teadlikud on Eestimaal elavad eestlased, Venemaal elavatest eestlastest. Peale küsimustiku läbiviimist saadi teada, et peaaegu iga õpilane on midagi kuulnud Eestimaa asulatest Venemaal ning põhjuseid kuidas eestlased sattusid Venemaale. Sellega järeldati, et eestlased on teadlikud Venemaal elavatest eestlastest.Selgus et detaile, kuidas eestlased elavad Venemaal ning kultuurist, teatakse Eestis üpris vähe. Arvestades küsimustikule vastanute osakaalu kogu Eestimaa rahvastikust ei saa järeldada, et paljud Eestimaal elavad eestlased on vähe teadlikud Venemaal elevate eestlaste kultuurist ning tavadest, sest valim oli liiga väike. On küsitletud ainult 23 õpilast kuid Eestimaal elab üle 1,2 miljoni inimest ning küsitletute hulgas olid ainultTartu õpilased vanuses 17 kuni 18 eluaastat. 4. Kokkuvõte Enne Nõukogude võimu elasid eestlased rahuliku elu. Sõdu praktiliselt polnud. Kui esines, siis väga harva
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
praegused oskused ja teadmised vastavad üldiselt tööle esitatavatele nõuetele, ent nad tunnevad vajadust lisakoolituste ja oma teadmiste taseme tõstmise järele. Konkreetsete koolituseelistuste ja koolitsvajaduste väljaselgitamisel näitavad vastused, et enam soovitakse end täiendada keelekoolituse, seadusandluse ja 39 erialakoolitustel. Joonis 1 näitab küsitlusele vastanute isiklikku hinnangut ja soovi oma teadmiste täiendamise kohta. Näiteks 43-st vastanust 26 soovisid saada keelte- ja erialakoolitust, mis moodustab üle 60% kõigist vastajatest, samaaegselt avaldasid 23 vastajat 43-st ehk 54% vastajatest soovi täiendada end seadusandluses. Vastused näitavad, et paljud töötajad peavad oma võõrkeelteoskuse taset madalaks, samuti hindavad nad orienteerumist seadusandluses suhteliselt halvaks. Soovitakse
Ühtekuuluvus; Turvalisustunne; Rahulolu (elämänhallinta, life control); Elukvaliteet; Sotsiaalne tugi •Subjektiivse tervise hindamine peegeldab rohkem heaolu ja sotsiaalset tervist kui haiguste puudumist •Oma tervisele halva hinnangu andmist seostatakse otseselt haigusega, mitte niivõrd heaoluga. •Nii meestel kui naistel on erinevates vanuse- rühmades kõrgema haridustaseme puhul hinnang olulisel kõrgem •Suurema sissetulekuga vastanute tervisenäitajad on paremad kui kui väiksema sissetulekuga inimestel. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine: •on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi, kogukonna ja ühiskonna vajadust saavutada kontroll tervistmääravate tegurite üle. • eesmärgiks on tugevdada indiviidide ja kogu rahvastiku tervist selle positiivses,
24 huvialaringid. Negatiivsena tõid küsitletud tihti välja paljude ebavajalike (st enamasti siis nn "punaste" ainete) õppeainete pealesurumist, samuti katset muuta vene keel domineerivaks keeleks ka õpilaste omavahelises suhtlemises. Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd mõjutas kehtinud süsteem seal sees juba varastest aastatest peale elanud inimesi. Uurimustöö tulemusena selgus, et vähemalt vastanute hulgas ei leidunud kedagi, kes poleks mõistnud reziimi tegelikku eesmärki ning lasknud sellel mõjutada suuresti oma mõtteviisi ja elu. Tundub, et inimesed suutsid mõista paljude varjatud sümbolite ning tihti ka avaliku "ajupesu" taga ühest mõtet, mis muutis nad piisavalt ettevaatlikuks, et süsteemi sisse langemist vältida. Tol ajal elanud ja hariduse omandanud inimesi iseloomustavad üldjuhul reaalne maailmavaade, suur töötahe ja eesmärkide püstitamiseks vajalik
Distantsi vaatekohalt võime siit teha järelduse, et eestlaste ruumivajadus on üpriski suur ja võib lähinaabritega võrreldes ületada soomlaste oma, kelle kollektivistlikus on eestlaste omast suurem (vt ka Hofstede 1980). Eestlaste ruumikasutust uurisin küsitluse teel, kus olid ette antud situatsioonikirjeldused nelja võimaliku käitumisvariandiga. Situatsiooniküsimused jagasin kolme rühma: kodune keskkond, töökeskkond ning suhted väljaspool kodu ja tööd. Analüüsides vastanute valikuid, kõrvutasin neid Hofstede ning Hall'i kultuuriuuringutega. Vastustest selgus, et eestlased ei ole eriti teadlikud, milline on mitteverbaalsete märguannete, sealjuures ruumikasutuse osa vestluse õnnestumise või ebaõnnestumise korral. Samuti ilmnes, et inimeste väärtused võivad teiseneda sõltuvalt suhtlussituatsioonist ning keskkonnast. Kehakeel. Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust
Veresuhkru taset tuleks kontrollida treeningupäevadel ka enne magamaminekut. See peab olema üle 7 mmol/l. Insuliiniannuse vähendamine on eriti oluline suvel, kui füüsiline aktiivsus on tunduvalt suurem. 34 14. Kokkuvõte küsimustikust Küsitlusele vastas 21 diabeeti põdevat inimest, kes täitsid Internetis oleva küsimustiku. Vastanute seas oli 13 naist, 4 meest ja 4 inimest, kes ei avaldanud oma sugu. Enamus vastanutest olid täiealised (17+), kuid oli ka neli alaealist (1-17 aastased). Kõige noorem vastanutest oli 2 aastat ja 6 kuud vana tüdruk ning kõige vanem vastanu oli 57 aastane naine. Üksteist vastanut kahekümne ühest on põdenud diabeeti üle kümne aasta, üheksa vastanut alla kümne aasta ning üks vastanu on põdenud diabeeti alles 11 kuud.
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1...
3.12.2011 Piirangud/soovitused Check of biases - Perceptional. Self-reporting bias. Sotsiaalselt soovitavad vastused. · Vastanute määr Response rate Tundlikud küsimused. Kalduvus. Olukordlik surve (Donaldson & Grant-Vallone, 2002) · Tulemustel tuleb kontrollida terve rea Mitte tundlikud küsimused. Sümmeetriline lähtepositsioon (mõlemad, kõrvalekallete olemasolu: fenomeni positiivsed ja negatiivsed aspektid). Sobilik sihtgrupp. Vastuste anonüümsus
Selge on see, et minevikku muuta ei saa, ent teadmised sellest, mida mitte teha, suunatakse edasi järeltulevate põlvede tantsulisele harimisele. Peamine seega, mida vigastusest õppida, on pedagoogiline vigastuses hoidumise eesmärk õpilaste suunamisel. Küsitletuile polnud pakutud perspektiivi näha vigastuses uue mõttelaadi teket ja otseselt ükski vastanuist nii sügavale neid põhjus- tagajärg seoseid ei vaagi. Pilates ja Alexander on võrdselt vastanute seas liigitatud pigem toetavateks süsteemideks vigastusest taastumisel, ent teoorias selgus, et need süsteemid võivad ka oma meetodi poolest üksteisest paljuski erineda. Jäin intervjuude tulemustega üldjoontes rahule, kuna tantsijad /pedagoogid on siiski täiesti teadlikud igapäevaelu ja elukutse vahelistest seostest, tajuvad keha ja vaimu kui lahutamatut tervikut ja usuvad, et vigastusega igapäevasel toimetulekul on ka omandatud kehakoolist kasu laiemas tähenduses
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
On avaldatud ka arvamust, et võib-olla eksisteerivad Norras mingid erilised tingimused, mis võisid varjutada geneetiliste faktorite esiletulekut.9Ameerika teadlane David C. Rowe10 uuris kuritegeliku käitumise pärilikkust,kasutades self-report-meetodit, kus andmeid kuritegeliku käitumise kohta koguti 168 MZ-paari ja samasoolise 97 DZ-paari kohta. Valimisse kuulusid kaksikud,Ohio osariigi koolide õpilased 8.12. klassini, kellele saadeti 1978. ja 1980.õppeaastal postiga küsimustikud. Vastanute hulk moodustas 50% kõigist adressaatidest. Rowe leidis, et enda poolt raporteeritud delinkventsuse tase on monotsügoodsetel kaksikutel märgatavalt sarnasem kui ditsügoodsetel kaksikutel. Rowe järeldas, et geneetiliselt determineeritud kalduvused, nagu näiteks viha (anger), empaatia ja impulsiivsus tingivad sageli õigusvastase käitumise. Niisuguseid tulemusi said ka Wilson ja Herrnstein11, kes võtsid kokku kõik 1929.1976. aastani läbi
lis. Kuigi kooli personal oli astunud teadlikke samme võistlusmomendi suunatud võistlus või vähendamiseks, kuna nende arvates ei tohiks isiku saavutusi kellegi teise võistlus iseenesega tuleb lastele kasuks. saavutustega negatiivselt seostada, leidsid uurijad sellest hoolimata, et lõpe- tanute hinnang võistluslikkusele kõnealuses koolis varieerus tugevalt. Mõnede vastanute arvates oli seal tugev võistluslikkus, samas kui teised ei mäletanud mingit erilist võistlusvajadust. Viimaste hulgast leidis osa, et võistlusmomendi puudumine tuli neile kasuks, samas kui teine osa leidis, et see oli kooli tõsine puudujääk. See uurimus näitab, et eri indiviidid ei koge võistlust ega võistluslikkust sarnaselt. Mis ühe jaoks on võistluslik kogemus, ei pruugi teise jaoks seda olla. Enamgi veel, isegi kui andekad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
