NB! Vooluvektorite mõõtkava peab
olema ühine.
Valemid voolude leidmiseks: Faasinurk leitakse valemitega:
Aktiivvool = 1. cos =
või
Induktiivvool =
2. sin =
Mahtuvusvool = NB! loetakse positiivseks, kui vool jääb
Koguvool = pingest maha, ehk IL>IC, ja loetakse
negatiivseks, kui vool on pingest ees, ehk
+( - ) IC
10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111
Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib sellest niisuguse suunaga induktsioonivool, et rõngas tõukub magnetist eemale ja varras pöördub. Kui magnet rõngast eemaldada, siis rõngas tõmbub magneti poole. Järelikult magneti pooluse lähenemisel rõngale tekib rõnga magnetipoolsel küljel samanimeline magnetpoolus, mis tõukab, ja magneti eemaldumisel tekib teisenimeline magnetpoolus, mis tõmbab. Joonis 2 Samasuguse katse võib teha juhtmepooliga. Pool, mida läbib induktsiooni vool sarnaneb püsimagnetiga. Magneti lähenemisel poolile suureneb pooli läbiv magnetvoog ja magneti eemaldumisel väheneb pooli läbiv magnetvoog. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. 19. Elektromagnetilise induktsiooni seadus. Elektrivool tekib ainult sel juhul, kui vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõud. Nende jõudude
1.2. Katseskeem Joonis 1. Elektromotoorjõu allikate tunnusjoonte parameetrite määramine (+mõõteriistad), komponendid punktiiriga 1.3. Katse tulemused Tabel 1. Allikate U I tunnusjoonte määramise katse tulemused Allika Koormus- klemmipinge [V] Märkused Allikas Koormus vool [A] 0 0 13,0 E = 13 V 0,5 Ik 1 13,0 Stend 1,0 Ik 2 13,0 1,5 Ik 3 13,0 Rkoormus= 0 3,13 0,3 0 0 11,1 E = 11,1 V 0,5 Ik 0,25 8,8 Adapter 1,0 Ik 0,5 7,9 1,5 Ik 0,75 7,2
Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt · Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis · Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. · Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse. · Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu. · Ergutusmähis- mähises tekib magnetväli ja paneb ankru pöörlema.
Hinne 9,33, maksimaalne: 10,00 (93%) 11 Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question I = 7,1 A , R = 8 ja XL = 2 . Leida takistuse XC, mille korral lüliti sulgemisel ahela vool ei muutu. Answer: 4 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Z1 = 5 - j4 , Z2 = 7 + j16 . Leida pinge ja voolu vaheline nihkenurk kraadides koos märgiga.
kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, et vool tekib juhis sel juhul, kui juht või juhi osa lõikab magnetvälja jõujooni. Vool tekib juhul, kui magnet või pool liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4. 1 veeber (1Wb) on magnetvoo ühik, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö
1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. 1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski
igasugune.Sellist olukorda nim anomaaliaks(ebanorm)Maa magnetväli muudab päikeselt tulevate laetud osakeste teekonda,koondades neid pooluse lähedale.Laetud osakesed pommitades õhu molekule ergastavad neid,mille tagajärjel need hakkavad kiirgama,tekitades valguse mida nim virmalisteks.(jon12) 3)Vooluga juhi magnetväl ja selle suuna reegel Kui juhtme alla asetada magnetväli ja lasta juhisr voolu läbi,siis magnetnõel pöördub voolusuunaga risti.Siit järeldub,et magnetvälja tekitajaks on vool e laengute tekitamine.Magnetvälja tekitajaks on liikuvad laengud!Magnetväli tekib seega iga vooluga juhi ümber.(jon5)(jon6) Kui vooluga juhtme ümber asetada magnetnõel,siis on see erinevates punktides erineva summaga.Sirgjuhtme magnetvälja suund ümber juhi on määratav kruvireegliga-Kui kruvi kulgevliikumine ühtib voolu suunaga,siis kruvi pea pöörlemise suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetvälja jõujooned
Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng
Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul.
(seda suurem, mida pikem on juht) ning pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (seda väiksem, mida jämedam on juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa
pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaengu ühest punktist teise üleviimiseks U=A/q mõõdetakse voltides. 2.Magnetväljatugevus Magnetväljatugevus H on üks magnetvälja iseloomustavaid suurusi, mida mõõdetakse vootiheduse B ja keskkonna absoluutse magnetilise läbitavuse M suhtega H= B/MM0 (väike). Väljatugevuse mõõtühik on A/m (amprit meetri kohta) 3.Faasi ja liini suurused kolme faasilises süsteemis Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teineteisest ajas kolmandikperioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud ÜLESANNE: Q1=3MC Q2=6MC C=? C= C1*C2 / C1+C2=2MF(mikro) 3.1 Elektrimahtuvus; Dielektriline läbitavus; Dielektriline läbilöök Elektrimahtuvus- juhile antud elektrilaeng muudab ta potentsiaali, kusjuures potentsiaali muutus sõltub lisaks laengu väärtusele ka juhi omadusest, mida nim. elektrimahtuvuseks. (kondensaatorid) C= Q/
2. Mis on pööriselektriväli? Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel või elektromagnetilise induktsiooni tulemusena . 3. Millest sõltub elektromotoorjõu (emj) tekkimine magnetväljas liikuvates juhtides? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. elektrivool+magnetväli=liikumine magnetväli+liikumine=elektrivool 4. Mis on magnetvoog? Millest see sõltub? Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav suurus. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned antud pinda selle suuruse ja asendi tõttu. Magnetvoog sõltub magnetinduktsioonist (B-st), pinna suurusest (S), pinna ja magnetvälja jõujoonte vahelisest asendist.
käigus Kirhoffi seadus, see tähendab osa pingete summa (kondensaatori ja takistuse pinge) võrdub igal ajahetkel sisend pingega. Kuna meil on tegemist väikese ajakonstandiga protsessi siis kondensaator laadub, laadimise käigus formeeritakse väljundis positiivne terava tipuline impulss. Ajahetkel T2 hakkab kondensaator tühjenema läbi takistuse R ja signaali allika sisetakistuse. Vool läbi takistuse on nüüd vastupidise suunaga ja tulemusena formeeritakse impulsi lõppemise järel väljundis negatiivne terava tipuli impulss. Väikese ajakonstandiga ajamit kasutatakse terava tipuliste impulside formeerimiseks ristküllik impulssidest. Seejuures saadakse kahepolaarsed impulsid, millest positiivne Transistor multivibra on kaheastmeline võimendi mille teise
- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei katke vool vooluallika väljalülitamisel kohe. 5)induktsiooni emj. (kuidas arvutada)- Induktsiooni emj. (i - V e. volt). i=vBlsin VAJALIK VALEM: I= r-sisetakistus; R-takistus ( -oom) v-juhtme liikumise kiirus ( ) B-magnetiline induktsioon (T) l-juhtme pikkus (m)
nimetatakse aktseptoriteks. 5 valentse lisandi ühele elektronile ei ole struktuuris kohta ja ta hakkab liikuma väiksemagi energia saabumisel. Sarnane olukord tekib 3 valentsete lisandite korral. 3 valentsed lisandid hakkavad põhjustama voolu. Sõltuvalt sellest, millist lisandit on pooljuhi juhtivus suurendamiseks kasutatud räägitakse N või P- pooljuhist. N pooljuhti on tekkinud suur hulk vabu elektrone ja vool seal tekib elektronide liikumise tulemusel. P on tekitanud hulk auke ja seal tekkiv vool põhjustab aukude liikumist. Praktiliselt on pooljuhtides üheaegselt nii lisand kui ka oma juhtivus. Seejuures on lisandjuhtivus suurem ja ta ei sõltu peaaegu temperatuurist. Omajuhtivus sõltub temperatuurist ja on pooljuht
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud.
lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2) Elektromagneti pooli läbiv vool tekitad magnetmotoorjõu (mmj), mis omakorda on magnetvoo tekke põhjuseks. Magnetvoog läbib õhupilu (kui see on olemas) ning teised magnetahela osad, millistel on erinev magnetiline takistus. Ankru liikumisel muutuvat õhupilu nimetatakse tööõhupiluks ning teda läbivat magnetvoogu töömagnetvooks. Kõik ülejäänud magnetvoo osad on puistemagnetvood. Magnetahela iseloomustavad näitajad on: 1) magnetvoog 2) induktsioon 3) magnetvälja tugevus
27 10 3 2 15.37 deg 0,2616rad G0 2.1 10 6 L0 4,27 mH / km U 2 18 G0 2,1S / km I 2 24.5 10 3 U 2 18V I 2 24,5mA 2 15.37 deg I ´2 I 2 e i 2 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2 f 4.084 10 4 I ´2 0.024 6,494i 10 3 1.1 Primaarparameetrid: Z 0 R0 j L0 Z 0 102 174.39i Y0 G0 j G0 Y0 2.1 10 6 1.144i 10 4 1.2 Sekundaarparameetrid: Z0 Zc Z c 1
Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet pikki magneti harusid liigutada, näitab galvonomeeter voolu olemasolu juhtmes ja vool kestab seni, kuni juhe liigub. Teiseks tekib vool siis kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni ehk magnetit liigutatakse juhtme suhtes. Ehk magnetit tuleb liigutada nii, et juhe oleks kord magneti harude vahel, kord mitte. Kolmandaks tekib vool nii, kui juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas. Voolu ei tekki siis kui juhe on magneti harude vahel paigal või kui liigutada seda pooluste vahel risti magneti harudega. Ehk juhet liigutada ühe pooluse juurest teise juurde siis liigub ta pikki
Amplituut U/2=800mV Periood T=2,1 ms Sagedus F=1/T= 476,2Hz Vajutasime klahvi 8 ja 2 Klahv 8 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 850 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33kHz Tabelis asetseb number 8 vastavalt 852 Hz ja 1336 Hz Klahv 2 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 700 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33 kHz Tabelis asetseb number 2 vastavalt 697 Hz ja 1336 Hz 8. Liini suurim lubatav kogutakistus ja pikkus ning suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool. Tehtud 5 katset suurendades liini järjestikku ühendatava takistusmagasini takistust ja kuulates valimistooni. Valimistoon Katse 1 Katse 2 Katse 3 Katse 4 Katse 5 5570 5540 5590 5590 Rvalimistoon kaob [] 5550 5510 5520 5550 5520 Rvalimistoon tagasi [] Rvalimistoon kaob [] keskmine= 5570 Rvalimistoon tagasi [] keskmine= 5530 Suurim lubatud Kogutakistus = 866+5570 =6436
pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahel. 12) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. 13) Induktiivsus näitab vaadeldava juhtme süsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes. 14) 1Siis kui juhi induktiivsus meile näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui vool temas muutub ühikulise kiirusega. 15) 15) Henri on sellise elektriahela induktiivsus, milles vool tugevusega 1 A tekitab läbi tema kontuuri magnetvoo 1 Wb.
Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel. 5.Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet ? Dünamo on vooluallikas , mis koosneb pöörlevast osast ehk rootorist, milleks on kindlal viisil asetsevad püsimagnetid ja paigal seisvast osast ehk staatorist, milleks on vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Kui magnetid hakkavad liikuma, muutub magnetväli erinevate juhtmelõikude suhtes ja tekib elektrivool . 6.Mis on induktsioonivool ? Magnetvälja muutusel tekkinud vool. 7.Mis on pööriselektriväli ? Elektriväli , kus jõujooned on kinnised ehk ilma alguse ja lõputa. (tekib elektromagnetilise induktsiooni tulemusena) 8.Millest sõltub pinge juhi otstel kui juhet liigutada magnetväljas ? +valem Sõltub kiirusest, juhtmepikkusest ja magnetilisest induktsioonist. U= v*B*l(sin ) 9.Mis on induktsiooni elektromotoorjõud `?
Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5.Põhja-Atlandi hoovus ja selle mõju Euroopa kliimale. Mida enam põhja poole liikuda, seda tugevam on Põhja-Atlandi sooja hoovuse mõju. 6.Euroopa eri piirkondade jõgede iseloomustus. Suuremad jõed. Põhja-Euroopa Ida-Euroopa Lääne- ja Kesk-Euroopa lühikesed jõed pikad jõed suured jõed kiire vool aeglane vool kiire vool suur lang laiad madalad lammorud lai soostunud org ei jäätu jäätuvad ei jäätu pole üleujutusi esinevad üleujutused suured üleujutused arvukalt kärestikke, koski ja pole kärestikke kärestikulised jugasid Volga, Dnepr, Petsora, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Maas, Seine, Loire.
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
Elektromag induktsioon: nähtus, kus magnetväli tekitab elektrivoolu. Avastas Michael Faraday. Muutuv magnetväli tekitav elektrivoolu. Kõik elektrijaamad töötavad sellel põhimõttel. Tekkinud voolu suurus sõltub magvälja muutumise kiirusest ja suund sõltub magneti poolustest. Kehtib elmagneetiline induktsiooni seadus: ind elektromotoorjõud võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pinda läbiva magneti muutumise kiirusega. Eneseinduktsioon ja induktiivsus: Kui vool juhis kasvab, siis tugevneb teda ümbritseb magnetväli st tegemist on muutuva magnetväljaga. muutuv magväli tekitab elektrivoolu seega põhjustab voolu muutus juhis indukts voolu tekkimisel, selles samas juhis endas eneseindukts. Kui vool juhis kasvab, siis eneseinduktsvool takistab selle kasvu. kui vool juhis kahaneb siis eneseinduktsvool püüab säilitada voolu juhis. Eneseindukts elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega
4.Elektrivoolu tekkimise tingimused? V:Tingimused 1)Peab olema laetud osakesi mis saavad liikuda 2)Laetud osakesele peab mõjuma kindlasuunaline jõud. 5.Mis on vooluallikas? V:Seadeldis, mis tekitab juhis püsiva püsiva elektrivälja nim. vooluallikaks. 6.Kuidas on määratud elektrivoolu suund? V:Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ja selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolutugevus ja suund on kogu aeg sama. 8.Elektrivool metallides (pikem küsimus). V:Metallid on head elektrijuhid, seega on metallides palju vabu laenguid. Metallid on kristallilise ehitusega. Metallide aatomid ei hoia väliskihi elektrone kuigu tugevalt kinni ja kristallis muutuvad metalliaatomid positiivseteks ioonideks, loovutades 1 voi 2 elektrobi. 9.Elektrivool vedelikes (pikem küsimus).
Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kerly Klee1 Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 9 17:41:15 2017 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 8 2 Valimistooni kestus: 8s. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi vool: I=U/R, I=0/50, I=0A, voolu tugevus on 0 kuna liin pole kasutusel ja pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine
edasi liikuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse aparaatide toiteks, on inimesele ohtlik. 220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest. 4 Müra kaudne toime tervisele: -Kõrgvererõhutõbi; -Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); -Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid);
Valesti valitud voolupiirkond võib põhjustada mõõteriista riknemise. Autoaku lühisvoolu ei soovita mõõta kuna see võib muutuda ohtlikuks ka mõõtjale endale. Autoaku lühisvoolu suurus võib ulatuda sadadesse ampritesse sarnane keevitus voolule. Enne mõõtmise alustamist tuleb analüüsida lühisvoolu väärtuse suurusest. Lühisvooluks nimetatakse maksimaalet voolu, kus tarbijaks jääb ainult sisetakistuse Rs. Lühis on suurim vool, mida toiteallikas on võimeline välja andma. Lühisvoolu kahjuliku toime eest tuleb kaitsta vooluahelaid sulavkaitsmete või kaitselülititega, mis kiirelt väljalülituksid. 5. Mõõteandmetest arvutada Toiteallika sisetakistus Rs, Tarbijatakistuse Rt , lühisvoolu Ik ja väljundvõimsus Pv, Uv E - U Rs = = = ....., I I
kasutatavate kaitseseadmete karakteritikud. Isolatsiooni koordinatsioon on vajalik: - sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia. Väljalülitamise hetk on, kui vool läbob 0; aga võimsuslüliti on arvestatud lühisvoolude järgi; trafo tühijooksu vool (magneetimisvool) on väga väike. Võimsuslüliti kustutab kaare enne kui vool 0 saab lõikevool (*). Kuigi vool on väike, trafo induktiivsus on suur suur energia Tekivad võnkumised, mis liituvad (**). 7. Laheduse aeg t = ts + t f Staatiline hilinemisaeg (ts) ts sõltub katoodi materjalist, pingest, välise ionisatoori intensiivsusest.
esinevate pingelangude algebralise summaga. E1+E2=U1+U2+U3+U4 4. Takistus. Juhtivus. Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Takistuse mõõtühikoks on oom. Takistusühik 1 oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. Alalisvoolu korral on juhi takistus arvutatav valemiga: kus l on juhi pikkus meetrites, A juhi ristlõike pindala ruutmeetrites ja materjali eritakistus oommeetrites (·m). Elektrijuhtivus on elektriahelat või objekti iseloomustav suurus. Vastavalt lineaarsetele elektriahelatele kehtivale Ohm'i seadusele on juhtivus G võrdeline vooluga I ja pöördvõrdeline pingelanguga U : G = I / U Juhtivus G on takistuse R pöördsuurus: G = 1 / R .
Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355 2 1 29 0,081 3 2 26 0,099 4 2 29 0,1105 R voltmeeter 1000 Ohm R amp 0,7 Ohm
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10
6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W) v-kiirus (m/s) l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1. 2. 1)maksimaalne 0*=1 ( risti ) 2) minimaalne 90*=0 ( pikuti ) 8. Mis juhtub juhtmega kui talle magnetväljas vool sisse lasta? siis ta hakkab liikuma 9. Mis juhtub juhtmega mida magnetväljas liigutatakse? siis talle läheb elektrivool sisse 10. Magnetvoog - näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda (cos B magnetvälja pinna ja normaali vahe , B magnetinduktsioon) 11. Induktiivsus- näitab kui suure magnetvoo muutuse kutsub esile ühikulise voolu muutus juhis e L= I t
..1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu elektroodiga käsiargoonkaarkeevitamise reziimid Metalli paksus mm Põkkliide lisametalliga Põkkliide lisametallita Mööda ääristatud serva Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min 0,8 - - 45...55 4...5 40...45 4...5 1,0 65...85 4...5 50...65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5...6 55...70 5...6 1,5 80...100 7...8 70...90 7...8 70...85 7...8 2,0 90...110 7...8 90...110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge
suund ajas. Sel juhul 0 ja /t0. Vastavalt Lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo '0. See nduktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema miinusmärk. (joon. 4). Olgu meil transformaator, see on 2 spdamikule asetatud pooli, kui ühendame transformaatori primaar mähise, vaheldubvoolu elektrivõrku tekib suletud sekundaarmähises vool. Magnetväli laenguid liikuma panna ei saa, sest magnetväli mõjub ainult liikuvatele laengutele. Peale magnetvälja avaldab laengutele mõju veel elektriväli., mis mõjub ka liikumatutele laengutele. Paigalseisvas juhis, paneb elektronid liikumaelektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise iduktsiooni nähtuse olemus seiseneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. Muutuva
7.Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge. 1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks? 2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)? 3. Kuidas emj. tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Millal on emj. üks volt?Kuidas pinget tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 5. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas? 6. Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt? 7. Millal saavad emj. ja pinge olla võrdsed (või ei saa)? 8. Kas vool saab olla ilma pingeta? Tuua näide. 9. Kas pinge saab olla ilma vooluta? Tuua näide. 10. kV = ... V; 11. 1 mV = ... V; 12. 1µV = ... V 8.Elektrivool. 1. Kuidas liigitatakse ained sõltuvalt nende võimest juhtida elektrivoolu? Selgitada. 2. Millised ained on elektrivoolu juhid? Tuua näiteid. 3. Millised ained on elektriisoleer materjalid? Tuua näiteid. 4. Kuidas toimub alumiinium- ja vaskjuhtmete omavaheline ühendamine? 5
· mittelineaarmoonutused on tingitud kasutavate elementide elemtide mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga vaadeldav aga harmooniliste summaga, võime seljuhul õelda ka elementide mittelineaarsuse toimel tekivad signaali uued komponendid, millised sisendis puuduvad. Neid komponente nimetatakse mittelineaarsuse protuktideks. Mittelinaarsete moodustuste määra iseloomustatkse mittelineaarsuspunktide hulgaga I 22 + I 32 + .. + I n2 =
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus?
suurus definitsioon tähis sõnade Mahtuvus Füüsikaline suurus, mis i 1F Farad seloomustab kehade süsteemivõmet endasse laengut salvestada Induktsiivsus Näitab, kui suure magnetvoo 1H Henri muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus 11. Induktiivpooli läbib vool tugevusega 3,2 A. Vooluringi katkestamisel muutub vool nulliks 0,01s vältel, mis indutseerib pooli otstel emj 2 V. Kui suur on pooli induktiivsus? Andmed | 1 ) Leian magnetvoo muudu : I1 = 3,2A | Ei = -△Ø / △t = △Ø = Ei x (st) △ t = 0,01s | △Ø = Ei x (-△t ) = 2 V x (-0,01s) = - 0,02 Ei = 2 V | 2) Leian induktiivsuse L I2 = 0 A | L = △Ø / △t ------------------ L = - 0,02 / 0,01 = -2 H
Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 100 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0 V/100 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 A kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 5,0 V/100 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,0 / 0,05 = 140 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 12,0) / 0,05 = 864
1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool. Küttepinge oli 6,3V ja 50Hz. Otsese küttega katoodil temperatuur 1000°C, kuid kaudse küttega 650 800°C Diood juhib voolu ühes suunas. Sellega sai avastada raadiolaineid, pidada sidet. Vajalikuks osutus võimendamine, seda võimendas triood, võre võimaldab reguleerida elektronide voogu katoodilt anoodile. Võrele anti negatiivne pinge, et elektronid ei
230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kaitselüliti F2, süttib signaallamp H2 (punane), mis signaliseerib, et sekundaarosa on pingestatud. Mootori käivitamiseks tuleb vajutada sulguva kontaktiga iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM sulguvad ja mootor hakkab pöörlema, millest annab märku signaallamp H3 (roheline). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine.
Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik energia, eristatakse viit emissiooniliiki: termoemissioon (levinuim), külmemissioon ehk elektrostaatiline emissioon, fotoemissioon, sekundaaremissioon raskete osakestega pommitamisel. 4. Elektronkiiretorude ehitus ja tööpõhimõte. lk 52 Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide
3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos = P-kasulik / S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks, mis iseloomustab elektrienergia kasutamist. Cos võib olla maksimaalselt 1. Võimsustegur on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. · Võimsusteguri parandamine e. reaktiivvõimsuse kompenseerimine on võrgust tarbitava induktiivse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vajaliku mahtuvusliku reaktiivvõimsuse genereerimine kondensaatoritega kohapeal. 4. Resonantsinähtus elektriahelates Pingeresonants- mahtuvtakistus ja
Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi elementide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn Tarbijate jadalülituse korral on R alati suurem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus,
ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seaduspärasust: 1. elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetväli + liikumine elektrivool (Lorentzi jõud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja ühes punktis. Ta ei sobi magnetvälja muutuste kirjeldamiseks. MAGNETVOOG näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas (tähis , mõõtühik 1 Wb veeber)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
