Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel kuuleme heli üha nõrgemalt ,sest mida kaugemale heliallikast ,seda vähem energiat kõrvadesse langeb. Heli suunamiseks kasutatakse ruuporit. Ruuporiga suurendatakse heli kuuldavuse kaugust. Lihtsa ruupori võib moodustada peopesade abil.
Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja telefoni vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglõiguks. Seejuures on soovitav valida võimendused ostsilloskoobi telgedel nii, et sirge kalle oleks 45°. 4. Leidke kuni viis järgmist mikrofoni ja telefoni vahelist kaugust ln, kus ellips samuti muutub sirglõiguks. 5. Korrake samu mõõtmisi veel juhendaja poolt määratud kahe sageduse korral. Tulemused kandke tabelisse. 6
Sagedus on võngete arv sekundis. 4 Harmooniline võnkumine on võnkumine, mille puhul võnkuva s määrab siinusfunktsioon. 5 n = 2 korral on keele keskkohas sõlm, aga magnet peab paikne 6 Resonants on sundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine vä lähenedes mingile võnkesüsteemi omavõnkumise sagedusele. 7 Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud sundiva jõu sageduse 8 Omavõnkumine vaba võnkumine sumbuvuse puudumisel. Vabavõnkumine toimub süsteemis pärast tõuke saamist. Sundvõnkumine võnkumine, mis on süsteemile välise jõu poo _=(/) _=(/) rvutamine 9 ja , kus on pikalain
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida m...
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem.
ning seade tööle saada. Samuti on üheks ainetöö eesmägiks hinnata, kas internetis leiduv skeem on töövõimeline või tuleb teha skeemi töölesaamiseks mingeid muudatusi. Ainetöö koostamisel olid vajalikud eelteadmised elektroonika valdkonnast ning vajalik oli ka kannatlikkus. Raadiosignaali segaja on juhtevaba seade, mis härib, segab või takistab kvaliteetset raadiosageduse signaali edastamist. RF segaja peab oleme reguleeritud sagedusele, mida soovitakse härida. Vajalikud on seadme sama tüüpi modulatsioon ja piisav võimsus. Töö tehti järgnevas järjekorras: teoreetiliste aluste uurimine, maketi koostamine, trükkplaadi jootmine ning vajalike mõõtmiste tegemine. Töö tulemusena valmis trükkplaat, mis on suuteline kindlal sagedusel härima signaali. 3.Teoreetiline osa RF segaja ehk raadisageduse häirija on traadita seade, mis teatud vahemaa tagant on võimeline segama või katkestama ühenduse samal
tus Kõrgsageduselektrivälja kasutamine tehnoloogilises protsessis põhineb materjali kuumenemisel muutuva suunaga elektrivälja mõjul. Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja Mikrolaine-vaakumkuivati elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. TÄNAN KUULAMAST!
Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm.
1) naha seisukord (kuiv, märg, puhas jne.), 2) voolujuhiga kokkupuutumise tihedus, 3) kokkupuute pindala, 4) keha läbiva voolu tugevus, 5) rakendatud pinge, 6) voolu toime kestus. Töövahendid: generaator ja voltmeeter. Töö käik Andes elektroodidele tabelis nõutud sagedusega pinge, asetada käed elektroodidele. Saadud näidud kanti tabelisse. Puudujäävad suurused, mis on antud tabelis, saadi arvutuste teel. Vastavalt sagedusele, mis on juhendaja poolt antud, koostati tabel inimkeha skeemi põhiparameetrite jaoks. Puudujäävad suurused arvutada. Lõpuks tehti järeldused. Mõõtmistulemused k S1 S2 20,0 6,0 0,5 0,0 0,1 0,3 0,0 0,0 30,0 6,0 1,5 0,1 0,3 0,5 0,0 0,0 40,0 6,0 0,8 0,1 0,1 0,5 0,0 0,0 5,0 6,0 3,0 0,3 0,5 1,2 0,1 0,1
3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3. Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust 2x2 x1 20,72 0,34 0,76m 6. Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa antenn. a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax.
mida nad´´ ei taha´´.Kuid praegune põlvkond muudab ajalugu, sest meie käes on tarkus, mis võib meid sellest taudist vabastada. Inimene on nagu inimülekandejaam, andes edasi oma mõtete sagedust. Kui tahad midagi oma elus muuta, siis muuda mõtteid muutes oma sagedust. Sinu praegused mõtted loovad sinu tulevase elu. Millele sa enim mõtled või keskendud, ilmneb sinu eluna. Otsusta, kes sa tahad olla, mida teha, mida omada, mõtle sellest mõtteid, häälestu sellele sagedusele ja sinu visioonist saab sinu elu. Lihtsustatud saladus Külgetõmbeseadus on loodusseadus. See on sama vältimatu nagu gravitatsiooniseadus, kuna see on umbisikuline ja erapooletu ning täpne ja kindel. Mitte miski ei saa sinu elukogemusse tulla, kui sa ei kutsu seda esile kestvate mõetete teel. Keegi ei tõmbaks endale vabatahtlikult ligi midagi soovimatut. Lihtne on märgata, kuidas ilma Saladuse tarkuseta meie või teiste ellu ilmuvad nii mõnedki soovimatud asjad
Kui genotüübisagedustest on alati võimalik arvutada alleelisagedused, siis vastupidine (ehk alleelisagedustest genotüübisageduse arvutamine) on võimalik vaid ennustusena, mis on täpne kui populatsioon on HardyWeinbergi tasakaalus. Seega saab nõnda tuvastada valiku või mittejuhusliku ristumise toimumist populatsioonis. Kui alleel saavutab aja jooksul sageduse 1 (100%), siis on see fikseerunud. Kui aga alleel jõuab sagedusele 0 (0%), siis tähendab see, et mitte ükski populatsiooni liige seda alleeli enam ei kanna ning populatsiooni jaoks on see kadunud. Pärast alleeli fikseerumist ei saa sellele toimuda geenitriiv, kuni mutatsioon või geenivool ei too just lisaks mõnda uut geenivarianti. Seega saab geneetiline triiv toimida ainult geneetilist mitmekesisust vähendava tegurina. Geneetiline triiv vs looduslik valik. Kuigi mõlemad protsessid mõjutavad evolutsiooni, toimib geenitriiv juhuslikult ja looduslik
suudab ta treenida väga tugevatel koormustel.Sportlased peavad kindlasti toidus leiduvaid energiahulke jälgima selleks, et nende treeningplaan vastaks sellele, milleks nende keha võimeline on. Kuidas kõige paremini kaloreid põletada? · Tuleb kasvatada lihasmassi. Lihasetreening on parim kalorite põletaja. · Südamele tuleb koormust anda.Parimad viisid selleks on jooksmine, aeroobika ja rattasõit · Tuleb keskenduda sagedusele, intensiivsusele ning kestvusele.Mida intensiivsem on treening seda rohkem lihasmassi kasvatad ja kaloreid põletad. · Treenida tuleb ajal, mil sobib.Treeningu ajal ei tohi mõelda töömõtteid. Toidupüramiid · Toidupüramiid näitab, et inimese toidulaual peaksid olema esindatud teraviljasaadused, viljalised, rasvad ja piimatooted ning maiustused.Teraviljade osakaal peaks olema kuskil 45%, viljalistel kuskil 30%,
pärast oma töö ja näitlemise vastu, ütles Helle talle ära ning nendevaheline suhe jäi katki. Nad olid justkui Koit ja Hämarik, kes kunagi kokku ei saa. Ma arvan, et pealkiri "Ajarefrään" võib viidata kordustele, sest teadupärast on refrään lugude korduv ja meeldejääv osa. Ka selles lavateoses oli läbiv osa kordustel tuues näiteks kas või Hundi ja Krokodilli muinasjutu, mida kasutati mitmel puhul ning lisaks juhiti palju tähelepanu teiste elusündmuste sagedusele. Ma pole kunagi eriti Nukuteatri etenduste suur fänn olnud, kuid Helle Laas oma näitlejameistrelikkuse, avatuse ning jõuga avaldas mulle küll tõeliselt muljet. Nukkude kasutamine etenduses andis palju juurde ning näitas, kuidas hea nukunäitleja suudab ükskõik millise nuku elama panna. Muuhulgas kasutas ta näidendis ka nukku, mille läbi ta "nukkude elama panemise" ära õppis, jänest. Erinevatest etendustest kasutatud nukkude kaasamine teatritükki, muutis selle mitmekesiseks
Teostatakse koondproovide analüüs. Kestvuskatsed teostada laboris otsesel meetodil. Otseste meetoditega (nt tavapärased mikrobioloogilised uuringud) teostatavad toidu kestvuskatsed võimaldavad määrata mikroobide kasvu tavapärastes tingimustes toidus juhul, kui toitu säilitatakse kindlaksmääratud säilitamisnõudeid järgides ehk ettenähtud säilitamistingimustes. [2] Kestvuskatse teostamine Võtta toidupartiist proov vastavalt proovivõtukavas kirjeldatud meetodile, sagedusele, näitajatele. Säilitada proov plaanis sätestatud säilitamistingimustes. Viia proovid laborisse valmistamise päeval, jälgides et ei katkeks külmaahel. Täita kaaskiri, milliseid proove täpsemalt vaja võtta on. Kestvuskatsed planeeritakse nii, et paralleelselt läbi viidavates katseseeriates rakendatakse nii kehtestatavat säilitamistemperatuuri kui ka sellest paar kraadi kõrgemat. Kõrgem temperatuur imiteerib külmaahela lühiajalise rikkumise võimalikku mõju toidu säilimisele.
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 Katse nr. f (Hz ) lo (cm ) ln (cm) ln (cm ) (m) 1 2542 21,8 28,9 7,1 0,14
Ainet kuumutades 2selt tasemelt 3ndale minnes neelab sama palju kui alla tulles 3ndalt 2sele kiirgab. Gaas neelab kiirgust samuti kindlate väärtuste kaupa nagu kiirgab. Neeldumisspekter koosneb tumedatest joontest, mis vastavad täpselt sama gaasi kiirgamisel tekkivatele heledatele joontele. Spektraalseeria- spektrijoonte kimp, mis on koonduvas jadas. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igale kindlale sagedusele vastab kindel energia. Kvandi energia on võrdne aatomi energiatasemete vahega. Elektron liigub aatomis kindlate orbiitide vahel hüppeliselt.
mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l 0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust l n , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Korrake samu mootmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Katse nr. f (Hz ) lo (cm) l n (cm) l n (cm) (m) 1 5030 19,5 23,3 3,8 0,07
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. TÖÖ KÄIK 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgliguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgliguks. 5.Korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Tulemused kandke tabelitesse, mile näidis on toodud. Katse nr. f, Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1
3. Lainepikkus kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus. Sagedus võngete arv sekundis. 4. Harmooniline võnkumine võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse sõltuvuse ajast määrab siinusfunktsioon. 5. n = 2 korral on keele keskkohas sõlm, aga magnet peab paiknema paisu kohal. 6. Resonants sundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine välise mõjutuse sageduse lähenedes mingile võnkesüsteemi omavõnkumise sagedusele. 7. Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud sundiva jõu sagedusest. 8. Omavõnkumine vaba võnkumine sumbuvuse puudumisel. Vabavõnkumine toimub süsteemis pärast tõuke saamist. Sundvõnkumine võnkumine, mis on süsteemile välise jõu poolt peale sunnitud. K G 9. u II ja u , kus u II on pikilaine ja u ristlaine levimise kiirus ning K on ruumelastsuse ning G nihkemoodul.
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirglõiguks. Katse nr. f (Hz ) lo (cm) l n (cm) l n (cm) (m) 1 4998 27,2 30,4 3,2 0,0694
Vulkaan moodustab ligikaudu 85 protsenti Hawaii saarel olevatest vulkaanidest. Mauna Loa nõlvad ei ole järsud. Tavaliselt purske alguses, on mõra kuni mitu kilomeetrit pikk, mis avab koos laavaga purskkaevudena esinevate pikuti nn kardin tule. 1984.a lõppes vulkaan Mauna Loa 9-aastane liikumatu periood. Vulkaan hakkas äkki, pärast 3-aastast aeglaselt kasvavaid maavärinaid tegevutsema , mis sisaldas sülem maavärinaid 5-13 km septembri keskel 1983. Maavärinad jõudnud maksimaalsele sagedusele just pärast 6,6-suurusjärgu maavärinale toimus all kagu küljele Mauna Loa, mis Ka "oiki süü süsteemi kohta 16. november 1983. Mauna Loa pinnapealne magma ladustamiseks reservuaarid algasid kohe pärast viimast purset aastal 1984, siis pöördus deflatsioon peaaegu kümme aastat. 2002 aasta keskel, inflatsioon alustas uuesti, just pärast lühikest sülemit pika aja maavärinaid. Intensiivsem sülem maavärinaid toimusid 2004
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikuline asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani, nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni, kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 5. Töökäik 1. Lülitasime sisse ostsilloskoobi. 2. Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidsime minimaalse kauguse mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirglõiguks. 4. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutub sirglõiguks. Tulemused kandsime tabelisse: Δ l n=l 0 −l n ¿ ) Katse nr. F, Hz l 0 , cm l n , cm Δl n , cm
• Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel
mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidke esimene kaugus l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirglōiguks. 4. Leidke kuni kuus järgmist järgmist kolvi otsa koordinaati kus ellips on muutunud vertikaalseks sirglōiguks. 5. Vajadusel korrake samu mōōtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtke ruumi temperatuur peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Tulemused kandke tabelisse, mile näidis on toodud.
sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 , m katse nr f, Hz l 0 , cm ln, cm ln, cm 0,1 1. 3.8 kHz 3,4 8,5 5,1
................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. 2 TÖÖVAHENDID Laborimakett, signaaligeneraator, signaali indikaator, ühenduskaablid. 3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool 6. Keerasime üks attenuaator asendist 0 asendisse 50. Tegime uued mõõtmised. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 2) on toodud allpool
kolvi ja fikseeritakse kolvi otsa asukoha kordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatati sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seadati heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidsime esimese kauguse l 0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidsime kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati, kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Kordsime samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtsime ruumi temperatuuri peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse nr
Selleks nihutatakse kolvi ja fikseeritakse kolvi otsa asukoha kordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidke esimene kaugus l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidke kuni kuus järgmist järgmist kolvi otsa koordinaati kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Vajadusel korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtke ruumi temperatuur peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse tulemuste tabel 1:
Kondensaatoril on seda suurem mahtuvus mida: 1. Suurem on elektroodide pindala ,,S" 2. Väiksem on elektroodide vahekaugus 3. Suurema dielektrilise läbitavusega aine on elektroodide vahel. Omadused ja kasutamine: 1. Põhiomadus- elektrilaengu salvestamine ja säilitamine. Laetud kondensaatori valem Wp=CU 2/2 2. Saab eraldada kiireid voolvõnkeid aeglastest, nt. kõlar 3. Saab vähendada elektrilisi häireid või kustutada lülitamisel tekkivaid sädemeid. 4. Häälestatakse raadioid ühele sagedusele 5. Saab genereerida kõrgeid sagedusi. Kondensaatorite ühendamine patareideks 1.Rööpühenduses kogumahtucus C=C1+C2+..+Cn Rööpühendusel C suureneb, sest suureneb elektroodide pindala. (joonis) 2. Jadaühenduses kogumahtuvus 1/C =1/C1+1/C2+..+1/Cn Jadaühenduses C väheneb, sest suureneb vahekaugus.
-::- 30. Aktiivsed kompensaatorid STATCOM- võimaldab reguleerida reaktiivvõimsust võrgu sõlmes nii genereerimise kui tarbimise suunas. DVR- dynamic voltage restorer, avaldab mõju ainult tema taha jäävale võrgu osale. nende ühendamisel tekib UPFC, mis on kallis aga reguleerib nii jaotusvõrgu kvaliteedi probleeme kui süsteemi stabiilsust põhivõrgus. 31. Passiivsed filtrid Kondensaator+ reaktor, mis on seadistatud teatud harmooniku sagedusele. Võivad tekitada paralleelresonantsi. 32. Aktiivsed filtrid Ei teki paralleelresonantsi, võivad summutada korraga mitut harmoonikut, Asendab selle osa siinuslainest, mis mittelineaarse koormusvoolu poolt on moonutatud. Kasut. ka hübriidfiltreid (aktiiv+passiiv), on majanduslikult efektiivsem.
hoiu ruumi. Peenkauba tehnoloogia Peenkauba riiulid vahekoridoride erinevate laiustega. Peenkauba tehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on 22,3m ja vahede kõrgus 0,30,5m. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt 1,41,6m võimaldavad kahel käsikärul teineteisest mööduda. Kolme kuni viie korruselised peenkauba riiulid on küllalt efektiivsed, tooted paigutatakse korrustele, vastavalt väljastamise sagedusele. Kolmele alumisele liikuvad tooted, kahele ülemisele harvemini liikuvad tooted. Kõrged 2,53m peenkauba riiulid pole efektiivsed, kuna ülemiselt riiulitelt tuleb kaupa võtta redeli abil. Peenkauba riiuleid on võimalik paigutada ka tihedalt. Vahekoridoride laius on sel juhul 0,8m. Puuduseks on see, et siis ei mahu kaks käsikäru teineteisest mööda. Peenkauba riiulid valmistatakse üldjuhul sügavustega 300mm600mm. (3060cm)
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune send, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. Mõõtmiseks lülitasime sisse ostsilloskoobi, heligeneraatori ning reguleerisime viimase juhendaja poolt antud sagedusele f. Leidsime minimaalse kauguse lo mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips muutus ostskilloskoobi ekraanil sirglõiguks. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutus samuti sirglõiguks. Tegime sama ka teise sageduse korral. Katse tulemused Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm λ, m 76,7 72,5 4,2 0,084 76,7 68,1 4,4 0,088
Einsteini teooriast järeldub, et ajal on algus. Universum on aina paisunud ja varem olid kõik objektid üksteisele palju lähemal. Seepärast näemegi ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu. Me kohtame ka raadiokiirguse lainepikkuste piirkonna kiirgust, mis levib meie poole piki mineviku valguskoonust. See kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtja mikrolainekiirguse sagedusele, saame mõõta selle kiirguse spektrit (kiirgusvõimsuse jaotus sageduse järgi). Selle keha spekter on iseloomulik keha soojuskiirgusele mille temperatuur on 2,7 kraadi. Kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Võime järeldada, et minevikku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Sellest peab piisama aegruumi kõverdamiseks, et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole.
igasuguse maitsete ülekandumiseta steike, grillitud köögivilju, pitsat ja pannil praetud kala või koguni aurutatud roogasid nagu köögivilju ja kala. EfficientLevelControl tagab teile täieliku kontrolli küpsetusjärjestuste üle igat tüüpi toidu puhul. Igat küpsetusresti taset seiratakse eraldi. EfficientLevelControl annab automaatselt märku, kui toit on valmis. EfficientLevelControl korrigeerib küpsetusaega vastavalt toidu kogusele ning ukse avamise sagedusele ja avatuna hoidmise ajale, et tagada iga kord iga toidu valmistamisel perfektne tulemus. See tähendab, et kõik on pidevalt kontrolli all. Erinevad toidud samal ajal; ELC teab kuidas Näitab, milliseid toite saab samal ajal valmistada Intelligentne küpsetusaja reguleerimine vastavalt küpsetatavate toodete hulgale, ukse avamise sagedusele ja kui kaua ust lahti hoitakse Püsivalt kõrge kvaliteet Vähem stressi ja kaost Asendab paljusid erinevaid seadmeid
arendamine (detsember) ajale Vahendid: · Nn ,,jooks ühel jalal" · Jooks: Jõutreening: · Jooks erineva pikkusega lõikudel · Jooks rütmimuutustega, erineva · Nn ,,harjutused sagedusele" sammupikkusega · Topispalli visked üles, kuulivise · Jooks abivahendeid kasutades ette (kumm, speedy, mansetid) · Harjutused trenazööridel · Madalstardid (elektrooniline erinevatele lihasrühmadele ajavõtt, video) ·
vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator sagedusele f = 2398 Hz. Leiame esimene kauguse l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglōiguks. Märgime tulemuse tabelisse nr 1 Leiame järgmise kauguse, kus ilmneb ellipsi asemel uus sirglõik. Antud koordinaat on samaaegselt nii esimese mõõtmise lõppkoordinaat ln, kui ka teise mõõtmise alg-koordinaat l0. Eelviidatud meetodil leiame kokku kuus järgmist kolvi otsa koordinaati, märgime tulemused üles.
selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mis on konstrueeritud nii, et on võimalik valguse pääs P-N-siirde tsooni ehk täpsemalt tõkkekihti. Kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides LED-ehk valgust eraldav diood LED'e esineb paljudes värvides (punane, sinine, kollane jne). Neid kasutatakse
tunduvalt tõsta üldist võimendust KS-traktis. Ühtlasi suureneb selle astme võnkeringi hüvetegur, millele rakendub positiivne tagasiside. Puudus: VV ümberhäälestamisel ühelt sageduselt teisele peab uuesti reguleerima ka positiivse tagasiside suurust. Vastasel juhul tekib kas võimenduse vähenemine või aste läheb genereerima, olenevalt sellest, kuidas muutus tagasiside suurus VV ümberhäälestamisel teisele sagedusele. 5 Raadiovastuvõtjad Selline kahe nupu keeramise vajadus muudab käsitsemise ebamugavaks. Põhimõte annab rahuldavaid tulemusi sageduseni kuni 7MHz. Kõrgematel sagedustel on tulemused ebapiisavad. Kui reguleerida TS üle genereerimisläve, on võimalik ka moduleerimata telegraafisignaalide vastuvõtt. Selleks häälestatakse VV veidi kõrvale vastuvõetavast
ning aastane vihmasagedus on 623 mm, kus sagedaselt sajab kevadel ning suvel ja vähem talvel. Kõrgeim temperatuur mis on mõõdetud Austraalia Pealinna alal on 42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971 Kliima ekstreemsused Põuad Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Järved Eyre'i järv mis asub Lõuna-Austraalias, see on Austraalia suurim järv ja ühtlasi madalaim punkt (15 m alla merepinna).Eyre'i järv asub suure Eyre'i Valgla keskmes. Järv jääb umbes 700 km Adelaide'i linnast põhja. Jõed
10 9,99271 0,00729 0,000349781 ületab Joonis 1 : mõõdetud pingete erinevus ja mõõtemääramatuse piirid samas teljestikus. 4.) Uurisime signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: a.) Ühendasime signaaligeneraatori väljundi multimeetri sisendiga ning lülitasime multimeeter vahelduvpinge mõõtmise reziimi. b.) Häälestasime generaator sagedusele 1 kHz ning fikseerisime selle sageduse juures väljundpinge amplituudi. c.) Muutsime generaatori sagedust 1 kHz kaupa kuni 10 kHz sageduseni ning fikseerisime väljundpinge amplituudi kõigil sagedustel. d.) Määrasime multimeetri mõõtemääramatuse. e.) Selgitasime kas mõõdetud pingekõikumised on tingitud generaatorist või multimeetrist. Tabel nr. 2: Väljundpinge sõltuvus sagedusest Sagedus F [kHz] Pinge U Mõõtemääramatus U [mV]
(3) Kontrollikavas peavad olema esitatud: 1) vee erikasutaja teenindatavate elanike arv; 2) ööpäevaselt võetava vee kogus; 3) vee kvaliteediklass; 4) analüüsitavate näitajate loetelu; 5) iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus; 6) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad; 7) vee reostusallikad, mis asuvad valgala piirkonnas. (4) Joogiveeallikana kasutatava pinnavee kontrolliks ettenähtud näitajad jaotatakse 3 rühma (A, B ja C) vastavalt lisas 3 toodud kontrolli sagedusele. (5) Joogiveeallikana kasutatavat pinnavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:
difraktsioonivõret; spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile.) - 2) spektroskoobi abil (põhiosadeks on pilutoru, prisma, pikksilm; läät koondab valgusvihud fokaaltasandi eri piirkondadesse = spekter. Spektrit vaadeldakse läätse ja luubiga. ...) 10. Mida iseloomustab joonspektri üks joon?, kogu joonspekter? - Joonspekter iseloomustab aatomit - Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus; Igale kindlale sagedusele kindel energia 11. Miks nimetatakse joonspektrit aatomispektriks? - Joonspektri tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud seetõttu nim neid ka aatomspektriteks - Joonspektrid saadakse hõredate gaaside korral - Hõredates gaasides aatomid üksteist ei mõjuta - Järelikult joonspekter iseloomustab aatomit - joonspekter sõltub ainult aatomi ehitusest, saab seda kasutada aine keemilise koostise märäamiseks. 12. Kuidas põhjendatakse elektroni lainelisusega joonspektrite teket?
difraktsioonivõret; spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile.) - 2) spektroskoobi abil (põhiosadeks on pilutoru, prisma, pikksilm; läät koondab valgusvihud fokaaltasandi eri piirkondadesse = spekter. Spektrit vaadeldakse läätse ja luubiga. ...) 10. Mida iseloomustab joonspektri üks joon?, kogu joonspekter? - Joonspekter iseloomustab aatomit - Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus; Igale kindlale sagedusele kindel energia 11. Miks nimetatakse joonspektrit aatomispektriks? - Joonspektri tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud – seetõttu nim neid ka aatomspektriteks - Joonspektrid saadakse hõredate gaaside korral - Hõredates gaasides aatomid üksteist ei mõjuta - Järelikult joonspekter iseloomustab aatomit - joonspekter sõltub ainult aatomi ehitusest, saab seda kasutada aine keemilise koostise märäamiseks. 12. Kuidas põhjendatakse elektroni lainelisusega joonspektrite teket?
Raadiolainete väänamine Tänu nutitelefonide kasutajate arvu kasvule ning digitaalse televisiooni ja interneti laialdasele levikule on sagedusribad järjest rohkem ülekoormatud. Sellele probleemile pakub lahendust Itaalia ja Rootsi teadlaste poolt väljatöötatud spiraalse kujuga raadiolaine. Teoreetiliselt võimaldab selline raadiolaine lõpmatult infrmatsiooni edastada, kuna mahutab mitut infokanalit korraga. Väändunud raadiolaineid mahub ühele sagedusele korraga mitu, kuni 55. (Sutt, 2012) Kokkuvõte Raadiolained on üks osa elektromagnetlainetest. Raadio leiutamine oli sensatsiooniline ning suur samm tehnikavallas. Tänu oskusele kasutada raadiolaineid on inimkonnal võimalik informatsiooni edastada tunduvalt kiiremini kui varem. Raadiolained on kasutusel mitmes erinevas tehnikavaldkonnas ning tänaseks päevaks saanud lahutamatuks osaks inimeste igapäevaelust.
ja nuppu koodi. Tavalised puldid ei omanda tagasi side süsteemi, mis tähendab et ta pult ei tea, kas signaal on jõudnud saajani või mitte. Selle pärast signaal saadetakse kuni sa sõrme nupu pealt ära ei võta. Pärast seda pult läheb jälle oote reziimi tagasi. 7 Moduleerimine Tavaliselt puldis kasutatakse ühe ja sama modulatsioonisagedus ehk infrapunastsagedus. Selle sagedusele on seadistatud nii pult, kui ka saaja ehk TV. Modulatsiooni sagedused on tavaliselt standartsed see on 36kHz, 38kHz, 40kHz, (Panasonic, Sony). Haruldane arvatakse sagedus 56kHz (Sharp). Firma Bang &Olufsen kasutab 455kHz mis on kõige haruldane. Kui saatja ja saaja sagedused on erinevad see veel ei tähenda, et nad ei saa teine teist aru. Kui sagedused on erinevad, siis saade sügnaal muutub nõrgemaks. Signaali edendaja on infrapunast valgusedioodi, mis omandab, oma modulatsiooni
Vali üks vastus. a. Kordaja r võrdub nulliga b. kordaja r on negatiivne c. Kordaja r on positiivne Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 23 Punktid: 1 Leidke intervalli [10;7] keskmine väärtus. Vastus: 8,5 Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 24 Punktid: 3 Kumulatiivsed sagedused on nende intervallide sagedused mis sisaldavad etteantud väärtusest väärtusi. Intervalli kumulatiivse sageduse leidmiseks tuleb liita antud intervalli sagedusele kõigi intervallide . Osaliselt õige Selle esituse hinded 2/3. Question 25 Punktid: 1 Dispersiooniks nimetatakse tunnuse aritmeetilist keskmist. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 26 Punktid: 1 Nimetage kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida? Vastuse lahtrisse sisestage ainult üks sõna. Vastus: variatsioonirida Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 27 Punktid: 1 Määra järgmiste arvuliste tunnuste tüüp. lehe laius reaktsiooni kiirus sissetulek
Kuid tänapäeval ainult ei piiritleta ainult kaabel ühendustega. On ka muid erinevaid viise kuidas ühendada enda printerit. Üheks võimaluseks on: Bluetooth ehk eesti keeles öelduna "sinihammas". Bluetooth on juhtmevaba tehnoloogia, mis võimaldab elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata. See tähendab, et me ei pea ühendama pistikuid ega hoidma seadmeid otsenähtavuses. Bluetooth toimib 2,4 GHz sagedusel, mis on üsna sarnane WiFi-võrkude sagedusele. Bluetooth on firmade Ericsson, Intel, IBM, Nokia ja Toshiba poolt välja töötatud andmesidestandard juhtmeta, raadio teel andmeside jaoks erinevate digitaalsete seadmete 5 vahel. Erinevalt infrapuna-meetodist, mis toimib samuti ilma juhtmeta, ei vaja Bluetooth andmeside puhul suhtlevad seadmed üksteise vahele takistusteta ala.
Pallimäng: - Jalgpall liivas - Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika Nov-dets nädalate näidisplaanid Esmaspäev - Soojendus - Venitusharjutused - 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused 3
.............................................................................lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Depressioon ei ole inimese nõrkuse väljendus ega seisund, mida saaks ületada tahtejõu või üksnes sooviga. Depressiivse haigusega inimesed ei saa ennast lihtsalt "kokku võtta" ja terveneda. Ilma ravita võivad sümptomid püsida nädalaid, kuid või koguni aastaid
annaabi.ee 
