kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi. Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega
22.Vereringe-südamest ja veresoontest koosnev süsteem, mis varustab kogu keha kudesid verega. Jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. 23.Punane vererakk-kettakujuline, elastne rakk, millel puudub tuum, sisaldab rohkelt hemoglobiini. Transpordib hapnikku. 24.Hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib hapnikku. 25.Valge vererakk-värvitu tuumaga rakk, on liikumisvõimeline. Võitlevad võõrmikroobidega ja võõrkehadega. 26.Vereliistak-e- trombotsüüt-kõige väiksem värvitu vererakk, mis on vajalik vere hüübimisel. 27.Fibriin-vere hüübimisel moodustuv keemiline ühend, mis katab haava tiheda võrgustikuga 28.Immuunsus-organismimi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke 29.Omandatud immuunsus-immuunsus , mis on saadud elu jooksul haiguse läbipõdemisega või vaktsineerimisega 30.Vaktsineerimine-surnud või nõrgestatud haigusetekitajate viimine organismi.
KUIDAS VERESOONED UMMISTUVAD? Üsna sage haigus on veresoonte lubjumine Sammuti võivad tekkida trombid mis võivad verega edasi liikuda ja samuti väiksemaid sooni ummistada. Kui ummistus tekkib nt kopsus, südames või ajus võib inimene surra. Arteroskleroosi teket soodustab rasvane toit, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene aktiivsus, kõrge vererõhk jms VERI ON VEDEL KUDE VERI- Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta.
närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9. Neuraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem: närvid.(REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA JUHIB NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust
49. der Peptid, -e - peptiid 50. die Mutasynthese,-en - mutasüntees 51. mikrobielle- mikroobiline 52. der Fasertyp,- e - kiud 53. der Kofaktor, -e -kofaktor 54. die Pathologie- patoloogia 55. der Diagnostik- diagnostika 56. der Pseudotumor, -en- pseutotuumor(kasvaja) 57. genetisch- geneetiliselt 58. die Blutzelle, -en -vererakk 59. die Epithelzelle, -en epiteelirakk 60. die Interphase, -en - interfaas (faas raku jagunemistsüklis) 61. der Lymphozyt, -e- lümfotsüüt, vererakk 62. der Chromosom, -e - kromosoom 63. die Trisomie- trisoomia (haigus) 64. die Monosomie- monosoomia 65. mitotisch- mitootiline 66. das Sympton, -e sümptom 67. die Anomalie, -en - anomaalia 68. chronisch- krooniline 69. die Leukämie, -e -leukeemia (verevähk) 70. der Humangenetik- inimese geneetika 71. autosomal- autosomaalne 72. dominant- dominantne 73. die Erbgang, -e -pärandumine 74. die Phenylketonurie- fenüülketonuuria (haigus) 75. homoligisch- homoloogiline 76
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist
koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud) vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks. hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin. Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
BIOTEHNOLOOGIA Rakendusbioloogia(üldisem mõiste) Valdkonnad:meditsiin,veterinaaria,põllumajandus, toiduainete tööstusBiotehnoloogia Ravimite väljatöötamine, eriomadustega taimesortide loomineMeristeempaljundus sai võimalikuks tänu algkoerakkudepaljunemiseuurimisele(..totipotentsed)Monokloonne toodab ühte tüüpi antikehasid. Embrüosiirdamine+saadakse ühest vanemapaarist palju heade omadustega järglasi & tänu külmutamisele kergem transportida-ei pruugi alati õnnestuda & on vaja kasut. hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude i...
ATP-energiat. Madalama kontsentratsiooniga kõrgema poole. Aktiivse transpordiga viiakse rakku: glükoos, aminohapped, ravimid, vitamiinid. 10.Oska joonistada ja kirjeldada ainete transporti transportvalkude abil. Vihik 11.Osmoos ja vererakud OSMOOS – molekulide liikumine läbi membraani. Toimub madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Kui teatud osmootne siserõhk on saavutatud, vee liikumine rakku peatub. Kui molekule läheb liiga palju, võib vererakk paisuda ja lõhkeda, kui läheb liiga vähe, võib vererakk kokku kuivada. 12.Fagotsütoosi iseloomustus, avastamine, milleks on vaja? Millised rakud teostavad? Oska joonistada. FAGOTSÜTOOS – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. On tähtis roll immuunsüsteemis. Avastas Metšnikov 1882. aastal uurides meritähti. Nad kaitsevad meid ohtlike sissetungijate eest „õgides neid“ Neid teostavad valged verelibled.
Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras...
kudedesse-paremasse kotta. Ül- varustada toitainete &hapnikuga. Väike vereringe- paremast vatsakesest-mööda kopsuartereid-läbi kopsude, verekappillaaride, kopsuveenide-südame vasakusse kotta. Ül- hapnikuga rikastamine ja süsihappegaasi väljaviimine. erütrotsüüt- punalible, hemoglobiin - punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku, leukotsüüt vere valgelible, trombotsüüt- väike vererakk, mis on vajalik normaalseks verehüübimiseks, fibriin tekib keemiliste reaktsioonide lõpptulemusena vere hüübimisel, koda- kamber, kuhu veri siseneb, vatsake - selle kaudu väljub veri südamest. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam.
südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud ant...
· Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23
RAKK Iga organism koosneb rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude ehitust ja talitlust uurib rakuõpetus ehk tsütoloogia. Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat ...
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sideke...
· 1665 vaatles Hook esimesena rakku · 1831. A avastati tuum · Shleiden jõudis järeldusele , et kõik organismid on rakulise ehitusega · 1899- KÕIK TAIMED JA LOOMAD EHITATUD ÜLES RAKKUDEST. · Virchow- IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE OLEMASOLEVAST RAKUST JAGUNEMISE TEEL. · Baer- avastas imetaja munaraku ja viljastamise. · RAKKUDE HITUS JA TALITLUS ON VASTASTIKUSES KOOSKÕLAS. · Makrofaag- valge vererakk, mis püüab baktereid. · Prokarüoot- eeltuumne , eukarüoot- päristuumne Organell Tüübid Ehitus Ülesanne Esinemin e Tuum Topeltmembraani Juhib Taimed, d, tuumake, rakutalitlust loomad,
· Kätte saab fosfaatrühma ülekandega ATP + S S - Pi + ADP 6.Glükoosi lagundamine: vajalikkus, olemus, millistes raku osades toimub, millised etapid, mis nendes toimub, miks etappidena, milleks vaja ensüüme, NADi, teada üldist võrrandit. Kuidas antakse käärimistele nimetus, osata nimetada erinevaid käärimistüüpe ja kääritajaid. Millal ja miks kasutab inimene anaeroobset glükoosi lagundamist, miks see ei ole eriti soovitatav(too näited). Milline vererakk ja millise valgu abil seob organismis hapnikku. · C6H12O6+6O2...6CO2+6H2O · Vajalikkus: energia hankimine · Olemus: toimub glükoosi lagundamine · Toimub: glükolüüs tsütoplasmavõrgustikus, tsitraaditsükkel mitokondri sisemuses, hingamisahel mitokondri harjakeste membraanides · Etapid: 1) Glükolüüs- Toimub tsütoplasma võrgustikus ensüümide toimel umbes 10 biokeemilise reaktsioonina; lõppsaaduseks püroviinamarihape, O2 puudusel toimub
Promootor- algusosa, kust hakkab DNA kirjutamine RNA-ks Terminaator- lõpposa -„- Koodon- See kolmik Nt AUG- see kolmik mis määrab ära aminohappe Antikoodon- tRNA osa, mis tunneb ära mRNA osa Geneetiline kood- 3 järjestiku olevat nukleotiidi mRNA-s mis määravad milline aminohape on Geen-osa DNA-st mille järgi hakatakse valku sünteesima Baer-naise sugurakku nägi esimesena, 17.saj Hooke- nägi esimesena rakku, 17.saj Lewenhoek- bakterid vererakk, Rakuteooria, 19.saj 1.Kõikidel organismidel 1 rakk, aga võib olla rohkem 2.Ehitus ja talitlus kooskõlas 3.Rakud tekivad üksteisest Rajajad:Baer, Schwann, Schiden DNA-desoksuribonukleiidhape.desoksuriboos,T-tümiin RNA-ribonukleoiidhape,riboos,U-uratiin Sarnane:3st osast koosneb fosfaaatrühm,suhkrud,lämmastikalused, AGC KOmplimentaarsusprintsiip- lämmastikalused omavahel kooskõlas Valgu Ülessanded ja 10 erinevat ainet 1.Amülaas-lagundab tärklist 2.hemoglobiin-transpordib hapniku 3
Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsed, nendel esineb piiritletud rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev ...
struktuuride ehituse phijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Philised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Niteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, nrvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast vlja ulatuvate jtkete olemasolu, punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake. Mis puutub mtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) lbimt on ligikaudu 1080 .m, nende pikkus aga vib ulatuda 1520 sentimeetrini. Neuroni keha lbimt jb Ertrotsdid Neuron NB! Philised struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja inimese keha tervikuna Rakk on inimese keha elementaarne ehituslik ksus. Erinevaid lesandeid titvate rakkude kuju, mtmed ja talitlus
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku
2) Toimub pidev rakkude uuenemine 3) Vigastuste parandamine 4) Tekivad geneetiliselt identsed sama ploidsusega rakud 5) Mitoosil tekib 2 rakku ja üldjuhul on need ühesuguse biorolliga. näiteks kambiumirakk jaguneb a. Kambiumirakk b. Eristub sõltuvalt asukohast i. Puiduossa sageli ii. Niineossa harvem 1. Punane luuüdi rakud jagunevad 2. Tüvirakk või vererakk 3. Vererakku analüüsitakse verevähi kahtlusega Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Hulkraksest esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
Fagotsüüdid Fc või C3b retseptoriga hävitavad märklaud-raku Transfusioonreaktsioonid Veregrupid ABO,Rh,Kell,Kidd,MNSs,P,Lu,Duffy Reesuskonflikt Rh antigeenid 1940 Landsteiner ja Wiener DdCcEe Rh negatiivne -dd Reesuskonflikt Teise raseduse ajal hakkab esimese raseduse ajal tekkinud antikehad teise loote verd möllutama. Rhogam – ravim, atksitab mälurakkude teket. Inimese IgG tüüpi reesuspos vastaste antikehdega. Kui AB0 süsteemi järgi, siis kiirelt lüüsitakse vererakk, mis ema kehassejõuab. Kui on sama, siis on reesuskonflikti tekke võimalus suurem. Vastsündinute reesuskonflikt –ema reesus negatiivne, kuid laps reesus positiivne sagedamini siis, kui vastsündinu ja ema ABO veregrupp on identsed-miks? Tüüp III ülitundlikkus. Immuunkompleksidega sotud ülitundlikkus. Kui komplement ei tööta õieti. Immuunkomplekse ei koristata ära ja nad võivad hakata häda tegea neerudes, liigestes, veresoontes
üldse või jagunevad vähem kui neid moodustanud eellasrakud (näit. vereloome tüvirakud - diferentseerunud vererakud; müoblastid - skeletilihasrakud). ehituslike eripärade tõttu (müofibrillide kuhjumine, tuuma kaotsiminek naha epidermise välimise kihi rakkudes või erütrotsüütides, 3. Diferentseerumise astmed on üldiselt stabiilsed ja mitte interkonverteeritavad. – üht tüüpi rakk ei muutu kunagi teist tüüpi rakuks. Vererakk ei muutu mitte kunagi mitte mingil juhul näiteks epiteelirakuks või närvirakuks, närvirakk aga ei muutu kunagi lihasrakuks jne. Sellised radikaalsed transformatsioonid on keelatud. 68. Milliste mehhanismidega (2) tagatakse diferentseerunud rakkude õige hulga säilitamine koes? 1) Asendamatud rakud Tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas, säilivad kogu eluea jooksul ei jagune enam kunagi ning ei saa asendada hävimise korral
Rakkude koguarv inimor- Rakk on inimese ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on keha elemen- suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när- taarne ehituslik virakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast välja ulatuvate jätkete olemasolu, üksus. Erinevaid punane vererakk (erütrotsüüt) on aga korrapärase kujuga kaksiknõgus kettake. ülesandeid täitvate Mis puutub mõõtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) läbimõõt on ligikaudu 1080 m, on erinevad nende pikkus aga võib ulatuda 1520 sentimeetrini. Neuroni keha läbimõõt jääb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
