( Rastignaci sugulane, Vikontess avas talle tee Pariisi seltskondadesse, läbisaamine oli neil hea ) Muutused: Isa Goriot Rikastus kui olid Pariisis rasked ajad, nimelt ta oli seal nuudlikaupmees , sai selle ametiga
Allilmast pääseski ta kasutades vabandust, et peab oma naisele ta kohustusi meenutama, kuid see pidi olema vaid ajutiselt. Kui Zeus nägi, et kuningas ei kavatsegi tagasi pöörduda, saadeti ta lõplikult allilma ning tagatipuks pidi ta seal tohutut marmorkivi mäest üles veeretama, mis ikka ja jälle alla veereb. Jumalatele oli vanakreekas omistatud palju inimlikke ja ebatäiuslikke omadusi, seega on võimalik, et Sisyphose puhul ei sallinud Zeus lihtsalt mõtet, et keegi surelik võiks ta üle kavaldada. Siiski saadab isegi see signaali, et inimesed peaksid olema ettevaatlikud selle suhtes, mille vastu nad ei saa, olgu nende vastaseks surm või jumalad. Lihtsalt jumalakartlikkusest aga ei piisanud olemaks hea inimene- vanad kreeklased ei sallinud truudusetust, uudishimulikkust, edevust või süütu inimese tapmist. Kuna oma lugudes kirjeldasid nad inimest läbi tema tegude, mille järgi sai otsustada tegelase positiivsuse
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud, et Harryst kasvaks hea võlur, kes suudaks talle vastu hakata. Harry sõbrad olid tema koolikaaslased. Nende nimed olid Ron ja Hermione. Koolis nad elasid ühes majaosas. Sigatüüka koolis oli üks väga eriline koht, mida kutsuti saladuste kambriks.
Neile oli nende koht rahuldav. Oli neile garanteeritud ju kindel töökoht, suplemine rahas, head kontaktid, võim. Selle kõige pärast oli kasulik nin arukas pooldada vanameelsust ning mitte siirduda uuenduste poole. Talupojad ja käsitöölised tahtsid aga viletsast ja ebaõiglasest elust pääseda. Nad olid väsinud oma ülemaid teenima. Kõik uuendused, mis soodustaksid positiivseid muutusi olid teretulnud. Kõige paremini vastas nende ootustele liberalism. Samuti ei sallinud talupojad vaimulikke, kes oma võimu säilitamiseks kuningaid teenisid. Vaimulikud pooldasid romantismi. Kindlasti oli romantismil tähtsaim tegur kellegi kõrgema kummardamine, kuid vähe tähtsamateks ei jäänud ka kõikvõimsa loodud ,,asjad" loodus, maad, inimtunded. Samuti ei jätnud romantism välja minevikku täpsemalt keskaega. Oli vaja läbi saada vanameelsete valitsejatega. Teiste kuhugi püüdlejate seas moodustasid eraldi grupi ultrarojalismi pooldajad.
Millised on Holden Caulfield'i maailmavaated? Holden Caulfield'i maailmavaated kooli suhtes olid nagu tavalisele koolipoisile ikka kohane. Ta vihkas kooli. Holden oli väga tark poiss, kuid ta ei viitsinud õppida. Ta oli väga laisk, seega visati ta päris mitmest koolist välja. Poiss ei sallinud karvavõrdki oma klassikaaslasi. Ta võis leida mõne õpilase kohta positiivseid külgi, kuid negatiivsed olid ikkagi ülekaalus. Holden ei pea end teistest tähtsamateks, kuigi see tundub alguses nii. Ta arvab, et ühiskond, mida ta oma silmade näeb vajaks muudatusi. Ta kohtus erinevate inimestega, kuid ta ei üritanud ühiskonda sobituda, kuna tei ei leidnud selles lihtsalt mõtet. Raamatus olid ka mõningad need inimesed, kes peaaegu et meeldisid poisile, nagu
4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, et emal pole uut meest tarvis. Leemet jõi palju ja haises viina järgi. Leemet oli varesetapja. 7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks. Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9
Mio, mu Mio A.Lindgren Raamat "Mio, mu Mio" räägib poisist nimega Bo Wilhemist, keda kutsuti Bosseks. Ta oli adopteeritud ning elas tädi Edna ja onu Sixteni juures, kes teda väga ei sallinud. Tal oli ainult üks sober Benka, kelle peale ta oli natuke kade Benka isa pärast. Ühel õhtul leidis ta pargis tühjapudeli, kus oli sees vaim. Vaim viis ta kaasa Kaugele Maale, kus Bosse kohtus enda isaga Kauge Maa kuningaga. Sellest alates sai Bosse nimeks Mio. Natuke aega hiljem kohtus Mio Jum-Jumiga kes meenutas talle Bengkat ning kellest sai Mio parim sõber. Mio ja Jum-Jum käisid palju seiklemas ning said palju uusi sõpru Jiri ja Nonno. Nonno tegi
Raamatust tooksin välja näitena Theo vastupandamatu iha naiste vastu, ta ka ise meeldis üldiselt naistele, Theol oli palju kogemusi naistega. Raamatus on kirjeldatud kogu seksaalsuse teemat vabalt, see ei olnud enam nii kindlaid piire ja see ei tekitanud mingeid skandaale. Romaanis oli ka irooniat ja pilkamist, see väljendus kõige rohkem August Kase tegelaskuju juures. August Kase suhtumine teistesse inimestesse ja ühiskonda oli veidi sallimatu. Ta ei sallinud endast vaesemaid ning kodutuid ja alkohoolikuid põlgas eriti. Kuna ta oli juuksur, siis ta ikka kuulis, kuidas teised inimesed kurtsid oma elu üle ning see vihastas teda. Raamatust tooksin näite:,,Loomulikult ei armastanud August Kask inimesi, kes kõndisid väljaspool teeradu.''(lk 108)
4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni olid väga ihned ja nad üritasid koguaeg endale kusagilt kraami kokku koguda. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kratt sai hinge peale seda kui sa olid teinud vanapaganaga kokkuleppe tema raamatusse ja olid andnud talle 3 tilka oma verd. 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)? Nad kasutasid sõstra tilkasid vere asemel, 9
minema. Gajev oli seal teoses kuskil 60 aastane, ajas lolli juttu pidevalt suust mängu ning ta armastas kaarte mängida. Kaotas ning sai suured võlad kaela. arlotta oli siin teoses positiivne kuju, üritas pidevalt inimeste tuju tõsta läbi mingite imelike trikkide. Trofimov ehk Petja oli läbikukkunud üliõpilane ning teda noriti veidi seetõttu, ent naistele läks ta siiski peale. Firss oli kurdistunud vanaätt ning keegi teda seal väga ei sallinud. Teose lõpus sõidavad kõik ära rongijaama. Firss unustatakse maha.
VAARAO LEIDMINE Kirjanik: Margit Sarapik Tegelased: Rasmus - väikest kasvu, tagasihoidlik poiss, keda huvitas ajalugu, astus ebaõigluse vastu välja. Kaksikud Gert ja Ragnar kaks kaaki, Ragnar oli liider ja Gert oli jooksupoiss. Elasid vanaema juures. Ema oli Soomes ja isa teadmata kadunud Elina ja Mari-Liis kandisd gooti stiilis riideid ja koolis kutsuti emodeks, head sõbrannad, pealehakkajad, abivalmid, ei sallinud ebaõiglust. Loo moraal: ära tegele selliste asjadega, mis sulle ja teistele kahju toovad Arvamus: kiusamist ei õigusta miski ja kui sa valid sellise tee siis tagajärjed võivad olla ebameeldivad/negatiivsed. Tegevus: See raamat jutustab ühest poisist kelle nimi on Rasmus. Rasmus läks teise kooli, kus oli alguses päris tore. Tema elu muutub päevapealt, kui tema klassi tulevad vennad Gert ja Ragnar. Nad valivad just Rasmuse oma
2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui hea naise ta oli kaotanud
eelkõige „naljameheks.“ Alliksaar rõhutas : esiteks – et luule peab olema konkreetne Teiseks- luuletuses,ühes konkreetses luuletuses,tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat.Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist,tuulest,lainest,paadist,aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus.Ta otsis kõikjalt paradokse – nii luulest,filosoofiast kui ka olmest. Mitte üks põprm ei sallinud ta luules halinat ja lalinat ,oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest ,kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete esile tõstmist, vaid vastupidi ta sai tänu enda raskele elule hoopis kingituseks sellised elluvaated ,mis tegid temast inimese kes ta oli. Jäin rahule ,et sain enda luuleanalüüsi teemaks just Artur
Brahms valiti viini lauluakadeemia õppejõuks. Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut. Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid
maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või neil on lihtsalt igav. Täiskasvanud inimesed, kes kiusavad või käituvad ebaviisakalt, nemad teevad seda seepärast, et kas neid on kooliajal kiusatud või ei sallinud lapsena neid nende vanemad. Inimesi on igasuguseid. Meie ühiskonnas leidub ka selliseid, kes piltlikult näitavad, et nad saavad kõigiga hästi läbi ning, et nad armasavad kõiki, kes nende ümber on. Sellised inimesed, kes räägivad sinu selja taga, et nad tegelikult üldse sind ei salli- nemad ei ole õiged sõbrad. Tänapäeva ühiskonna ,,kuum" teema on homoseksuaalsus. Nii palju on inimesi, kes lausa vihkavad omasooihaldajaid
kaugel elada Bulgakov sai tööd väikses Moskva teatris Kirikulugude lõimumine teostes Jelena Silovskaja Stalini kokkupuuted Bulgakoviga Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise Avalikkus ei sallinud Bulgakovit tal õnnestus koguda enda kohta kolme positiivse artikli kõrval 298 negatiivset Ahastuses võttis Bulgakov ühendust nii riigi valitsuse kui ka Stalini endaga Palus luba emigreerumiseks Kiri Stalinile koosnes üheteistkümnest osast ,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga." ,,Ma pöördun siinkohal Nõukogude Liidu humaansuse poole ja palun lasta
ka teadis, millega ta tegeles. Jaan jäi sellegipoolest oma põhimõttetele kindlaks ja planeeris oma elu ausa ja uhke mehena. Isegi varastatud toidu hoiustamisel, keelas ta ennast selle söömisest, kuigi talle oli luba söömiseks antud. Teda oli vaja veenda, et ta ema ja õed- vennad saaksid kõhu täis: lk 92. Väljaotsa Jaan oli kõige ausam mees; Lk 60 Jaan ei uskunud teistest ebaausust; Lk 59 Jaan ei sallinud vargust ega andnud ka lastele (õele-vennale) armu, kui need varguselt tabati; Jaani aususes kahtlemine nõrgestas tema vastupanuvõimet; Jaan jäi ka varastatud kraami peites ausaks, ise ei puutunud seda; Lk 57 vaesus, lähedase surm, süütunne ja purjus pea viisid Jaani varastega kampa. - häbi, et tema, terve ja noor mees, ei jaksa peret ära toita; - Lk 52
abikaasa, kreeklanna. Tagakiusatud, Jevdokia Dioperes pekstud, süüdistatud abielu rikkumises, milletõttu elas 11 a. vangis. Christina Regina 17051781 Siöberg Abrami 2. Abikaasa. Ebaseaduslik abielu, sai lapsi Abrami noorem poeg, Puskini vanaisa. Kuulus poeet, Ossip Abramovits kardetud kiivuse ja iseloomu poolest. Ei sallinud oma Hannibal abikaasat. Aafrika juured · Aafrika valitseja poeg (Võimalik, et Chad'i või Abyssinia poeg) · Rööviti ja viidi Konstantinoopolisse Türgi sultanile
Esimest korda puutus Abel kiirega kokku kaheksa aastaselt, kui ta esimese klassi õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin seda punapead armastama hakkama. /-/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et Aadniel jutustuse lõpul terve nahaga pääses!" 8 1953
annaabi.ee 
