*1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa idee eluviimine *1938 Austria liitmine Saksaga (Austria ansluss) *1938 Münchenis sobing (Saksa, Itaalia, Pr, Ing) Sudeedimaa Saksale, ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus *1939 nõudmised Leedule ja Poolale (võeti tagasi Klaipeda) *14.03.1939 kuulutas Slovakkia end iseseisvaks ning Saksa ja Ungari hõivasid Tsehhoslovakkia *31.03.1939 Ing ja Pr. kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NL, lootes kaasata Saksa-vastasesse liitu *23.08.1939 MRP- mittekallaletungileping
piirmääraks seati 34% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt See oli Versailles'i rahulepingu tingimuste rikkumine. 2. Austria Anschluss 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel 4. Hispaania kodusõda 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco.
1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. NSVL toetas vabariiklasi. 1936-1937 olid edukamad vabariiklased, NSVL toetas neid relvade ja sõduritega. 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 2) Austria Anschluss. 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse ning märtsis liideti Austria Saksamaaga. 3) Hiina-Jaapani sõda (1937). Jaapan tahtis saada ülemvõimu Aasias. Jaapanis kärbiti sõjalaevastikku ning see ei meeldinud Jaapanile. 1931 vallutab Mandžuuria Hiinas.Peale seda liigub Jaapan agressiivsuse poole. 1937 kasutab ära võimualust, et Hiina on nõrk ning
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust
Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping: Saksaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksa loovutama Prantsusele Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksal tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. 1917 Venemaa: *rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16
Läänega algas nn. kummaline sõda, kus aktiivne tegevus puudus. · Püsiti Saksa-Prantsuse ehk Siegfridi-Magnot kaitseliinidel (tehti propagandat). · 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse. Blitzkrieg ehk välksõda · Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland, et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus. · Prantsuse väejuht Charles de Gauelle algatas Inglismaal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks. · Juulis 1940 oli Saksamaaga sõdima jäänud Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi alistada. · 1940 liitusid Saksaga Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia. Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka.
saanud mitte tööga vaid pettustega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Talle ei olnud raskuseks sõpruse teesklemine ega sellesama "sõbra" kodust minemaajamine. Isegi omaenda põlevas majas ütles ta, et las põleb, raha ju tuleb. Ja ega selline ei olnud ainult Ants, kogu tema suguvõsa oli selline. Kõik nad olid rikkaks saanud kasutades ära teiste usaldust ja sõprust. Kui Jürkat võiks võrrelda Eesti talupojaga, siis Kaval-Antsu võiks võrrelda saksaga, kes Eesti talupoega oma heaks tööd tegema sundis. Seda ma ei tea, kellena Tammsaare neid ette kujutas, aga minule tundusid need kaks tegelast just sellised. Teoses on kasutatud ka allegooriat. Allegooria on mingi omaduse või nähtuse piltlik kujutis ehk mõistupilt. Allegoorilistes teostes kehastavad erinevaid inimtüüpe loomad või müütilised tegelased. Ka "Põrgupõhja uus vanapagan" on allegooriline teos. Seal kehastavad erinevaid inimtüüpe: head inimest ja
rahustas Euroopat üksteise mõistmise nimel see aga nagu näha ei olnud tõsi, ta võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja laevatehastes töötati pikad päevad ning Hitler uuris kaardilt kuidas teha võimalikult kummalisi ründe teid. Hitleri tõus ja häving Varsti peale Reinimaa vallutamist liideti Saksaga 1938 aastal Austria ja Tsehhoslovakkia. Kui Tsehhoslovakkia oli lõplikult vallutatud 15. III 1939, andis Hitler 11. IV käsu rünnata Poolat. Sõda algas üsna pea ja sellega liitusid varsti ka teised Euroopa riigid. Et siduda Itaaliat tihedamini Saksaga, sõlmis Hitler Itaaliaga 22. V 1939 sõjaliidu. Natsid olid oma edu tipus ja nende edu pani kogu maailma hämmingusse. Hitler mängis veel oma pokkerit sõlmides 23. VIII 1939 Nõukogude Liiduga lepingu et nood Saksamaad ei ründa
a juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. 8.augustil 1918 andsid Pr. ja Ing. korpused tankide toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi. Seda päeva on nim. Saksa armee jaoks "mustaks päevaks". Sep. pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et nad on sõjaliselt löödud ning tegid ettepaneku alustada rahuläbirääki. 29.sept.1918. Pariisi rahukonverents: 18.jaan 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksaga sõlmitud Versailles'i rahulepng, mis kirjutati alla 28.juunil 1918. Selle kohaselt pidi Saksa loovutama1/8 maadest. Lisaks pidi vähendama sõjaväge. Ei tohtind kehtestada sõjaväekohustus, keelati omada lennukeid ja allveelaevu. Lõpuks pidi maksma ka sõjakahjud. Sarnased lepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. I maailmasõja tagajärjed:I maailmasõda oli katastroof:
15. Miks loobus Eesti riik 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? · 1930-ndatel aastatel ajas Eesti neutraliteedi poliitikat, samas olid olemas salajased suhted Saksa riigiga, lootes leida vastukaalu suhetes N.Liiduga. © Siimo Lopsik 2011 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel (seisund, liidusuhted)? · Neutraliteedi poliitika, salaja suheldi Saksaga, Saksa-orientatsioon välispoliitikas. 17. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 18. Mõisted:
15. Miks loobus Eesti riik 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? · 1930-ndatel aastatel ajas Eesti neutraliteedi poliitikat, samas olid olemas salajased suhted Saksa riigiga, lootes leida vastukaalu suhetes N.Liiduga. © Siimo Lopsik 2011 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel (seisund, liidusuhted)? · Neutraliteedi poliitika, salaja suheldi Saksaga, Saksa-orientatsioon välispoliitikas. 17. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 18. Mõisted:
03.1936 Euroopas hakkas sõjavägi liikuma, Saksamaa viis väed Reini demilitaariseeritud tsooni, 1936-1939 Hispaania kodusõda, Saksamaa ja Itaalia toetasid kindral Frakot ja Prantsusmaa ja NSV toetasid teist poolt, 12.03.1938 toimus anšluss, Austria liitumine Saksamaaga, 28.09.1938 Müncheni pakt sai kokku nelja riigiesindaja otsustasid et Tsehhoslovakkia peavad oma alad loovutama Salsamaale, 18,03,1939 saksa väed läksid Prahase ja Tsehhoslovakkia riik likviteeriti, tsehhi osa liideti saksaga ja slovakkia jäi iseseisvaks, 20.08.1939 MRP 14.01.2013 Saksamaa ründas poolat 1.09.39, see järel ründas poolat NSVL 17.09.39. NSVL ründas soomet ( Talvesõda) 30.11.39-12.03.40. Saksamaa ründas Taanit ja Norrat 09.04.40. Saksamaa ründas Prantsusmaad, Hollandit, Belgiat ja Luxenburgi 10.05.40. NSVL ründas Eestit, Lätit ja leedud juunis 40. NSVL ründas Rumeeniat juunis 40. A-U liiteti saksaka 1939 ja Tš liideti saksaga 1939, Saksamaa ründas Jugoslaaviat ja kreekat 1941.06.04.
BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga. 1939a. Saksa Itaalia 10a. mittekallaletungileping. 27.09.1940Kolmikpakt I (Itl, Jpn, Saksa) II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd. 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr. vägede riismed evakueeruvad Inglismaale
Vastukaaluks tekkis parempoolne Lapua liikumine. Lapualased marssisid Helsingisse (ligi 10 000 inimest). Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid soome poliitikast kõrvale, Lapua liikumine keelustati, demoktaatlik riigikord säilis 14. Leedu territoriaalsed probleemid oma naabritega Poola ola hõiavnud Vilniuse, Leedu oli hõivanud Saksa piirkonna Memeli linna. Tulemuseks lepitamatu tüli poolaga ning halvad suhted saksaga. 15. Autoritaarse korra kehtestamine Ida-Euroopa riikides · 1926: · 1934: 16. Kultuur 1920. ja 1930. aastatel · 1920 inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, seega seda aastat isel kergemeelsus. Naiste õigused laienesid, kombed liberaliseerusid. Autosid ilmus tänavapilti aina rohkem. Levis dzässmuusika, raadio levis. 1923 loodi BBC, millest kujunes üks kõige usaldusväärsem infokanal.
Kuid rünnak tuli hoopis Luxenburgi kaudu. Vallutati ära Pariis ja vallutati ära. Sõlmisid Compiegue vaherahu ning Prantsusmaa kapituleerus. Lõuna-Prantsusmaal moodustati Saksast sõltuv võike riik Vichy vabariik. Kes polnud nõus, põgenesid Inglismaale ning seal moodustati prantslastes väeosa, eesotsas-Charlerdi Goulle. 6. Saksa ründab nüüd Inglismaad. See oli õhusõda ja allveesõda. Inglased võidavad, kuna murravad saksa sõjakoodi Enigma lahti. Churchill tahtis ainult sõda saksaga, mitte mingeid kokkuleppeid. 7.NSVL novembris alustab sõda Soomega. 8.Itaalia ründab Kreekat. Saksa tuleb appi. Vallutatakse ära kogu Vahemere piirkond v.a Malta. Edasi egiptus, mida vallutada ei suudetud. Baaside leping-Orzel-saksa laev. 28,sept 1939-Eesti ja NSVL vahel. Vastastikuseabistamise leping. Eesti kirjutab alla, kuna NSVL ähvardab sõjaga ja Eesti kardab, et neil on tõsi taga, sest Soomele kuultas juba sõja. 1.Eesti laseb oma
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad
o RKN – rahvakomissaride nõukogu – uus võim Esimees Lenin e. Vladimir Uljanov (enamlaste liider) Lev Trotski – nö välisminister o Läks lahti punane terror sügisest ‘17 o Põgenikelaine I ms juriidiline lõpetamine Saksa liitlasteta 18.jaan ’19 Pariisi rahukonverents Versailles’I lossis kokku tuli 5 erinevate riikide sõlmitud rahulepingut Versailles’ leping saksaga 28.06.19 Kaotanud riikide juhid kutsuti Pariisi alles alla kirjutamiseks, kaasa rääkida nad ei saanud V rahulepingu sõlmimise päeval oli olnud varem Sarajevo atendaat (millega sõda hakkas) Alsace&Lorraine vaidlusalune piirkond pikalt, mille pr sai ikka tagasi Saksa pidi loovutama Alsace&Lorraine pr’le Belgiale ja Taanile alasid pidi loovutama Ida-preisimaa pidi loovutama
AK avati 1918. aasta 5 jaanuaril, kuulutati välja Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lubatud ja Asutav kogu saadeti dekreediga laiali. Kõrgem võim kuulus Ülevenemaalisele Nõukogude saadikute Kongressile, selle istungite vaheaegadel KeskTäitevKomiteele KTK. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu. Välispoliitika: 1. püüe luua oma diplomaatiline aparaat 2. rahu sõlmimine Saksaga 3.III 1918 Bresti rahu Kodusõda ja interventsioon Algas 1918 kevadel Tsehhide Slovakkide korpuse välja astumisega, Entente kuulutas nende vastase sõjategevuse võrdseks sõjaga. Sõjategevuse iseloom: Toimus Venemaa äärealadel, KeskVenemaa tööstuspiirkond kogu aeg punaste käes. Valged ei suutnud oma tegevust kooskõlastada, nende poliitika oli suurele osale rahvast vastuvõetamatu. 20ndaks aastaks oli Venemaal olukord stabiliseerunud. Lääneriikide sekkumise põhjused: 1
Liit, Saksa riik, Itaalia; Jaapan ja USA finantsringkonnad). 1935.a. alates taastas sõjaväe ka Saksa riik, kes nägi ette taastatud Saksa riigi kaitsmist ja kõigi saksa elanikkonnaga alade liitmist emamaaga. Kõige kauem sõjaks end ettevalmistanud N.Liit eesotsas Staliniga, pidas läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.) Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N.Liidu vahel mõjusfäärid, andes võimaluse sõda alustada. 1.september 1939.a. ründas Saksa armee Poolat, olles veendunud et N.Liit on liitlane. Sellega algas II maailmasõda. Sakslased saavutasid kiiret edu oma uudse välksõja taktikaga. (tankide koondatud kasutamine)
Kiiresti võeti vastu maailmas tehtud tehnilised uuendused. Lai siseturg. Puudusid sõjalised kulutused. Rauteede rajamine. -- Hispaania - Ameerika sõjas võideti ülejäenud kolooniad Vaiksel ookeanil. Hakkati rajama lahtiste uste poliitikat, mis pidi andma Ühendriikidel Aasiaga kaubanduses Euroopa riikidega võrdsed võimalused. Kanali rajamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel sõjalisel eesmärgil. TEEMA NR. 9 -- -- 1871. Lõuna-Saksa läbirääkimised ühinemisega Põhja-Saksaga lõppesid edukalt ja Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja Prantsusmaal Versaille lossis. -- Ta oli väga kindlakäeline poliitik, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Tema ütlus : Raua ja Verega. Ta viis ellu sõjaväe reformi ja tegi Saksamaale tugeva armee, mille põhjmõtteks oli Saksamaa ühendada. Tema juhtimisele toimunid sõjad võideti ning viimasel sõjal Saksamaa ja Prantsusmaa vahel lõppes edukalt, ning
2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ..
*Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris. *Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3 uusmaasaajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud ja 1/3 puutumata talud. Maareform ei teinud midagi paremaks. *Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud midagi silmapaistvat. Edukad talud, millelt maad võeti, varisesid kokku. *Inimestevahelised pinged kasvasid. *Taludel oli kohustus kindel kogus põllumajandussaadusi (kartul, teravili, liha, munad jm.) riigile müüa
septembril. Seda kasutasid ära Moskva võimud, väites et Balti riikide sadamad peidavad Poola allveelaevu ja sealsed valitsusringkonnad toetavad nende aktsioone. Selle survestamise ja Eesti valitsuse järelandmiste tagajärjel sõlmiti lõpuks Eesti ja Nõukogude Liidu vahel baasideleping, mis põhimõtteliselt tõi kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamise Laveerimine Saksa ja NL vahel. Oli vähene ja edutu. Sõjaliselt tehti koostööd Saksaga, aga politiliselt hoiduti sellest. Loodeti vaikselt, et äkki läheb nendevaheline sõda Eestist mööda. Ainsaks lootuseks jäigi, et ehk õnnestub nad üksteise vastu välja mängida. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa, seetõttu pidi ta nende kahe vahel laveerima. Lääneriigid ise olid Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit jõuetu. Eesti orienteerus Saksamaale. Nõukogude survele ka mõningane allumine. 1932 - mittekallaletungileppe sõlmimine Eestiga. Nõuk
Albert palus. Igatahes oli Wilhelmi tegevus Riia huvides. 1225 hoolimata legaadist oli konflikt Virumaal. Taanlastelt võeti sealne ala ära kuni tuleb rahu. Ala valitsejaks sai kaplan Johannes. Too tegi 1227 Muhu linnuse retke ja seejärel Valjala ning siit lõppes ka Henriku jutt. 1230 aastad: Johannese ala kadus juba 1227. Seejärel toimus vastuhakk, mis tõi kaasa Mõõgavendade vallutuse kogu Taani ja piiskopi alale. Kogu taanlaste ala läks riialaste kätte. Riialaste sidemed Saksaga: 1225 piiskop Hermann sai ürikud, millega said keisririigi markideks (läänideks). Seega, kas keskaegne Liivimaa kuulus Reichi? Traditsiooniliselt on vaadatud, et oli küll Reichi osa. Aga Pitz ja Hellmann seadsid kahtluse alla. Leidsid, et püsivat sidet ei loodud ning ürik vaid ühekordne värk. Benninghoven vanal arvamusel. Samas diskussioon juriidiline vaid. Vahepeal tõesti saadi lääniürikuid, aga neid kasutati pigem taani-vastases võitluses ja edasine kasutus kahtlasem
annaabi.ee 
