Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks
aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV kultuurielule kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nende koosmõjul kujunes
Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine
dissidendid arreteeriti,paljud kaotasid oma ametikohad jne.Dissidentluse poliitika.Rahvale anti lootust,et kunagi võib veel Eesti vabaks saada.Töö näited kultuuri edusamme.Kirjandus-raamatute osatähtsus kultuuris suurenes, paguluskirjandus oli väga rikkalik.Filmikunst-eestlased tegid filme,mõned nt. Kevade on praegu kujunenud klassikaks,tehti ka palju lastesaateid.Massimeedia.Massiteabevahendite osatähtsus kultuuri tarbimises suurenes.1955a. alustas tööd ETV.Suurenes Eesti raadio saatemaht ja uudised hakkasid jõudma koju kätte.Muusika.korraldati laulupidusid,Nõukogude perioodi lõpus rahvuslikud laulud.Loodi uusi bände.Teater.Üha populaarsemaks muutus teater 1960ndate paiku.Sport.paljud sportlased said OM-lt medaleid.Tiit Sokk sai NL.koosseisus mängides korvpallis kuldmedali.
midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul, mida ,,illustreeris" propaganda. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati või sunniti üldse loobuma, mis tekitas inimestes masendust, kartust ja depressiooni. 1950. aastatel aga algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Alustati isetegevust: pilli-ja näitemängud, laulukoorid. Suurenes Eesti raadio saatemaht, tööd alustas Eesti Televisioon. Oluliseks peeti siiski ainult kommunistlike autorite loomingut ja tegevust, kuna eesmärgiks oli nõukogude reziimi kindlustamine ja nõukogude kultuuri juurutamine. Näiteks ühelgi rahvaüritusel ei lauldud ainult eesti keelseid laule, vaid pidi olema ka kindlasti vene pärast loomingut. Kirik: mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Kirik lahutati riigist, keelustati kirikus käimine.
KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna
1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline taastumine Kultuuritarbimine ja massiteave. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus
Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja-Eesti kultuuri
Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja-
jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine. Kultuurielu phijooned : 1. Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jnud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus plvkond. 7. 1950ndatel krgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete vimaluste arendamine, raamatute osathtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas td Eesti Televisioon, 70nendatel vrviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti thtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu lnes. 13. Rahvakultuuri hbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli htluskooli ssteem. 15. petajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16
hädavajalikku, linnastumine. · Kultuurielu põhijooned : 1. ,,Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik". 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jäänud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus põlvkond. 7. 1950ndatel kõrgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete võimaluste arendamine, raamatute osatähtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon, 70nendatel värviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi väljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti tähtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu läänes. 13. Rahvakultuuri hääbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli ühtluskooli süsteem. 15
kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev
Isikukultuse aeg oli raske, paljud loomeinimesed sattusid põlu alla. Hrustsovi sula ajal aga muutus palju. Rehabiliteeriti Stalini ajal tagakiusamise alla sattunuid. Vanema põlvkonna tegijate tagasituleku kaudu taastus kultuuriline järjepidevus. Kirjandusse tulid Mati Unt, Mats Traat, Paul-Eerik Rummo jpt. Eestiski hakati viljelema jazzi, moodsat kunsti. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Suurenes Eesti Raadio saatemaht (,,Vikerraadio", ,,Stereoraadio"), 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Paul-Eerik Rummo luulet lugemas Venestuse pealetung pidurdas 70-ndate aastate teise poolel kogu senist kultuuri arengut. Loomingulisele vabadusele seati taas piire. Rahvas tõmbus endasse. Kultuuri mõjutajaks sai suurest Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Ametliku kroonukultuuri
Vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja algkoolides vene keelt. Venestuspoliitika pehmenes veidi peale 40 kirja. Kultuurialad olid tohutu ideoloogilise surve all. Toimus raamatukogude puhastamine "kodanliku ühiskonna pärandist". Suur osa intelligentsi põgenes läände. Uue põlvkonna haritlased murdsid läbi alles 60-ndatel. Jätkus aga laulupidude traditsioon ja isetegevusharrastus (seltsid, näitetrupid, koorid). Järjest kasvas massiteabevahendite tähtsus. ER saatemaht suurenes, 1955 alustas ETV. Kõik massiteabekanalid olid allutatud rangele tsensuurile. ISESEISVUSE TAASTAMINE 1985-ndaks aastaks oli NSVL ummikseis ilmne. Hiiglaslik riik vajas reforme ja teostajaks sai 85-ndal võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas NSVL-is ümberkorraldusi perestroika. See toimus põhimõttel, et kõik reformid toimuvad sotsialismi raames. See ei läinud aga korda, ning sisuliselt lammutas perestroikapoliitika Nõukogude Liidu.
aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma kõrgkultuuri ees. Jõuliselt kasvas ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas
1980 aastateks oli 90% tööstusest allutatud üleliidulistele ametkondadele. Varimajandusest sai igapäevaelu kaasnähtus. Kultuur Ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Vaimuelu oli vahelduva eduga pidevalt ideoloogilise surve all. Sõjajärgselt vähenes kõrgkultuur, kuid säilis rahvakultuur. Taastus laulupidude traditsioon. 1950ndatel hakkas rahvakultuur taanduma kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1955 alustab tööd Eesti Televisioon, 1970 mindi üle värvitelevisioonile. Madalad raamatuhinnad suurendasid koduraamatukogusid. ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus. 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks, mis viis hariduse taseme alla. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga. TAASISESEISVUMINE 1986-1987 fosforiidikampaania 1985
- Eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine - Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: - Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel - Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada (vt hümni sõnad Jää kestma kalevite kange rahvas ja...) - Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants) - Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus - Suurenes Eesti Raadio saatemaht: I programmile lisandus 1967 Vikerraadio - 1955 alustas tööd ETV, 1970-ndale värvitelevisioon - Lugemishuvi ja odavad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid - Rahvustunnet tervendas sport korvpall kujunes peaaegu rahvaspordiks. (,,Kalev") Rääkides televisioonist. On olemas paar tähtsaid sündmust, mis on seotud antud aja perioodiga. 23.06.1955 müügile sattusid esimesed telerit. Ja juba 1956 aastal toimus esimene proovisaade
põlvkond haritlasi. *Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. *Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni, populaarseks sai rahvatants ja taastus laulupidude traditsioon. Suursündmuseks kujunes 1947 toimunud üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid.
kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Värvitelevisioonile mindi üle 1970. aastatel. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. 1960. aastatel paranes maaelanike elujärg, nad muutusid senisest liikuvamaks jne. See kõik viis rahvakultuuri hääbumisele.
Saavutused: · Eesti kultuuri kandis jätkuvalt edasi eesti keel · Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni sunni alla: isegi ENSV hümni sõnad ütlesid: ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa!" · Jätkus eestlaste isetegevusharrastus: pilli- ja näitemäng, rahvatants, laulukoorid · Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus · Suurenes Eesti Raadio saatemaht: lisaks I programmile lasti 1967 käiku ,,Vikerraadio" ning seejärel ,,Stereoraadio" · 1955 alustas tööd Eesti Televisioon, 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile · Eestlastele omane suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid · Üheks rahvustunnet tervendavaks valdkonnaks oli sport. Korvpall kujunes peaaegu eesti rahvusspordiks. ,,Kalevi" korvpallimeeskonna võidud vene armeesportlaste üle
Heinakuu, mis hakkas illegaalselt ilmuma 1988. Ajakirjade kohta võib veel öelda, et oluline on ilmumissagedus, tavalisest kuukirjast kvartalikirjani (vt tabelit). Kõige levinum ajakiri oli moeajakiri Siluett. Suur osa tiraazist, ligi 300 000 läks Suurele Kodumaale, 50 000 levis Eestimaal. N.ö tavalistest ajakirjadest oli suurima levikuga Nõukogude Naine. Eesti Raadiol oli 3 programmi: esimene programm, Vikerraadio ja stereoraadio. Keskmine ööpäevane saatemaht 37 t. Televisioonis oli asi kesine plusspoolele võib kanda seda, et televisioon eesti keeles üldse olemas oli. Teooria väidab, et omakeelse televisioonikava ülalpidamiseks peab olema rahvaarv 3 miljonit. Meil nii palju polnud, aga televisioon saadi käima ning arenes tehniliselt väga hästi (värvi-TV 1981). Eesti Telegraafiagentuuri (ETA) eespool juba mainisime. Kirjastused. 1988 oli meil 5 kirjastust Eesti Raamat, Valgus (populaarteadus), EKP
annaabi.ee 
