Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil)
2) vooluahelate arvu arvestav parandustegur K 2 Pinnasesse paigaldatud kaablite; 1) Pinnase temperatuuri arvestav parandustegur K 3 2) Vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur K 4 5. VOOLUAHELA KOORMATUD JUHTIDE ARV. VOOLU KÕRGEMATE HARMOONILISTE TOIME · Kui mitmefaasilise ahela koormuse saab lugeda sümeetriliseks, võib ahelasse kuuluva neutraaljuhi jätta arvestamata, sest vool on selles null. Kui mitmesoonelise kaabli neutraalsoont läbib faaside ebasümeetrilisest koormusest, siis on kaabel otsdarbekas valida enim koormatud faasi järgi. Kui neutraalsoone koormus ei kaasne faasisoonte koormuse vastava vähenemisega, tuleb neutraalsoont lubatava koormuse valikul arvestada. Selline neutraalsoone koormusolukord võib olla tingitud nt faasisoonte kõrgematest harmoonilistest.
novembril 1904 aastal. Pickard sai patendi oma pooljuhtdetektorile 20. novembril 1906 (U.S. Patent 836,531). Avastuste tegemise ajal kutsuti selliseid seadmeid ka alalditeks. 1919 aastal mõtles William Henry Eccles välja sõna "diood": kreekakeelsetest sõnadest - di tõlkes `kaks', ja ode (sõnast odos) tõlkes `teed'. DIOOD Diood on tore skeemidetail, natuke (lambi)lüliti sarnane. Kui lüliti on «sees», kulgeb ahelat pidi vool ja lamp põleb ning vastupidi. Ühendades lüliti asemele dioodi, võib täheldada sarnast käitumist. Kui see ühendada skeemi õigetpidi (öeldakse: pärisuunas), süttib lamp diood juhib voolu. Ühendame vidina skeemist lahti (keerame teistpidi ja tinutame tagasi), siis lamp enam ei põle. Öeldakse, et diood on ühendatud vastusuunas. Nagu näha, on dioodi skeemi ühendamise polaarsus päris oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus-
Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol
(algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine. - Inimese sisemaailm, selle analüüs, autorid tegelesid süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega
vahelduvvool, alalisvool. Inimese keha läbinud voolu tugevus - väärtused erinevatel kahjustuste astmetel. Südame fibrillatsioon - inimese süda püüab hakata kokku tõmbuma sama sagedusega kui on voolusagedus. Suurused - Mõju aeg - mida pikem on mõju, seda suurem on tõenäosus vooluga resonantsi sattuda. Voolu sagedus - kõige ohtlikum on vahelduvvool sagedus 50-60hz kuni 150hz. Voolu tee läbi organismi - Kõige ohtlikum on kui vool läheb läbi südame ja kopsude - seega siis peast kätte või jalga, ühest käest teise või käest jalga. Vool 0,1 A võib käest kätte või käest jalgadesse kulgedes põhjustada 3s möödudes südametegevuse peetuse ja seega surma. Hingamistegevuse peetuseks piisab juba voolust 0,03 ... 0,05A. Lihaste krampi, mis ei võimalda enam iseseisvalt voolu alt vabaneda, põhjustab vool tugevusega 0,02.. 0,025A. Enamusel kannatajatest kaasnevad sellega
Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb (veeber)Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV. Generaator seade mingi aine, energia või info tootmiseks. Liigirohkeim on elektrigeneraator.Dünamomeeter jõumõõtur, mõõteriist jõu või jõumomendi määramiseks. Tööpõhimõtte järgi eristatakse mehaanilisi, hüdraulilisi ja elektrilisi dünamomeetreid. Osad: jõumuundur, ülekanne, näidisosa
ELEKTROMAGNETLAINED jne. Need lained on magnetvälja levimine ruumis. See on ristlaine ning talevib vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Nähtus, kus suletud juhis tekkib vool, kui teda läbib muutuv magnetvoog. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel. Uuritavas punktis paiknev vastuvõtja registreerib mitmel erinevalt satellii ELEKTROMAGNETVÕNKUMIS päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid
juhtme ja magneti vahel. F=B*I*l*sin 17.Mis on magnetinduktsioon? +valem Näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõiguga, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 18.Kui suur jõud mõjub kahe vooluga juhtme vahel? Kuna on tõukejõud, kuna on tõmbejõud? See jõudu on võimalik arvutada valemiga F= (I1*I2 / d)*k Kui juhtmetes on erisuunaline vool siis tõukejõud, kui samasuunaline vool siis tõmbejõud.
Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R. Aparaadi takistus on R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti hõiveseisundis. Liinitakistus leitakse kogutakistusest. Kogutakistus R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti rahuseisundis. Liinitakistus = Kogutakistus - telefoni_takistus - lisatakistus. 5. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimise käiku impulssvalimise korral. Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes,
pooli? Sest siis on magneti jõu vastuvõtmine parem, kuna mida rohkem on metalli, seda suurem on jõud. 6.Koosta ülesanne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks. Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti. Selgita, miks ei teki indutseeritud voolu juhtmes 1 voolu muutmisel juhtmes 2? Juhtmed märgista ise. Antud: Lahendus: 8.Pooli induktiivsus on 3 mH. Kui suure tugevusega peab selles poolis olema vool, mille katkemisel vabaneks 40 µJ energiat? Antud: Lahendus: 9.Kaks teineteisest 1,6 m kaugusel asuvat rööbast on ühendatud juhtmega, mille takistus on 1. Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike. Kui suur vool läbib vooluringi? Antud: Lahendus:
3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? Olgu kaks liikumatut kontuuri. Kontuuri 1 vool I1, põhjustab magnetvoo 21 kontuuri 2 asukohas. Kui I1 muutub, siis kontuuris 2 indutseeritakse Ei2. Sama olukord on ka kontuuri 2 puhul, kui vool I2 muutub, siis kontuuris 1 indutseeritakse Ei1. Seda nimetatakse vastastikuseks induktsiooniks. Sümmeetria kaalutlustel: 58. Kasutades transformaatori skeemi, tuletage allolevad seosed. Transformaatori töö aluseks on vastastikuse induktsiooni nähtus. E1 on sinusoidaalselt muutuv ja tekitab sinusoidaalse voolu I1.
Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? Olgu kaks liikumatut kontuuri. Kontuuri 1 vool I1, põhjustab magnetvoo 21 kontuuri 2 asukohas. Kui I1 muutub, siis kontuuris 2 indutseeritakse Ei2. Sama olukord on ka kontuuri 2 puhul, kui vool I2 muutub, siis kontuuris 1 indutseeritakse Ei1. Seda nimetatakse vastastikuseks induktsiooniks. Sümmeetria kaalutlustel: 58. Kasutades transformaatori skeemi, tuletage allolevad seosed. Transformaatori töö aluseks on vastastikuse induktsiooni nähtus. E1 on sinusoidaalselt muutuv ja tekitab sinusoidaalse voolu I1.
( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B . (2) Vastavalt Ohmi seadusele AB RAB U = I ⋅ , (3) kus I on voolutugevus ahelas ja RAB ahelalõigu AB takistus. Voolu puudumisel ahelas = 0 UAB ja valemist (1) järeldub, et ε =ϕ B−ϕ A , (4) millest nähtub, et emj määramiseks on vaja mõõta toiteallika (näiteks galvaanielemendi) klemmide potentsiaalide vahe tingimusel, et vool läbi allika puudub. Galvaanielemendi klemmide potentsiaalide vahe saab määrata, ühendades need mingi vooluahela selliste punktidega, millede potentsiaalide vahe on sama, mis elemendi klemmidel. Sel juhul on vool elemendis null. Mõõteskeemi alumises osas asuva pingeallika (alaldi) klemmidele on ühendatud traattakisti (potentsiomeeter) AB, mida läbib vool tugevusega I : AB AB R U I = , (5) Liuguri C nihutamisel piki traati saame muuta pinget UAC nullist kuni UAB -ni
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...
KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks. 3. Kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1
ilmalik luule pärast varakeskaega) Erasmus"Narruse kiitus" -rüütliromaan -kelmiromaan Daamikultus. Renessanss Itaalia Kirj. ja kunsti vool, ajaliselt Itaalia novell, mille ainestik kaasajast, Dante "Jumalik komöödia", 14.--16. saj. hiliskeskaeg. mõjutab Euroopa kirjandust. Boccaccio "Dekameron" Antiikkultuuri taassünd; Cervantes "Don Quijote" reformatsioon; kõrgeim väärtus vabadus, isiksus
tekkimisel vabaks.Tegemist doonorjuhtivusega. Aktseptor-vastuvõtja,tekitab 1 elektroni puudujäägi(p-tüüpi) Doonorlisandid tekivad n-tüüpi.See tekitab ülejäävust. Omajuhtivus-tähendab nii n kui ka p tüüpi juhtivust,ilma lisandita.Juhtivustsoonis liiguvad neg laengukandjad.Valetstsoonis liiguvad pos laengukandjad. Pooljuht-kihiline pirukas. Pn siire-kahekihilne pooljuht. p-poolmes augud ülekaalus. n-poolmes elektronid ülekaalus. 1) voolallika + poolus ühendada p-poolusega,siis vool suureneb. 2)n poolus ühendada p- poolusega,vool kahaneb vooluallikas Valgus on elektromagnetlainetus.Laine on perioodiline kui perioodiline kohamuutus.Elektronikoht on leiulaine.
Voolu magnetväli- muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Oerstedi katse- elektrivoolu ümber on magnetväli ja vooluga juhtme magnetväljas pöördub mangnetnõel juhtmega risti. Vooluga juhtmed: jõud on max kui nad on paralleelsed, ristuvate juhtmete korral jõud puudub, samasuunaliste vooludega juhtmete vahel on tõukejõud. Jõud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel on 1m ja neis voolab ühesuguse voolutugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N ,siis on voolutugevust juhtmetes 1A. F=kI1I2/d Ampere'i seadus arvutatakse jõudu, millega magnetväli mõjutab vooluga juhti. F=BIlsin, B=F/Il Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga, ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. *kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja vool 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T
ajaühiku jooksul teeb. kiirus- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust takistus- ehk elektritakistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Takistus põhjustab pingelangu. kiirendus- on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. (kiirendus võib olla nii positiivne kui negatiivne- negatiivne kiirendus on kõnekeeles aeglustumine . jadaühendus- Vool ei hargne, Voolutugevus on kõikides juhtides sama., Kogupinge võrdub osapingete summaga., Ta takistus peab olema võimalikult väike. Harva kasutatakse. Näiteks: elektriküünlad jõulupuul, elektrilambid rühmiti trammides. rööpühendus- Vool hargneb, Voolutugevus magistraaljuhis võrdub harude voolutugevuste summaga., Pinge kõikide juhtide otstel on sama., Ta takistus peab olema võimalikult suur, väga palju kasutatakse. See võimaldab: 1) valmistada tarbijat kindlale
Elektrivälja mõjul võib elektron liikuda doonornivoolt juhtivustsooni. +joonis 9)p-tüüpi pooljuht on pooljuht, kus põhilised laengukandjad on positiivsed augud.. See saadakse 3-valentse aine lisamisel nt indium. +joonis 10)Pooljuht diood Põhiomadus: lasta hästi läbi voolu ainult ühes suunas. Kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel. Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis 12)Termistor-termotakisti, ehk kui pooljuhte kasutatakse tundlike temperatuuritajuritena.
Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge. Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste summaga. • NB
rakendusvoolu ohutu 0,9 s 0,9 s 1,4 s kestus t (arvutatud) Rm (arvutatud) 10,8 10,8 13,4 - Tabel Megger RCDT320 andmed Mõõteseade Megger RCDT320 turvalisuse klass Cat III 300V vatab standardile EN61557 sagedus vahemik 25 - 450 Hz Pinge töövahemik 50 - 280 V min RCD vool 10 mA max RCD vool 1000 mA mõõtepiirkonnad 30,100,300,500 mA RCD mõõteviisid 1/2I, I, 5I Töö analüüs Töö käigus tutvusime rikkevoolukaitse lülitiga ja selle tööpõhimõttega. Saime aimu selle ohtlikusest ja vaatasime rikkevoolu mõõtmist rikkevoolu testri abil. Saime teada, miks on vajalik kasutada rikkevoolukaitset. Avariiline elektriseade Boileri küttekeha oli kaetud katlakiviga, mis rikkus ära vett pidava tihendi, läbi mille
need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi. Lähistroopilise Kliimaga aladel on kõrgvesi jõgedel talvel, mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt ,et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Jõesäng Voolusäng - Osa vihmaveest valgub mööda ebatasast pinnast , kõrgemalt madalamale ja siis kujuneb välja voolusäng
voolutugevusega. Kuna takistus on materjali omadus, siis on otstarbekas kasutada materjali elektrijuhtivust iseloomustavat suurust eritakistus. R-takistus () -eritakistus (m) l-juhipikkus (m) S-juhiristlõikepindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V). Takituse ühik on oma nime saanud Georg Simon Ohmi (1789-1854) järgi, kes oli üks silmapaistvamaid teadlasi elektrofüüsikas.
ümberlülitavateks (kaks püsivat positsiooni) Lülitil võib olla üks või mitu samaaegse toimega kanalit Ehituselt eristatakse tumbler-, kiik-, pöörd- ja surunupplüliteid, lisaks, DIP-, jalg-, kood-, liug-, lukk-, jt. lülitid Parameetriteks max. pinge, max. vool ja selle tüüp (nt. 250V AC, 10A) 6. Lülitid ja releed Lülitite terminoloogia NO (normally open) – lüliti on normaalasendis avatud NC (normally closed) – lüliti on normaalasendis suletud SPST (single pole, single throw) – üks kanal, üks lülitus SPDT (signle pole, double throw) – üks kanal, ümberlülitus DPST (double pole, single throw) – kaks kanalit, üks lülitus DPDT (double pole, double throw) – kaks kanalit, ümberlülitus
Võimendi puhul KP alati >>1 kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, U0=3.
vastassuunalised jõud ja raam hakkab pöörlema. · Muutes voolu suunda raami mähises iga poolpöörde järel saab vooluga mähise pöörlema panna. · Alalisvoolu elektrimootoris kasutatakse poolrõngaid voolu suuna muutmiseks. · Elektrivool juhitakse mootori mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mootori harjade. · Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehhaaniliseks energiaks. · Vool tekib juhtmes ainult siis kui magneti harude vahel liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni. · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus avaldub selles et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. · Induktsioonivoolu suund sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes, · Magnetväljas pöörlevas mähises tekib vool, sest pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni.
1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid. Lühise tekkimist saab vältida, kui katkestada elektrivool elektriseadmete remontimisel ja rikete kõrvaldamisel. 1. Mis on kaitsme ülesandeks? Kaitsme ülesandeks on vool katkestada, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse jadamisi elektritarvititega. 1. Kuidas liigitatakse kaitsmeid? Kaitsmeid on mitut liiki. Levinud on sulavkaitsmed. Sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Ta on ainult ühekordseks kasutamiseks mõeldud. Teda kasutatakse raadiotes, televiisorites ja teistes elektriseadmetes.
Referaat Ohmi seadus Liia Brovarets Pk13 Ohmi seadus On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”. See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ...
Kristina Tepper OHMI SEADUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. TAKISTUSEGA SEOTUD DEFINITSIOONID 1.1. Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: . Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. 1.2. Takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus: . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem ioonid võnguvad ja seda suurem on metallkeha takistus. Metallkeha takistus on reeglina
maailmas? 4. Mis on: · modernism, on moodsust taotlev suund kirjanduse, kunstis jm. · dadaism, on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. · futurism, on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Sürrealism, on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms 5. Romaani uuenemise põhisuunad? Püüeldi sellise vormi keelekasutuse poole, mis annaks edasi alateadvust ehk nn alateadvuse voolu. Näiteks arvati, et mõistuslikult kokkulepitud kirjavahemärgid, takistavad alateadvusel vabalt avalduda. 6. Mõisted: KE 31_MODERNISM · modernistlik vormieksperiment,
teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v = at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2
elektrivälja energia ruumtihedus w=0E²/2. Superkondensaatorid-Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrienergiasalvestamise seade, milles energia on salvestatud süsinikelektroodide pinnale.tegu väga suure mahtuvusega kondensaatoriga, keskmiselt 5-7 F/cm3.3 faasiline vool- ühendavad genekat tarbijaga 3 juhet + nulljuhe. Tarbijani juhitakse 3 võrdsete amplituudide ja sagedustega, kuid omavahel 120 kraadi võrra faasis nihutatud pinget. 3 faasiline vool võimaldab tekitada pöörleva magnetvälja.Trafo-vahelduvvoolu pinge muutmiseks.primaarmähis ühendatud vooluallikaga, sekundaar tarbijaga.trafo töö põhineb elektrmagnetilise induktsiooni nähtusel.vahelduvpinge primaarmähise otstel tekitab vahelduvvoolu,muutuv vool tekitab muutuva magnetvälja,kinnine raudsüdamik tugevdab primaarmähise poolt tekitatud magnetvälja ja suunab sekundaarmähisesse, millest läbiv magnetväli industseerib sekundaarmähises muutuva emj ja pinge
II aste- sama koos teadvuse kaotusega III aste- teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste- kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. Kõigepealt tuleb kannatadasaanu voolu alt vabastada. Voolu juhtivate osadega kokkupuutel, kui inimest läbiv vool on kõrgem krambilävest (20- 25 mA vahelduvvoolu), klammerdub inimene juhtmete külge. Tuleb silmas pidada, et see võib olla ohtlik abiandjale: 1) elektriseade, mille küljes on kannatadasaanu, tuleb välja lülitada 2) kui inimene on ülal kõrguses, siis tuleb võtta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks ja uut traumat ei saaks 3) seadme väljalülitamisega lülitub välja ka valgustus, seepärast võimaluse korral organiseerida valgustus mingist teisest allikast
Op võimendite liigid: Tingituna sellest et antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3-200V. Reeglina Op võimendeid kasutatakse küllaltki erinevates valdkondades esitatakse nende töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. parameetritele erinevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on kujunenud erinevad Op Tarbitav vool- See on tarbijate tarbitav vool normaal töö reziimis. Tarbitava voolu võimendite liigid: 1)Üld otstarbelised ettenähtud kasutamiseks valdkondades kus ei väärtus sõltuv koormus takitstusest ja väljund voolust. Suurim lubatav sisendpinge- esitleta rangeid nõudeid ühelegi parameetrile. Nad on odavad ja neid valmistatakse Võidakse anda kas ühe sisendi suhtes või sisendite vahelise pingena, enamasti on tema reegline 2 või 4 võimendit ühises korpuses
Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí).
sildskeemi Kui mõõdetav suurus anda otse sildskeemi sisendile, esineb ka siin dioodi volt-amperkarakteristikust tulenev moonutus väikeste pingete mõõtmisel 2x (0,3...0,8)V Sellise ebalineaarsuse välistamiseks lülitatakse sildskeem võimendi tagasiside-ahelasse Kuna operatsioonivõimendi (OV) võimen-dustegur on väga suur ja potentsiaalid OV sisenditel on võrdsed (pinge Du®0), on pinge takistil R võrdne sisendpingega Takistit R läbiv vool võrdub u(t)/R Kuna OV sisendtakistus on väga suur siis läbib dioodsilda sama suur vool kui takistit R Seega mõõteriista läbib vool i(t) = u(t)/R 4 Tagasisidestatud võimendi kasutamisega saime rahuldada kaks tingimust: toimub sisendpinge kompenseerimine ja mõõtesüsteemi sisendtakistus on suur dioodsilda läbiv vool on lineaarses sõltuvuses mõõdetavast sisendpingest ja ei teki dioodide karakteristikust tulenevat ebalineaarsust
Definitsioonivalem J=q/t Voolutugevus=laeng/aeg ühik 1A 1A=1c/1s 24. Millal on voolutugevus 1 amper? Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhiristlõiget läbib 1 sekundiga ühe kuloni. 25. Voolutugevuse mõõtmine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas. Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi. Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga. 26. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 27. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 29. Mis muutub elektriks akudes, patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis? Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia
teatriarvustaja, lektor,esseist ? 50 nidendit ? Ebameeldivad nidendid(vaatajal ebamigav) ? Meeldivad nidendid(loobus teravast kriitikast) ? Pilkab inglaste rangeid usulisi vaateid ? Huumorit ? Humanist Teater, naer on relv vana maailma vastu, ti teatrisse: ? Muusikat, huvit. Dialoogi, vastuol. Tegelased pygmalion 1912 NB! Henry higgins, kolonel pickering, eliza, alfred doolittle Kubism-geomeetriliste kujundite kaudu esitatav vool GUILLAUME APOLLINAIRE kubistlik esteetika kirjanduses ? EI tegelikkusele ? Peamine vorm ? Jrgib geomeetrilist kujundit ? Teosed katkendlikud, lausetest miste srrealism looja juhuseosed, alateadvus kirjavahemrkideta luule(ESIMENE!) graafiline luuletus Ekspressionism-vljendab elamusi, kunstniku elamusi rhutav vool kunstis, kirjanduses Levik:saksamaa, austria-ungari Kestvus:1910-14, 1918-20nd keskp Miste:kasut. Kunstis juba 19. Saj
l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V).
koormab tugevalt eelneva võimendusastme väljundit. Kui sisendpinge muutub Usis võrra, siis emittervool IE võrra ning vastavalt muutvad ka teised voolud. Kooskõlas eelmises punktis toodud valemiga võime kirjutada: IE + IE = Ic + IC + IB + IB. Siit järeldub, et IE = Ie + IB Sisend- ja väljundvoolude muutuste suhet nimetatakse vooluvõimendusteguriks: 29. Ühise emitteriga lülituse korral on sisendvooluks baasi vool, mis on vähemalt sada korda väiksem kui emitteri vool järelikult on sama palju kordi suurem sisend takistus. Ühise emitteriga lülituses on väljundpinge suhtes järjestikku mõlemad siirded. Nendes kollektorsiire on vastupingestatud ja on seetõttu suure takistusega, emitter-siire on päripingestatud ja väikese takistusega. Seetõttu enamus väljundpingest langeb kollektrosiirdele, kuid väike osa ka emitter-siirdele. See väike osa mõjutab, aga väljundpinge muuutuste korral emitter-voolu ja sealt omakorda
Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju vabade laegute kandjana Takistuse suurenedes vastastikmõju laengukandjate ja aineosakeste vahel suureneb ja juhtivuse suurenedes väheneb Juhi takisus on üks arv, kui otstele rakendatakse pinge 1v ja sealt tekib vool 1A Takistite rööpühenduse korral on kogu takistus alati väiksem igast üksikust takistusest Rööpüjenduse korral voolude suhe on pöördvõrdeline voolude suhetega st. Suuremat takistust läbib väiksem vool TAKISTUS, ERITAKISTUS R=roo*l/S Aine eritakistus näitab, kui suur on selles esemest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus Takistus iseloomustab konkreetset keha, eritakistus ainet
6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. 12. Elektrivoolu suund on positiivse laenguga osakeste liikumise suund. 13. Induktsioonvool - on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. 14. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub 15. Elektrivoolu toimed on elektrivooluga kaasnevad nähtused. 16. Elektromagnet on raudsüdamikuga pool. 17
veekogusid vaid 32%. Pandivere Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Jõelähe Jõe algus e. jõelähe võib alata: 1. allikast, 2. järvest, 3. voolata välja soost. Suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta. Jõe osad Ülemjooks 1. suur lang 2. kiire vool Alamjooks 3. toimub uuristav tegevus (erosioon) 1. vesi voolab aeglaselt 4. settimist ei toimu 2. vooluga kohalekantud uhtained Keskjooks settivad, moodustades 1. vool rahulikum alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) 2
Jadaühenduse pikendamine tähendab lisaraskuste tekitamist voolu läbiminekul ahelast. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
