Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini Väga laiaulatuslikult mõjuv mürk organismis Kasutatud materjalid Tekst:
Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest?
Nikotiin tekitab sõltuvust seega on narkootiline aine. Nikotiinist 1520 % imendub suus ja 8085 % kopsus Leidumine Leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. 1. Tubakast 2. Tomatist 3. Kartulist 4. Baklazaanist 5. Paprikast Leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Omadused Puhas nikotiin on: 1. Õlitaoline 2. Värvuseta 3. Mõru 4. Vedelik Lahustub kergesti vees. Kasutamine Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Tubakasuitsetamine Toime inimesele (1) Nikotiin ergutab närvisüsteemi : 1. Inimene võib muutuda erksamaks 2. Enesetunne ja keskendusvõime võivad mingil määral paraneda 3. Näljatunne väheneda Kuid nikotiini tekitatud petetunne on lühiaegne.
Sulamine ja tahkumine Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid
Broom • VII A-rühma mittemetall • Järjenumber: 35 • Aatommass: 79,904 Broomi nimetusi teistes keeltes: Ladina keeles: Bromum Horvaatia keeles: Brom Prantsus keeles: Brome Itaalia keeles: Bromo Vene keeles: Бром Füüsikalised omadused • Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a
....................... nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. .........
· lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO · NO2(meditsiinis valuvaigistina,tuimestina) · N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused: · valge(väga mürgine,aktiivne,tahke) · punane(mittemürgine,vähem aktiivne,ei lahustu) · must(mittemürgine,ei lahustu,juhib elektrit) leidumine: · Maardu · mineraalidena maakoores tootmine: kuumutatakse söe ja liivaga. P4O10: · tahke · valge
....................... nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. .........
-pneumomeetrilised -spetsiaalsed 26. Drosselkulumõõturid. Mõõtmismeetodi teoreetilised alused. Kulu põhivõõrand. Normaaldrosseliga kulumõõturid. Normaaldiafragma. Normaaldüüs. Venturi toru. Drosselkulumõõturi arvutamine. On mingi kohalik takistus(plaat väikse avaga) ja mõõdetakse rõhkude erivenus enne ja 2 pärast. Q = * F0 * ( p A - p B ) , - kulutegur Vedelik dif. Manomeeter-rõhk mõõdetakse U-manomeetriga; deform. Tajuriga, pieso- elekt, pieso-keraamiline manomeetri asemel on andur, mis muudetates oma kuju muudab ka oma takistus. 27. Vt. 26. 28. Vt. 26. 29. Püsiva rõhulanguga kulumõõturid. Rotameeter: R - N1 = N R = const R N 2 = Ap N1 = N 2 A-rootori frontaal pind p Qmah = CFo F0-
(glass transition temperature e. glass temperature -Tg)
Tk -st allpool on polümeer kõva aga rabe ja deformeerida teda ei saa - klaasjas olek
Tv - voolavustemperatuur; sellest kõrgemal temp. käitub polümeer paksu vedelikuna ja
peale deformatsiooni ei taasta oma kuju - plastne e. voolav olek
- plastse oleku puhul on polümeer vedelas agregaatolekus ( isotroopne faasiolek st. igas
suunas on ühesuguste omadustega).
- klaasjas olek on tahke agregaatolek; polümeer on nn.allajahutatud vedelik (isotroopne
faasiolek). Klaasiolek on amorfsete polümeeride kõva, rabe olek temperatuuridel T
-pneumomeetrilised -spetsiaalsed 26. Drosselkulumõõturid. Mõõtmismeetodi teoreetilised alused. Kulu põhivõõrand. Normaaldrosseliga kulumõõturid. Normaaldiafragma. Normaaldüüs. Venturi toru. Drosselkulumõõturi arvutamine. On mingi kohalik takistus(plaat väikse avaga) ja mõõdetakse rõhkude erivenus enne ja 2 pärast. Q = * F0 * ( p A - p B ) , - kulutegur Vedelik dif. Manomeeter-rõhk mõõdetakse U-manomeetriga; deform. Tajuriga, pieso- elekt, pieso-keraamiline manomeetri asemel on andur, mis muudetates oma kuju muudab ka oma takistus. 27. Vt. 26. 28. Vt. 26. 29. Püsiva rõhulanguga kulumõõturid. Rotameeter: R - N1 = N R = const R N 2 = Ap N1 = N 2 A-rootori frontaal pind p Qmah = CFo F0-
Cu2+ (aq) + 4NH3(aq) Cu(NH3)4 2+ (aq) Ammooniumisoolad lagunevad kuumutamisel: (NH4)2CO3(s) 2NH3(g) + CO2(g) + H2O(g) · Ammooniumkatioon võib oksüdeerija (nt nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist. 250 °C: NH4NO3(s) N2O (g) + 2H2O(g) >300 °C: 2NH4NO3(s) 2N2(g) + O2(g) + 4H2O(g) · Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse. · Hüdrasiin NH2NH2 on õlijas värvusetu vedelik, mida saadakse näiteks ammoniaagi pehmel oksüdeerimisel hüpokloritiga: 2NH3(aq) + ClO- (aq) N2H4(aq) + Cl- (aq) + H2O(l) · Hüdrasiin on plahvatusohtlik, hea ioniseeriv lahusti. · Kasutatakse raketikütusena ja hapniku eemaldamiseks veest: NH2NH2(aq) + O2(g) N2(g) + 2H2O(l) · Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. · NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. · NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe.
Kõiki gaase ja aurusid on võimalik viia rõhu tõstimse ja temperatuuri alandamisega vedelasse ja tahkesse olekusse. s.t. et ka gaasidel on sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelikud - ained, mis voolavad raskujõu mõjul. Temperatuuri tõstmisel hakkavad vedeliku osakesed kiiremini liikuma ja nende tõukejõud ületavad tõmbejõud, mistõttu osa neist väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul)
20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina äärde, rootori labad liiguvad vesirõngasse ja vastaspoolel välja, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum ja väljutusavasse surve. 22. Kolbpumbad: (Mahtpumbad - Sobib suur viskoossus. Tootlikkust regul tööorgani kiirus.) Vänt-kepsmeh. Kolvi liikumisel tekib silindris surve või hõrendus. Toote mitte sattumist imitorusse ja hõrenduse tekkimist garanteerivad klapid 23. Membraanpumbad. Nagu kolbpump, aga pumbakambri üheks seinaks on hermeetiline
10. Olek toatemperatuuril - vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus tuhm kollane, ei juhi elektrit, 0.984 12. Kasutamine 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Propaan-1,2,3-triool 2. Summaarne valem - C3H5(OH)3 3. CAS nr -56-81-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 18 °C 6. Keemistemp. 290 °C 7. LD 50 12600 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees 10. Olek toatemperatuuril vedelik 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, juhib elektrit, 1,261 g/cm3 12. Kasutamine kosmeetikas nahka niisutava toime tõttu 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Metüülamiin 2. Summaarne valem - CH3NH2 3. CAS nr - 74-89-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -94 °C 6. Keemistemp. -6 °C 7. LD 50 698 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees hästilahustuv. 10. Olek toatemperatuuril gaas. 11
avastama 2.5. Parfüümi koostisosad Alcohol denat. denati koostises on etüülalkoholi(teraviljaalkoholi), see võib muuta joomisel veidi mõrudamaks maitseks. Üldnimetuses on denatueeritud alkohol, mida lisatakse nii alkoholile kui ka kosmeetika toodetele. Parfum/fragrance Parfüüm/Aroom Aqua/water/eau Kange rohekassinine vesi Linalool terpeenalkohol, mida leidub paljudest taimedest saadud eeterlikes õlides, on meeldiva bergamoti lõhnaga õli. Limonene värvitu vedelik süsivesinike klassifitseeritud tsükliline terpeenin, kellel on tugev lõhn nagu apelsinil. Acrylates/octylacrylamide ioon akrüülhappes. Akrüülid on soolad ja estrid. Copolymer polümeer, mis on saadud kahe(või enama) monomeersed liigid, mitte homopolümeer, kus ainult üks monomeer on kasutatud. Amyl cinnamal kahvatukollast värvi vedelik mis viitab lõhna poolest jasmiini õiele. Benzyl benzoate ester ja bensüülalkohol ja bensoehappe.
N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keemis t° = 78°C · U 40% viin, u 96% piiritus, u 100% absoluutne alkohol · On veidi veest kergem Keemilised omadused 1. Etanool on hästi hästi nõrk hape, kuna dissotseerub(laguneb) vähe. Anorgaanilisest keemiast on teada HCl H + Cl Alkohol on sama lugu CH3CH2O/H CH3CH2O+H 2. Kuna alkohol(etanool) on hape, siis ta reageerib aktiivsete metallidega ja alustega tekib sool (2HCl + 2Na = NaCl + H2)
Proov süstitakse sisesti ehk injektori kaudu kromatograafilisse süsteemi, ning viiakse eluendivoolus analüütilisse kolonni. Kolonnis toimub segu komponentide lahutamine. Seejärel liigub analüüt läbi detektori, kus mõõdetakse analüüdi poolt tekitatav signaal ja digitaliseeritakse see. Tulemusi näeme arvutiekraanil piikidena, mille pindala alusel arvutatakse analüüdi kontsentratsioon. Liikuvaks faasiks on (erinevalt gaaskromatograafias kasutatavast gaasist) vedelik, mida nimetatakse eluendiks. Olenevalt analüütide omadustest, kasutatakse vedelikkromatograafias erinevaid detektoreid Detektorid: · UVVIS ( ultravioleti või nähtava valguse), · elektrokeemiline, · massspektromeetriline, · konduktomeetriline, · RI, · Fluorestsents http://www.ttk.ee/~laine/kromatograafia/vedelikkromatograafia_tphimte.html Vedelik-kromatograafiliste ja massispektromeetriliste (LC-MS) ning ioonkromatograafiliste
Kui süsteem ei ole tasakaalus ja ta isoleeritakse, siis algab tasakaalustumise protsess, mille käigus süsteemi entroopia kasvab. (TAHKE, VEDEL, GAASILINE) Aine üleminekut ühest agregaatolekust teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Vaatleme kolme tasakaalu poole liikumise protsessi: Süsteemi ühest osast kandub teise: Mass -- Difusioon Siseenergia -- Soojusülekanne Liikumishulk – Sisehõõre Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: vedelik - gaas (aurustumine - kondenseerumine) tahke - gaas (sublimeerimine - desublimeerimine) tahke - vedelik (sulamine - hangumine) Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pT-diagrammi Soojusmasin Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt,
on vajalik nii diagnostikaks kui ka ravi määramiseks. Erinavad hematoloogilised haigused võivad põhjustada vere reoloogiliste omaduste muutust ning need häired omakorda võivad väljenduda sümptomitena. Nii näiteks ei saa enam lugeda hüperviskoossust omaette kliiniliseks sündroomiks. Samuti võib käsitleda mitmeid verehaigusi lähtudes mehhanismist, mille kaudu nad häirivad vere voolamist. Vere hüperviskoossuse patofüsioloogia Inimese veri on ebatavaline vedelik, kuna tema viskoossus sõltub vere voolamise kiirusest ja on seega mttenjuutonlik vedelik. Samas aga kui eraldada plasma tsentifuugimise teel ja seda samades tingimustes uurida, käitub see nagu tavaline (njuutonlik) vedelik ja säilitab oma viskoossuse ka erinevate kiiruste juures. Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere
mineraalõlidel. Samal ajal on madalatel temperatuuridel nende omadused nigelamad võrreldes mineraalõlidega. Nad on keskkonnasõbralikumad. · hüdrovedelikud. Mittesüttivaid hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule- ja plahvatusohtlikes ruumides. Mittesüttivate vedelike omadused on muutuvad suurtes piirides ja nende tihedus on suurem, kui õlidele baseeruvatel vedelikel. · Hüdroajamis kasutatav vedelik peab vastama seadme tehnilises juhendis toodud tingimustele vedeliku liigi ja viskoossuse osas. Mingil juhul ei tohi segada eri liiki vedelikke! · Määrimisomadused · Viskoossus · Viskoossusindeks · Viskoossuse sõltuvus töörõhust · Kokkusobivus erinevate materjalidega · Vedelike vastupidavus "kägistamisele" · Vastupidavus temperatuuri kõikumistele · Vastupidavus hapendumisele · Minimaalne kokkusurutavus
Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana. Broomi- Br avastamine Broomi avastas 1826 a aastal 23-aastaselt prantsuse keemikKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Teine tase Antoine Jerome Balard. Kolmas tase Broomi ta oli eraldanud Neljas tase vetikate tuhast, mis oli Viies tase eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik. Broomi- Br avastamine Algselt nimetas Balardi saadud vedeliku muriidiks. (lad.k. tähendas soolvett) Kui Pariisi Teaduste Akadeemia oli kinnitanud Balardi uue avastatud keemilise elemendi , siis nende ettepanekul nimetati uus element ümber broomiks, mis tulenes selle erilisest teravast lõhnast. Joodi I avastamine Jood sai kloori järel teisena avastatud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige halogeeniks Teine tase Joodi avastas
Elavhõbe, sümbol Hg, Looduses leidub üle 30 elavhõbedamineraali, sealhulgas puhast lad.k. hydrargyrum elavhõbedat ja paljusid amalgaame. Paljud elavhõbedaühendid on vees raskesti lahustuvad, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (tõlkes draakoni veri) ,...
asjades Ch. Goodyear Tegi avastuse: Pillates kogemata väävliga ülepuistatud kautsukitükikese kuumale pliidile, avastas ta kautsuki vulkanisserimise. Sellest sai alguse kummitootmine. Kautsuk kirjanduses Kautsuki kohta on kirjutaud ka raamat: Aleksei Krjutskov "Kunstlik kautsuk" Isopreen Isopreen on madalalt keev (keemistemperatuur 34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis kergesti polümeriseerub. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3)=2.
elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal DDT + kasud/kahjud- mutageenne toime -kantserogeenne toime -parasiitide tõrje -putukatõrje toime -kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistusi elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone. Kõige elektronegatiivsem on F,
- hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - iseloomulik läige 9. tähtsamad argielu metallid: - raud - alumiinium 10. mittemetallide füüsikalised omaduse: - väga ebapüsivad 11. tähtsamad argielu mittemetallid: - lämmastik - hapnik - süsinik - väävel 12. a) hallogeenid (soolatekitajad ) kuuluvad VII A rühma b) iseloomustab molekul koosneb kahest aatomist, keemiliselt aktiivsed, mürgised, F2 ja Cl2 on gaasid, Br2 on vedelik ja I2 on tahke aine 13. tähtsamad liitained: - CaCo3 paekivi, kriit - SH4 metaan, maagaas - NaCl keedusool - SiO2 liiv - H2O vesi - CO2 - süsihappegaas
Köögiseadmete õpetus Ohutusnõuded Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada.
lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik - haigustekitajad seal Sisaldab: - lümfotsüüte - koevedelikust pärinevaid aineid - rasvaosakesi - ei sisalda verepunaliblesid Lümfi paneb liikuma skeletilihase kokkutõmme. Tagasivoolu takistavad klapid. Põrn puhastab mürkainetest, hävitab haigustekitajad, lagundab vanad punalibled Leukotsüüdid: - õgirakud - lümfotsüüdid (toodavad antikehi) Antikeha on võõrvalgu vastu sünteesitud kaitsevalk Omadused: - jäävad kehasse kogu eluks
keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori tootmine Ohud[5] Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Elavhõbedat tohib kuumutada ainult õhukindlas ruumis või tõmbekapis. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades(saastunud vee tõttu). Infot[8] Elavhõbe on küll vedelik kuid mitte märg. Kõrge tiheduse tõttu(13.6) jäävad näiteks kahurikuulid, rauatükid ja tellised elavhõbedas pinnale. Magnetid ei tõmba elavhõbedat. Kuld lahustub elavhõbedas. Allikad http://www.chemicalelements.com/elements/hg.html [1] http://www.lenntech.com/periodic/elements/hg.htm [2] http://www.chemistryexplained.com/elements/L-P/Me [3] http://www.chm.bris.ac.uk/webprojects2004/hoo per/uses.htm [4] http://en.wikipedia
Kodutöö Köögiseadmete õpetus Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada.
tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. 12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 13. Võttes välja kuumast ahjust toitu ei tohi pead ahju kallutada. Kui mõni toitaine jms. on kukkunud ahju tagumisse äärde, siis selle välja võtmiseks kasuta mingit pika varrega tõmmitsat. 14.Libastumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vedelik, rasv, toiduraasud, sööginõude killud jms. kohe koristada 15.Õige tööasendi hoidmine
pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena
Karl Kristjan Tamm Glütserool Valem: C3H8O3 Lihtne polüoolne ühend (on tavaoludes vedelik, läbipaistev) Värvitu Lõhnatu Koosneb kolmest hüdroksüülrühmast Tihedus: 1,261 kg/m3 Molekuli mass: 92,09 amü Ei ole mürgine Valdav osa toorainest on orgaanilise päritoluga: loomsed rasvad (nt veiserasv) ja taimeõlid (nt kookose- ja sojaõli). On veel võimalik sünteetiline tootmine, glütserool on seebitootmisel kõrvalsaadus ning glütserooli tekib ka kõrvalsaadusena biodiisli tootmisel
Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4
Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4
vee tõttu). Elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, kindlasti ei tohi kasutada harja. Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Kogu elavhõbe suletavasse anumasse. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika. Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112! Infot Elavhõbe on küll vedelik kuid mitte märg. Kõrge tiheduse tõttu(13.6) jäävad näiteks kahurikuulid, rauatükid ja tellised elavhõbedas pinnale. Magnetid ei tõmba elavhõbedat. Kuld lahustub elavhõbedas. Pilte elavhõbedast (video) http://www.youtube.com/watch?v=zbUP jHHml1E
vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d
Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab kaasas olema ülallaetud sisuga dokument. b) On dokument, milline antakse välja minfile tootele komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Selliseid sertifikaate tootega kaasa ei anta. Vesilahuste omadused ja sertifikaadi iseloomustused: Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg. lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline · Vedelik ; Värvus · Viskoosus ; Tihedus · Keemis temp. ; Koostis · Lisainfo Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivald selle elemendi keemilised omadused. Koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron Negatiivse laenguga aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul Elektriliselt neutraalne, st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või
näol, tekitamata selle esialgset halvatust. Paralüüs sõltub sariini kontsentratsioonist õhus ja ajast, kui kaua inimene on mürgises keskkonnas olnud. Sariiniga nakatunul esineb üldjuhul suur süljeeritus, kontrollimatu higistamine, oksendamine, peapööritus, teadvuse kaotamine, järsud hood nagu tugevad krambid, paralüüs ja suure mürgituse tagajärjel surm. 1.2.3.2 Somaan Värvitu ja peaaegu lõhnatu vedelik. Kuulub närvi-paralüütiliste mürkide klassi. Paljudes toimingutes ja efektides väga sarnane sariiniga. Somaani püsivus on mõnevõrra suurem kui sariinil; inimorganismile mõjub see ligikaudu 10 korda tugevamini. 1.2.3.3 V-gaasid Esindavad vähelenduvaid vedelikke väga kõrge keemistemperatuuriga, seega ka nende püsivus on mitmeid kordi suurem kui sariinil või somaanil. Samuti nagu ka eelnevad kuulub närvi-paralüütikute alla
agressiivne, söövitav (moodustab millegagi püsivama sideme, kui hapnikuga) ja mürgine. Ühendeid leidub luude koostises, seda pandake väikesel määral hambapastasse. Samuti kasutatakse fluoroplasti ehk teflonit, mis on keemiliselt väga vastupidav, keedupottide või pannide voodertistena, laboriseadmete valmistamiseks jms. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jms. Broom Br: Punakaspruun vedelik, iseloomulik lõhn, HBr on gaasiline, AgBr kasutatakse fotograafias. KBr mõjub rahustavalt, kasutusala meditsiin. Jood I: Hallikasmust metalse läikega kristlane aine, sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) kergesti lillakaks auruks. Jodiid ise on küllaltki aktiivne redutseerija. Oksüdeerumisel tekkiv jood lahustub vähesel määral vees, andes lahusele kollaka värvuse. Hapnik O: ns2np4, O.a -II...II
200 bar. Ligikaudu 400 bar rõhu juures Viskoossus on vedeliku viskoossus peaaegu kahekordistunud. Viskoossuseks nimetatakse vedeliku omadust avaldada vastupanu kahele Kokkusobivus erinevate materjalidega sirgjooneliselt liikuvale vedelikukihile (DIN51550) iseloomustades vedeliku Vedelik peab kokku sobima sisehõõrdumist. Viskoossus on olulisim hüdrosüsteemis kasutatavate kompo- parameeter töövedeliku valikul. Ta ei nentide nagu laagrid, tihendid, iseloomustata töövedeliku kvaliteeti, pinnakatted jne materjalidega. Vedelik vaid iseloomustab vedeliku käitumist peab kokku sobima ka materjalidega erinevatel temperatuuridel. Töövedeliku milledega ta puutub kokku vedeliku
Amfetamiinist tekib korduval kasutamisel väga tugev sõltuvus, kusjuures selle tagajärjel ilmevad unetus, tagakiusamisluulud, ärevus, isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 3 Benseen on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste
Soojusjuhtivus metallides toimub tänu elektronide soojuslikule liikumisele. Soojusjuhtivus on iseloomulik tahketele kehadele ja soojusjuhtivuse tekkeks on vajalik temp-de erinevus. Konvektsioon on soojusülekanne gaasi või vedeliku osakeste liikumise teel. Eristatakse loomulikku ja tehis- e sundkonvektsiooni. Loomuliku konvektsiooni korral toimub gaasi või vedeliku liikumine nende mikroruumalade tiheduse erinevuse tõttu, tehiskonvektsiooni korral pannakse gaas või vedelik liikuma ventilaatori või pumba abil. Konvetsioon toimub järgmiselt. Gaas või vedelik, puutudes kokku kuuma kehaga, soojeneb soojusjuhtivuse tulemusena. Gaasi või vedeliku sel viisil kuumenenud mikroruumalade tihedus muutub väiksemaks kui jahedamatel ning nad liiguvad ülespoole, viies seega kaasa kuumalt kehalt võetud soojuse. Nüüd puutuvad kuuma pinnaga kokku uued jahedad gaasi või vedeliku mikroruumalad ja protsess kordub.
Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid 7.Halogeeniühendite kasutusalad: · Kasutatakse lahustitena (Näiteks: rasvadele, õlidele, vaikudele jne) CHCl3 triklorometaan · Kloroform on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvuseta, veidi magus vedelik. Teda kasutati vanasti meditsiinis narkoosiks, millest tänapäeval on kõrvalmõjude tõttu loobutud · Loomadele kõige tuntum narkoosivahend on halotaan ??? CF3CHBrCl · Cl2 ? - värvuseta, kergesti lenduv vedelik, mida kasutatakse lahustina rasvadele ja vaikudele ning tulekustutusvahendites mittepõleva omaduse tõttu · + freoonid ja pestitsiidid (raamat lk 69 72) 8. Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas
2. Ainevahetus assimilatsioon uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine (saadakse energiat glükoosi (C6H12O6) oksüdatsioonil H2O + energia), tekib soojus, assimilatsioon ja dissimilatsioon toimuvad paralleelselt, üks või teineülekaalus peale söömist assim, nälgimisel dissim 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine sisekeskkond : veri, lümfid, rakkudevaheline vedelik need 3 kokku rakuväline koevedelik + rakusisene vedelik; säilitatakse rakuvälise vedeliku koostise püsivust, et rakusisene ei muutuks. Rakusisese vedeliku muutused tõsised häired Organism on enim tundlik järgmiste asjade suhtes: 1. Kehatemperatuur sisekeskkonna temp on normis 37 C 2. pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH
Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus
Lõpe - -väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; -verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; -verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda. Hüpehüdratatsioon e turse Veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus Etioloogia- 1) hüdrostaatiline rõhk- vedelik väljub veresoontest kudedesse. 2) onkootne rõhk – hoiab vedelikku veresoontes. 3) Lümfödeem-koevedelik suunatakse lümfisoonte kaudu tagasi vereringesse. 4) põletikulis-toksiline Dehüdratatsioon e eksikoos Koevedeliku hulga ülemäärane vähenemine organismis.
Narkootikum Metadoon Uljana Kononova 11. klass Metadoon Seda ainet kasutavad arstid narkomaanide raviks. Mõnikord kasutatakse metadooni aga omakorda uimastina. Läbipaistev vedelik, mõnikord valged tabletid. Metadoon ei tekita naudingut. Kuidas tarbitakse? Juuakse veega segatult, tabletti neelatakse. Mõnikord metadooni lahustatakse ja siis süstitakse. Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab umbes ööpäeva. Miks tarvitatakse? Metadooni kasutatakse heroiinist, moonivedelikust või valgest hiinlasest (fentanüülist) sõltuvuses olevate inimeste ravimiseks. Kui sellisel inimesel jääb järgmine narkootikumikogus saamata,
Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine.
b) happeline: CH3COOCH3 + H2O -> CH3COOH + CH3OH c) aluseline: CH3COOCH3 + NaOH -> CH3COONa + CH3OH amiidid- karboksüülhapete derivaadid, kus OH-rühm on asendatud NH2 (amino) rühmaga O -amiid // RCONH2 // R C NH2 Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3 hea lahusti, küünelaki eemaldaja, koosneb peamiselt atsetoonist metaanhape- sipelghape HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks etaanhape- äädikhape CH3COOH tekib looduses käärimisprotsessidel; nõrk hape; 95% - 100% on jäätaoline mass e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
