PIIM ja PIIMASAADUSED Piim on kõrgeväärtuslik toiduaine, mille koostises inimorganismi arenguks vajalikud toitained.Need on sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Sisaldab täisväärtuslikke valke, millest tähtsam on kaseiin, vähemal hulgal on albumiini ja globuliini, mis kalgenduvad piima kuumutamisel. Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim, kõige süsivesikuterikkam hobusepiim. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ja kasulike arendamine soovitud suunas. · Jahutamine- pärast lüpsmist · Filtreerimine mehaaniliste lisandite eraldamine · Pastöriseerimine kahjulike mikroobide ja fermentide hävitamine, piima ...
HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O = UUS ALUS + UUS SOOL + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees ALUS lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustamatu (sade). + HAPE = SOOL + H2O LAGUNEMINE (t) = ALUSELINE OKSIID + H2O = HAPE HAPPELINE + H2O NB! Ei reageeri SiO2 OKSIID + ALUS = SOOL + H2O (mittemetalli + AL. OKSIID = SOOL oksiid)
Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge Jah, mõlemad lähteained on vees lahustuvad - Lõpeta reaktsioonivõrrand ja kontrolli, kas .... Reaktsioon kulgeb, sest tekib 1) ...üks saadustest on vesi või mõni nõrk hape: JAH nõrk elektrolüüt. Ei Uuri edasi. 2) ...üks saadustest on gaas: NH4OH = NH3 + H2O H2CO3 = CO2 + H2O Reaktsioon kulgeb, sest
soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (to) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (to) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2.
negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Anorgaanilised aineklassid: Alused: aluseid liigitatakse leelisteks ja nõrkadeks alusteks, a) reageerivad happeliste oksiididega- saadused happelisele oksiidile vastav hapesool ja vesi. b) Reageerivad hapetega- saadused sool ja vesi c) Reageerivad sooladega- uus hüdroksiid ja uus sool. !mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik aluseline oksiid ja vesi- hüdroksiid Võrrandid: Mg + H2O -> MgO + H2 P4O10+h2o-> H2PO3 Happed: happeid liigitatakse sooladeks ja hapeteks 1. Reageerivad metallidega -> sool ja vesinik
7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 13) Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape 14) Metall reageerib happega, kui üksikmetall asub pingereas enne H2 15) Sool reageerib alusega, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 16) Metall reageerib soola lahusega, kui üksikmetall on pingereas enne soola koostises olevat metalli 17) Alustelistest oksiididest reageerivad veega ainult IA ja IIA metallioksiidid
Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge Jah, mõlemad lähteained on vees lahustuvad - Lõpeta reaktsioonivõrrand ja kontrolli, kas reaktsioon kulgeb, sest 1.). üks saadustest on vesi või mõni nõrk hape jah tekib nõrk elektrolüüt ei uuri edasi 2.) üks saadustest on gaas NH4OH = NH3 + H2O reaktsioon kulgeb, sest H2CO3 = CO2 + H2O jah eraldub gaas H2SO3 = SO2 + H2O H 2S
nõrgem olema või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab aktiivsuse reas vesinikust eespool olema, ära vali HNO3) Alused + hape = sool + vesi + happeline oksiid = sool + vesi * Alus + sool = uus alus + uus sool (lähteained peavad vees lahustuma, vähemalt üks saadustest mitte) t° = aluseline oksiid + vesi (lahustub va. NaOH ,KOH ) Soolad +hape = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool lahustumatu) +alus = uus sool + uus alus Sool (mõlemad l-a peavad lahustuma ja üks saadus mittelahustuma) +sool = uus sool + uus sool(lähteained peavad
Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliik https://www.youtube.com/watch? v=ygeUz_vzCew Söödavad taimed Iga inimese toidus on taimedel või nende saadustel oluline koht Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult kasvavaid taimi. Mürktaimed Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki Kaitsealused taimed Eestis tunnistati haruldaste taimeliikide
· Mesilasi ja teisi putukaid, kes tolmendaksid puude õisi · Inimeste abi, kes teevad kahjuritõrjet ja hoiavad sellega kahjurite levikut kontrolli all · Suhteliselt viljakat mulda · Sobivat pinnamoodi (põhjavesi) Osakaal Puuvilja- ja marjaaedade osakaal Eesti looduses on üsna väike, kuna need on kõik inimeste enda loodud ja neid pole koguaeg olemas olnud ning nende kaotamisel ei oleks loodusele suurt mõju. Küll aga toituvad nende saadustest paljud loomad ja putukad, kes neid ka tolmendavad.
(H2SO3) (H 2CO3) 6) alus (leelis) + sool à sool + alus vahetus CuSO4 + 2NaOH à Cu(OH)2 + Na2SO4 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. 7) metall + sool à uus sool + vähem aktiivsem metall asendus Fe + CuSO4 à FeSO4 + Cu (pingerida arvestades) Cu + AlCl3 reaktsiooni ei toimu Soolade vesilahuste reageerimine metallidega toimub vastavalt pingereale (v.a. metallid, mis reageerivad veega IA ja IIA alates Ca). Iga metall tõrjub pingereas temale järgnevad metallid soola lahusest välja, kuid ei tõrju talle pingereas eelnevaid metalle
5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsikalised Omadused : 1) Tahked 2) Erinev värvus (põhiliselt valge) 3) Vees lahustuv on ka erinev ( vaata lahustuvus tabelist) Soolade Keemilised Omadused : 1. Sool + Alus (mõlemad peavad olema lahustuvad) ja üks saadustest peab olema sade 2. Soolad reageerivad tugevamate hapetega 3. SOOL + HAPE = UUS SOOL + UUS HAPE vana hape on tugevam ja uus nõrgem ;) TUGEVAD HAPPED ON : H2SO4 kõige tugevam HCL HNO3
Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS -> vastav oksiid + VESI) AMFOTEERNE ALUS + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE ALUS + LEELIS -> KOMPLEKSÜHEND Hape HAPE + ALUS -> SOOL + VESI HAPE + ALUSELINE OKSIID -> SOOL + VESI HAPE + METALL -> SOOL + VESINIK HAPE + SOOL -> UUS SOOL + NÕRGEM HAPE Sool SOOL + LEELIS -> UUS SOOL + UUS ALUS SOOL + HAPE -> UUS SOOL + NÕRGEM HAPE SOOL + SOOL -> UUS SOOL + UUS SOOL
+ laguneb temp. = aluseline oksiid + vesi (v.a. NaOH, KOH) SOOLADE REAKTSIOONID + hape = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem SOOL või uus sool mittelahustuv) + alus = uus alus + uus sool (lähteained peavad vees lahustuma + sool = uus sool + uus sool ja üks saadustest mitte.) + metall = uus metall + uus sool (reageeriv sool peab vees lahustuma (eespool) lahustuma ja uus metall olema pingereas reageerivast (v.a K, Na, Ca, Ba, Li tagapool) ehk kanasaba metallid) s lahustuma ees lahustuma vees lahustuma
· LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab
SiO2 + H2O ei toimu 7. alus aluseline oksiid + vesi Cu(OH)2 CuO + H2O 8. hape happeline oksiid + vesi H2SO3 H2O + SO2 9. sool + sool sool + sool Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl 10. alus + sool alus + sool 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. 11. hape + sool hape + sool 2 NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2 HCl FeS + 2 HCl FeCl2 + H2S CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2 HCl 2 NaCl + H2O + SO2 Reaktsioonid tüübist 11, toimuvad siis, kui tekib lähtehappest nõrgem või lenduvam hape, eraldub gaas või tekib sade.
HÕÕGUMINE TEKIB VÄHEMALT 600C JUURES. ENERGIA.. ERALDUMISEGA KULGEVATEL REAKTSIOONIDEL ON SUUR TÄHTSUS. SUUR OSA KÜTUSTE PÕLEMISEL SAADAVAST SOOJUSENERGIAST MUUDETAKSE SOOJUSJAAMADES ELEKTRIENERGIAKS, AUTOMOOTORIS AGA AUTO KINEETILISEKS ENERGIAKS. ENERGIA ERALDAMISEGA KULGEVAD REAKTSIOONID ON VAJALIKUD KA ELUSORGANISMIDE ELUTEGEVUSEKS. MILLEST ON TINGITUD REAKTSIOONIDE SOOJUSEFEKT KEEMILISTES REAKTSIOONIDES TEKIVAD LÄHTEAINETEST JA SAADUSTEST. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL LÄHEVAD OSAKESE PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, MILLES NENDE KEEMILINE ENERGIA ON VÄIKSEM. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL ENERGIA NEELDUB. ÜHINEMISREAKTSIOON ÜHINEMISREAKTSIOONIS ENERGIA ENAMASTI ERALDUB, SEST REAGEERIVATE AINETE OSAKESTE VAHEL TEKIVAD KEEMILISED SIDEMED. NÄIDE: FE + S FES KA NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON ON ÜHINEMISREAKTSIOON. KOKKUVÕTTEKS
Loodusressursside liigne ning mõtlematu kasutamine viib nende lõppemiseni. Näiteks naftat ei saa enam pumbata, sest see on otsas. Suurenev tehnika ja sõiduautode osakaal toob kaasa kliima soojenemise. Autodest tulevad gaasid hävitavad Maad kaitsva osooni- kihi, taimed ja elusorganismid, sealhulgas ka inimese enda. Inimene, kes viskab sodi maha, arvatavasti ei tea, et see jõuab ringiga tagasi tema organismi. Tehnika areng muudab meie elu paremaks ja mugavamaks. Siiski sõltume looduse saadustest ja tegevusest, sest sealt saame omale toidu ja muu eluks vajaliku. Loomadel, lindudel ning taimedel ei ole vaja mingisugust tehnikat. See hoopis segab neid ning võib põhjustada nende hävinemist. Teistega mittearvestamine toob kaasa palju kahju. Näiteks loomade toidulaua tühjenemine viib nende hukkumiseni. Liigne paljunemine, toob kaasa taimede hävimise, mis omakorda tekitab suure CO2 sisalduse õhus ja lõpuks hapniku puuduse. Maailmas peab valitsema tasakaal
Siis saadakse leelis kui vesi reageerib metalliga, mis asub IA-s või IIA metallidega, mis on Ca,Sr,Ba BaO + H2O Ba(OH)2 Aluse(hüdroksiidi)kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 Aluste keemilised omadused Kõik alused reageerivad hapetega ning tekib sool ja vesi KOH + HCl KCl + H2O Kõik alused reageerivad happeliste oksiididega ning tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Leelis reageerib vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade Ba(OH)2 + CuCl BaCl2 + Cu(OH alus + hape Sool + Vesi (Neutralisatsioon) Tingimused: Toimub alati 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 Mg3(PO4)2 + 6H2O Alus + oksiid Sool + vesi Tingimused : Oksiid peab olema happeline 2NaOH + N2O5 2NaNO3 + H2O Alus + sool Uus sool ja uus alus Tingimused : Nõrga happe sool, alus peab olema leelis Mg(OH)2 + BaCO3 MgCO3 + Ba(OH)2
aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. 4. metall + sool→ uus sool + uus metall (asendusreaktsioon) lähteaine sool peab olema vees lahustuv ja metall peab olema aktiivsem kui soola koostises oleva metall (vt. Pingerida) – ehk lähteaines üksi olev metall peab pingereas olema vasakul pool soola koostises olevast metallist. 5
Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S
Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S
· H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2 · Ba(OH)2 + FeCl2 Fe(OH)2 + BaCl2 SOOL + METALL SOOL + METALL · Sool peab olema vees lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) · FeSO4 + Zn ZnSO4 + Fe · Cu(NO3)2 + 2 K 2 KNO3 + Cu SOOL + SOOL SOOL + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ba(NO3)2 + Na2SO4 Ba2SO4 + 2 NaNO3 · Ca(NO3)2 + K2SO4 2 KNO3 + CaSO4
2.1. Soolade keemilised omadused 1. Metall+ sool sool + vähem aktiivne metall (nõrgem metall) Reageerivad ainult lahustuvad soolad. Teist metalli ei tõrju välja K Na Ca Ba, kuna reageerivad veega moodustades leeliseid. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Sool+ hape nõrgem hape + sool (vesiniksool) Toimub ka lahustumatu soola korral. Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4 3 CaSO4 + 2 H3PO4 NaCl + H2SO4 NaHSO4 + HCl 3. Leelised+sool sool + hüdroksiid Reageerivad ainult lahustuvad soolad ning üks saadustest peab olema lahustumatu. 3 NaOH + FeCl3 3 NaCl + Fe(OH)3 4. Sool+ sool sool + sool Lähteühendid peavad olema vees lahustuvad ning vähemalt üks saadustest peab olema lahustumatu ( reaktsioon toimub vesilahustes). Na2CO3 + BaCl2 2 NaCl + BaCO3 2.2 Soolade füüsikalised omadused Elektrijuhtivus Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi
I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5. Täida table, pane õiged värvid: Indikaator Happeline Aluseline Neutraalne keskkond keskkond keskkond Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass CO2 –süsihappegaas
TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade.
lahustes vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 (sarnased laengud nö sool vahetavad kohad!) 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11. hape + sool hape 2 NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2 HCl + sool FeS + 2 HCl FeCl2 + H2S CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2 HCl 2 NaCl + H2O + SO2 Need on 4 levinuimat tüüpi HCl, H2S, H2CO3 (CO2)
happe tuvastamiseks) fenoolftaleiin (ff) värvitu (vesi) värvitu (vesi) punane aluse inikaator fenoolftaleiin: 1) NaNO3 neutraalne, värvitu 2)H2CO3 3) SO2 - 4) Ba(OH)2 aluseline, punane 3. Reaktsioonid elektrolüütide lahuses Reaktsiooni ei toimu, kui vett, gaasi, sadet ei teki. 1) K2CO3 + Cu(NO3)2 -> 2KNO3 + CuCO3(sade)- molekulaarne võrrand Reaktsiooni saadustest vaadata tabelist, kumb on lahustumatu 2K+ + CO32- + Cu2+ + 2NO- -> 2K+ + 2NO3- + CuCO3(sade) - täielik ioonvõrrand CO32- + Cu2+ -> CuCO3(sade) - taandatud ioonvõrrand 2) Li2CO3 + 2HBr -> 2LiBr + H2CO3 2Li+ + CO32- + 2H+ + 2Br- -> 2Li+ + 2Br- + H2O + CO2(üles) CO32- + 2H+ -> H2O + CO2(üles) 4. Ülesanne Mitu grammi baariumsulfaati tekib 100g 20% baariumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega, kui saagis on 90%
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus
SOOL+ALUS=ALUS+SOOL nt. alumiiniumkloriid+naatriumhüdroksiid AlCl3+NaOH=Al(OH)3 +NaCl HAPE+SOOL=SOOL+HAPE nt. lämmastikhape+magneesiumkarbonaat 2HNO3+MgCO3=H2CO3+Mg(NO3)2 SOOL+SOOL+SOOL+SOOL nt. naatriumkarbonaat+kaltsiumkloriid Na2CO3+CaCl2=2NaCl+CaCO3 RASKLAHUSTUV ALUS=METALLIOKSIID+VESI nt. vask(II)hüdroksiid Cu(OH)2=CuO+H2O VEESLAHUSTAMATUD KARBONAADID=METALLIOKSIID+SÜSINIKDIOKSIID nt. kaltsiumkarbonaat CaCO3=CaO+CO2 Tingimused: sool+sool=sool+sool:lähteained vees lahustuvad, saadustest üks mittelahustuv. sool+alus=alus+sool:lähteained vees lahustuvad, saadustest üks mittelahustuv (sade) hape+sool=sool+hape:lähteaine tugev hape, saadus nõrk hape või tekib soola sade. metall+hape=sool+vesi:ei toimu lämmastikhappe ja konsent. väävelhappe korral 4. pH-skaala(väärtused 0-14) 1.happeline-pH väiksem kui 7 (nt.sidrunimahl) 2.neutraalne-pH on 7 (nt.allikavesi) 3.aluseline-pH suurem kui 7 (nt.pesupulber)
siis retinool on alkohol, retinaal aldehüüd ja retinüülpalmiaat on retinüülester. Kui võtta aluseks orgaanilise keemia reaktsioonid siis ei erine need A-vitamiini erinevatest bioaktiivsetest vormidest. Retinooli oksüdeerimisel tekib retinaal ning retinaali oksüdeerimisel retineenhape jne. A-VITAMIINI FARMAKOKINEETIKA Loomsetest allikatest saab inimorganism A-vitamiini retinooli näol. Samas on organism võimeline ka looduslikest saadustest sünteesima A-vitamiini. Näiteks porgand sisaldab palju A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni, tänu millele saab inimorganism muuta selle A- vitamiiniks. Kõik karotenoidid (alfa, beeta ning gammakaroteenid) on vitamiin A eelühendid, millest inimorganismis saab ühel hetkel A-vitamiin. Beeta-karoteen on umbes kuus korda vähem efektiivsem kui A-vitamiin. Karotenoidide konvensioon vitamiin A-ks ja selle imendumine võtab aega kuskil 6-7 tundi
alusest moodustunud sool reageerib veega. Elektrolüüdid omavahel ei reageeri.! Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH-skaala abil. pH=7 lahus on neutraalne, pH<7 lahus on happeline, vesinikioonide sisaldus on suurem, kui hüdroksiidioonide kontsentratsioon; pH>7 lahus on aluseline, hüdroksiidioonide kontsentratsioon on suurem kui vesinikioonide oma. Molaarse kontsentratsiooni arvutamise valem on c=n/v ühik on 1 mol/dm3 . reaktsioon läheb lõpuni, kui üks saadustest on a) vesi b) vesinik c) üks saadus sadeneb. Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille käigus tekivad sool ja vesi. Lõpuni lähevad tugeva happe ja tugeva aluse vahelised rektsioonid. Tugevad happed on: HNO3 H2SO4 HCl HBr HI, ülejäänud happed on nõrgad.
Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aastal anti tehasele uus nimetus Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud toodete tootmist. Valmib esimene õhukindlalt suletud toode "Mulgi kapsad" 1956. aastal paigaldatakse esimene purgipesemis- ja etiketimasin. Nüüd ei pea enam käsitsi etikette purkidele peale kleepima. 1966. aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati
Vabadikud- maata/vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad; sulased/teenijad- müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all; träälid- orjad(sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest lahti ostetud. 15 saj kaovad) Teokohustus- algul talgutesarnane töö, hiljem iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest); sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu.
Sellistes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. 14. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaks ühendiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. 16. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis- saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali.
· magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 · vask(II)hüdroksiid Cu(OH)2 · alumiiniumhüdroksiidAl(OH)3 · baariumhüdroksiid Ba(OH)2 · kaaliumhüdroksiid KOH · mangaan(II)hüdroksiid Mn(OH)2 · liitiumhüdroksiid LiOH Aluste keemilised omadused: · Kõik alused reag. hapetega, tekib sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Kõik alused reag.happeliste oksiididega, tekib sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag.vees lahustuva soolaga,kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () · Vees lahustumatud alused lagunevad kuumutamisel, tekib oksiid ja vesi Cu(OH)2 () = CuO + H2O Aluste saamine Leeliste saamine: · Leelis-või leelismuldmetalli reag. veega, tekib leelis ja vesinik 2 Na + 2 H2O = 2 NaOH + H2 · Tugevalt aluselise oksiidi reag. veega Na2O + H2O = 2 NaOH Lahustumatute aluste saamine: Vastava vees lahustuva soola reag. leelisega: CuCl2+2KOH=Cu(OH)2 +2KCl
Fifth level · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. Astaat Astaat on raskeim halogeen, sarnaneb keemiliselt joodi ja polooniumiga.Äärmiselt eba püsiv element , poolmetall Astaati looduses peaaegu ei leidu (üliväikestes kogustes, 5 x 105 0,02 % , on teda leitud uraani ja tooriumi radioaktiivlagunemise saadustest). Kõik astaadi isotoobid on radioaktiivsed. Astaati saadi esmakordselt vismuti kiiritamisel alfaosakestega: 83209 Bi + 24 He = 85211 At + 2 01n (1940 USA teadlased D.R.Corson, K.R.MacKenzie ja E.G.Segre). Isotoope on tehislikult saadud üle kahekümne, neist pikima poolestusajaga on 85210At poolestusaeg 8,3 tundi.
· Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. · Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega. Tekkinud leelis võib reageerida soolaga (kui tekib sade). 13. Sool + Sool = Uus sool + Uus sool · Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema mittelahustuv/lahustumatu. TUNTUMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED JA VALEMID Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem Vesinikflouriidhape HF Fluoriid F Vesinikkloriid hape e. HCl Kloriid Cl soolhape
B tähtaeg 3.12 Uurimustöö. Iseloomusta oma riigi: HOLLAND a) põllumajandust (mitu ha on põllumajandusmaad; kuidas see jaguneb(põld, rohumaa jne.); mis kultuure kasvatatakse; milliste kultuuride osatähtsus on suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka
magma & gaasid tungivad maapinnale. Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid. Kuumaveeallikas kõrge teperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale. Geiser perioodiliselt vett & auru purskav kuumaveeallikas. Maakoore aeglane kõikuvliikumine Maa sisejõudude mõjul toimuv maakoore aeglane vajumine või kerkimine. Põhjused : 1
f. Regulatoorne – hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatiooni. 4. Viige joontega kokku valgu struktuur ja selle nimetus? primaarstruktuur Kvaternaarstruktuur tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuu r 5. Miks on tervislikum toituda nii taimsetest kui loomsetest saadustest, seda eriti lapseeas? Tooge vähemalt 4 erinevat põhjendust konkreetsete ainete omandamise või mitteomandamise abil. (teemaks kogu keemiline koostis!) g. Asendamatud aminohappeid on suuremas konsentrasioonis võimalik omastaada loomsetest valkudest. Kuna loomse toidu valguline koostis on inimese organismile sarnane, siis on sealsed aminohapped lihtsamini omastatavad. h
lahustes vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 (sarnased laengud nö sool vahetavad kohad!) 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11. hape + sool hape 2 NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2 HCl + sool FeS + 2 HCl FeCl2 + H2S CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2 HCl 2 NaCl + H2O + SO2 Need on 4 levinuimat tüüpi HCl, H2S, H2CO3 (CO2)
1) sõjaline ülekaal 2) vastastel täiuslikum relvastus 3) eestlaste sõjaväeline korrastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks 4) sidemed maakondade vahel olid nõrgad halvas ühist vastupanu 5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku
Narvas elas palju välismaalasi: venelasi, hollandlasi inglasi. Viimastel oli seal isegi oma vaimulik. Teistes linnades olid kaupmehed ikka sakslased. Eestlasi selle ameti juurde enamasti ei lastud. Erandina on teada eestlane Pulli Hans, kes võeti vastu Tartu Suurgildi ning arvati rae liikmeks. Linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Venemaalt veeti Eesti kaudu välja peamiselt lina ja kanepit. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Linnades tegutsesid spetsialiseerunud poodnikud ning ka talurahvakaupmehed, kes müüsid ja vahetasid talupidamiseks vajalikku.
lahustes – vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2↓ (sarnased laengud nö sool 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3↓ + 3 vahetavad kohad!) CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11. hape + sool hape + 2 NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2 HCl↑ sool FeS + 2 HCl FeCl2 + H2S↑ CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + H2O + CO2↑ Na2SO3 + 2 HCl 2 NaCl + H2O + SO2↑ Need on 4 levinuimat tüüpi – HCl, H2S, H2CO3 (CO2)
teenindussektoris, seda paremal järjelt riik on. Väehene hulk töölisi põllumajandussektoris näitab seda, et suurema töö teevad ära masinad ja järelikult on riigil ka raha, et kalleid põllutöömasinaid osta. Tähtsamad põllukultuurid ja loomakasvatus Olulisemad põllukultuurid Portugalis on Mais, oliivid, kartul ja ka riis. 2012. aastal kasvatati maisi 830 000 tonni, oliive 389 000 tonni, kartuleid 389 000 tonni ja riisi 184 000 tonni. Saadustest toodetakse peaaegu ainult õli. Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid, vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011
Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema heaks tööd tegema Kuidas vabad talupojad muutuvad pärisorjadeks? Anti ennast suurfeodaalide kaitse alla. Vaba mehe õigus ja ka kohustus (vaba mees = aadlik): õigus kanda relva ja kohustus käia sõjakäikudel. Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrent – talupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri
Ohutu päevane kogus on 0,2-0,25 mg. Seleen Leidub seleeni maksas, neerudes, spermides ja lihastes. Defitsiidi tunnused on närvikoerakkude pigmenteerumine, nägemisvõime alaareng, nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, vähenenud immuunsus, suurenenud reumaatilised probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme alatalitlus, isutus. Vask Rohkelt maksas, neerudes, südames ja ajus. Leiab nii loomsetes kui ka taimsetest saadustest. Vase ohutu päevane üldkogus on 3-7 mg. Mangaan Koondub luudesse, maksa, kõhunäärmesse, põrna, neerudesse ja ajuripatsisse. Kõige rohkem on taimses toidus. Ohutu päevane üldkogus on 7-15 mg. Fluor Leidub kõige rohkem hammastes ja luudes. Peamised fluori sisaldavad toiduained on merekalad, samuti meres elutsevad koorikloomad ja karbid, merevetikad. Ohutu päevane üldkogus kestval kasutamisel on 5-15mg. Jood Enamus joodist on kogunenud kilpnäärmesse,
Saadakse IA ja IIA (alates Ca-st ka) tingimust, mis peavad olema täidetud samaaegselt: metallide reageerimisel veega, näiteks(8 tk): 1) mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja 2Li + 2H2O 2LiOH + H2 2) vähemalt 1 saadustest peab olema vees 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 lahustumatu ehk sadenema. 2K + 2H2O 2KOH + H2 2Rb + 2H2O 2RbOH + H2 2Cs + 2H2O 2CsOH + H2 Ca + 2H2O Ca(OH)2 + H2 Sr + 2H2O Sr(OH)2 + H2 Ba + 2H2O Ba(OH)2 + H2 · Õpime mai kuus. · Õpime põhjalikult 9.klassi 1.veerandil.
annaabi.ee 
