OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks. Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 5. Alkaanide keemilised omadused –asendusreaktsioonid halogeenidega, reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 6. Alkeenide mõiste - küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel 7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool Propeen-polüpropeen,atsetoon, orgaaniliste ainete süntees 8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e. Isopreen - kummitööstus struktuur ja olulisus eluslooduses 9. Alkeenide keemilised omadused : liitumisreaktsioonid halogeenide ning
Lk 97- Fotosüntees 1. Nimetage fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid. Lähteained on süsihappegaas ja vesi ( valgusenergia samuti aga seda ei loeta aineks vaid teguriks) ja saaduseks on glükoos, hapnik ja vesi. Võrrand: 6CO2+12H2O= C6H12O6+6O2+6H2O 2. Miks jagatakse fotosüntees valgus- ja pimedusstaadiumiks? Sellepärast et valgusstaadiumi protsessiks on vaja valgusenergiat aga pimedusstaadiumis seda pole vaja. 3. Kuidas kasutatakse fotosünteesi käigus valgusenergiat? Fotosüsteem II toimub vee molekulide lagundamine vee fotooksüdatsioonil ehk vee fotolüüsil ja ATP sünteeiks. Nimelt 2H2O -> O2+4H+ + 4e- 4
,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. 9
Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaan C2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2- dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X
Näiteks DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees, fotosüntees ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine 2 ATP Toimub inimese lihasrakkudes, piimhappebakteris 2. etanool käärimine glükolüüs etaan dATP pärmseentes Fotosünteesi lähteained ja saadused joonis lk. 94
lahustumatud ). Kõik alused ei ole hüdroksiidid aga nad kõik sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. Mis on leelis ? Mille poolest nad erinevad teistest alustest ? Leelis on vees hästilahustuv aluseliste omadustega hüdroksiid. Nad erinevad lahustuvuse poolest. Kuidas käitub enamik hüdroksiide kuumutamisel ? Enamik hüdroksiide lagunevad oksiid + vesi 'ks . Kuidas on võimalik saada järgmisi hüdroksiide : LiOH, Cu(OH)2 ? LiOH tugevalt aluseline oksiid + vesi, saaduseks on hüdroksiid ( Li2O + H2O = 2 LiOH ) Ca(OH)2 metalli reageerimine veega, saaduseks on hüdroksiid + lenduv vesinik ( Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 )
1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool
aminohapped Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNA-s, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi Initsiaatorkoodon mRNA algusosa Stoppkoodon mRNA lõpposa, millel lõpeb valgusüntees Milliselt geeniosalt algab ja lõpeb transkriptsioon? Algab Promootorilt Lõpeb Terminaatoriga Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus Erinevus: Replikatsiooni saaduseks on DNA, aga transkriptsiooni saaduseks on RNA Sarnasus: Toimuvad rakutuumas või seal kus leidub DNA-d Toimuvad komplementaarsuspõhimõttel Geneetiline kood (omadused, olemus) 3 täheline geneetiline kood. Olemuseks Tripletesus iga kood koosneb 3-st nukleotiidist, Universaalsus toimub eluslooduses ühtemoodi, Ühetähenduslik 1 koodonile vastab 1 aminohape, Lugemisraam mRna lugemine algab initsiaatorkoodonist (-A-U-G-) ja
molekuli, 12H2O molekuli ja 36ATP molekuli. 8. Võrrelge glükolüüsil,tsitraaditsüklis ja hingamisahelas moodustavaid ATP koguseid. V: 2ATP molekuli moodustub glükolüüsil ja ülejäänud 36 moodustuvad hingamisahela reaktsioonides ja kokku võib vabaneda 38ATP molekuli. LK97 1. Nimetage Fotosünteesi lähteained ja lõpp-produkt V: Lähteained on süsihappegaas ja vesi ja saaduseks on glükoos, hapnik ja vesi. 2. Miks jagatakse fotosüntees valgus-ja pimedusstaadiumiks ? V: Sellepärast et valgusstaadiumi protsessiks on vaja valgusenergiat aga pimedusstaadiumis seda pole vaja. 3. Kuidas kasutatakse fotosünteesi käigus valgusenergiat? V: Fotosüsteem II toimub vee molekulide lagundamine vee fotooksüdatsioonil ehk vee fotolüüsil ja ATP sünteeiks. 4. Mis on valgusstaadiumi lähteained ja lõpp-produktid?
vesinikioonidest rohkem ning keskkond on aluseline. pH<7 happeline pH=7 neutraalne pH>7 aluseline 5.Kuidas on võimalik happeid kindlaks teha? 1) Hapetel on hapu maitse 2) Nad muudavad indikaatorite värvust 3) Nad reageerivad aluste ja alusteliste oksiididega 4) Nad reageerivad metallidega eraldades vesinikku 6.Happelise/aluselise oksiidi mõiste. 2 näidet valemis. 1) Happeline oksiid- oksiid, mis on happeliste omadustega, ta reageerib alustega, saaduseks on sool ja vesi. Happeline oksiid + alus= sool + vesi Näited: 1) SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 2)CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O SO3 ja CO2 on happelised oksiidid 2) Aluseline oksiid- oksiid, mis on alusteliste omadustega, ta reageerib hapetega, saaduseks on sool ja vesi. Aluseline oksiid + hape= sool + vesi Näited: 1)CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 2)Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O CaO ja Na2O on aluselised oksiidid 7.Mis on happevihmad ja kuidas need tekivad?
anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Kui metall on nii aktiivne, et reageerib veega, siis ei ole saaduseks mitte sool ega metalli lihtaine, vaid vesinikhüdroksiid ja sool
Saaduseks on loomadele ja inimestele vajalik hapnik Inimene hingab süsiniku välja, kuna meie keha ei vaja seda Kasvu tarbeks
Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas. Putreskiini toodetakse ka tehislikult sünteesides, saaduseks nailon materjal nimega Stanyl. LISAKS puteskriini tehniline tootmine toimub butaandinitriili hüdrogeenimisel kui uriinis on liiga palju kadaveriini, siis näitab see ainevahetuse haigusi. Koos esinevad need ained laipade mädanemisel. Tänan tähelepanu eest !
toiduainetööstuses, meditsiinis ja muudes kohtades, kus on vaja kiiret külmutamist. Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. ! Väävelhappe tootmine: Ty Ajalooliselt toodeti lämmastikhapet salpeetri kuumutamisel väävelhappega. Saaduseks on üks vesiniksool (naatriumvesiniksulfaat) ning lämmastikhape. See protsess oli kasutusel juba 17. sajandist. Lämmastikhappe aurud, mis kuumutamisel eralduvad juhitakse vesijahutusega vastuvõtjasse, kust see siis vedelikuks kondenseerub. Lämmastiku tootmiseks on kasutatud ka elektri-kaarleegi meetodit. See protsess oli eriti levinud Norras 20. sajandi alguses. Kuna antud protsess on energiamahukas, siis tänapäeval leiab see vähe kasutust.
arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, sellist tüüpi reaktsiooniga tõestatakse, kas lahuses küllastumata ühendeid. CH2=CH-CH3 + F2 (F-F) -> -CH2-CH-CH3 -> FCH2-CHF-CH3 F F Saaduseks on halogeenühend. Kõik eelnevad omadused kehtivad ka alküünidele!
• kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid • kakaopulbrit • kakaod • šokolaadi • õitest valmistatakse jooki, mis aitab väsimuse vastu • jahvatatud seemneid peetakse südametoonikuks Tänan kuulamast!
Tartu Kutsehariduskeskus MDF ja HDF plaadid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Merily Vendelin Tartu 2018 MDF plaadid MDF plaat on puitkiudplaadi ja puitlaastplaadi vahepealne plaat. Puidutolmust ja sideainest tehtud ning surve all kokku pressitud plaat. Saaduseks on tihe, suhteliselt ühtlase ehitusega kiudplaat. Seda on kerge töödelda. Tiheduseks 640-850 kg/m3. Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N. Mööblitööstuses kasutatakse karkassi materjalina, ka tasapindade ja uste valmistamisel. MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel. HDF plaadid Kõrgtihedusega 800-1000 kg/m3. Kokkupressitud puidutolmplaat on siledapinnaline.
Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 7. AgNO3 laguneb kuumutamisel kolmeks saaduseks: Ag, NO2 ja O2. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand. Arvuta, milline on reaktsiooni saagise protsent, kui 114 g AgNO3 lagunemisel tekkis 68,2 g hõbedat? 2AgNO3 t0 2AG + 2NO2 + O2 saagis=(68,2x100)/114=59,8%
Keemilised omadused: Keemilised omadused: Iseloomulikud on Hoolimata küllastumatusest on Iseloomulikud on Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid iseloomulikud asendusreaktsioonid liitumisreaktsioonid kolmekordsele sidemele. asendusreaktsioonid, mitte halogeenidega. kaksiksidemele H2, HCl, H2O, Esmaseks reaktsiooni saaduseks liitumisreaktsioonid kordsele CH4 + Cl2 CH3Cl + HCl Cl2. on alkeen, mis võib omakorda sidemele, sest aromaatne tuum Vesinik asendatakse selle CH2=CH2 + H2 CH3 - CH3 astuda liitumisreaktsiooni ning on stabiilne. süsiniku juures, kus on kõige CH2=CH2 + HCl tekib alkaan. C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl
Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus
Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel Katlakivi eemaldamine - seda saab eemaldada äädikaga (CH3COOH) Kriit - CaCO3 ehk kaltsiumkarbonaat Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus Le Chatelier´i printsiip pöörduva protsessi korral nihkub tasakaal alati vastassuunas tekitatud
Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kaheidulehelised selts - kassinaerilaadsed sugukond - haisupuulised perekond - kakaopuu liik - harilik kakaopuu Saadused 1. Peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned 2. Kakaopuu õied Kakao tervistavad omadused Toorkakao on suurepärane antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalide allikas, mis annab rohkesti energiat ning toetab immuunsüsteemi tööd Kakao sisaldab rauda, magneesiumit, kaaliumit ja muid mineraale, mis toetavad kehas olulisi funktsioone. Kakaol on depressioonivastane mõju http://www.pollumajandus.ee/uudised Huvitav teadmine kakaoubade ajaloost 800. aastal eKr hakkasid asteegid kakaoube rahana kasutama,
Lk 93-Glükoosi lagundamine 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimahape või etanool. Lihastes on tulemuseks piimhape ja pärmseenerakkudes on etanool. 4. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? Alkohol käärimiseks on vaja piisavalt glükoosi ja pärmseeni ja vaja peatada hapniku juurde pääs. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas?
moodustumisega- suhkrulahustes,marjamahlades. Vabaneb 2 ATP energiat Glükoosi lagundamine: glükolüüs,tsitraaditsükkel, hingamisahela reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H. Rakk salvestab energia 2 ATP- sse Tsitraaditsükkel-toimub mitokondri sisemuses. Lagundatakse püroviinamarihapet edasi. ENERGIAT EI SALVESTATA.vabanenud vesinikud salvestatakse NAD-ga = 10NADH2 need lähevad hingamisahelasse. Saaduseks ka 6CO2 Hingamisahela reaksioonid- toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Vabaneb 36 ATP energiat Aeroobsel vabaneb kokku 38 ATP molekuli energiat FOTOSÜNTEES-on esmalt glükoosisüntees süsihappegaasist ja veest suhkruenergia abil. See toimub: 1.rohelistes taimedes, kes omavad klorofülli 2.protistides 3.osad bakterid-sinivetikad
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva
sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas.
Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3
4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi, Markovnikovi reegli järgi). Alküünidel - Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku
küpsetamist) võib toodetele peale puistada erinevaid puisteid näiteks pähklipuiste,seesamiseemned,streisel jne. Peale küpsetamist võib tooteid viimlisteda pumatiga, shokolaadiga ja puudersuhkruga jne. Pärmitaignast väike saiad ja plaadipirukad küpsetatakse 1800- 2000 C juures. Liimvalgu võimet siduda süsihappegaasiga nimetatakse gaasisidumisvõimet. Miks taigen kerkib? Taignas toimub piimahappeline ja alkohoolne käärimine. Alkohoolse käärimise lõpp saaduseks tekib alkohol ja süsihappegaas. Süsihappegaas petub liimvalgu võrgus ja selle tulemusena taigen suureneb mahult ehk kerkib. Taina käärimiseks kõige parem temperatuur 280 300 C alla 100 C ja üle 500 C
Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust,
Hapnik ja vesi on nende reaktsioonida kõrvalproduktid. 4 c) Miks ei kasutata vesinikku ülemaailmselt kütusena? Vastamisel kasuta reaktsioonivõrrandeid ja kirjelda pikemalt. Tänapäeval leiab vesinikku vähesel määral ka kasutatavana energiaallikana puhta kütusena. Tulevikus loodetakse vesiniku kasutamist kütusena suurendada. Kahjuks pole see nii lihtne, kuna hapniku ja vesiniku saaduseks on ülimalt tuleohtlik aine, mida oleks keeruline hoiustada ja transportida. Samuti on vesinikukütuselemendi puhul on suur mure selles, et neis kasutatakse katalüsaatorina väärismetalle, näiteks plaatinat. Tootes vesinikukütust, tuleks plaatina tootmist mitmekordistada, mis on kahjuks hetkel ebareaalne. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammutatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas
O2 O3 Värvilt suurtes Sinakas kogustes sinakas väikestes kogustes lõhnatu Terav lõhn Lahustub Ei lahustu vees vähesel määral vees Keemist.-183C Keemist.-111 mürgine Keemilised omadused: · O3 on keemiliselt aktiivsem kui O2; ta laguneb O2 ja O(monohapnik on hästi aktiivne) · Mõlemad reageerivad liht ja liitainetega; toimub põlemine ja saaduseks on oksiidid Kasutamine: · O3: veepuhastusjaamades(tapab baktereid) · O2: Põlemisreaktsiooni läbiviimiseks e. Energia tootmiseks ; nt:meditsiinis Halogeenid Floor,Kloor,Broom,Jood Lihtainena 2 aatomilised molekulid( F2;Cl2;Br2;I2) Kõigil on oksüdatsiooniaste -1, ülejäänutel 2;5;7... v.a F Füüsikalised omadused: · F(kollakas) · Cl(rohekas kollane) · Br(Vedelik ja aur pruunid) · I(hallikas, must; metallse läikega; aur on aga lillakas)
Vesinikul töötavad autod Vesinik Vesiniku keemiline ühend on H . 2 Vesinikku saadakse,kui vett lagundad elektri abil on saaduseks vesinik ja hapnik. Mootor Tankimine Hetke peamine probleem on see, et maailmas leidub vaid mõnisada vesinikutanklat. Tanklate rajamine toimub aeglasemalt, kui autode tootmine. Paljudes riikides on vesnik auto kasutamine võimatu ,sest puuduvad tanklad. Tankla Tanklad maailmas Autode tootjad BMW, daimler AG, Ford, honda, hyundai, mazda, nissan, morgan, toyota, vw boeing ja smartfishi lennukid kasutavad ka vesiniku kütust.
HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD
Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded: anna ainele süstemaatiline nimetus REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide üül.
->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP Calvini tsükkel koosneb 12'st ensümaatilisest reaktsioonis, ei toimu alati ühtemoodi, oleneb tingimustest ning saaduseks on alati glükoos. Fotosünteesi tähtsus: *vee fotooksüdatsiooni käigus eraldunud hapnik on avalik organismide hingamiseks. *Calvini tsükkli reaktsioonides saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminoh. süntees. *Ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. *Heterotroofsed ained ei saa elada taimede poolt fotosünteesitud orgaanilise aineta. *Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.
isolaator. Sulatise elektrolüüsil toodetakse üht metalli Sulab ~34000, kõva, hea elektrijuht . Sulab 390 , pehme, läikiv materjal. Hea elektrijuht .. Sulab 00 C ja keeb 1000. Elektrivoolu oluliselt ei juhi . 8. Kui palju 20% naatriumhüdroksiidi kulub 450 g 12% fosforhappe neutraliseerimiseks, kui saaduseks on dinaatriumvesinikfosfaat 9. Kui palju 18% soolhapet, peab reageerima alumiiniumiga, et eralduks 112 l vesinikku 10. Mitu liitrit vesinikku eraldub 500 g lubjakivi, milles on 90% kaltsiumkarbonaati reageerimisel mingi happega 11. Mitu liitrit ammoniaaki ( NH3 ) eraldub 120 g diammooniumvesinikfosfaadi reageerimisel, leelisega
Metallide keemilised omadused ja saamise viisid Katse 1: oksiidi saamine 2Mg + O2 tº 2MgO Pannes kõrgel temperatuuril magneesiumi (hall) reageerima hapnikuga, on saaduseks valge magneesiumoksiid. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on magneesium, saades laenguks II ning oksüdeerijaks hapnik, saades laengu II. Katse 2: soola saamine Fe + S FeS + Q (soojus) Pannes raua (hall) reageerima väävliga (kollane), tekib sool raud(II)oksiid ning eraldub soojus. Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II.
halb soojusjuhtivus ................. metalne läige ................. Al2O3 väike kõvadus (pehmus) ................. magnetilised omadused ................. hallikas värvus ................. 7) Raua reageerimisel hapnikuga võib olla peamiseks saaduseks raud(III)oksiid Fe2O 3 või segaoksiid Fe3O 4 (rauatagi). 7.1 Kirjuta reaktsioonide võrrandid, mis kirjeldaksid vastavate oksiidide teket 3) Millised keemilised omadused iseloomustavad alumiiniumi? Märgi ristikesega! rauast!
3. Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Seoseenergia kasvab massiarvu kasvades 4. Missugustes tingimustes on võimalik kergete tuumade ühinemine? Temperatuur peab tõusma vähemalt 10 miljoni kraadini. Tuumad peavad üksteisele hästi lähedal olema. 5. Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist! Kui palju eraldub selles energiat? Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad , tekib uus tuum, kõige lihtsamaks sünteesi saaduseks on heelium 6. Kuidas toimub raskete tuumade lõhustamine? Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. 7. Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass
Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan ja nii edasi. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on keemilised väheaktiivsed ning neile on iseloomulikud oksüdeerumis- (põlemine) ja asendusreaktsioonid, viimased toimuvad ahelreaktsioonina, kus saaduseks on halogeeniühend. [2] Reaktsioonid toimuvad kas kõrgemal temperatuuril või kiiritamisel. [7] Mitmesugused naftasaadused, nagu vedelkütused ja määrdeõlid, sisaldavad alkaane. [1] 1.1 Metaan Metaan on lõhnatu, hüdrofoobne ja värvitu gaas valemiga CH 4. Metaani põhiülesanne on maagaasi peamine koostisosa. Ta moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, näiteks veekogu põhjamudas, kust ta eraldub mullidena. Samuti moodustub metaani inimeste ja
Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid + - + - + CH3 O Na + Br - CH2 - CH3 CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter · Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga CH3-CH(OH)-CH3 + HBr CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300
Lahuse pH -iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Leelis -vees lahustuv alus NaOH, Ba(OH)2. (tugevad alused) Mitteelektrol. -molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Molaarne -lahuste ja segude koostist väljendav suurus konsentratsioon Neutraalne oks. -oksiid, mis ei reageeri hapete, aluste ega veega. NO,N2O, CO Neutralisatsiooni -happe ja aluse vahelised reaktsioonid, mille saaduseks on sool ja reaktsioon vesi Nõrk elektrolüüt -polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks Oksiid -aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed) Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused reaktsioon omavahel ei reageeri
Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada. Kõvematest terasesortidest valmistatakse
toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil
26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on
kõrgustes erilistes ahjudes, koksi ja teiste vajalike lisanditega. Kõrgahjust kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgel temperatuuril käitub süsinikoksiid redutseerijana. Ta reageerib raua oksiididega, sidudes nendest hapnikku. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikoksiid CO2. Summaarne reaktsioonivõrrand Fe2O3 korral on järgmine Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Raua tootmises kõrgahju protsessis pole saaduseks puhas raud, vaid malm (rauasulam, mis sisaldab kuni 5% süsiniku tavaliselt 3-4%. Raua sulamid Teras raua ja süsiniku sulam. Süsiniku sisaldus sulamis ei tohi ületada 2%. Malm raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab üle 2% süsiniku kuni 5%. Kuidas kasutatakse Malmi kasutatakse kindla kujuga esemete valamiseks nt. nagu radiaatorid. Raud ja teras on põhilised metallid, mida kasutatakse ehituses ja konstruktsioonide valmistamises. Raua sulamit kasutatakse kõvaketade tootmisel.
a. 2 C4H10 + 9 O2 8 CO + 10 H2O o Pürolüüs alkaanide lagunemine või isomeerumine kõrgemal temperatuuril, mille tulemusena moodustuvad hargnenud ahelaga ühendid CH4 t0 C + H2 2CH4 t0 C2H2 + 3H2 o Asendusreaktsioonid halogeenidega Nn radikaalmehhanism Astmeliselt Saaduseks halogeenühend ja vesinikhalogeenid a. CH3CH3 + Cl2 CH2ClCH3 + HCl b. CH2ClCH3 + Cl2 CH2ClCH2Cl + HCl Halogeenühendid Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega Halogeenderivaat o Süsivesinikud, kus üks või mitu H-aatomit on asendunud halogeeni aatomitega o Alati polaarne kovalentne side Eesliidetega kloro-, bromo-, fluoro- ja jodo-
3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime. Peaaegu kõik värvitud. 5. Keemilised omadused: Reageerivad hapetega, saaduseks sool + vesi, nim ka neutraliseerimisreaktsioon. NaOH + H2SO4 => Na2SO4 + H2O Peaaegu kõik reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool + vesi. 2NaOH + SO2 => Na2SO3 + H20 Leelised reageerivad sooladega, tekib uus alus ja sool. 6NaOH + Al2(SO4)3 => 2AL(OH)3 + 3Na2SO4 Enamik hüdroksiide laguneb kergesti kuumutamisel, va leelised, tekib aluseline oksiid ja vesi. 2Fe(OH)3 =>t Fe2O3 + 3H2O Amoforteersed alused reageerivad leelistega (Al, Zn, Pb), tekib kummalise koostisega sool.
annaabi.ee 
