JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 2 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Milline on käigukasti ülesanne? Võimaldada tagurpidi liikumist. Muuta ülekantavat jõudu. Kanda õle pöördemomenti. 2. Mida nimetatakse ülekandearvuks? (Tuua näide ja selgitav skeem!) Hammasrataste hammaste arvu suhe.Väiksem hammasratas teeb 3 tiiru sama ajaga kui suurem ühe tiiruga. 40/10 =4 3. Klassikalise 3 võlliga käigukasti ehitus. (Skeem/joonis koos detailide nimetusega) Käigukasti korpus,vedav võll läheb eest sisse,seal on hammasrattad ja sünkronisaatorid ning lisa võll ja teselt poolt läheb vedav võll jälle välja. 4
vähemal määral värvide järgi .Seepärast kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikom- ponentide U(sinine) jaV(punane) diskreetmisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali Y puhulkui heledusnäidud võetakse näiteks sagedusega 4:2:2 (Y:U:V) .Digitaaltelevisioonis kasutatav süsteem 4:2:0 erineb eelmisest selle poolest, et lisaks digiteeritakse värvisignaale üle rea . Digitaalse televisioonisignaali tihendamisel hoitakse ülekantavat andmemahtu kokku peamiselt sel teel, et järjestikuseid kaadreid analüüsides jätab protsessor üle kandmata selle osa infost, mis jääb kaadris eelmisega võrreldes samaks. See tähendab ,et kui analoogülekandel edastatakse infot iga kaadri (pildi) kõigi pildipunktide kohta, kantakse pakitud digitaalsignaalidega üle üksnes iga järgmise kaadri erinevused. 4
• Kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa makse saajale • Makse limiidi kindlaks määramine • Peab olema sõlmitud leping pangaga Riigisisesed maksed: • Tavamakse eurodes • Pangasisesel maksel valuuta piirangut ei ole • Makse laekub saaja kontole üldjuhul kohe Välismakse: • Erinev kiirus ja teenused • Raha laekub samal päeval või ühe kuni nelja pangapäeva jooksul • Pank ei tohi ülekantavat summat teenustasude võrra vähendada • Teenustasud võib jaotada maksja ja saaja vahel • EU-makseid saab teha saajaga kulusid jagades Püsikorraldus: • Vabastab makse tegemise kuupäeva meelespidamisest • Summa määrad ise Otsekorraldus: • Annad õiguse tasuda sinu eest igakuiseid arveid • Kantakse kindlal kuupäeval summa üle Otsekorraldus: • Tasuta maksed • Lepingu sõlmimiseks peab teadma makstava arve
Arvutiterminid: 1) Andmed- Kõige üldisemas mõttes mõistetakse infotehnoloogias andmete all informatsiooni esitust kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 2) E-mail- E-mail on lühend ingliskeelsest sõnast electronic mail, millega tähistatakse: E-kirja ehk elektroonilisel teel arvutivõrkudes ülekantavat kirjalaadset teadet. E-posti ehk e-kirjade koostamise, saatmise, salvestamise ja vastuvõtmise meetodit. 3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid.
Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt. Ioonide liikumiskiiruste erinevusest tingitult on eri ioonide panus üldises elektriülekandes erinev. Kiiremini liikuvad ioonid kannavad läbi lahuse suurema elektrihulga. Teatavat liiki ioonide poolt ülekantavat suhtelist elektrihulka nimetatakse vastava iooni ülekandearvuks. Katioonide ja anioonide ülekandearvud t + ja t avalduvad järgmiselt: t+ = v+ / (v+ + v) = u+ / (u+ + u) t = v / (v+ + v) = u / (u+ + u) t = / j j (t+) + (t) = 1 Iooni j ülekandearv sõltub seega mõlema lahuses oleva iooni liikumiskiirusest, ja nii nagu liikumiskiirus, ka temperatuurist, viskoossusest, kontsentratsioonist. Ülekandearvud ja
Ühikuks SI-s 1dzaul (1J). · Sisehõõre--nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Soojus--makrokäsitluses soojushulga vaste juhul, kui konkreetne soojushulk on piiritlemata. Kasutatakse peamiselt protsesside iseloomustamisel. · Soojushulk--füüsikaline suurus makrokäsitluses, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale (süsteemile) ülekantavat fikseeritud siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. · Soojusjuhtivus--nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. · Soojusmasin--masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina kasutegur--tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab.
automaatkäigukasti.: 1. Portatiivne CVT-käigukast. 2. Mehhaaniline käigukast, kus käikude ümberlülitamine toimub automaatselt elektri ja hüdraulika abil. 3.Vedeliku ja planetaarajamitega automaatkäigukast. Komponendid ja nende töötamine: Hüdrotrafo abil kantakse jõumoment mootorilt käikasti. Õlipumba abil tekitatakse õli liikumine detailide määrimiseks ja rõhu tekitamiseks süsteemis. Planetaarajami abil muudetakse ülekantavat jõumoment. Sidurite abil ühendatakse ja lahutatakse planetaarajami ülekande seadmeid peaülekandega. Piduritega pidurdatakse planetaarreduktori hammasrattaid, satelliitide raame, et muuta ajami ülekande arvu. Hüdraulika abil lahutatakse ja lülitatakse sisse nii sidureid kui pidureid. Juhtplokk on elektrooniline seade, mis võtab vastu välisandmeid, nagu gaasipedaali asend, mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus, käigukangi valikuasend, käigukasti õli
Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad. 33. Keha siseenergia kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. Tähis: Q , Ühik: J 35. Molekulaarkineetiline teooria selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest. Teooria põhiseisukohad: 1) aine koosneb molekulidest 2) need molekulid liiguvad kaootiliselt 3) molekulid mõjutavad üksteist. Molekulide vahel mõjuvad tõmbe-ja tõukejõud. 36
Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt. Ioonide liikumiskiiruste erinevusest tingitult on eri ioonide panus üldises elektriülekandes erinev. Kiiremini liikuvad ioonid kannavad läbi lahuse suurema elektrihulga. Teatavat liiki ioonide poolt ülekantavat suhtelist elektrihulka nimetatakse vastava iooni ülekandearvuks. Katioonide ja anioonide ülekandearvud t + ja t avalduvad järgmiselt: t+ = v+ / (v+ + v) = u+ / (u+ + u) t = v / (v+ + v) = u / (u+ + u) t = / j j (t+) + (t) = 1 Iooni j ülekandearv sõltub seega mõlema lahuses oleva iooni liikumiskiirusest, ja nii nagu liikumiskiirus, ka temperatuurist, viskoossusest, kontsentratsioonist. Ülekandearvud ja
Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad. 33. Keha siseenergia – kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. Tähis: Q , Ühik: J 35. Molekulaarkineetiline teooria – selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest. Teooria põhiseisukohad: 1) aine koosneb molekulidest 2) need molekulid liiguvad kaootiliselt 3) molekulid mõjutavad üksteist. Molekulide vahel mõjuvad tõmbe-ja tõukejõud. 36
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel.
3) sotsiaalsed tingimused Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, viiakse madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, täiskasvanute poolt lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi. Kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu: Analüüsides sotsialiseerimist spordi kaudu, kontsentreerutakse tavaliselt spordis osalemise toimele eeskätt teistel elualadel. Teiste sõnadega, kas sport omab ülekantavat väärtust. 7. Konformsus ja hälbimine spordis Sotsiaalse kontrolli mehhanismid ühiskonnas: Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma. Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse: 1) Sisemiseks – enesekontrollimehanismid, mille abil inimene reguleerib iseseisvalt oma käitumist kooskõlastades seda üldkehtivate normidega ning rakendades vajaduse
Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud soojus Sulamissoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg tahkise sulamiseks jääval temperatuuril Aurumissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutumiseks auruks antud rõhul Soojushulk- füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt teisele kehale ülekantavat fikseeritud siseenergia hulka, mille tagajärjel keha olek muutub Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Q=cm(t2-t1) Siseenergia muutmine Q=Lm Sulamine Q=m Aurustumine
23. Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised. Diferentsiaaltransformaator süsteem koosneb andurist ja mõõteriistast, mille põhiosa on kolm trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud):
23. Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised. Diferentsiaaltransformaator süsteem koosneb andurist ja mõõteriistast, mille põhiosa on kolm trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud):
pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised
nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult
ülekandest koosnevaid mehanisme. Hammasülekannete võimsuste ja kiiruste vahemik on väga lai alates tühiseid võimsusi ülekandvatest peenmehhanismidest kuni 50 000KW reduktoriteni, aeglastest käsiajamitest kuni 1670 s¯¹ ehk (100 000p/min). hammasvõõ joonkiirus võib ulatuda seejuures kuni 200 m/sek. Energiakaod on hammasülekannetes väikesed 0,5 – 3% ja see sõltub hammasrataste valmistamise täpsusest. Koormus hammasülekande võllidele ja laagritele ei ületa ülekantavat ringjõudu rohkem kui 10 – 15%. Tuleb tähendada, et hammasratas ülekanded tuleb valmistada täpsed, sest vastasel juhul tekib nende töötamise ajal suur vibratsioon ja vali müra. Suureks puuduseks laevades reduktorite töös võib pidada ka seda, et nad ei summuta ega leevenda löökkoormusi Kasutatakse siis kui: 1. PM pööretearvu vähendamine käiturile optimaalsete pöörete saavutamiseks (50 – 300 p/min) 2. Mitme PM võimsuste liitmine (enamjaolt 2 PM)
7. Soojus. Energia kandub üle töö kujul, mis kutsub esile süsteemiväliste parameetrite muutuse või kehade ümberpaiknemise ruumis. Töö ise on makrosuurus. Energia läheb soojemalt kehalt jahedamale kehale otse, kas kehade vahetu kokkupuute või nn termilise nähtavuse (kiirguse) vahendusel, ilma et süsteemivälised parameetrid muutuksid. Säärases vormis üle kantud energia on tuntud soojusena, protsess ise aga on soojusülekanne ehk soojusvahetus. Sellist Soojusena ülekantavat energia kogust nimetatakse soojushulgaks Q, mille põhimõõtühik on džaul (J), 1 kg termodünaamilise keha kohta antuna q = Q/M, J/kg. Ümbruskeskkonnast termodünaamilisse süsteemi kandunud soojushulk loetakse positiivseks, süsteemist ümbruskeskkonda siirdunud – negatiivseks. 8. Termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundamise seadus. Olgu meil gaas: mahuga – V, massiga – M, rõhuga – P, temperatuuriga – T
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 67. Sünkronisaator ja otstarve Sünkronisaator lülitab tööle veetaval võllil vabaltpöörleva hammasratta, sidudes viimase veetava võlliga. Kui lülitushark nihutatakse sisselülitatava hammasratta, näiteks kolmanda käigu hammasratta poole, siis kõigepealt puutuvad kokku koonuspinnad sünkronisaatoril ja hammasrattal . Tänu koonuspindade kokkupuutele nende pöörlemissagedused ühtlustuvad ning edasi liigub lülitusmuhv juba kergelt, kuni
mitmesuguseid haigusi. Samas kuuluvad nad suuõõne ja suguteede normaalsesse mikrofloorasse. Nad on ebatüüpilise rakuseina ehitusega ja värvuvad Grami meetodil väga halvasti, seepärast kasutatakse nende värvimiseks muid meetodeid. Nende kasv kunstlikel söötmetel on väga aeglane või puudub üldse. Inimpatogeensed on kolm spiroheetide perekonda: Treponema Treponema pallidum spp. pallidum tekitab seksuaalsel teel ülekantavat haigust – süüfilist T. pallidum spp.endemicum – endeemilist süüfilist Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias T.pallidum spp.pertenue - framböösiat e vabarnatõbe niiske troopilise kliimaga maades T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira
tähemärgitabelite, riistvaraliste või tarkvaraliste erinevustega. Sisuliselt analoogiline HTML-keelele, mida kõik süsteemid loevad ja mõistavad võrdselt kuid rakendavad erinevatel platvormidel. ASN.1 on standard, mis võimaldab rakendustel suhelda sõltumata tehnilisest platvormist. ASN.1 on defineeritud ISO standardina (X.680), baseerudes OSI mudelil. Defineeritakse andmetüübid ja objektid sarnaselt SMI-le. BER - Basic Encoding Rules - määratleb, kuidas ASN.1 defineerib ülekantavat infot. Kõigil ülekantaval infol on tüüp, pikkus ja väärtus. Kasutatakse TLV kodeerimist, mille järgi saadetavad andmed on nn. iseidentifitseeruvad. 47. Tulemüürid Tulemüür on moodul (tarkvaraline või riistvaraline, soovitatavalt riistvaraline), mis isoleerib mingi võrguosa (või üksiku arvuti) välismaailmast, võimaldades valida, milliseid pakette blokeerida ja milliseid läbi lasta, võimaldades takistada mittelubatud sisenimemist ettevõtte sisevõrku või isiklikku arvutisse
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
11 Vasak koldepoolne toruderida 8 koosnevad tihedalt külg-külje vastu paigutatud torudest millest moodustab ekraanküttepinnad ja millede taga gaasikäiku pole ja mis võtab vastu ainult kiirgussoojust. Gaasikäigupoolses ( parempoolses) koldega külgnevas torudereas paiknevad torud vahedega gaaside läbilaskmiseks. Seega see toruderida võtab vastu nii kiirgussoojust kui ka konvektiivse soojusülekande teel ülekantavat soojust. Paljudes veetorukateldes on selle toruderea ülemine osa kujundatud torude tiheda paigutusega ekraanina ja vaid allosas on torud üle ühe painutatud gaaside liikumise suunas nii, et gaasid pääsevad torude vahelt läbi. Esimese toruderea taga gaasikäigus asuvad toruderead 9 moodustavad konvektiivküttepinna, kus soojus-ülekanne gaasidelt veele ja aurule toimub põhiliselt konvektiivse soojusvahetuse teel. Vee- ja ekraanikollektor on torude kaudu ühendatud vee-aurukollektoriga
Peaülekandes on võllide asetus selline, kus traktoriga pikisuunas paiknevalt võllilt kantakse pöördemoment üle ristisuunas paiknevatele võllidele. Peaülekande veetava hammasrattaga on ühenduses diferentsiaal e koonushammasratas planetaarreduktor. Selle reduktori abil kantakse käigukastist tulev pöördemoment üle läbi rattavõllide ratastele. Paljudel traktoritel järgneb diferentsiaalile lõppülekanne, millega suurendatakse ratastele ülekantavat pöördemomenti. Lõppülekandeks võib olla silinderhammasrataste paar või planetaarreduktor. Lõppülekanne võib paikneda tagasillas sees või eraldi keres, planetaarreduktor rataste juures. Peaülekanne, diferentsiaal ja lõppülekanne on hammasratasülekanded, millede hammasrataste tööpinnad ja laagrid vajavad määrimist. Tööpindade määrimiseks kasutatakse jõuülekandeõli
Kaitseks tolmu ja mustuse eest lel on üks tsentreeriv ja neli perifeerset ava, ühendab on liigend käetud metallümbrisega, mida omakorda tihen- muhve omavahel. Mootorratta liikumisel muutub võllide- dab kummikate. vaheline nurk kummiketta deformeerumise arvel, 147 146 10* Peaülekanne, mis suurendab veorattale ülekantavat pöördemornenti, koosneb kahest koonilisest spiraalham- niastega rattast 17 ja 22. Hammasrattad paiknevad alumii- niumisulamist karteris l, mis on teatud tasemeni täidetud õliga (mootorratastel «Dnepr» ja «Uraal» on täiteava korgi küljes mõõte varras). Vedav hammasratas 17 on ühes tükis lühikese võlliga ja toetub nõel- ning kaherealisele kuul- laagrile ja on kardaanliigendi 15 kaudu ühendatud kar- daanvõlliga 12. Veetav hammasratas 22 on polditud ham-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
