Osad joogid annavad tõotusi (nt. ei maga, seisavad ainult püsti jne). · RADJA-JOOGA teadmiste tee Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena.
Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. HINDU MÕISTE
Hinduism Kristin Sõber 10.e http://1.bp.blogspot.com/-ce0SaoKg9FI/Twsp_h69- 0I/AAAAAAAAAF8/s8MdXXW0mw4/s1600/hindu-symbol-12.gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid
Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.
õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim Upanisaadid (kirjad eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata Peavoolud 1. Ortodoksne judaism: 1. Visnuism Peasuunad 2. Konservatiivne judaism ehk 2. Sivaism Masorti judaism 3. Reformistlik judaism ehk 3. Saktism progressiivne judaism ehk liberaalne judaism 4. Rekonstruktsionistlik judaism Rajaja Mooses puudub Tähtsamad Lehtmajade püha Diwali- Kestab 5 päeva novembrikuus. pühad Nädalapüha See sisaldab mediteerimist, õlilampide ja Paasapüha viiruki põletamist jumalanna Lakshimi
· Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja. Hinduismi ja budismi võrdlus Jumalad: · Hinduismis brahman (vägi) jaguneb Brahmaks, Brahma omakorda Visnuks ja Sivaks. · Budismis pole jumalaid, sest Buddha oli inimene, kuid tänapäeval on Buddha erinevaid külgi jumalikustatud. Usutakse: · Hinduismis usutakse: sansaarasse (ümbersündi), karmasse ja moksat.
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on
(sektid, ja õigeusk Sunniidid 90%, siidid Judaismist on välja Visnuism, sivaism, usulahud) 10%, sufism, dervisid ja Puuduvad kasvanud kristlus ja islam saktism. mustad muhameedlased. Judaismi pühakiri Tanah, Pühad raamatud/ Uus Testament ja Vana see koosneb 39 raamatust: tekstid Testament, mis kokku Toora, nebiim ja ketubim. Veeda hümnid, Brahma
tegevuse vormid. Õpetatakse, et tõde on üks, kuigi pühad mehed vahendavad seda eri aegadel erineval viisil. Hinduismis on miljoneid jumalusi, olulisemad Brahma, Visnu, Siva. Brahma on jumal- looja. Visnuism. Maailma alalhoidja ja armastuse jumals Visnu austamine, kes on armastanud maailma, saates sinna mitmeid inkarnatsioone ehk kehastumisi - Rama ja Krisna näiteks. Saivism. Austatakse Sivat, kes nii hävitav kui ka loov jumalus. Tema poeg on elevandipäine Ganesa. Saktism. Austatakse jumalikku loovat jõudu, saktit, mis avaldub tavaliselt jumaluste erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt
Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.
Nii on olnud ja nii saab jälle olema. Peasuunad Hinduismis on kolm peasuunda: Visnuism Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krishna. Levinud eriti Põhja-Indias. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. Sivaism Keskne on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle,
Filipiinideni. 28 HINDUISM · Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. · Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. · Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. · Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. · Hinduismi alla kuuluvad: saktism, sivaism, visnuism, krisnaism, bhaktism, Ayra Samaj jmt. · Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad 29 JUDAISM · Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam.
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud
ateismi(jumalal pole rolli, ainuke valgustatu saab olla mees). Peasuunad visnuism Visnu on ainus ja õige jumal, kõige looja ja hävitaja, ta on kõikjal, jumal kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges. Märk: laubal püha tuhaga maalitud Saktism jumaliku väe ehk sakti austamine, see korrastab maailma ja hoiab seda kaose eest. Kamasutra armastuseõpetus Pühakiri veedad(koosneb hümnidest/suktadest), eeposed(,,Ramajana", ,,Mahabharata"), Brahma raamatud(veedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud). Rajaja pole teada Pühad paigad Varanasi püha jõe Gangese ääres,kuhu sooritatakse palverännakuid Iseloomulikud riitused laipade põletamine ja Gangesesse viskamine, jooga, jumalateenistus
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr
· Pühad tekstid: 1. Veedad: Rig-, Sama-, Jadzurveda 2. Brahma raamatud veedade seletused 3. Upanisaadid seletuste kommentaarid 4. Aaranjakad hilisemad pärimused · Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad, brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust
4)Vabanemine, Rändav munk. Brahmanism (teine faas) oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Arvasid, et ohvrid hoitsid maailma korda. Jumalate roll oli väike. Hinduism(3faas). Pühad tekstid -1)veedad(teadmine), kõige vanem ja olulisem on Rigveda. 2)Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3)Upanisaadid 4)Aaranjakad. Eeeposed on pühakirjad. Veedade kirjandus jaguneb kaheks. Hinduismi peasuunad Visnuism, sivaism, saktism. Suurem osa hindudest on visnuistid. On motoeism ehk austavad Visnut. Budism Tekib Kirde-Indias, 6-5 saj. eKr. Tekib Hinduismis. Raja on Siddharta Gautama. Tekib vastukaaluks brahmanismile(Preestrite keskne ohverdamis religioon). Askees(kehakurnamine, piiramine valgustuse eesmärgil, joomine, sõõmine uni, suguelu, suhtlemine, hügieen piiramine). Kõige levinum vorm on negatiivne askees(loobumine). Tihti peale eralduti üksindusse. Postiivne askees-keha kurnamine käib läbi liialdamise.
Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias. Uskliku tunnusjooneks on koln püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Prvat, Kl ja Durg. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Selles suunas on palju voole ja filosoofiaid, samuti kasutatakse riitustes mantraid (võimsaid loitse). Tähtsad mõisted: Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama. Sansaara inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele:
on tähtsad füüsilised harjutused; jooga praktiseerija on joogi Kogudus 1,4 miljardit inimest; jumalateenistused puuduvad; templiteenistusi viivad läbi brahmanid; nendeks on põhiliselt ohverdused Iseloomulikud tunnused tähtsaim jumal on Brahma; universum on tsükliline; on väga palju suundi, mis võivad olla vastandlikud; lunastus on moksasse jõudmine ümbersündide kaudu; austatakse loomi, eriti lehmi, ahve ja rotte; ollakse taimetoitlased Peasuunad Visnuism; Sivaism; Saktism; on väga palju erinevaid suundi; ainus nõue on tunnustada Veedasid Pühakiri Veedad 1200800 eKr, Brahma raamatud 1000800eKr, Upanisadid ehk Vedanta 800600 eKr Rajaja inimesed teisel pool Induse jõge, kes ei võtnud omaks islamit Pühad paigad Gangese jõgi, Varanasi linn Iseloomulikud riitused ohverdamised; Gangese jões suplemine; palverännakud; protsessioonid; perepea päikesetervitus Budism: Lunastusõpetus jumalatel pole tähtsust, tegu on ateistliku religiooniga;
pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha
lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.
ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn
Indias on 1 arst 2157 inimese kohta. Suurim surmade põhjus on hingamiselundite, toitumis- ja kõhuhaigused. 9. Religioon India on mitmete religioonide tekkepaik hinduism, budism, dzainism, sikhism. Indias on esindatud veel zoroastrism, islam, judaism, kristlus. Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Hinduism on üldnimetus paljudele koolkondadele, gruppidele ja õpetustele. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa. Karmaga on seotud sansra, mis tähendab hinge pidevat taaskehastust. Hinduism on teinud läbi olulise arengu oma eksisteerimise vältel. Tsivilisatsioon kui selline sai alguse Induse kallastel, kes rääkisid draviidi keeles
Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias. Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Parvati, Kali ja Durga. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. Selles suunas on palju voole ja filosoofiaid, samuti kasutatakse riitustes mantraid (võimsaid loitse). · Tähtsad mõisted Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama.
jumalaks. Tal on olemas erinevad avataarad ehk kehastused nendest tähtsamad on Rama ja Krisna. Eriti levinud on see Põhja-Indias. Väliseks tunnuseks on, et visnu kummardajatel on laubal kolm vertikaalset joont. -) Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Selle usu tunnuseks on kolm horisontaalset joont. -) Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. (Tantrism õpetus, kus õpetakse kuidas ära kasutada seksuaalset energiat ja kuidas seda suunata. Kamasutra õpetus armastusest.) Saktismis kasutatakse ka paljusid mantrasid. (Mantra püha silt või loits. Kasutatakse neid selleks, et tühjendada oma meelt.) * Tähtsad mõisted: -) Brahman maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb.
teenida. Keelte paabel võrdlemisi suur: hindi, urdu, bengali, gudzharati, tamili, telugu.. Üle- Indialine inglise keel Inimesed järgivad Dharmat seadmus, mis seaduspärane, usundipärane, Dharmat õpetatakse lastele edasi Ahimsa vägivallatu Hinduism ei ole ühtne religioon, ta on ühisnimetus arvukatele Indias olevatele sektidele, tähtsamad on: 1)Brahmanism Brahma 2) Visnuism Visnu 3) Sivaism Siva 4) Saktism Sakti (eluandev naiselik printsiip) 1. Tsükliline maailmakäsitlus maailmad tekivad või luuakse tuhandeid-miljoneid aastaid ja siis hävitatakse või hävivad siis on paus ja hakkab otsast peale 2. (Lineaarne maailma loomise punkt maailmalõpu punkt) Usk veedade autoriteeti veedad pühad tekstid, mis tekkisid 2000 e.m.a. veedade autoriteedi tunnustamine määrab ära olemise hinduistide hulka 3. Reinkarnatsioon ümbersünd vastavalt oma karmale
Hinduism Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks ja see usund on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism jasmartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Mitmekultuurilisus
jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Hindu mõiste
annaabi.ee 
