Katioonid kuuluvad alati erinevatesse katioonide rühmadesse. Töö juures ei viida läbi leekreaktsioone, vaid määratakse katsetega lahusest. Tahke soola puhul tuleks valmistada vesilahus, kusjuures kõik kasutatud tahked soolad on vees lahustuvad. + NH4+ määrata alglahusest Katioonide segu + HCl Sademes PbCl2, Hg2Cl2, Lahuses II, II, IV ja V rühm AgCl + HCl + TAA Sademes II Lahuses III, IV rühm ja V rühm sulfiididena
Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S 2NH3 H2O + H2S → (NH4)2S + 2H2O Sulfiidide sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Sademes: NiS ja CoS Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ III-V rühma katioonide lahus + NH4Cl + NH3 H2O, TAA Sademes CoS, NiS, FeS, MnS, Lahuses IV-V
Kuna nende katioonide kloriidid lahustuvad vees väga vähe, on rühmareaktiiviks HCl. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Sadestamisel tuleks vältida Cl- liiga, kuna võivad tekkida kompleksühendid. I-V rühma katioonid + HCl Sademes Lahuses II-V PbCl2, rühma Hg2Cl2, AgCl katioonid H2O, to Sademes Lahuses AgCl, Hg2Cl2 Pb2+ + NH3H2O Sademes
väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide lahus + HCl + Sademes TAA Lahuses III, CuS, CdS, Iv ja V Bi2S3, SnS2, rühma Sb2S3,Sb2S5 katioonid + Na2S + Lahuses Sademes SnS32-, CuS, CdS, NaOH Bi2S3 SbS33-,
tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9. NH3 H2O NH4 + + OH– IV-V rühma katioonide lahus + (NH4)2CO3 Sademes BaCO3, Lahuses V SrCO3, rühma katioonid CaCO3 + CH3COOH Lahuses Ba2+, Sr2+, Ca2+ + K2CrO4
HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS -> vastav oksiid + VESI) AMFOTEERNE ALUS + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE ALUS + LEELIS -> KOMPLEKSÜHEND Hape HAPE + ALUS -> SOOL + VESI HAPE + ALUSELINE OKSIID -> SOOL + VESI HAPE + METALL -> SOOL + VESINIK HAPE + SOOL -> UUS SOOL + NÕRGEM HAPE Sool SOOL + LEELIS -> UUS SOOL + UUS ALUS SOOL + HAPE -> UUS SOOL + NÕRGEM HAPE SOOL + SOOL -> UUS SOOL + UUS SOOL
tuumade nitreerumise tulemusena moodustus kollakas sade. Seejärel jahutasin segu ning lisasin NH 4OH, mille tulemusena lahuse värvus muutus oranzikaks, mis tähendab, et lahus sisaldab aromaatse tuumaga aminohappeid. Jahutamisel tõestasime, et valk denatureerus pöördumatult ja NH 4OH lisamisel, et moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina. Katse tõestas, et kontsentreeritud lämmastikhape põhjustab valgu pöörumatut dentaturatsiooni ja välja sadestumist. Kuumutamisel aga sademes olevad aromaatsed tuumad nitreeruvad ning moodustavad nitrofenooli tüüpi ühendi, mis käitub happe/alus indikaatorina. Selle katsega on võimalik tõestada aromaatsete tuumadega aminohapete olemasolu valgu lahuses. Miloni reaktsioon Tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapate olemasolu valgus, kui lahuses on aromaatse tuumaga aminohapetega valke, siis muutub lahus Millioni reaktiivi lisades ( Hg(NO3)2 + HNO3 ) ning järgneval kuumutamisel värvuselt punakaks. Töö käik
min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Mitte kuumutada! Sademes: NiS ja CoS. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs: Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts. HNO3. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Hapete liia eraldamiseks kuumutatakse vesivannis kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldu ja lahjendatakse veega 1-1,5 ml-ni. Saadud lahust kasutatakse Co2+ ja Ni2+ -ioonide tõestamiseks. Ni2+- ioonide tõestamine 4..
sademe kadumiseni 1. Hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H2O 2Sb(OH)3 + 3Cl2 Sb(OH)3 + HCl Sb(OH)2Cl + H2O Sade kaob, kuna Sb(OH)3 ja HCl reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend. Katse 3. 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? 1. Vastavad reaktsiooni võrrandid: eraldub CO2 Na2CO3 + H2O NaOH + H2O + CO2 Al2(SO4)3 + NaOH Al(OH)3 + Na2SO4 2. Soolad hüdrolüüsuvad täielikult kui lahuses on rasklahustuv ühend ja gaas. Katse 4. Katseklaasi valada 4-5 mL vet, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. 1. Lahuse pH 5. Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. 1
neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed tuubulusrakud ja on teistele silindritele aluseks; · tuubulusrakksilinder;
AgCl eraldamine Hg2Cl2 sademest Ag+-ioonide tõestamine Ag+-ioonide tõestamiseks lisati järelejäänud pestud sademele 10 tilka 2M ammoniaagi vesilahust, segati hoolikalt ning tsentrifuugiti. Tsentrifugaadis tõestati Ag +-ioonide olamasolu KI lahusega. Kõik nimetatud tõestusreaktsioonid andsid tulemusi. Hg22+-ioonide tõestamine Hg22+-ioonide tõestamiseks lisati AgCl ja Hg2Cl2 sademele ammoniaagi vesilahust. Tekkis must sade, seega leidus sademes Hg22+-ioone. Sade värvus mustaks, kuna ammoniaagi vesilahuse tõttu eraldus must metalne elavhõbe. Katse 2. Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+-ioonide määramine alglahusest NH4+-ioonide määramiseks võeti katseklaasi 10 tilka analüüsitavat lahust, lisati konts. NaOH lahust kuni leelise reaktsioonini ning katseklaasisoojendati. Nessleri reaktiiviga märjestatud klaaspulka hoiti eralduvates aurudes
34. Nimeta kliimat kujundavaid tegureid.(5) · Reljeef · Hoovused · Mandriliustikud · Maismaa ja mere jaotus · Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist. 35. Mis on sudu? Sudu on tahmunud udu, mis esineb suurlinnades ja tööstuspiirkondades, kus fossiilsete kütuste põlemisel eraldunud tolm ja tahm toimivad õhus kondensatsioonituumakestena. 36. Happevihmad. Happelised sademes, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud gaaside- väävli-ja lämmastikuühendite- reageerimisel veega. Põhjustavad kahjustusi nii loodusele kui ka ehitistele. 37. Kasvuhooneefekt. Inimese tegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Selle tagajärjel tõuseb Maa keskmine temperatuur, sest kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse lahkumist Maa atmosfäärist. 38. Osoonikihi lagunemine.
Lisades 200 grammile veele 90 grammi soola on lahus (küllastunud/küllastumata/küllastunud sademega).... Antud Lahendus mvesi= 200g sool vesi msool= 90g 40g= 100 g 40 g xg= 200 g 100 g 200 g 40g m CuSO4 x= =80g 100g 80 g soola saaks maksimaalset lahustada, Kuid minul on soola 90 g lahus on küllastunud + sade (soola oleks sademes 10 g) 1. Leian, kui palju soola saaks lahustada 200 grammis vees 2. Võrdlen saadud soola massi minu lahustatava soola massiga Vastus: saadud lahus on küllastunud 3. otsustan, milline on saadud lahus Eelnevat ülesannet võib teha ka teisiti- vaatan, kui palju oleks vaja antud lahusesse vett, et kõik sool lahustuks. Vastust võrdlen andmetega! Lisades 30 grammile 10 grammi saadakse küllastumata soolalahus. Mitu grammi soola tuleks lisada, et lahus oleks küllastunud?
AgCl eraldamine Hg2Cl2 sademest Ag+-ioonide tõestamine Ag+-ioonide tõestamiseks lisasin järelejäänud pestud sademele 10 tilka 2M ammoniaagi vesilahust, segasin hoolikalt ning tsentrifuugisin. Tõestasin tsentrifugaadis Ag+-ioonide olamasolu KI lahusega. Kõik nimetatud tõestusreaktsioonid andsid tulemusi. Hg22+-ioonide tõestamine Hg22+-ioonide tõestamiseks lisasin AgCl ja Hg2Cl2 sademele ammoniaagi vesilahust. Tekkis must sade, seega leidus sademes Hg22+-ioone. Sade värvus mustaks, kuna ammoniaagi vesilahuse tõttu eraldus must metalne elavhõbe. Katse 2. Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+-ioonide määramine alglahusest NH4+-ioonide määramiseks võtsin katseklaasi 10 tilka analüüsitavat lahust, lisasin konts. NaOH lahust kuni leelise rekatsioonini ning soojendasin katseklaasi. Hoidsin Nessleri reaktiiviga märjestatud klaaspulka eralduvates aurudes
olemasolu lahuses. Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O Miks värvub sade mustaks? Sade muutub mustaks, kuna elavhõbe sadeneb välja. AgCl eraldamine Hg2Cl2 sademest ja Ag +-ioonide tõestamine 1. Tsentrifuugisin ja eraldasin tsentrifugaat ettevaatlikult puhta pipetiga. 2. Viisin läbi kolm tõestusreaktsiooni ja nad õnnestusid. Tegin katse ka lämmastikhappe lisamisega ja vee lahjendamisega ning lahjendamisel tekkis valge sade, mis tõestas vaba Ag olemasolu NH2HgCl + Hg sademes, seega tõestas ka Ag+- ioonide olemasolu uuritavas lahuses. Milliste reaktsioonide tõttu võib Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud? Hg22+ ioonide tõttu võib Ag+ ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud. 1. Hg22+, Pb2+, Ag+-ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. HCl toimel sadestuvad nad rasklahustuvate kloriididena. 2
Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Co2+ + (NH4)2S CoS + NH4+ Ni2+ + (NH4)2S NiS + NH4+ Fe2+ + (NH4)2S FeS + NH4+ Mn2+ + (NH4)2S MnS + NH4+ Zn2+ + (NH4)2S ZnS + NH4+ Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust, segatakseja tsentrifuugitakse. Mitte kuumutada! Säilitatakse nii sade kui lahus. Sademes: NiS ja CoS. Tekkis must sade. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts. HNO3. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S 3NiS + 2HNO3 + 6HCl 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Hapete liia eraldamiseks kuumutatakse vesivannis kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldu ja lahjendatakse veega 1-1,5 ml-ni. Saadud lahust kasutatakse Co2+ ja Ni2+ -ioonide
· Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi. · Glükoos uriinis- glükosuuria. · Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa.
tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH) 2Cl teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob. 4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH 4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline
lõõgastuvad ja tekib urineerimine. Kontroll põie tegevuse üle kujuneb välja 1-2 eluaasta jooksul. Kui mingi haigusliku seisundi tõttu peaaju kontroll kaob, tekib põie automatism s.o. põie tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele. Faktid uriini kohta: Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted: Diurees Polüuuria Glükosuuria Oliguuria Hematuuria Anuuria Proteiinuuria Nüktuuria
Materjalibilanss. Üldine materjalibilanss järgmine: msisse = mvälja + msade, kus msisse on lähtsegu kulu, mvälja on selitatud vedeliku kulu ja msade on saadud sademe kulu. Dispersse faasi bilanss: msissexsisse = mväljaxvälja + msadexsade, kus xsisse on aine B kontsentratsioon lähtesegus, xvälja on aine B kontsentratsioon selgitatud vedelikus ja xsade on aine B kontsentratsioon saadud sademes. 9. Filtrimine, selle liigid. Millist protsessi nimetatakse pindfiltrimiseks? Mis on filtrimise kiirus ja millest ta sõltub? Filtrimise viisid. Filtrite konstruktsioone. Filtrimine on mehaaniline põhioperatsioon tahkete osakeste eraldamiseks fluidumist, mida teostatakse vedeliku juhtimisega läbi poorse filtriva keskkonna (filtri). Kasutatakse nii vedelik-tahke kui ka gaas-tahke süsteemide separeerimiseks
1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Kirjutada Al2(SO4)3 ja Na2CO3 hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid. Al2(SO4)3 = nõrk alus + tugev hape → reageerib alusejääk Al3+ + H2O ↔ Al(OH)2+ + H+ Al(OH)2+ + H2O ↔ Al(OH)2+ + H+ Al(OH)2+ + H2O ↔ Al(OH)3 + H+ Na2CO3 = tugev alus + nõrk hape → reageerib happejääk CO32- + H2O ↔ HCO3- + OH- HCO3- + H2O ↔ H2CO3 + OH- Kirjutada summaarne molekulaarne reaktsioonivõrrand. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Al2(SO4)3+ 3 Na2CO3 + 3H2O→3 Na2SO4 +3CO2↑ + 2Al(OH)3↓ gaas sade Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 4. Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? pH<7 Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni.
Anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpina üles. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, õhurõhk hakkab vaikselt langema, tuul tugevneb ja pöördub vasakule. Frondi lähenemisel ilmuvad kihtsajupilved. Kuni frondi saabumisen on laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine; õhurõhk langeb kiiresti. Eestis põhjustab sageli tuisku. Frondi läbimist iseloomustab tuule järsk pöördumine paremale, õhurõhu languse lõpp või järsk vähenemine. Sademes kas lakkavad või sajab uduvihma. Pilet nr 10. Wieni seadus, adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus absoluutselt musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Adiapaatilised protsessid atmosfääris Adiapaatiline protsess on gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Tõusvas voolus langeb temp ainuüksi paisumise tõttu siseenergia ja temp vähenevad. Laskuvas õhuvoolus
b) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Venezuela asub lähisekvatoriaalses ja edelaosas ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellest hoolimata varieerub kliima niiskest troopilisest kuni mägise kliimani, sõltudes kõrgusest, topograafiast ja valdava tuule otsesest puhumisest ja intensiivsusest. Sesoonne muutus mängib väiksemat rolli kui sademes. Enamjaolt on selgelt eristatav vihmane periood: maist novembrini on vihmane periood, mida nimetatakse talveks, ülejäänud on suvi. Seetõttu annab maa aastas vaid ühe saagi. Sademete poolest jaotub maa nelja tsooni, mida eristab põhiliselt kõrgus. Troopilises tsoonis umbes 800 meetri juures- on temperatuur kõrge, aastane keskmine kõigub 25° C ja 29° C vahel. 800 ja 2000 meetri juures kõigub temperatuus 12° C ja 25° C vahel. Paljud linnad,
Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pHst. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin Ööpäevane uriini hulk ~1,5 l.Tunnidiurees 50100 ml. Erikaal e. tihedus 10151025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon: füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse 1 vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda
Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin- Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l.Tunnidiurees 50-100 ml. Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon- Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon: füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse 8 vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism
diapedees veresoonte seina kahjustuse tõttu pääsevad vere rakulised elemendid läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina haemorrhagia per diapedesin verejooks läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina 6. Turse Filtratsioon ületab reabsorptsiooni transudatsioon vere vdelate osiste väljaränne transudaat vedelik, mis liigub rakkudevahelisse ruumi eksudatsioon ja eksudaat samasugune protsess põletiku puhul eksudaadis > 3,5% valku tihedus > 1018 sademes leukotsüüdid, sageli fibriin Tihedus= mass:ruumala Kg/m3 7. Tihkenemine e. induratsioon kroonilise venoosse hüpereemia korral tekivad toitumishäired, rakud kõhetuvad, atrofeeruvad, stimuleeritakse sidekoe vohamist. induratio fusca pulmonum kopsukude tihkeneb sidekoe osa suurenemise tulemusena, kaotab elastsuse. Punaliblede diapedeesi tõttu vabaneb lagunevatest erütrotsüütidest pigmenti, kopsukude muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL
Keemisel on vedeliku temp. konstantne niikaua, kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temp. Lahused külmuvad alatai madalamal temp.il kui lahusti. Lahusti kohal on rõhk väiksem kui puhta lahuse kohal. 11. Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temp.il on jääv ja seda suurust nimet. lahustuvuskorrutiseks K. See konstant iseloomustab tasakaalu lahuses ja sademes oleva elektrolüüdi vahel. Temperatuuri tõstmine üldreeglina suurendab tahkete ainete ja vedelike lahustuvust. Gaaside puhul suureneb lahustuvus rõhu suurenedes, väheneb aga temp.i tõustes. Gaasid, millised reageerivad veega (HCl, NH3), võivad lahustuda vees oluliselt suuremal määral kui veega mittereageerivad gaasid (H2, O2). Ei ole olemas absoluutselt lahustuvaid ja lahustamatuid aineid. Aine vees lahustuvust võib anda g/l, mol/l
põhjustab kahjustusi. § UV kiirgus põhjustab DNA-s spetsiidilisi kahjustusi, tekivad tümiini dimeerid. § Ioniseeriv kiirgus põhjustab: H-sidemete katkemise, paljude ühendite oksüdeerumise, DNA katkemise. Balterite geneetika Bakterite geneetika § Haploidsed, enamasti tsirkulaarse genoomiga (E. coli 4.5 X 106 bp.) § Kiire kasv (E. coli 20 minutit generatsiooniaeg; seepärast, 1 rakust 1000000 7 tunni vältel.) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV),
DNA polümeraas I katalüüsis fosfodiestersideme moodustumise praimeri 3'-OH rühma ja DNA ahelasse lülitatava nukleotiidi 5'-fosfaadi vahel. Nukleotiidide lülitumist 62 DNA ahelasse testiti sel viisil, et kasutati 32P-ga märgistatud nukleotiide ja pärast reaktsioonisegu inkubeerimist 30 minutit 37°C juures sadestati nukleiinhape happelises keskkonnas, (mis saavutati perkloorhappe lisamisega) ning mõõdeti radioaktiivsust DNA sademes ja supernatandis. Radioaktiivne märge oli nii supernatandis kui ka DNA sademes. Kuna nukleotiidid antud tingimustes sadeneda ei saanud, näitasid katsetulemused radioaktiivselt märgistatud nukleotiidide lülitumist DNA ahelasse, seega DNA sünteesi toimumist. Lisaks 5' 3' polümeraassele aktiivsusele on Pol I-el ka 5' 3' ja 3´ 5' eksonukleaasne aktiivsus. DNA polümeraas I deletsioonvarianti, millel puudub 5' 3' eksonukleaasne aktiivsus, nimetatakse Klenowi fragmendiks. E
matriitsina kasutavast DNA ahelast. DNA polümeraas I katalüüsis fosfodiestersideme moodustumise praimeri 3'-OH rühma ja DNA ahelasse lülitatava nukleotiidi 5'-fosfaadi vahel. Nukleotiidide lülitumist DNA ahelasse testiti sel viisil, et kasutati 32P-ga märgistatud nukleotiide ja pärast reaktsioonisegu inkubeerimist 30 minutit 37°C juures sadestati nukleiinhape happelises keskkonnas, (mis saavutati perkloorhappe lisamisega) ning mõõdeti radioaktiivsust DNA sademes ja supernatandis. Radioaktiivne märge oli nii supernatandis kui ka DNA sademes. Kuna nukleotiidid antud tingimustes sadeneda ei saanud, näitasid katsetulemused radioaktiivselt märgistatud nukleotiidide lülitumist DNA ahelasse, seega DNA sünteesi toimumist. Lisaks 5' 3' polümeraassele aktiivsusele on Pol I-el ka 5' 3' ja 3´ 5' eksonukleaasne aktiivsus. DNA polümeraas I deletsioonvarianti, millel puudub 5' 3' eksonukleaasne aktiivsus, nimetatakse Klenowi fragmendiks. E
annaabi.ee 
