suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab
suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt. Pääsevad ju veemolekulid kumerast pindkilest hõlpsamini välja kui läbi sellise pindkile vette tagasi. Nõgusa pindkile korral on aga olukord vastupidine. 5. kuidas veeaur levib õhus? Veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus võib olla erinevates kohtades ja erineval ajal vägagi erinev, sõltudes geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk? Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus. Seepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 7. mis on õhu absoluutne niiskus?
320km Ne=16*1011/m3 F-kiht säilib ka öisel ajal, aga nõrgeneb. Ülespoole elektronide kontsentratsioon väheneb. Ka ionosfääris on elektronide ja positiivsete ioonide kontsentratsioon kõikjal väiksem neutraalsete aatomite omast (320km kõrgusel on näiteks 1/120). Atmosfääri koostis Meteoroloogias vaadeltakse atmosfääriõhku koosnevat kolmest komponendist: puhas ja kuiv õhk, veeaur, õhus hõljuvad vedelad ja tahked osakesed. Atmosfääri gaaside kriitilised temperatuurid (v.a veeaur ja CO 2) on tunduvalt madalamad kui need, mida täheldatakse atmosfääris. Süsihappegaasi kriitiline temperatuur on küll saavutatav, kuid süsihappegaasi partsiaalrõhk on väike. See kõik kindlustab, et kuiv õhk käituks gaasina, mis oma omadustelt on lähedane ideaalsele gaasile. Kõige olulisema bioloogilise ja geofüüsikalise rolliga on lämmastik, hapnik, veeaur, süsihappegaas ja osoon.
- Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf http://www.google.ee/url?
Kui tekivad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle põhiliiki: 1.Ülemised pilved (6-10 km valge värvusega, kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul läbipaistvad ning varjudeta) *kiudpilved (Cirrus Ci), üle kihtpilvedeks. Taevas on siis ühtlaselt valge. U.350- (uduvihm, vihm, lumi, rahe). Sademete hulga all *kiudrünkpilved (Cirrocumulus Cc), *kiudkihtpilved 450 km algab laussadu.2.külm front-külm õhk on mõeldakse veekii paksust mm(0,1mm täpsusega), mis (Cirrostratos Cs) 2.Keskmised pilved (2-6 km pilved aktiivne ja tõrjub sooja õhu välja. On 1st ja 2 st liiki tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, külmafronti
Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi ..................................................................................... 4.4. Lörts ..................................................................................... 4.5. Lumikate ..........................................................................
Sügisel on olukord vastupidine. Muld ja selle seisund kui muld on väga niiske, siis kuulub suur osa saadavast päikesekiirgusest vee aurustumiseks, mistõttu mullatemperatuur jääb madalaks. Seetõttu on liigniiskel mullal öökülmad üldiselt väga sagedased. Ilma tunnused öökülma tulekul: 1) õhuto langeb, võrreldes eelmise päevaga (temp hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist. 2) pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine. 3) tuul pöördub põhja. Õhtul tuul kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt. 4) õhurõhk tõuseb. 5) nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge. 6) kollane koidu ja ehavalgus. Kahjustuste vältimine: kasutada kagu-, lõuna- ja edelapoolseid nõlvakuid, mitte valida põhjanõlvasid, tihe külv soodustab öökülmade tekkimist (muld taimede all ei saa soojust). Aktiivne kaitse öökülmade vastu: 1) õhu soojendamine: tehakse
tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. See tekib vaiksel ja selgel ööl. Kahe eelneva põhjuse koosmõju Öökülma tekkimine sõltub :1)pilvisus pilvede olemasolu vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu väiksem. 2)Õhuniiskus suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C'ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad kui temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni
Neist põhilisemad on tekke.Tema aluseks on on umb 100 km Esimene osa on troposfäär lineaarselt. kiirgusvoog ja termodünaamika seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu Selleks, et arvesse võtta õhu niiskust ja selle kiiritustihedus. põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja muutumist kõrgusega antud Atmosfääri läbipaistvus ja selle tegeleb fundamentaalsete atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside atmosfäärimudelis karakteristikud Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht
küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal
tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga lause põhjal arvutada vahemaa prozektori peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi on vähe, hinnatakse silma järgi Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja äikesemüra vahe on 10 s või vähem, loetakse äike lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.
meile külm õhumass temperatuuriga 0° C. See esineb kevade algperioodil või hilissügisel. Selle korral on siis ilm tavaliselt tuuline ja pilvine, suur ühesuguste füüsikaliste omadustega õhuhulk troposfääris. Õhumassi temp on õhumassi individuaalne temp. õhumassi temperatuuri ning temperatuur langeb tugevasti ja püsib isegi päevadel 0° C lähedal. Gradiatsiooniline öökülm – tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel määravad kiirgus, mis tuleb atmosfäärist, soojusvahetus atmosfääris ja aluspinnapahel. Muutusi või põhjustada 1) õhumassis endas toimuv soojuse tugeva efektiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev temp muutumine (soojusvahetus – aluspinna tõttu temp muutub. See saab toimuda ainult siis, kui õhk on pikemat aega ühel kohal seisnud). 2) õhukiht jahtub. See tekib vaiksel ja selgel ööl. Kahe eelneva põhjuse koosmõju
Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist. Kogumassiks peetakse 5,3 x 10 18 kg. Kuni 36km kõrguseni on 99% kogumassist
evapotranspiratsiooni hulka ka aurumist pinnaveekogude, nt järvede, ning isegi ookeani pinnalt, defineeritakse käesolevas tekstis seda kui vee aurumist mullapinnalt ja kapillaarvööndist ning taimejuurte kaudu maa seest võetud vee transpireerumist atmosfääri. Lihtsamini öelduna: evapotranspiratsioon on aurumine taimkattega alalt. Transpiratsioon ja taimelehed Transpiratsioon on protsess, mis kannab juurte kaudu mullast võetud vett lehtede alumistel külgedel paiknevate avadeni, kus ta aurustub ja lendub atmosfääri. Transpiratsioon on seega vee aurumine taimelehtede kaudu. Arvatakse, et umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. Transpiratsioon on üsnagi nähtamatu protsesset vesi aurub lehtede pinnalt, ei näe sa taimi "higistamas". Ühe vegetatsiooniperioodi jooksul transpireerib leht mitu korda rohkem vett, kui ta ise kaalub. Maisi-aakrilt (1 aaker = 0,4047 ha) pääseb atmosfääri
Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru
muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma. 2. Eesti ilma mõjutajad. 3. Eesti aastaajad 4. Ida-ja Lääna-Eesti ilma erinevused. 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma ( ilmaelemendid ) Ilma mõjutavad ilmaelemendid millest tuleb selles teemas ka lähemalt juttu. Ilmaelemendideks on temperatuur,õhurõhk, tuul, pilved ja õhuniiskus,sademed. Temperatuur See on ilmaelement mida me kasutame iga päev. Sellest oleneb ka mida me selga paneme kui ilm on väga külm siis paneme jope. Soojema ilma puhul jätame jope aga selga panemata. Temperatuuriga käib kaasas ka päike mis maapinda soojendab. Õhk soojenebki peamiselt soojenenud aluspinna toimel. Temperatuuri mõõtmine Temperatuur on iga päev erinev. Külmad tuulepuhangud põhja- kaarest ja pilvine taevas muudavad meie suvepäeva jahedaks. Soe
Selleks mõõdetakse atmosfääri parameetreid erinevatel kõrgustel ehk uuritakse atmosfääri vertikaalset profiili. Selleks kasutatakse raadiosondi ja pilootpalli. Kaugseire on oma olemuselt info hankimine eemalasetsevate objektide või nähtuste kohta nendega otsest kontakti omamata nendelt lähtuva elektromagnetkiirguse abil. Kaugseire tehnikasse kuuluvad radarid, äikesedetektorid ja satelliidid. 2.2. Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademed tekivad siis, kui veeaur tiheneb tilkadeks, mille läbimõõt on üle 0,4 mm, ning õhk ei suuda neid enam kanda. Olenevalt vihma iseloomust on vihmapiiskade läbimõõt 0,4 -10 mm ja langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6
puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved
vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline maakoor settekivimid maakoor graniit basalt vahevöö Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor
paduvihma ja esineb äikest 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklon on suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. Õhk keerleb kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved ning sademed. Pilvise, tuulised ja sajused ilmad. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhk langeb, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb, millega kaasneb püsiv ja selge ilm. 18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Laskuva õhuvooluga mitte, sest õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse b. asub meie kohal c. jääb meist põhja poole. a. tsükloni kese jääb meist lõunasse b. tsükloni kese asub meie kohal c
talvine temp -75´C, suvine -130´C Punased objektid näivad punasena, sest 5. Niiskus mägedes ja ekvatoriaalses vöötmes 15-20 nad neelavad kogu nähtava valguse peale Termosfäär – temp. Kasvab kuni 200-300 km, virmalised punase jne Vee eri olekud. Kiirgusbilanss. Mustad pinnad neelavad valgust kogust Vedel, gaasiline, aur Keha poolt neelatud ja keha poolt kiiratud nähtavas spektri piirkonnas ja ei peegelda Sublimatsioon – jääst auruks kiirguste vahe. Atmosfääri ülipiirile saabub seda 2. Soojus
Võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurõhk maapinna lähedal madalam seega liigub õhk keeriseliselt keskosa poole. Tegemist on tõusva õhuvooluga, tõustes õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. Kaasnevad pilvised, tuulised ja sajused ilmad. Talvel on pilvise ilmaga suhteliselt soojem, suvel aga jahedam. Antitükloni keskosas on rõhk kõrge seega liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole. Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb, kaasneb püsiv ja selge ilm. Suvel soojad ja päikesepaistelised ilmad, talvel selged ja külmad. 18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Tõusva õhuvooluga kaasnevad sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub tekitades pilveid. Kui pilvedes on veeauru liiga palju tekivad sademed. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse maalrõhuala, pilvine ilm, sadu, idakaarte tuuled, fronte
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mis esineb peamiselt SO4-2 ioonidena. Õhu füüsikalised omadused · Toatemperatuuril gaasilises olekus · Värvusetu · Lõhnatu · Maitsetu · Kokkusurutav · Ei juhi elektrit · Tihedus p= 1
Läbipaistvate Linnutee- meie kodugalaktika, suuruselt teine galaktika meie täherühmas (nõrgalt kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. Kõrgkihtpilved on hallikas või helenduv, ebaühtlase heledusega riba) õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. P ja K paistavad neist läbi nagu mattklaasist, Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P või K asukoht märgatav ainult heledama laigu orbiitide vahel järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund.Kihtrünkpilved Komeedid: tahke tuumaga ja gaasilise sabaga taevakehad. Koosnevad peamiselt koosnevad suurtest hallidest pilvetükkidest või vallidest, võivad olla läbipaistvad
Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub, jäätub ja jahtub. Vee seismisel tekib õhku veeauru. Seda silmaga ei ole näha. Kui vett keeta tekivad näiteks potikaanele veepiisad, palju inimesed peavad neid veepiisku veeauruks. See ei tähenda, et ainult veel on need kolm olekut. Samuti on ka elavhõbedal. Tavalisel toatemperatuuril on elavhõbe vedel metall. Väga suure külmaga umbes -35ºC kuni -40ºC, muutub ka elavhõbe tahkeks. Mõlemates olekutes 5 elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast, räägitaksegi et kui elavhõbetermomeeter puruneb tuleks väga hoolikalt kõik tilgad kokku koguda. 1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded Koolis on kõige tähtsamaks keemia töövahendiks katseklaas. (1) Suuremate koguste puhul kasutatakse keeduklaase (2) ja kolbe. Filtreerimisel
amplituudi. Maailma keskmine õhutemperatuur on umbes +15 °C. Õhutemperatuuri amplituud on kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe teatud ajavahemiku jooksul. Mandrilise kliimaga aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum
tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnale langema. Seda, kui lähedal on õhus leiduv veeaur küllstusolekule iseloomutab kõige paremini relatiivne niiskus, mis võrdub absoluutse niiskuse ja küllastava niiskuse vahega. Relatiivset niiskust väljendatakse tavaliselt %-des. Abs. niiskus muutub vastavalt õhutemp muutumisele: mida kõrgem on õhu temp, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhuniiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust suureneb ja seetõttu relatiivne niiskus suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511000 km3 vett. Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Sademed on maakeral jaotund väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritus üle 24000mm sademe aastas, mis on üle 4x rohkem kui Eestis
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuuna
Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun, Pluto Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) Maa tüüpi e. kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Jupiteri tüüpi e
2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine;
mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. Osoon kui saasteaine Tekib enamasti suvel, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel. Eelduseks NOx-de ja metaanivabade lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) olemasolu. Mõlemad ühendid pärinevad transpordivahendite heitgaasidest. Osooni kontsentratsioon on kõrgeim sudu ajal. Peale selle sisaldab sissehingatav õhk sel ajal teisigi tervistkahjustavaid ühendeid SO2, erinevad tahked osakesed + juba mainitud osooni prekursorid. Osoon põhjustab inimesel hingamisteede põletikke ja kahjustab kopse. Tekivad köha, hingamisraskused, astmahood; hingamisteede- ja südamehaiguste põdejail võib mõjuda surmavalt. EL-s on osoon igal aastal rohkem kui 20000 inimesele surma päästikuks. Suurimad ühe tunni vältel mõõdetud osooni kontsentratsioonid 2004 aasta suvel (04.-09.) Geoloogiline aineringe Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
