Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel Euroopa tundra jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on siin mereline, talv pehme ja lumerohke. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja okasmetsa vööndi vahel, mida iseloomustavad siin-seal tukkadena kasvavad kuuse-, kase- või lehisehõrendikud. Metsatukkade vahel levib ikka seesama tundra, kuigi taimestik on siin veidi lopsakam. Metsatundra põhjapiiril on puud madalad, sageli poolkuivanud ja kõverad ning kasvavad üksikult. Mida lõuna poole, seda tihedamaks muutuvad metsatukad kuni lähevad sujuvalt üle metsavööndiks. · Asend ja kliima
Rossby. objektidelt külmematele) Äikesepilve 3 faasi. 11. Keskmiste laiuste tsüklonid. Bergeni koolkond. Vilhelm Bjerknes, Jakob Bjerknes, Tor Bergeron Piir kahe õhumassi vahel on lähedane järsule hüppele, mitte pidev üleminekuala! T.Bergeron: õhumasside jaotus (P, T, A, c ja m) Lorenz. Polaarfrondi teooria, pärast I maailmasõda 1961 mudeliga arvutamisel ümardamine: (1920) 0,506127 asemel 0,506 Polaarfront: peaaegu pidev globaalne piir Saadi kaose teooria. Väikesed erinevused
jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond: rikkalik loomastik, karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog,maapähkel Kuiv troopikakliima: väga kuum ja kuiv, talvel jahedam, temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50C, samas võib suvel esineda ka öökülmi, sademeid alla 300mm. Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga sukulendid,inimesed kogunenud ooasidesse, sademete väga suur muutlikkus,paduvihmad üle mitme aasta. Kuiv lähistroopiline kliima: esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15-
Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000-4000 m, kaldenurk on tavaliselt 4-7°, paiguti kuni 45° mandrijalam – mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000-4000 m abüssaalne tasandik e. abüssaalitasandik – tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset
3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. 1 Kasvukohatüüp - ...
Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5
vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik kontiinumi kontseptsioon. Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood.
Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5
Põhja osad: a) Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200m sügavuseni, peamiselt 140m. b) Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000–4000 m-ni, kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45° c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku
peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Alumiiniumiga kaetakse konservipurkide sisepindu ning valmistatakse fooliumpaberit, mida kasutatakse isolatsioonimaterjalina, aga ka toiduainete säilitamiseks ja küpsetamiseks. Peamised kaevandajad: Austraalia, Hiina, India peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Austraalia Pilet 15. 1. Atmosfäärifrondid. Tsüklonite kujunemine ja mõju kliimale. Front on üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel. Kui peale tungib soe õhk, siis on tegemist sooja frondiga, kui külm õhk, siis külm front. · Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid · Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, talvel põhjustab jäidet
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
Lüroeepika on värsivormis jutustus, lüüriline laad eepilise pajatusega tasakaalus (valm, ballaad, poeem, romanss). Luule ja lüürika mõisted on väga lähedased, kuid ei kattu. Luules ehk värsskõnes on oluline lüüriline alge, kuid see ei mängi lõplikku rolli. Lüüriline ilme võib olla ka proosal (näiteks tundeline isikujutustus), mis mõjub ,,luulelisena", aga ei ole luule. Vabavärsis luuletus, eriti aga rütmiline proosa märgivad luule ja proosa vahelist üleminekuala, kus väljenduse vorm on vaid osaliselt seotud. 9.Värss. Lad.k ,,vagu", ,,(kirja)rida". Värsirida lõpetab mõtte, seega kattub värsi piir süntagma või lause lõpuga. Näiteks tänapäeval pole värsimõõt luules enam oluline. 5 9.1. Siire. Süntaktilise (lauseline) ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Näide: On siiski kurb, et pärib surm selle südame, (SIIRE) selle südame, täis joobumispuhke,
· Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused
e.g heli valjuse muutumiseks kahekordseks ei piisa heliallika energia kahekordistamisest, vaid see peab olema ligi 10 korda esialgsest suurem.) Psühhofüüsika meetodite abil leitakse tundlikkuse absoluutsete ja eristuslävede väärtusi. Tundlikkuse absoluutne lävi - on määratletud stiimuli minimaalse energiahulgaga, mis on vajalik stiimuli avastamiseks. Operatsionaalselt: "jah" vastuste (kui avastatakse stiimul) ja "ei" vastuste (kui ei avastata) üleminekuala keskmine väärtus. Tundlikkuse eristuslävi - on määratletud minimaalseima erinevusega stiimuli füüsilistes väärtustes, mida inimene on võimeline eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve ( e. punkti, kus vastus "suurem" läheb üle vastuseks vastuseks "võrdne" , ja punkti, kus vastus "väiksem" läheb üle vastuseks "võrdne") vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.)
Mustjõel). Peetri jõel paljanduvad nii liivakivid kui ka Plavinase lademe lubjakivid · Nõo keskne pinnavorm on Mustjõe kesk- ja alamjooksul org · Lubjakivipaljand Peetri jõe ääres Vahe-Eesti Vahe-Eesti tunnusjooned · Veega seotud looduslike protsesside suur osatähtsus · Eesti suurimad üleujutusalad · Ala läbivad veerikkad jõed · Puudub aluspõhja mõju tänapäevastele looduslikele protsessidele · Taimegeograafiline ja geobotaaniline üleminekuala · Lammi- ja lodumetsade esinemisala · Suhteliselt palju lammisoid · Domineerivad hüdromorfsed mullad · Kultuurikõlvikute väike osatähtsus · Hõre asustus ja teestik Võrtsjärve madalik · Võrtsjärve ümbritsev maastikurajoon (ka Võrtsjärve võime sellesse arvata) · Maastikud kujunenud kulutusnõos Holotseeni algul Suur-Võrtsjärve asemel · Reljeef tasane ja väikeste kõrgusvahedega
toimib nagu miniatuurne lõiketera, mis võib kriimustada koobaltit või nõrgestatud pinnaga kermist ennast. Mõnikord oli märgata väljamurenenud karbiiditera järel kriibitud pinda. Kahjustuste suurus koobaltis sõltub viimase kogusest ja karbiiditerade suurusest s.o. koobaltikihtide paksusest karbiiditerade vahel. Sõltuvalt survest ja libisemiskiirusest eristatakse kahte hõõrdereziimi: kerge ja raske. Nende vahele jääb üleminekuala, mida mõned autorid nimetavad keskmiseks. Kerge reziimi korral toimub hõõrdumise esimeses staadiumis pinnakonaruste mehaaniline poleerimine. Protsessi käigus konaruste kõrgus väheneb ja pinnasiledus suureneb kuni pind omandab poleeritud pinnale iseloomuliku läike (joon.3.18a). Sile pind näitab, et konaruste harjad on plastiliselt deformeeritud libisemise käigus. Sellises staadiumis materjali eemaldumine praktiliselt puudub. Edasise hõõrdumise
koosneb Kambriumi-eelsetest tard- ja moondkivimitest, hõlmab Soome, Karjala, Koola poolsaare, suurema osa Skandinaavia poolsaarest. Fjordrannik - fjordidega (pikk kitsas järskude kallastega sügav laht) liigestatud rannik. Fosforiit - suure fosforisisaldusega settekivim, mis on tekkinud Ordoviitsiumi meres ladestunud käsijalgsete kodadest. Front e atmosfäärifront - kahe erisuguste omadustega õhumassi (külmema ja soojema) vaheline kitsas üleminekuala. G Geokronoloogia e geoloogiline ajaarvamine - geoloogia haru, mis tegeleb maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja kindlaksmääramisega. Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab Maa geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks. H Heitvesi - inimese poolt kasutatud, selle tagajärjel saastunud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Hoovus - mere või suure järve vee püsiv horisontaalsuunaline liikumine.
lühem ja tihedalt kaetud sõkalsoomustega. Alumised sulglehekesed üldkujult kolmnurksed, sulgjalt lõhestunud; keskmised lehekesed kitsasmunajad, sulghõlmised. Eoseid kannab juulist septembrini. Samblarinne: turbasamblad laikudena, mätastel palusammal, laanik, kaksikhambad. Raiestikel: suureneb mõnevõrra kõrreliste, paiguti ka tupp-villpea ohtrus. Metsauuenemine toimub peamiselt sookasega. Levik: sagedamini Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis, tavaliselt moodustab üleminekuala madalsoo ja raba vahel. Tähtsaim taimekooslus: siirdesoo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID SIIRDESOODES II kategooria: sookäpp, soohiilakas, tume nokkhein, soomurakas, kollane kivirik, koldjas selaginell III kategooria: kuradi sõrmkäpp KAITSTAVAD TAIMELIIGID SOOMETSADES 58 II kategooria: kõdu-koralljuur (üle Eesti), nõmmluga (Edela-Eestis ja Võrtsjärvest kagus)
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
