ka neid nn homofoobikuid rohkem. Vastumeelsed tinded võivad aga olla tekkinud kas lihtsalt alateadlikult või on nad oma elus kokku puutunud inimestega, kes on homoseksuaalsed ja need on neile jätnud antipaatse mulje. Konkreetselt homoabielude kohta käiv küsimus (Perekond saab eksisteerida ainult siis, kui tegemist on mehe ja naise vahelise suhtega) tõi jaatavaid vastuseid vaid 32vastajat ehk 32% (M 19 ja N 13). Jällegi - mehi oli vastanute seas vähem, kuid traditsioonilise perekonna poolt on neid rohkem. Pere poolt, kus elavad koos ka samasoolised oli kokku 68 vastanut (N 58 ja M 10). Ilmselgelt ei küsitud selles küsimuses, kas peresse kuuluvad ka lapsed, sest perekonna võivad moodustada ka lihtsalt mees ja naine või siis omasoolised. Järgmine küsimus hõlmab ka veidi usku, kuigi eestlane pole üldiselt tõsine kirikuskäija (Olen homoseksuaalsete suhete vastu religioossetel põhjustel). Küsitlusele vastajate seast vaid 2
tähtsaks ja üks, kes pidas väga tähtsaks, oli käive suurenenud. Võib väita, et suhted mängivad rolli ettevõtte käibe suurenemisel. Enne 2001. Aastat oli turule tulnud üheksa firmat ja peale 2001. aastat kuus firmat. Raskustega on tuldud hästi toime: areng on peamiselt stabiilne kümnel ettevõttel olnud ja ainult viiel mitte nii stabiilne. Joonis 3. Firmade arengu stabiilsuse hindamine. Praegust majanduskliimat võrreldes teiste riikidega, kus vastanute firmad tegutsevad, hinnati neljateistkümne poolt heaks ja ühe poolt väga heaks, mis on väga hea tulemus, näidates, et Eesti on küllaltki heal arengutasemel hoolimata kunagisest 2007.-2009. aastal meid puudutavast majanduskriisist, mis 2009. aasta lõpus hakkas vaibuma ja 2010. aastal oli juba olukord palju parem. Viit firmat oli majanduskriisist ilusti välja tulnud, seitset ettevõtet oli kriis natukene mõjutanud ja kahte oli kriis tugevasti mõjutanud. 2011
3% 21.7% 19.7% 18.5% 18.4% 20.0% 12.3% 10.0% 6.4% 0.0% Sageli Mõnikord Harva Mitte kunagi 50-54 60-64 70-74 Joonis 5. Vanuse mõjumine takistusena, protsent vastanute hulgast vanusegruppide lõikes Allikas: SAHRE-Eeste, autori koostatud Nagu jooniselt 5 näha, sõltub vanuse poolt tehtav takistus soovituga tegelemiseks tugevalt vanusest. Joonisel on välja toodud grupid eesmärgiga illustreerida erinevusi vanusegruppide vahel, kellest 50 54-aastased on alles hiljuti siirdunud täistööealise elanikkonna hulgast vanemaealiste hulka, 6064- aastased on vanuses, kus traditsiooniliselt pensionile siirdutakse ning 70-74-aastased on selle
kontoritarkvara olemasolu (19,5%). Kõige tähtsusetumaks peetakse aga süsteemi kiirust (2,2%). (Joonis 1) Operatsioonisüsteemiks, milles on tagatud kõik need omadused, pakuti enim Windows XP (30,4%). Sellele järgnesid Windows 7 (26,2%), Mac OS X v10.6 (17,4%), Windows Vista (8,7%), Ubuntu 9.04 (8,7%), Ubuntu 9.10 (4,3%) ning Fedora 12 (4,3%). (Joonis 2) 4.2.2 Mida kasutatakse 11 Küsitlusele vastanute seas on kõige enam kasutatud operatsioonisüsteemitüüp Windows (50%), millele järgnevad DOS-laadsed (21,4%), Unix-laadsed (21,4%) ning Unix (7,2%). (Joonis 3) 4.2.3 Silmaring Eri faktiteadmisi eeldavatele silmaringiküsimustele vastati keskmiselt 44% täpsusega. Seejuures vastati Windowsi puudutavatele küsimustele keskmiselt 60,7% täpsusega ning altenatiivsete operatsioonisüsteemide kohta käivatele küsimustele 35,7% täpsusega. 4.3 Tõlgendus
Nimeta mõni lugu sellelt ansamblilt või Ükski õpilane ei pakkunud lugu mida artistilt. esitati Viljandi folgil tema toimumisajal. Järeldus: Enamus Põhikooli ja Gümnaasiumi õpilasi ei tea Viljandi folgist midagi. Ka eesti folkansambleid nad ei tea ja seepärast ei oska nad neid ka seostada Viljandi pärimusmuusika festivaliga. Väga vähesed vastanutest olid folgist küll midagi kuulnud, kuid veelgi vähem oli vastanute hulgas neid, kes seal ise käinud olid. Kokkuvõte Käesolevas uurimustöös püüdsin vaadelda Viljandi folki tema algusest tänapäevani. Üllatusin, sest esimene Viljandi folk kestis ainult ühe päeva ning tänu seal viibinud rahvahulkade vaimustusele sai festival kohe positiivse hinnangu. Rahva vaimustus oligi see, mis sundis korraldajaid jätkama. Juba järgmisel aastal esinesid ka välismaa artsitid
varianti, et küsitlusele vastanu valeinformatsiooni ei avaldanud. 3. Kui kaua olete te kasutanud oma praegust operatsioonisüsteemi? Diagramm Uuringu tulemused kajastuvad graafikus vastavalt vastaja operatsioonisüsteemi valikule: Windows 8 kasutajad kasutavad oma operatsioonisüsteemi esimest aastat, Windows XP, Vista ja 7 kasutajad 2-4 aastat, Windows 95 kasutajad üle 5 aasta. 4. Kui palju arvate te maksvat operatsioonisüsteemi praegu müüdavates arvutites? Hindade pakkumisi oli vastanute seas erinevaid. Enamus pakkumisi jäid 100 ringi, mõned ei osanud midagi isegi pakkuda. Diagramm Tulemus näitab, et tõenäoliselt paljud (50%) ei tea arvutite operatsioonisüsteemide hindadest midagi. Alla 50 pakkumisi võib saada mõne kampaania raames või eelnevat operatsioonisüsteemi uuendades. Palju pakuti ka hinnaks suurusjärku 50, kuid arvestatavad hinnad, millega saab tasemel operatsioonisüsteemi kätte iga kell algavad paraku 70. 5
10 inimest eelistaks nutitelefoni, 22 arvutit ja 6 e-lugerit. E-raamatute suurimaks eeliseks(Tabel 2) paberkandjal raamatute ees peetakse võimalust säästa puid nii leidis 15 vastajat. Teisel kohal eeliste seas on võimalus soovitud raamat kohe allalaadida (12 inimest), kolmandal võimalus korraga kaasas kanda sadu raamatuid (9 vastajat) ning vastajate meelest väiksem eelis on see, et mõned e-raamatud sisaldavad multimeediat (3 inimest) E-raamatute suurimaks miinuseks(Tabel 1) on vastanute meelest kahjustav mõju silmadele (23 inimest), 9 inimest pidas suurimaks miinuseks seda, et kõik raamatud pole e-formaadis saadaval, 5 inimest seda, et olenevalt müüjast pole kõigi ostetud e-raamatute sõbrale laenamine võimalik ning vaid 1 vastaja pidas suurimaks miinuseks ühise formaadi puudumist. Küsimusele ''Mida arvad raamatute digitaliseerimisest?'' lasksin vastajatel ise vastuse kirjutada. Oli vastaksid arvamusi, osad pidasid seda ''targaks teoks'', teised ''mõttetuks''.
abiga ning püstitati foorumitesse lingina, millele klõpsates sattus otse küsimuste juurde. Täidetud vastustega blanketid saadeti mulle e- mailile ning ühtlasi salvestati eFormulari koduleheküljele koondandmetena. ..................................................................................12 Vastuseid kokku saabus 120 nendest 97 olid meesterahvad ja 23 naisterahvad. Vastata võisid kõik asjahuvilised. Noorim vastaja oli 12, vanim 57aastane. Kuni 18 aastaseid oli vastanute seas 63 ehk siis tublid 52%..............................................................................12 JALGRATTASPORT EESTIS...........................................................................................17 Eesti parimad ja nende saavutused..................................................................................21 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 25
4 12 17,6% ei muutuks ($ märgid, võib kasutada klahvi F4) 5 7 10,3% 6 10 14,7% KOKKU 68 100% Suhteline sagedus näitab, mitu protsenti Küsimuse 2 vastuste jaotus vastanutest valisid vastava variandi. Vastusevariant Sagedus Suhteline sagedus Saadakse sageduse jagamisel vastanute 1 19 27,9% koguarvuga. 2 23 33,8% 3 26 38,2% KOKKU 68 100% Vastaja jrk nr Küsimus 1Küsimus 2 1 1 1 2 6 3 3 4 3 4 4 3
Sotsiaalne vöönd Üle 3,6 m Ühiskondlik vöönd 15 46 cm Tabel 2 Õiged vastused (autor) Intiimne vöönd 15 46 cm Isiklik vöönd 46 120 cm Sotsiaalne vöönd 1,2 3,6 m Ühiskondlik vöönd Üle 3,6 m Joonis 8 Vastanute teadlikkus isikliku ruumi vöönditest (autor) 50 44 45 40 35 30 õigesti vastas 25 valesti vastas 20 16 15 10 5 0 1 Tabelis 1 ja tabelis 2 on näha vastavalt küsitluses olev ülesanne ning õiged vastused. Vastuste
kirjutamist. Kolmandas küsimuses küsisin, mida teatakse Joosep Kapi pojast Hans Kapist, seoses isa elutööga. Vastanutest 18 (58%) ei teadnud mitte midagi ja neid kes andsid vastuse oli 13 (42%). Enim mainiti Joosep Kapi elutöö jätkamist, jättes oma õpingud pooleli. Veel mainiti seltside tegevuse edendamist, kohalikke laulupidusid ja kultuurielu edendamist. Neljanda küsimusega uurisin,mida teatakse Artur Kapist ja tema elust. 15 (48%) ei osanud midagi vastata. Vastanute hulgast toodi välja järgmisi vastuseid: ta oli helilooja, tegutses ka mujal maailmas; sai hariduse Peterburis ning töötas Venemaal; Eesti Vabariigi ajal kutsuti Eestisse, kus töötas õppejõuna; oli orelimängija ja dirigent; Suure-Jaani härrasmees. 18 Viiendas küsimuses ,,Kelle järeltulija oli Villem Kapp? Milline oli tema seotus Suure- Jaaniga?", sain vastuseid 12 (39%) inimeselt. 8 inimest väitsid, et Villem Kapp on Hans
räägitud, nimelt 43% vastanutest vastas, et mitte kunagi. 37% respondentidest vastasid, see on toimunud paaril korral. Sageli räägitakse uimastitest kodus 13% vastanutest ja ühel korral on uimastitest räägitud 7% noortega. Uurides küsitluses noortelt koolis toimuva uimastiennetustöö kohta, vastasid respondendid valdavalt ehk 70%, et uimastitest on neile räägitud paaril korral. Sageli on koolis noori uimastitest teavitatud ja informeeritud 20% vastanute arvamusel. 3% respondentidest arvab, et seda ei ole tehtud mitte kunagi. Ankeetküsitluse andmetel hindasid koolinoored õpetajate ja uimastiennetustööd tegevate inimeste teadmisi uimastitest pealiskaudseteks. Kuid oli ka neid, kelle arvates ennetustöö tegijate teadmised on põhjalikud ja informatiivsed. Samas leidis osa noori, et teatakse väga vähe või on teadmised tugevalt mõjutatud isiklike arvamuste poolt ja arvamused tunduvad
Uurimuse sihtgrupiks olid 14 17 aastased noored. Ankeet koosnes kolmeteistkümnest küsimusest, kõikidele küsimustele vastamine oli kohustuslik. Küsitluse eesmärk oli teada saada, mida noored teavad driftist ja kas neil on huvi selle motospordi vastu. 12 Vastuse Küsimus Vastajaid Vastanute % variandid Kokku 31 Vanus 14-15 4 12,90% 16-17 27 87,10% Sugu Mees 25 80,65% Naine 6 19,35% Kas tead mis on drift
(31% olid mehed ning 69% naised). 11 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Võrreldes lõpetanute ja vastanute jaotust teaduskonniti, on proportsioonid enam-vähem samasugused. Vastanute jagunemine kõigub 1–2% tegelikust õppijate jagunemisest (joonisel). Üldkogumi ning vastanute jaotus on sarnane kõikide oluliste tunnuste (sugu, teaduskond) puhul
8. TAGASISIDE Tagasiside on vajalik meie ettevõttele. Külastajate emotsioonid ja rahulolu on ettevõtte üks põhilisi prioriteete. Sellega saab ettevõtet muuta veelgi paremaks. Tagasisidena palume klientidel täita ankeedid. Ankeedid analüüsitakse detailselt läbi ning sisestatakse andmebaasi. Ettevõte saab tagasiside põhjal teha statistikaid ja vastavaid muudatusi, et areneda veelgi paremaks puhkekeskuseks. Et saada klientide poolt tagasisidet, siis ankeetidele vastanute vahel toimuvad igast erinevad loosimised, millega võivad kliendid võita erinevaid auhindu . Ja päev pärast lahkumist saadab ettevõte külastajale tänukaardi, mis peaks kliendi hea meele tagama. Ilusaim klubi 9. KOKKUVÕTE Kuna Eestis on kiire elutempo ja paljud inimesed otsivad parima hinna ja kvaliteediga kohta kus lõõgastuda argimuredest, siis just meie klubi ongi õige koht
purjutajaid). 62% noortest vastas, et paljud nende sõbrad tarbivad alkoholi; 12% sõnul tarbivad kõik sõbrad alkoholi. Sõprade alkoholi tarvitamise osas olulisi muutusi võrreldes eelmise uurimusega ei toimunud. 39% noorte väitel on neil palju sõpru, kes end samuti purju joovad. 69% vastanutest väitis, et ka nende vanemad õed ja vennad tarvitavad alkoholi; see on veidi vähem kui eelmise küsitluse tulemustes (80%). Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16) Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94) 1.2. Suitsetamine
Käesoleva töö uurimuse osa muud võimalikud tugevad küljed võrreldes teiste andmekogumismeetoditega: o andmekogumise paindlikkus (vastavalt olukorrale/vastajale); o uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis; o võimalus varieerida käsitlevate teemade järjekord; o vastuste tõlgenduste täpsustamise võimalusi on rohkem; o kiirus (kohene, vahetu vastus küsimustele); o tavaliselt uuritavad nõustuvad uurimuses osalema ja ei ole karta, et vastanute arv ei ole piisav; o intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada ka siis, kui soovitakse andmeid täiendada.(Ibid) Käesoleva töö uurimuse osa muud võimalikud nõrgad küljed võrreldes teiste andmekogumismeetoditega: o intervjuu võtab palju aega; o eeldab hoolikat kavandamist ning intervjuu läbiviimise õppimist, mis võtab aega; o intervjuu läbiviimine on kallis (intervjueeritavate aeg, sõidukulud jms);
välja jagada. Kuigi seotus teiste kultuuridega ja pikk ajalugu ning moodne keskkond võib jätta mulje, et töökorralduse ja juhtimisega on selles ettevõttes kõik korras, pole asi kaugeltki nii. 24 Analüüs küsitlusankeetide põhjal Küsitlusankeetidele vastas 18 töölist. Vastanutest suurem osa olid baristad (klienditeenindajad), kuid vastasid ka kokad, vahetusülemad. Vastanute keskmine eluiga oli 20. Vastanutest 16 tüdrukud, 2 olid poisid. Töötajad saavad keskmiselt palka alla 3000 krooni kuus. Põhjused, miks töötajad sinna tööle asusid (mis neid siis motiveeris) olid sarnased : raha, taskuraha, lisaraha, oskused piisavalt head, koht moodne, vaba aja täide. Samuti on põhjused, miks töötajad seal praegu töötavad (mis motiveerib neid praegu) samalaadsed: hea seltskond, vinged püsikliendid, paraja koormusega töö, taskuraha. Töötajad hindavad
jõutreeningute osas on Ida Euroopamaades tunduvalt suuremad. Sealsetes riikides on lapsi, kes juba alates kuuendast eluaastast hakkavad tegelema raskuste tõstmisega. Mis veelgi iroonilisem Ida Euroopa maade lapsed on tunduvalt tervemad ja tugevamad, seda just tänu raskustega tegelemisele. Niisiis tegime küsitluse , kus proovisime saada selgemat pilti sellest , mida teavad meie ümber olevad inimesed üldse jõusaalist ja selle kasutamisest . Vastanute seas oli mehi ja ka naisi erinevatest vanustest. II. KÜSITLUS 2.1. Naised 50 % Vastanutest naistest on käinud või käivad regulaarset jõusaalis 50 % Pole kunagi käinud JÕUSAALIS KÄINUD VASTANUTEST: 3 · 42 % Käivad sellepärast , et hoida end vormis / valmistutakse rannahooajaks · 42 % Vastanutest käivad aga koos trenniga · 16 % Aga mingitel muudel põhjustel Jõusaali külastatake üpris harva
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus.........................................................................
Ja on oht, et need muutuvad organismis rasvaks ja seega tagajärjeks võib olla ülekaalulisus. Samuti kutsutakse inimesi üles eelistama oma kodumaa toodangut, isegi, kui see ei pruugi väliselt tunduda nii kvaliteetne, kui välismaine toodang. Kuid soovitusest võiks kinni pidada, kuna reeglina on kodumaisel kaubal vähem kemikaale.v 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis Unileveri läbiviidud uuringus toitumisharjumuste teemal vastas küsitlusele 364 inimest vanuses 15-64 aastat, vastanute keskmine sissetulek jäi 4000-10000 krooni vahele. Seoses hiljuti tekkinud majanduslangusega, on sunnitud suur hulk inimesi tarbima madalama kvaliteediga toitu. Alla poole vastanutest eirab päevaseid soovitusi ja puuvilju sööb igapäevaselt vaid 37% ja juurvilju 43% inimestest. Enim jõuab nende inimeste toidulauale piim ja piimatooted ning teraviljatooted. Kõige vähem süüakse kala 61% inimestest ei söö üldse kala ning kord nädalas teevad seda veerand vastanutest
2) Personaalne ja professionaalset abi nii sisulistes kui tehnilistes tööotsingutega seotud küsimustes. Firma eelised: 1) Kogenud ja koolitatud oma ala spetsialistid 10 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS Tegin turu-uuringu sõprade/tuttavate seas video CV turupotentsiaali kohta. Vastanuid oli 90 küsimusi oli 28. Värbamisteenuse klientide segmenteerimisel oli vastanute vanusegrupp 23-50-aastased. 37% vastanutest elab Tallinnas, mis tähendab, et ostupotentsiaal on seal kõrgem . 33% vastanutest elab koos partneriga (vabaabielu, abielu) ning ülejäänud 67% on suhtes või vallalised. 38% ehk enamus on keskhariduse omandanud ja 27% teenib vahemikus 601-900 €. Elukutse valdkondadest olid kaalukamalt esindatud teenindus-, finants- ja ehitus/kinnisvaravaldkond. Nendes valdkondades on kõige rohkem tööpakkumisi ning vajadus video CV-le samuti suurem.
tarbimissagedus. 2) Kui tihti te joote energiajooke? Kõige levinum tarbimisharjumus on paar korda aastas, seejärel paar korda kuus, paar korda nädalas ning viimasena iga päev. Lisaks on välja toodud eraldi mittetarbijate grupp, kus kõige rohkem mitte tarbijaid oli 25% ehk 11 õpilast 8-9. klassidest ning kõige vähem mitte tarbijaid oli 11-12. klassidest, kus neid oli 12% ehk 3 õpilast (joonis 1). Võib öelda, et õpilased tarbivad energiajooke mõõdukusega. Üllataval kombel ei olnud vastanute seas mitte ühtegi õpilast, kes tarbib energiajooke iga päev, mida on suur rõõm näha. Joonis 1. Kui tihti joote energiajooke? 3) Milliseid energiajooke tarbite? Sai ilmsiks, et tarbimiseelistused erinevad. 11-12. klasside seas oli kõige populaarsemaks valikuks Red Bull, 8-9. klasside seas oli kõige populaarsem Starter, ent 6-7. klasside seas olid populaarsed nii Starter, Monster kui ka muud valikud, mis polnud küsitluses välja toodud. Kõige
Väitele: Õpin ühes ja samas kohas vastas 3. klassi õpilastest 7%, et ei õpi mitte kunagi ühes ja samas kohas, 46,5% vastast, et mõnikord ja 46,5% vastas, et sageli õpivad ühes ja samas kohas. 6. klassi õpilastest vastas 31% mitte kunagi, 23% vastas, et mõnikord ja 46% vastas, et sageli. 9. klassi õpilastest vastas 8% mitte kunagi, mõnikord vastati 43% juhtudest ja sageli 50% juhtudest (Vt joonis 10). Enamus vastanud õpivad sageli samas kohas. Kuuendikud omavad „mitte kunagi“ vastanute hulgas kõige suuremat osakaalu, mis võib tuleneda ealistest iseärasustest. 12 7 6 9. klass 6
Küsimusele eitavalt vastanud õpilased ei osanud mitte mingisugust põhjendust tuua. Küsimusele vastas jaatavalt kokku 57 õpilast ja eitavalt üheksa õpilast ehk 84% vastas jaatavalt, 16% eitavalt. Kõige rohkem vastati eitavalt 11. klassist, kust tuli kuus eitust. Kõige rohkem jaatavaid vastuseid tuli 34 tükki 10. klassist. Õpilastele tundus see idee olevat väga meelt mööda. (Joonis 3.5) Vastanute arv Jah 16% Ei 84% Joonis 3.5 Õpilaste arvamus kas peaks olema ülekooliline Wi-Fi või ei Küsimusele, et kas peaks koolis olema avatud Wi-Fi vahetundide aeg vastasid 65 õpilast jaatavalt ja ainult üks õpilane 11. klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse
Autorile tagasi laekunud täidetud või osaliselt täidetud küsitluslehtede vastamise määr oli 38,9% (n = 14). Tagastatud küsimustike osakaal välja saadetud ankeetide arvestuslikust arvust oli 14 (tabel 2.1 ). Tabel 2.1 Täidetud küsimustike laekumine Asutused Laekunud küsimustikke Vastanute osakaal arv arv % Ministeeriumid, Riigikantselei 12 3 25% Maavalitsused 15 8 53,3% Riigiametid 9 3 33% Kokku 36 14 38,9%
ajal teha, mis on õpilastele (eriti kooli kõrval tööl käivatele) mugavaks lahenduseks. Erinevalt teistest koolidest, saab järele vastama tulla ka hommikul enne tunde, mis on jällegi heaks lahenduseks siis kui õhtul enam ei õpetajal ega õpilasel aega pole, et kohtuda. Ka konsultatsioonid on mõni õpetaja lükanud enne tundide algust jäävale ajale, kus õpilasele kiiresti teema selgeks teha. Töid järele vastamas käivad keskkoolijärgsed õpilased üsna vähe. Vastanute seas oli inimesi, kes ütlesid, et kogu õppeaja jooksul on vaid korra töö järele teinud. Üldiselt vastati, et järeltöid tehakse harva ning püütakse kontrolltööd õigel ajal ära teha, et mitte hiljem liigselt 14 pead valutada ühise aja leidmiseks õpetajaga. Üks õpilane tunnistas, et käib tihti järele vastamas, kuna on tihti haige ning kontrolltöödele seega ei jõua.
Selle järele ilma punktita kirjutatakse diagrammi sisu kokkuvõttev pealkiri. Kui joonis pole ise koostatud, siis pealkirjast üks rida allapoole lisatakse viide. Näide diagrammi kohta: kodus 60 koolis 50 internetipunktis 40 vastanute arv 30 tuttavate juures 20 10 kõigis 0 1 kodus,koolis interneti kasutamiskohad kodus, tuttavate juures kodus,koolis, vahest tuttavate
Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1. Albrecht Düreri ,,Rüütel, surm ja kurat" TABELID. Näide: Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk nr Töötaja ametikoht Töötaja haridus JOONISED. Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid jms. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 kirjapunkti. Näide: Joonis 1. Vastanute vanus VALEMID. Valemid eraldatakse muust kirjast kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas suurusega 12 kirjapunkti. Näide: a+b=c 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Töö kirjutatakse A4- formaadis
8. Kopli/Põhja-Tallinn 33% 45% 56% 19% 9. Mujal 59% 57% 38% 22% 10. Vald 56% 23% Võrreldes end jalakäijana ohustatuna tundvate inimeste osakaalu erinevates Tallinna piirkondades, ilmnevad eriti suured muutused Kesklinna, Pirita ja Põhja-Tallinnas, kus sellele küsimusele jaatavalt vastanute osakaal on tõusnud enam kui 10% võrra. Samas on huvitav ja kurvastav tõdeda seda, et end jalgratturina ohustatuna tundvate inimeste osakaal on oluliselt langenud. Põhjusi saab siin olla aga ainult üks. Ilmselt on vastajate hinnangul Tallinna liiklus muutunud sedavõrd ohtlikuks, et jalgrattaga 12 lihtsalt enam ei juleta sõita. Jalgratturina tuntakse end sagedamini ohustatuna Kesklinnas ja Nõmmel.
50 20% 80 31% Hinda Kvaliteet Firma Koostisaineid Reklaame Muu Joonis 5. Ostmisel arvestatavad aspektid Järgmisena soovis autor teada, kui palju kosmeetikatoodetes sisalduvaid kahjulikke aineid õpilased teavad. Tulemused tulid üsna halvad, sest 81 tüdrukut ehk 76% kõigi vastanute seast ei osanud välja tuua mitte ühtegi kahjulikku koostisosa. Sellest võib järeldada, et noored ei ole huvitatud või puudub vajalik informatsioon kahjulike ainete kohta meigitoodetes. 16% suutis välja mõelda vaid ühe koostisaine, milleks olid parabeen, plii,nafta ja alkohol. Kõik nimetatud ained on tõesti kahjulikud, kui neid on tootes üle lubatud normi. 7,1 % õpilastest kirjutas vastuseks 2 ainet ja need olid parabeen, mineraal õlid, elavhõbe, talk, vaha, plii, alkohol ja
kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek sõltub elukohast või et rahvastik ei pea tööalaselt edukaks olemist oluliseks? Kuigi maa-asulates on võrredles linnaliste asulatega töötuse määr vähenenud kiiremini ja suuremalt, ei ole olu kord maa piirkondades siiski kiita. Lisaks on perifeeriatest piirkondadest viimase viie aasta jooksul lahkunud protsentuaalselt rohkem inimesi kui linnadest
1 0 11 13 14 15 16 17 18 Vanused Diagramm 2 Kõige enam vastasid küsitlusele 16-17-aastased, seega käivad selle küsitluse tulemused teismeliste kohta (Diagramm 2). Vastanuid oli tegelikult ka vanemaid, kuid need olid üksikud erinevatest vanusegruppidest inimesed, seega üldistamise mõttes seadsin vanusepiiranguks kuni 18 (sellega piirasin vastanute arvu 70-le). 3.3 Kas tarbid Coca-Colat? Jah 58 83% Ei 12 17% Diagramm 3 Umbes 1/5 vastajatest väitis, et nemad Coca-Colat ei tarbi, seega ei ole nende vastused paari järgneva küsimuse kohta arvesse läinud (Diagramm 3). 20 3.4 Kui tihti tarbid Coca-Colat?
sellega enesevigastamine ja tihedased suitsiidimõtted, arvatakse, et ollakse üksi ja kõigil peale tema on hea elu." "Raske depressioon vajab kindlasti vastavaid ravimeid ja ambulatoorset jälgimist. Mul endal on esinenud hallutsinatsioone ja enesetapukatseid" Viimasena soovisin teada, kas vastanutest on kellelgi ka lähedastest kogenud depressiooni. Vastuseks oli enamus õpilastel, et neil mõni lähedane tõesti on kogenud seda. Kahjuks ainult 7% vastanute tuttavatest polnud seda kogenud. Jah, mõni on Jah, päris paljud Ei ole mitte keegi 11% 12% Joonis 6 Depressiooni levik tuttavate seas 77% 16 KOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada gümnaasiumiõpilaste teadmisi depressiooni kohta ning selle levikut
inimesed rehvide taaskasutamist ja millised on olnud nende kokkupuuted vanarehvide ja nende äraandmisega. Uuriti, kas inimestele meeldiks kasutada pigem uusi rehve kui protekteeritud. Küsitlus viidi läbi e-maili teel ja küsitlusankeetidele vastanuid oli kokku 40. Küsitluse ankeet on esitatud lisas 6. 12.1 Küsitluste tulemused Kokku osales küsitluses 40 inimest vanuses 18-61 eluaastat. Vastanutest 13 olid naised ja 27 mehed. Vastanute soolise ja vanuselise jaotumuse diagrammid on esitatud lisas 7. 12.1.1 Inimeste teadlikkus kasutatud rehvide taaskasutamise osas Küsitluses uuriti, milliseid vanarehvide taaskasutamise viise teatakse. Enamus vastanutest oskas pakkuda rehvide protekteerimist. Oldi teadlik ka rehvide tervelt kasutamisest laste mänguväljakutel, ralliradadel, iluaianduses ja põllumajanduses. Lisaks pakuti välja kasutatud rehvidest jalatste taldade valmistamist ning kasutatud
on mõnuaine tarvitamisest sattunud sõltuvusse. Haiglasse tulevad peamiselt keskmiselt või hästikindlustatud perede lapsed, kehval elujärjel inimesed tavaliselt ei tule. Üks haiglapäev maksab 500 krooni ning alguses peab seal olema neli-viis päeva. Emori küsitluse kohaselt on mitte-eestlased narkolembesemad. Kui eesti koolides tarvitab või on proovinud narkoaineid 11% vastanutest, siis vene koolides 13%. Kui eesti koolides on 55% vastanute tutvusringkonnas narkootikumide kasutajaid, siis vene koolides 67%. *** Samal ajal loetleb dr. Jaanus Mumma Wismari haiglast kurba statistikat. Ainuüksi ametlikel andmeil pöördus mullu psühhiaatria-asutustesse 755 narkomaani, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem. Neist 72% olid opiaatide tarvitajad (moonipurust tehtud «vedela heroiini» süstijad). Tänavu tuleb ametlike narkomaanide arvu tõus taas kahekordne, on dr. Mumma kindel. Ainult et nüüd on üha rohkem 15-16-aastasi
vanustest õpilastest. Tagastatud küsimustikke oli 115, mis moodustas 100% välja jagatud küsimustike arvust. Tulemuste analüüsil selgus: · Alkoholi tarbimine on seotud vanusega kuid ka sugu olulist rolli ei mängi. Vanusega kasvab alkoholi tarbimine, kuid sugude võrdluses alkoholi tarbimises erilist vahet märgata polnud. · Kõik valimisse sattunud Ülenurme Gümnaasiumis õppivad 18-19 aastased noored tarbivad alkoholi. · 15-16 aastaste vastanute seas esines väike erinevus (7%), noormehed tarbisid rohkem alkoholi kui neiud. · Mõlemad vanuserühmad, olenemata soost, vastasid küsimusele, kas tarbite lahjat või kanget alkoholi, et nad tarbivad mõlemat. · Huvitav tulemus oli see, et sagedamini kui kord kuus tarbisid alkoholi neiud ja seda mõlemas vanuserühmas. · Uurimistöö tegijad püstitasid tööd alustades järgnevad hüpoteesid: 1
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOST...
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esin...
Omavalitsus peab kaasama oma tegevusse lapsi ja noori esindavaid huvigruppe ning tegema kõik võimaliku selleks, et lastel ja noortel oleks ka tegelik võimalus mõjutada kohalikul tasandil tehtavat. Eakate elukvaliteet Ühiskonlik aktiivsus. Eesti vanuriuuringu andmetel on üle 65-aastased inimesed suhteliselt vähe ühiskondlikult aktiivsed. Vaid 15% eakatest vastas, et nad võtavad osa ümbruskonnas korraldatavatest üritustest, umbes poole vastanute jaoks saab määravaks halb tervis, viiendik 10 aga väitis huvipuudust. Eakate päevakeskustes käib regulaarselt umbes 15% eakatest. Kirikueluga on seotud ligikaudu veerand eakatest. Eakate madala ühiskondliku aktiivsuse põhjuseks on muuhulgas eakatele suunatud võimaluste vähesus. Ligi viiendik sooviksid osaleda ühisüritustel või kirikuelus, kuid mingil põhjusel ei saa seda teha. Eriti paistavad madala aktiivsusega silma mehed
5. METOODIKA Uurimistöö läbi viimiseks oli küsimustik (Lisa 1), mis koosnes kuuest küsimusest. Küsimustikule vastasid 113 Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasisti vanuses 16-19, kellest 51 olid mees- ja 62 naissoost. Küsimustik viidi läbi jaanuaris 2017. aastal. Küsimustikule vastanud õpilased mees 45% naine 55% Joonis 3: Vastanute sooline jaotus 18 6. TULEMUSED JA ANALÜÜS Kas õpilased jälgivad toiduainete koostist nende ostmisel? 40 35 30 25 mees naine 20 15 10 5 0 ei jah vahel
Veganite foorumitest ja vegan grupist Facebook on saanud/saavad noored kahjuks üsna vähe informatsiooni. Nendest kohtadest peaksid noored just saama rohkem ja täpsemat informatsiooni. Vegan foorumitest 19 õpilast ja vegan grupist Facebook 18 õpilast. Üsna palju on noored saanud veganluse kohta informatsiooni tuttavalt, 57 õpilast. Vegan sõpradelt on saanud informatsiooni kaks õpilast. Ka koolidest on saanud informatsiooni veganluse kohta ainult kaks õpilast. Arvestades vastanute arvu ja graafikut vaadates, kui vähesed õpilased vastasid, et on saanud informatsiooni sellel teemal koolist võiks koolides olla rohkem loenguid vegan elustiili teemal ja mida toob see kaasa tervisele ja muudele teguritele, kuna üha rohkem hakkavad noored vegan elustiili enda jaoks avastama, kuid ei tea sellest piisavalt ja kool peaks olema see koht, mis annab noortele informatsiooni. Ning kõige vähem informatsiooni on saanud/saavad noored telekast ja raamatutest. 2.2
21 erinevate suitsetamisest loobuda abistavate meetoditega ning kui palju on ühes tavalises ettevõttes suitsetajaid, mittesuitsetajaid ning ka suitsetamisest loobunud inimesi. Samuti oli uurimise eesmärgiks teada saada kui palju inimesi tahaksid suitsetamisest loobuda. Alljärgnevalt on välja toodud uuringu tulemused ja sealjuures ka tulemuste analüüs. Küsitlustele vastati järgmiselt : 1. Palun märkida oma sugu! Küsimus oli esitatud selleks, et selgitada, kui palju on vastanute seas naisi ja kui palju mehi. Sellel küsimusele vastanute hulgast oli hea välja selgitada, kui palju on naiste ja meeste seas eraldi suitsetajaid ja mittesuitsetajaid. Samuti saab selle küsimuse põhjal edasi uurida ja oletada, kes on tõenäolisemad suitsetamisest loobujad, naised või mehed. Küsimus oli esitatud valikvastustega. Sellele küsimusele vastas 58 inimest ja nende soolist jaotuvust on kujutatud allpool toodud sektordiagrammil (Joonis 1).
tea arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest suurt midagi. K õ i g i k ü s i t l e t u t e v a st u se d 33% jah 67% ei Joonis 10 Kõigi vastanute seas teab arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest ainult 33%, mis on väga vähe. Tuleb välja, et enamus õpilasi (67%) kasutab arvutit sellega kaasnevatest probleemidest teadmata, mis on väga halb, kuna inimestel ei ole õrna aimugi millised võivad olla arvutist tekitatud terviseprobleemid ja millised mitte. 22 T u n t u im a d a r v u t ig a se o t u d
2.1. Valim Uurimistöö tegijat huvitas, kuidas suhtuvad lugemisse gümnaasiumi õpilased, sest eelneval aastal viidi Ülenurme Gümnaasiumis läbi samasugune uuring põhikooli 6. ja 9. klasside hulgas. Gümnaasiumi õpilaste seast valiti välja 10. ning 12. klass, et oleks väikegi märgatav vanusevahe ning teada saada millises vanuses on lugemine olulisem. Küsitluses osales kaks 10. klassi ja üks 12. klass. Järgnevas tabelis on näha vastanute arv klasside ja soorühmade kaupa. Tabel 1. Küsitletud Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste arv klasside soorühmade kaupa. Klass Neiud Noormehed Kokku 10. klass 13 13 26 12. klass 6 5 11 7 2.2. Küsimustik
tervisemudel rajaneb teadmisel, et 1) sisemised ja välised muutused on keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused olulisel kõrgem Suurema sissetulekuga vastanute inimese elu jooksul ootuspärased, 2) ressursid nende muutustega või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida Kogukonna ja tervisenäitajad on paremad kui kui väiksema sissetulekuga toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib
Priiuse põlistamise päeva pidulikul tähistamisel külastasid meie kooli ja esinesid huvitavate faktidega Eesti iseseisvuse taastamise ajast 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme ja Kalju Koha. Kokkuvõte Uurimus Uno Antonist andis autorile hea ülevaate vanaisa Uno Antoni elukäigust, tema sünnikodust, kooliaastaist, õpingutest kõrgkoolis ja töömehe aastaist enne Eesti taasiseseisvumist. Kõige huvitavam osa uurimuses on tema tegevus Eesti taasiseseisvumise ajal. Kõigi vastanute arvates oli Uno Anton tubli töömees, aga eelkõige hingega maamees, kes püüdis maaelu edendada. Kuna ta oli maaeluga väga hästi kursis, siis teadis ta ka seda, kuidas oleks pidanud pärast kolhooside ja sovhooside kaotamist põllumajandust ümber korraldama. Seetõttu oli ta ka kriitiline uue valitsuse suhtes. Lapselapsed ja lapsed, keda küsitleti, ütlesid, et Uno Anton oli neile eeskujuks nii töösse suhtumise kui ka sporti tehes. Ta on sporti tegema innustanud oma pojapojadki.
inimest, kellest 22 ehk 73,3% olid naised, seitse mehed ja üks vastaja jättis soo märkimata. Ankeetküsitluse abil kogutud andmestik kodeeriti ja viidi läbi korrelatsioonanalüüs, leidmaks seoseid erinevate tunnuste vahel. Lisaks arvutati välja vastuste protsentuaalsed näitajad ja tehti nende abil visuaalsed illustratsioonid. Avatud küsimuste vastustes otsiti sarnasusi ja valikvastustega küsimuste kommentaari lahtristese lisatud informatsiooni kasutati andmete analüüsimisel. Vastanute ideed ja ettepanekud salvestati ning lisaks käesolevas töös analüüsimisele kasutatakse neid ka edaspidi tootearenduse protsessis (näiteks klienditeekonna koostamisel ja analüüsimisel). 2.3. Uuringu tulemuste analüüs Selles peatükis antakse ülevaade uuringu tulemuste analüüsist. Kuigi intervjuud viidi läbi enne ankeetküsimustikku, analüüsitakse kogutud andmeid koos ühtse andmestikuna. Kõiki korrelatsioonanalüüsis selgunud seoseid ei käsitleta
tinglik. Diagrammides ei ole eraldi eristatud vanuseid ja sugu, sest andmete töötlemisel ei olnud märgata nendest asjaoludest tingitud võimalikke erinevusi arvamustes. Pigem olenes vastuse laad seltskonnast, kus inimene liigub ja loetud teemakohasest kirjandusest. Siiski on lisas 1.1. eraldi 4 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud väljatoodud ka vastanute sooline ja ealine jaotumine ning koguarv. Igale küsimustiku küsimusele pole tekstisiseselt viidatud ning ühtlasi pole igat vastust antud edasi diagrammi kujul, siiski on kõiki küsimusi ja vastuseid uurimuse valmimisel arvesse võetud. Pildimaterjali valikul on taas lähtutud eesmärgist anda edasi võimalikult kirju pilt, et tõestada fantaasia tähtsust haldjate kujutamisel. Ülesehituslikult on esmalt välja toodud antud peatükki puudutavad küsimustiku tulemused,
32% Mitte üheski Joonis 3. Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides Nagu jooniselt 3 võib näha, on vasakukäelistel esinenud teatud ebamugavusi või probleeme väga erinevates ainetundides. Peamiselt toodi välja järgmised õppeained: eesti keel, arvutiõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, matemaatika, muusika, kunst. Lisaks mainiti veel osade vastanute poolt, et probleemiks olid esialgu kõik kirjutamist vajavad tunnid. 3.1.4 Tekkinud probleemide täpsustus Paluti täpsustada ka, milliseid probleeme täpsemalt esines. 18 10% 14% Grammatika Kudumine/heegeldam ine 14%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
