Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna Saaremaal viidi läbi reduktsioon ( ehk eramõisate osaline riigistamine ) ja eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni. - 2/3 Saaremaast kuulus peale reduktsiooni Taani riigile. Riigimaid haldas
metsaparandusosakond, jahindusosakond ja maakorraldustalitus. · PUIDUTURUSTUS Puiduturustuse osakonna eesmärgiks on müüa parimatel tingimustel kogu riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad metsasaadused. Kõik toimingud, mis on seotud ärisuhete haldamisega ja klientide vajaduste rahuldamisega ning mis hõlmavad puidutarneahelat auto koorma ostja lattu jõudmise hetkest kuni kliendile kauba omandiõiguse üleminekuni, kuuluvad puiduturustusosakonna pädevusse. Turustusspetsialistid tegutsevad kliendipõhiselt sortimentide müüjatena ja turustusassistendid kliendipõhiselt vastu võetud sortimentide andmetöötlusega. · METSAKASVATUS Metsauuendus Järjepideva metsamajandamise tagamiseks tuleb hoolitseda kõikide lageraielankide uuenemise eest. Metsauuendustööd planeeritakse nii, et uues metsapõlvkonnas kasvaks
juures. Linasest riidest naiste ja meeste ühine suvine ülerõivas rüü oli eelkõige tööriie, samuti Mulgimaal kantud pelts - pikk-kuuega materjalilt ja lõikelt ühtiv kaunistusteta lühike kuub. Töörõivad õmmeldi linasest või takusest, talveks ka poolvillasest riidest ilma kaunistusteta. Naistel püsis lihtne takune või linane valge või puukoortega tumedaks värvitud, hiljem ka potisinine tööseelik kuni linnamoele üleminekuni. Meeste tööpükstele õmmeldi pidulike vask- või tinanööpide asemel puupulgast vestetud pöörad. Tööl kanti ka vanu pidulikke rõivaesemeid, millelt nende ilustused ära harutati. Kohustuslik rõivaese töö juures oli vöö. Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega. Näiteks arvati naiste vööl olevat haigusi peletav ja ka sigivust edendav jõud. Üldlevinud arvamuse kohaselt andis vöö raske töö juures tugevust ja hoidis ära venitusi
halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid. Lõuna-Eesti (Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa) · väga vanade rõivavormide visa püsimine paistis silma Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni linnamoele üleminekuni · Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa olid suhteliselt vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes
2. Lepingujärgsete maksete tasumine 2.1. Laenusaaja tasub Lepingust tulenevad maksed Laenuandja pangakontole nr ________ või muul viisil, millest Laenuandja Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Märkus: Kui soovitakse laenu anda Eesti kroonides, tuleks kuni Eesti üleminekuni eurole lisada lepingusse alljärgnev tingimus: 2.3. Juhul, kui Lepingu täitmise ajal kaob käibelt Eesti kroon või muutub Eesti krooni vahetuskurss euro suhtes võrreldes Lepingu sõlmimise päevaga, arvestab Laenuandja Lepingu järgsed maksed ümber lähtudes põhimõttest, et laenusumma, intressi ja muude Lepingus kokkulepitud maksete ja tasude suurused ümberarvutatuna eurodesse (suhe Lepingu sõlmimisel 1 EUR = 15,6466 EEK) oleksid Lepingu sõlmimise päeval ja Lepingu
Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 10 000 aastat tagasi. · mesoliitikuVIII aastatuhande · mesoliitikum - 12 0009000 aastat keskpaigast kuni IV aastatuhande teise tagasi, jääajast savinõude valmistamise veerandini alguseni ja üleminekuni viljelevale majandusele. · neoliitikum IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande · neoliitikum- 90004500 aastat tagasi, keskpaigani; metallide kasutuselevõtmisest pronksi sulatuseni · pronksiaeg II aastatuhande keskpaigast
ajaloolisest arengust, püsisid talurahva sunnismaisuse tõttu. Selgemini ilmnesid iseärasused naiste rõivais. Lõuna-Eestit iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine, eriti Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti pikk-kuubi kuni üleminekuni linnamoele. Üldisemalt oli naiste rõivastusele Lõuna-Eestis iseloomulik pikkade varrukatega särk, kaunistatud pilu või geomeetrilise tikandiga. Põhja-Eesti moodustas uuendustele vastuvõtliku rühma: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinised villased rõivad. Kõige iseloomulikum naistel käised, 19. sajandist alates pottmüts. Lääne-Eesti (k.a. Kihnu) rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga. Naistel
Setude kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted, puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti naised. Mulgimaa on piirkond, kus säilisid vanapärasused eriti tugevalt, naised kandsid algelise lõikega särke, pearätte, puusapõllesid (mis olid arhailise taimornamendiga), kokku õmblemata vaipseelikuid, linaseid ja villaseid õlakatteid. Mehed kandsid pikki pükse ning kuni üleminekuni linnamoele kandsid mulgi mehed pidulikel puhkudel musti pikk-kuubi, mis sarnanesid lõikelt särgiga. Traditsioonilist rõivastust kanti kauem jõukamates peredes. Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa läksid moemõjutustega kiiremini kaasa ja hiljem levisid need mõjutused ka lõuna poole. Põhja-Eesti Põhja-Eesti piirkonda kuulub 32 kihelkonda: Alutaguse, Ambla, Anna, Hageri, Haljala, Harju-Jaani, Harju-Madise, Iisaku, Juuru, Jõelähtme, Jõhvi,
Directoryks, on kasutusel Windows 2000s, et asendada Windows NT varasema domeeni mudel. Active Directory's hierarhilise iseloomuga lubada administraatorid sisseehitatud võimalus hallata kasutaja ja arvuti poliitika ja kasutajakontode ja automaatselt kasutusele programmid ja uuendused suurema mastaapsuse ja tsentraliseerimine, kui on sätestatud eelmistes Windowsi versioonides. See on üks peamisi põhjusi, miks paljud ettevõtted üleminekuni Windows 2000. [volituses vaja] Kasutaja salvestatud teave Active Directory ka ette mugav telefoniraamat-like funktsioon lõppkasutajatele. Active Directory domeenid võivad muutuda väikeste käitiste paarisaja esemeid, suurte käitiste miljoneid. Active Directory saab organiseerida ja link gruppide domeene külgnevas domeeninime ruumi vormi puid. Puuderühmi väljaspool sama namespace võib olla seotud koos moodustavad metsad.
Kaelus kanditi kirju sitsiribaga. Kasukad (kassukad) tehti Kihnus valgest lambanahast ja kaunistati punaste liignahkade ehk rihmadega. Kuni XIX sajandi lõpuni kandsid abielunaised tanu iga päev, XX sajandi algusest peale enamasti vaid pidulikel juhtudel. Igapäevaseks, hiljem ka pidulikuks peakatteks jäi lõua alla seotav rätik, mida varem kanti täiendavalt tanu peal. Rätikut kandsid ka tüdrukud. Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni, so üleminekuni linnatüüpi rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga.
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
käigus roheliseks, siis järelikult oli katskes kaalutud proovi kogus liiga suur ja eraldunud ammoniaak on täielikult neutraliseerinud vastuvõtukolvis oleva happe. Sellisel juhul tuleb hapet juurde pipeteerida. Destillatsiooni lõppedes loputatakse vastuvõtukolbi ulatuva toru ots destilleritud veega. 0,1 n happe liig, mida ei ole seotud üledestilleerund ammoniaagiga, tiitiritakse tagasi 0,1 n leelisega kuni värvuse üleminekuni roheliseks. Ammoniaagiga eotud happe hulk milliliitrites leitakse vastuvõtukolbi pipeteeritud 0,1 n happe tagasitiitrimiseks kulunud 0,1 n leelise milliliitrite vahest. Korrutades saadud tulemust lämmastiku t iitriga (0,1 n happe lahuse 1 ml-le vastab 0,0014 g lämmastikku) leitakse proovis sisaldunud üldlämmastiku hulk. Valgu sisaldus (%) arvutatakse valemist: (V1 n1 -V2 n2 ) ×14 × 6,38 ×100 X = g ×1000
· Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
aktivatsioonienergiaks. Energia hulk Ea CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis:
aktivatsioonienergiaks. Energia hulk Ea CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis:
on väärtuslik ja on võimalised hakkama liikuma vanaduse poole. Elustruktuuri moodustavad olulised inimsuhted, rollid (tööl, peres jne), inimese mina erinevad osad, millest osad elavad inimesed välja elus, aga osad mitte (kas allasurutud või nad ei tea nendest). Rollide ümber tekibki elustruktuur. Elustruktuur on pidevalt dünaamikas. Ülemineku põhjustab rahulolematus põhikomponentidega (need on seotud rollide ja suhetega) siin elustruktuuris. Rahulolematus ei pruugi viia mitte ainult üleminekuni vaid ka sügava kriisini. Kui see elustruktuur, kus inimene ei tunne end enam hästi, on ennast ammendanud. Täiskasvanuea lõpp ja vanaduse algus on rasked ealiselt määrata. Muutuseid võib ainult vaadelda intelligentsuses (kasvab kuni 40--eluaastani). Liikuv intelligentsus langeb, kuna füsioloogiliselt ei ole inimene enam võimaline. Vanaks jäädakse: kandmise ja kulutamise teooria keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise ja
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
kulgeb mõlemas suunas Reaktsioonid kulgevad mittepööratavalt (st ühes suunas) ainult siis kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast. Näiteks gaaside teke, sademete teke reaktsiooni tulemusena pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul aA + bB cC + dD 1. Keemilise reaktsiooni tasakaal ja tasakaalukonstant Reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma nn. tasakaaluoleku saavutamisel. Nii päri kui vastassuunaline reaktsioon kulgevad tasakaaluolekus edasi, kuid nende kiirused on võrdsed ja süsteemi koostis püsiv. Kõik suletud süsteemides toimuvad keemilised reaktsioonid jõuavad tasakaaluolekusse, st. olekusse, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc v K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub
Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli, tärklise või puidu tolm). 20. Tasakaalureaktsiooniks nimet. lõpuni mitteminevat reaktsiooni ehk pööratavat reakts.-i. Tasakaalur. ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma (seisak on näiline) teatava oleku – tasakaaluoleku – saavutamisel. Seisakul on nii lähteaine kui ka produkti molekule; nende kontsentratsioonid ei muutu. Tasakaalureaktsioonid võivad kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, meed aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteained. Nt: N2 + 3H2F2NH3. Tasakaalur. on näiteks betooni hüdrolüüs. Keemiline tasakaal on pöörduva r
· Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
. . . . . . . . . . . . arvele nr. . . . . . . . . pangas. Nimetatud kohustuse täitmist Ostja poolt tõendab tema esindaja esitatud 132 maksekorraldusega ning Müüja esindaja kinnitab oma allkirjaga Lepingul, et nimetatud summa on käesoleva Lepingu sõlmimiseks laekunud Müüja pangaarvele. 6. Müüja õigused ja kohustused 6.1. Müüja kohustub kuni kinnisomandi üleminekuni mitte sõlmima tehinguid Lepinguobjekti koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega. 7. Ostja õigused ja kohustused 7.1. Ostjal on õigus muuta Lepinguobjekti sihtotstarvet ainult Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud korras. 7.2. Ostja on kohustatud näitama üles head tahet kinnisasja mistahes servituutidega koormamise vajaduse ilmnemisel ja vaatama taotlused läbi võimalikult lühikese tähtaja jooksul 7.3
Kui saabuv energia ületab AV-sõlme individuaalse läve, siis võtab AV-sõlm selle impulsi vastu ja saadab väikese viivitusega edasi. See viivitus annab vatsakestele aega täituda. Signaali Hisi kimbu vatsakestes asuvate säärte ja Purkinje kiudude kaudu edasijuhtimisel (isoleeritud teedena) jõuab EKG-kõver taas nullini. Perioodi kodade erutuse algusest vatsakeste erutuse alguseni nimetatakse PQ-ajaks. PQ-aeg liidab endas kodade, AV-sõlme ja Hisi kimbu erutuse kestused kuni erutuse üleminekuni vatsakeste töölihastele. Niipea kui impulss jõuab vatsakeste müokardini, erutuvad sealsed rakud ühekorraga. Tekib tüüpiline kõveramuster, mis on alguses suunatud negatiivselt, s.t allapoole nulljoont (Q-sakk) ja seejärel kaugele positiivsesse alasse (R-sakk). Järgmine kõvera liikumine naaseb nulljoonele ja ulatub sealt ka teisele poole (S-sakk). Tavaliselt vaadeldakse neid kolme sakki korraga (QRS- kompleks). Nüüd on kogu vatsakeste müokard erutunud. EKG-kõver jõuab taas nullini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
