10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Fluktus
Õppematerjali autor
Reaktsioonid Oksiidid + vesi = leelis Aluseline oksiid + hape = sool + vesi + sool = + vesi = hape Happeline oksiid + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool Happed + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool + vesi Hape + sool = uus sool + uus hape (uus hape peab nõrgem olema või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab aktiivsuse reas vesinikust eespool olema, ära vali HNO3) Alused + hape = sool + vesi + happeline oksiid = sool + vesi * Alus + sool = uus alus + uus sool (lähteained peavad
KONTROLLTÖÖ nr 2 TEEMAD: Oksiidid, alused, happed, soolad. Ioonvõrrandi koostamine. 1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel. 3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine. a) Happeline oksiid + vesi -> Hapnikhape Näiteks: SO2 + H2O -> H2SO3 Erand: SiO2 veega ei reageeri! b) Vesinik + vastav mittemetall -> hapnikuta hape
2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4
2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4
Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1 felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II K Mn O4
aluseline oksiid ja vesi. Ei lagune c)aluseliste oksiididega happelisele oksiidile 6) Lagunevad kuumutamisel vesi ja 1.A rühma metallide alused. vastava happe sool. Toimub alati. happeline oksiid (ainult hapnikhapped). Saamine 1 Alati toimuvad reaktsioonid: 1) Lihtaine põlemisel: 2H2 + O2 2H2O 1) Hapnikhappeid saadakse vastavate 1) Leeliseid saadakse: a) alus + hape. b) aluseline oksiid + hape. c) happeline oksiid + 2) Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik oksiidide reageerimisel veega: H2S + SO3 a) metalli reageerimisel veega: H2 + alus. d) a. oksiid + h. oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4
Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühendite vahel või C ja H vahel Polaarne on erinevate mittemetalliliste ühendite vahel. Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriumperoksiid); 2. Happeline oksiid + alus = sool +
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid