....................................................... 30 4 SISSEJUHATUS Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja praktiliste harjutuste käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja nende rakendamine ülesandes: optimaalse laevatüübi valik liinidele või suundadele. Oma valikut me tõestame arvutuste abil. Kursusetöö lähteülesandeks on paberiputu vedu vabalt valitud Roomassaare sadamast Kokkola sadamasse. Paberipuitu koguseks on 50 000 tonni aastas, tootmise perioodilisus on aastaringselt. 5 Lähteandmed Lasti liik ja nimetus Paberipuit Lasti (kauba) pakend/taara - Lasti (kauba) kogus aastas 50000tonni Tootmise perioodilisus Aastaringselt Tarbimise perioodilisus Aastaringselt Müüja/kaubasaatja riik ja/või asukoht Roomassaare
Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................................... 6 2.1. Tallinna sadam 1800-1910........................................................................... 6 2.2. 1929.aasta Tallinna sadama tueviku plaan........................
Eesti sadamad. Jahisadamad Asukoht Hiiumaa Mereagentuur AS Hiiumaa Külalistemaja Varastatud Parve Hotell Tartu Lõmala sadam Saaremaa Nasva Jahtklubi hotell-külalistemaja Saaremaa Orissaare jahisadam Saaremaa Pirita sadam Harjumaa Pirita sadama Autokavarani Kämping Harjumaa Pullu Pubi Hiiumaa Pärnu Jahtklubi Pärnumaa Roomassaare ...
Ilmast Ausalt • Kaks inglast baaris: • - „Ma olen kuulnud, et Havai saarel • pidi aasta läbi ilus ilm olema.“ • - „Vaesed havailased, millest nad siis omavahel vestlevad?“ Protsin, 2014 Gerton Korsten Päikesepaiste rekordid Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõige rohkem päikest 54% võimalikust 2011 Roomassaare Kõige vähem päikest 25% võimalikust 1977 Kuusiku Riigi Ilmateenistus, 2015 Gerton Korsten 20 Tallinn 80 70 15
Vanimat eestlaste laevaehituskunsti näidist eksponeeritakse huvilistele Orissaare lähedal Illiku laiul. SAAREMAA LAEVAEHITUS ETTEVÕTTED • Baltic Workboats • AS Saare Paat • OÜ Vätta Puit • OÜ Kasse Paadid • Alunaut • Luksusjaht AS • OÜ Lindvart OÜ LINDVART • Tel: +372 52 53 544 Kristjan Kana • Tel: +372 52 09 024 Edgar Kana • E-mail: [email protected] • Aadress: Saikla küla, Orissaare vald 94634 LUKSUSJAHT AS • Roomassaare tee 6a, EE-93815 Kuressaare, Saaremaa, Eesti • Telefon: +372 4530230 ALUNAUT OÜ • ALUNAUT OÜ • Telefon: +372 562 646 30 • E-Mail: [email protected] • TORNIMÄE , PÖIDE VALD, 94501 SAARE MK, ESTONIA OÜ KASSE PAADID • Kasse Paadid OÜ • Ranna 40-7,93815, Kuressaare,Saaremaa • Telefon:+372 52 53937 • E-mail: [email protected] OÜ VÄTTA PUIT • Suure-Rootsi küla Pihtla vald, Saare maakond 94129 Estonia • Tel: +372 4521 100, +372 4521 101
Teisesuunaliste tuulte eest pakub varju maismaa. (Port of Sillamae, 2018) 2.3 Veel sadamaid Eestis Eesti sadamatest võib välja tuua veel AS Saarte Liinid, mis on eraõiguslik äriühing, aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, mis eelkõige tähendab ühenduse hoidmist mandri ja saarte vahel. AS Saarte Liinide koosseisus on 16 sadamat: Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sõru, Sviby, Triigi, Munalaid, Kihnu, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Laaksaare, Piirissaare ja Naissaare. Parvlaevu teenindavad neist Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Piirissaare ja Laaksaare. Kaubalaevu teenindavad põhiliselt Roomassaare, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad. Roomassaare sadam on suurim kaubasadam Saaremaal, kus on ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankeritele, purjejahtidele ja kalalaevadele. (AS Saarte Liinid, 2018)
Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis oli...
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam.
pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda. Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised tingimused ja toimus karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli settimine. Aluspõhja moodustavad kivimid asetsevad nagu mujalgi Eestis väikese kallakuga lõuna poole
taasavamine teoks 1990. aasta võidupühal. Aukülalisena oli kohal Priske lahingus osalenud Valter Vaikoja Aegviidust. Kose Avati 05.07.1925 Mälestussammas asus Kose kihelkonna luteri usu kalmistu keskel. Kiviraiumistööd telliti 1924. aastal A. E. Jürgensi tööstuselt Tallinnas. Sobilik kivi toodi Saaremaalt Kaarma kivimurrust hobustega Kuressaarde ning seejärel kitsarööpmelist raudteed mööda Roomassaare sadamasse. Edasi toimetati kivi laevaga Tallinna sadamasse ja sealt autoga vabrikusse. Sellise pika ja raske teekonna ettevõtmine näitab, kui oluliseks peeti mälestusmärgi kvaliteeti. Kose ausammas avati 5. juulil 1925. aastal. Oma kohal sai ta püsida kuni 1941. aasta 3. juuni ööni. Punavõimu esindajatel ja nende käsilastel oli kombeks, et sambaid lõhuti ikka pimeduse varjus, siis oli julgust rohkem. Kose ausammas õhiti ja selle tükid veeti Mägise talu läheale Pirita jõkke. Saksa
oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22. juulil tulistasid Saksa kaatrid Abruka juures kahureist Läti jäämurdjat ,,Lcplsis". See sai vigastada ja pukseeriti Vene traaleri poolt Roomassaare sadamasse. Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda. Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11. augustil sõitis Suures väinas magnetmiinile Eesti
1.EESTI VÄIKESADAMAD väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele Väiked sadamad Eestis: Abruka, Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Käsmu, Kõiguste, Kõrgessaare, Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega;
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
