vallas. 17 tüdrukut arvas, et arenenud on ka turvalisuse tundmine (mille all mõistetakse meditsiini ning hädaolukorras hädalise aitamist). Järgnesid Eesti loodus, käitumine ja loovus ning Eesti ajalugu. Seejärel küsiti, kas peale organisatsioonis osalemise tegeletakse veel mõne hobi või huvialaga. 26st vaid 2 vastas ei. Eelmise küsimusega seotud järgnev küsimus küsiti, et teada millega Järvamaa noored veel tegelevad. Välja toodi kõik vastanute hobid (vt Joonis 4). Hobid Vastanuid Laulmine 10 Tantsimine 9 Kergejõustik 6 Näitlemine 5 Õpilasesindus 4 Jalgpall 3 Saalihoki 3 Noortekogu 2 Pillimäng/muusikakool 2 Ratsasport 2 Vabatahtlik töö 2
lahtrisse Seos risttabelis Hii-ruut statistiku idee: kõrvutada reaalset (nt küsitluse tulemusena tekkinud) risttabelit sellise risttabeliga, mille saaksime kui tunnuste vahel ei oleks statistilist seost Hii-ruut-statistik on 0 siis, kui tegelik ja teoreetiline (hüpoteetiline) jaotus langevad täielikult kokku. Sel juhul tunnuste vahel seos puudub Hii-ruudu maksimum sõltub sellest, kui suur on tabel ja vastanute arv. Maksimaalse väärtuse saab, kui tabeli lühema külje pikkusest (lahtrite arvuna) lahutada 1 ja korruda saadud number vastajate arvuga Kuna erineva tabeli suuruse ja erineva indiviidide arvu põhjal arvutatud hii-ruut-statistikud ei ole omavahel võrreldavad, on hii-ruut-statistikust tuletatud mitmeid muid seosekordajaid. Crameri V Kui tunnused on sõltumatud, siis 0; tugevaim seos 1.
gümnaasiumiõpilast. Küsitlus viidi läbi Loo Keskkoolis. 12 4. TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED Uurimistöö koosnes 16 küsimusest. Kokku oli vastanuid 64. Ülevaate küsimustest annab lisa nr 1. Järgnevalt on tulemusi analüüsitud küsimuste kaupa. Soolise jaotuse küsimusest selgus, et 59,4% vastanutest olid mehed ehk 38 meest ning 40,7% vastanutes olid naised ehk 26 naist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 1. Joonis nr 1. Vastanute sooline jaotus 40,70% 59,40% Naised Mehed Klassi jaotuse küsimusest selgus, et 39,1% olid 12.klassist, 34,4% vastanutest olid 10.klassist, 26,6% 11.klassist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 2. Joonis nr 2. Vastanute klassi jaotus 34,40% 10.klass 39,10% 11.klass
Selgus, et põhimõtteliselt igal alaealiste peol tarbitakse alkoholi. Kõige sagedamini esinev vanus, kus esimest korda alkoholi tarvitati, oli 13-16 eluaastat. Kui vastajad pidid hindama enda alkoholi tarbimist, siis kõige rohkem vastati, et tarvitatakse mõõdukalt ja vähe. Oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei tarbi üldse või tarbivad rohkelt. Uurisime mis alkohoolne jook vastajatele kõige rohkem meeldib, nendeks olid rumm ja gin. Samuti tundsime huvi selle vastu, et kui küsitlusele vastanute kodus tähistatakse midagi, siis kas alkohol on alati laual ja vastused jagunesid kolmeks, kõige rohkem oli vastanuid, kes ütlesid, et vahepeal on aga oli ka neid kellel on alati alkohoolne jook laual tähistamiseks ja neid kellel ei ole kunagi. Meie püstitatud hüpotees, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt, osutus tõeks. Küsitlusankeet on esitatud töö lisas. Kokkuvõte
korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi 32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist 6)Histogramm vanus: Mis vanuse vahemikku kuulus kõige rohkem vastanuid? korrastasin histogrammi sarnaselt tulpdiagrammile Enim vastanuid olid vanuses 40-60 ehk ligi kaks tuhat inimest. 7)Karpdiagramm Kui suured on keskmiselt Leibkonnad? korrastasin sarnaselt Tulpdiagrammile 8)Korrelatsioonianalüüs Kui suur seos on vastanute vanuse ja haridustaseme vahel? Seos puudub. Iseseisevtöö nr 2 1) Risttabel a) Küsimus Mis erialal te õpite? b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Bioloogia erialal õpib 6 vastajat, integreeritud loodusteadustes 8 vastajat ning keskkonnakorralduse erialal 5 vastajat. 2) Kirjeldavad arvnäitajad a) Küsimus - Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga.
Suhtlemisoskus 14(93%) 1(7%) 0 0 0 0 4(27 Töö sujuvus 11(73%) %) 0 0 0 0 Tagaside 5(33 vastuvõtuvõime 10(67%) %) 0 0 0 0 Tabel 4 Tabel 4 näitab meie klientide rahulolu personaliga. Selgub, et 80% vastanute arvates on personal väga sõbralik ning omab väga head teeninduskultuuri. 20% vastanute arvates on personal sõbralik ja hea teeninduskultuuriga. Kõige enam ollakse rahul personali suhtlemisoskusega, vastanutest on 93% arvamusel, et personal on väga hea suhtleja ja samuti 73% vastanutest arvab, et personali töö sujub väga hästi. Samuti on 67% klientidest väga rahul personali tagasiside vastuvõtuvõimega ja väljanägemisega. 7% vastanutest arvab, et personali suhtlemisoskus on hea.
Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest vastasid "feminismiga üldiselt"), seejärel paluti vastajatel nimetada 3 nende jaoks tähtsaimat feministliku teemat. Juba siit tuli välja religiooni ja spirituaalsuse väga vähene olulisus feministidele, sest vaid 3,3% vastanutest mainis seda
sõprade käest. · Tahtmine kuuluda gruppi 9 · Suitsetamine teeb populaarseks, edukaks jne (http://www.nip.ee/page/138/16/111) 10 .KÜSITLUSE ANALÜÜS 1.1 Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumuse küsitluse analüüs Küsitlus viidi läbi autori tuttavate ja sõprade poolt internetis.Vastanud noori oli 66. Neist 34 naised ja 32 mehed (vt joonis 1). Küsitlesin noori erinevates vanustes 13-21. Kõigi vastanute hulgas ei ole alkoholi tarvitanud (4) ja ülejäänud vastanud noored on tarvitanud alkoholi (vt joonis 2).Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul
M 18 1 1 Venemaa 1 1,2 inglise 1 4 M 18 1 1 Venemaa 5 1,2 inglise 2 4 N 16 1 1 Venemaa 1 1 inglise 1 4 N 17 1 1 Venemaa 2 1,2 inglise, saksa 1 4 M 17 1 1 Venemaa 2 1 inglise 2 3 N 18 1 2 Venemaa 1 1 inglise, vene 1 5 N 16 1 2 1 1,2 inglise, vene 2 3 Kuidas jagunes vastanute sugu ja millised on nende reisieelistused? Küsitlesin kokku 67 inimest, kellest 36 olid naised ja 31 mehed. Küsisin neilt, millised on nende reisieelistused välismaa, Eesti või hoopis mõlemad. Seejärel uurisin välja, millised on naiste ja meeste eelistused eraldi. Selgus, et enamik NRG õpilasi soovib reisida välismaale (84%), ainult Eestimaad soovib näha 12% vastanutest ja 8% õpilastest soovib reisida nii Eestis kui ka mujal maailmas. Diagramm
filmid jne.) 3 Skype-is 9 18% 4 Youtube jt. videoportaalid 82% 1 MSN 4 92% 13 6 Kodutöödeks info 4 80% otsimine 0 Ei tegelegi 3 6% Kõige populaarsem tegevus internetis oli vastanute seas MSN-i kasutamine, millega tegeles vastanutest 92% ehk 46 inimest. Teisele kohale pürgis Youtube jt. Videoportaalid. Kõige vähem tegelesid vastanud skype ja müügiportaalidega. 3 inimest ei tegelegi arvutis millegagi. Kas sinu arvates on küberkiusamine võimalik? Diagramm 3 Küberkiusamise võimalikkus Tabel 14 Küberkiusamise võimalikkus 3
Ehtne valge sokolaad peab olema elevandiluu värvi. 2.1 ÕPILASTE ARVAMUS Uurimuse läbiviimise sihtgrupiks olid G1b, G1c ja G1b klassid. Küsitluse koostamisel lähtusime sellest, mis tundus meie jaoks olulisem. Kõik õpilasd olid lahkelt nõus vastama ja oma arvamuse välja ütlema. Kolmes klassis kokku õpib 95 õpilast, neist 55 vastas meie küsitlusele. Vastanute seas oli 18 poissi ja 37 tüdrukut. Palusime õpilastel kirjeldada oma lemmiksokolaadi erilisust. Vastuseid tuli erinevaid, sest nagu teate, on meie kõigi maitsed erinevad ja selle üle ei vaielda. Kõige populaarsemaks osutus siiski Karl Fazeri sokolaad, eriti Geisha, kuid tihedalt rebis end kannule ka Milka sokolaad. Leidus ka poiss, kellele sokolaad üldse ei maitsegi. Samuti palusime õpilastel välja tuua enda lemmiksokolaadi erilisuse. Vastused olid üldiselt samad
Selgub, et samalaadseid uuringuid on korraldatud ka varem – viimane viidi läbi 2013. aastal Eesti Põllumajandusministeeriumi poolt. Antud küsitlusest selgus, et valdav enamik inimesi alustab energiajoogi tarvitamisega noorelt – 10-15 aastaselt ning ka enamik regulaarseid tarvitajaid on küllaltki noored – 15-30 aastased. Küsitleti kolme vanusegruppi – esimene grupp – esimene- kuni kuues klass, teine – seitsmes- kuni kaheteistkümnes klass ning kolmas vastanute grupp ehk täiskasvanud. Igapäevaseid tarvitajad praktiliselt puudusid, kõige rohkem oli neid teises grupis ning seda vaid 1.7%. Peamise tarvitamise põhjusena toodi välja maitse – sama tõid välja ka minu küsitlusele vastanud. Uuring soovitab vähendada energiajookide pakendite suurusi, kinnitada piirmäär kofeiinisisaldusele ja tõsta tarbijate teadlikkust energiajookide teemal. (Mäe, Kristo 2013) 4 Metoodika 5
põhikool - - Aja veetmise koht gümnaasium 1 2 põhikool 6 1 Vanemad/hooldajad sunnivad gümnaasium 1 2 Kool kui suhtlemiskoht - kommentaarid vastanute poolt puuduvad. Eluks ettevalmistus: ilma koolita ei suuda tänapäeval mitte midagi teha; et saada haridus, seejärel hea töökoht ja elus hakkama saada; suunab sind; omad teadmisi; saab hariduse; kohustuslik ka; et edasi õppima minna; meeldib uusi asju teada saada; soovin edasi minna ülikooli, et siis hea palgaga tööd leida; soovin head tööd. Aja veetmise koha kommentaarid puuduvad. Vanemad või hooldajad sunnivad - kommentaarid puuduvad samuti.
viidatud liiga väikesele katseisikute arvule. Ameerika teadlane David C. Rowe u8uris kruitegeliku käitumise pärilikkust, kasutades self-raport-meetodit, kus andmeid kuritegeliku käitumise kohta koguti 168 ühemunarakukaksikute ja samasoolise 97 kahemunarakukaksikute paar. Valimisse kuulusid kaksikud, Ohio osariigi koolide õpilased 8.-12. klassini, kellele saadeti 1978. ja 1980. õppeaastal postiga küsimustikud. Vastanute hulk moodustas 50% kõigist adressaatidest. Roweleidis, et enda poolt raporteeritud delinkventsuse tase oli monosügootsete (ühemunarakukaksikute) kaksikutel märgatavalt sarnasem kui disügootsetel (kahemunarakukaksikute) kaksikutel. Rowe järeldas, et geneetiliselt determineeritud kalduvused, nagu näiteks viga, empaatia ja impulsiivsus tingivad sageli õigusvastase käitumise. Ka aastatel 1929. ja 1976. aastatel viidi läbi kaksikute uuringute resultaadid, saades
liiga noor, pole valmis emaks saama ega võimeline oma partneriga vanemakohustusi täitma. Meie küsitlusele vastanud noored arvasid, et halb elu lapsele pole parem valik. Milline see halb elu on, vastajad ei täpsustanud. Arvati ka, et abort on põhjendatud kui pole mingit varianti last kasvatada ning laps ei sünni kindlatesse kätesse. Need vastused annavad aimu vastanute noorusest ning sellest, et vastajad kasutavad üldlevinud stereotüüpe, mida on kuskilt tõenäoliselt kuulnud. Vastanute arvates on peab inimesel olema võimalik oma elu kontrollida, see tähendab siis, et aborti teha. 3 vastanut arvasid, et abort on lihtne lahendus probleemile. See on huvitav avaldus, milles on mitmeid küsitavusi. 6 Esiteks arvamus, et abort on lihtne ja teiseks, et lapse saamine on probleem. Selline vastus
(Sackett & Larson, 1990),“ 2) Mõõtmiste täpsus ja kontrollitavus „precision in measurement and control of the behavioral variables, affecting internal and construct validity (Sackett & Larson, 1990), and“ 3) „realism of context.“ Kvantitatiivse uuringu üldistamisvõime kõrge. Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt. Kontaktide haldus: Tsentraalne Mittetsentraalne – Vastanute andmete esitamine peale küsimustiku lõppu – Vastanute esitamine koondina ühe faili/meilina – kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?)
Eesti keel Noorte telefonikasutus Koostanud: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord 1 Sisukord...............................................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................................3 1. Telefonide peale raisatav raha...............................................................................................................................................4 1.1.1 Keskmine kuu arve ...........................................................................................................................................
aastal 2162 krooni, 2007. aastal 2624 krooni ja 2008. 3 Aastal 2991 krooni. Suvised kulutused olid varasematel aastatel umbes samal tasemel, kuid aastal 2007 toimus selge tõus. Talvised kulutused on aastatega järjest suurenenud, kuid 2004. aasta taset pole need ületanud (http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turism_2008.pdf). 1.5 Külastajate hinnang reisile võrreldes ootustega 2007. aasta küsitlus näitas vastanute positiivset hinnangut Eesti-reisile. 66 protsenti hindas reisi ootustele vastavaks, 26 protsenti ootustest paremaks ja 5 protsenti ootustest palju paremaks. 60 protsenti Suurbritanniast, 57 protsenti Ameerika Ühendriikidest või Kanadast, 58 protsenti Itaaliast ja 55 protsenti Prantsusmaalt pärit küsitletutest hindas reisi ootustest palju paremaks või paremaks. Tänaseks on hinnang pisut langenud. (Ibid:8). 4 2
Ka rahvuslike stereotüüpide järgi peetakse eestlasi väga töökateks ning sealjuures vaikseteks ja tagasihoidlikeks. Selle põhjal võib öelda, et eestlaste enda arvamus kattub tavaliste stereotüüpidega eestlaste kohta. Kõige paremateks iseloomujoonteks venelastel peeti aga sõbralikkust, millele järgnesid töökus ja abivalmidus (joonis 2). ,,Muu" all toodi välja: huumorimeel, kirglikkus, truudus, avatus. Joonis 2. Eestlaste ja venelaste head iseloomujooned vastanute arvamusel Ka rahvuslike stereotüüpide järgi peetakse eestlasi väga töökateks ning sealjuures vaikseteks ja tagasihoidlikeks ja venelasi sõbralikeks ja avatuteks. Selle põhjal võib öelda, et eestlaste arvamus nii eestlastest kui ka venelastest kattub levinud stereotüüpidega. Eestlased pidasid enda iseloomujoontest paremateks venelaste omadest ainult vastutustundlikkust ja töökust. Eestlasesed ei pea venelasi aga üldse vastutustundlikeks, selle
käinud noortest olid meessoost. 19 3.3 Esmane kokkupuude lemmikstiiliga Kogutud andmete põhjal saab välja tuua fakti järgmised faktid (joonis 5): · Kõige tavalisem vanus muusikaliste eelistuse tekkimiseks on 11. 13. eluaastani · Muusikamaitse kujuneb välja juba väga varases nooruses vanuses 8 13 aastat kujunes välja ligikaudu 70% vastanute maitse Joonis 5. Muusikamaitse väljakujunemine vanuseliselt Hiljem maitse enam suure tõenäosusega ei muutu Ainult 9% vastanutest ütles, et nende muusikaeelistused muutuvad pidevalt või on lähiajal muutunud. Võib veel välja tuua, et üle pooltel poistest (60% osalnutest) kujunes muusikamaitse välja hiljem kui tüdrukutel. 20 3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad
Joonis 3. Taastuvenergia ressursi vastused Kas oskate öelda, mida reguleerib Kyoto protokoll? 1997. aasta toimus Jaapanis Kyoto linnas rahvusvaheline kohtumine, kus võeti vastu Kyoto protokoll. Lepinguga nõustus kolmandik maailma riikidest, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemele. Kyoto protokoll on esimene ülemaailmne samm võitluseks globaalse soojenemise vastu. Kolmandale küsimusele vastasid jaatavalt ainult 8 vastajat. Õigesti vastanute keskmine eluiga oli 34,4 aastat. See näitab, et nooremad inimesed ei ole kursis või ei ole kuulnud rahvusvahelisest kokkuleppest. Milliseid tuuleparke Eestis oskate nimetada? Kaksteist vastajat oskasid nimetada Narva lähedal asuvat tuuleenergia jõul töötavat tuuleparki, 11 inimest nimetasid Virtsus asuvaid tuulikuid ning 4 küsitluses osalenut teadsid Paldiski tuuleparki. 16
tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi
sellele, kuidas haridus on mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 2 Uurimuse tulemused Esimesena vaatlesime, milline on elanike haridustase naiste ja meeste seas. Analüüsi käigus selgus, et põhihariduse ja keskhariduse kokku liitmise tulemusena on meeste ja naiste haridus omandatud võrdselt. Kõrghariduse juures tekivad juba suuremad erinevused. Vastanute elanike seas on 165, kes on omandanud kõrghariduse ning samal ajal vastanud elanike seas on 135 meest, kes on omandanud kõrghariduse. Analüüsist järeldatakse seda, et vastanud elanike seas on rohkem naisi, kes on omandanud kõrghariduse. (Joonis nr. 1) 5 Joonis nr. 1 Vastajate haridustase 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?
ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad
suure osa ajast 35 noorel ning 16 noorel see liiga palju aega ei võta. Vastanud eelistavad uusi arvutimänge vanadele. Kõik küsimustele vastajad on arvamusel, et mängu heli ja muusika suudab teha mängu paremaks. Interneti (facebooki) mänge peab sama huvitavaks teiste mängdega 8 inimest ning 43 inimest peab seda lolluseks. Vastanudest oleks 39 noort valmis veetma terve päeva arvutitega mängides, aga 12 selliseks teoks võimelised ei oleks. Kõige muljetavaldavam mäng vastanute seas om "Sniper: Ghost Warrior", mis on väga huvitav kuna see mäng pole just kõige populaarsemaid ja kiidetumaid mänge.
Küsitluses osalesid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi õpilased. Küsitluses osalesid kõik õpilased. Sooline koosseis 8 Poisid Tüdrukud 27 Joonis 1. Küsitluses osalenute sooline koosseis Jooniselt 1 näeme, et vastanute hulgas oli 8 poissi ning 27 tüdrukut. 6 Noorte teadlikkus interneti ohtudest Tüdrukute teadlikkus internetiohtudest Tean interneti ohtudest 4 Olen kuulnud interneti 10 ohtudest
· juhul, kui valim ei ole esindav ja tema disain ei ole teada Hüpoteeside kontrollimine hii-ruut statistiku puhul: · Hii-ruut-statistiku puhul on teada, kuhu piirkonda peaksid nullhüpoteesi kehtimisel tema väärtused jääma. · Kui hii-ruut-statistiku väärtus on sellest piirist suurem, võib arvata, et ka üldkogumil on vaadeldud tunnuste vahel seos olemas. 11) T-test keskmiste võrdlemiseks. Valemis: m keskmine, s standardhälve, n vastanute arv Teststatistikute (ka T-statistiku) kohta on teada, missuguses vahemikus peaksid olema nende väärtused siis, kui kehtib nullhüpotees. Kui valimi põhjal arvutatud teststatistiku väärtus sellesse vahemikku ei sobi, siis on tema olulisuse tõenäosus p väga väike. Sel juhul kummutatakse nullhüpotees ja võetakse vastu sisukas hüpotees (mis ongi tulemus, mida me soovisime). Kui olulisuse tõenäosus on väiksem kui valitud olulisuse nivoo (ehk maksimaalne eksimise
Need kes kordagi alkoholi kolme kuu jooksul ei tarbi hoiavad eemale ka sigarettidest. Need kes paar korda 3 kuu jooksul alkoholi tarbivad, neist 73,3% suitsetavad. Need kes vähemalt kord nädalas tarbivad alkoholi, neist umbes pooled on ka suitsetajad. Mitte sportlaste ja sportlaste seas on enamus normaalkaalus. Mitte sportlastest 14,3% on ülekaalulised ja 7,1% alakaalulised. Sportlaste seas ülekaalulisi pole, alakaalulisi esineb 18,75% vastanute seast. Mitte sportrlastest ei jälgi toitumist enamus 79%. 21% jälgivad oma toitumist. Sportlastest jälgivad enamus oma toitumist 56%, 44% ei jälgi. Kokkuvõte Minu eeldus, et enamustel NRG õpilastel on kehakaal normis pidas paika, sest koguni 80% õpilastel on kehakaal normis. Samuti arvasin ma õigesti, et suitsetajaid on vastanutest alla poole. Neid oli 30 vastanust 8 ehk 27%.
Artikli analüüs `` Picture Memory `` Gordon H. Bower, Martin B. Karlin, Alvin Duek Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Selles uurimuses tõendavad Bower, Karlin ja Dueck , et mõtteseoselised vihjed hõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele. “Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal...
positsiooni ja konfliktide arvu vahel seoses selle töötajaga. See võib olla selle tulemus, et ülemused näevad konflikti rohkem, kuna töölised tulevad nende juurde konflikte arutama. Konflikti tüübid ei pea olema seotud füüsiliste ressursside puudusega, nagu paljud uurijad on eelnevalt arvanud (Bannister 2001, Peters&Pierre). Kõige tavalisem konflikt on põhjustatud suhtlemisraskustest, lisaks ei nimetatud ressursi ja staatuse konflikte vastanute poolt kõige olulisemaks. Lisaks näitasid uurimustulemused näitasid, et on suur erinevus selle vahel, millised on vastajate enda konflikti lahendamise meetodid ja millisena nähakse kaastöötajate konflikti lahendamise meetodeid. Kokkuvõtteks Me leidsime, et nii nagu org liikmed loovad org kultuuri, loovad nad ka mitte ametlikke konflikti lahendamisi. Töötajad loovad neid mitteformaalseid süsteeme koos käitumisnormidega selleks, et tegeleda konfliktiga
katseisikud mõningast ebamäärasust. Üllatav oli tulemus, et paljud vastanud pidasid ka kontolljuhtumit probleemiks, st arvasid, et sellel oleval karakteril on depressiooni tunnuseid. Piirangutena tuleks mainida, et vastused võisid olla mõnevõrra kallutatud, sest uuritavad teadsid, et nad peavad leidma vaimse tervise hädasid. Teiseks võis see olla tingitud sellest, et kontrollvinjetil ei olnud kujutatud probleemivaba noort, vaid tüüpilist noort. Mis puutub vastanute enesekindlusesse oma hinnangu andmisel, siis see vajab edasist uurimist. Varasemad uuringud on näidanud, et vastajad ei ole tuvastamisel kuigi enesekindlad. Käesoleva juhtumi puhul see ei kehti, sest vastused olid head, mis võib olla tingitud sellest, et nad kõik käisid samal ajal vastavasisulisel täiendkoolitusel. Siiski on vaja parandada internaliseeritud depressiooni äratundmist. 6. JÄRELDUSED
100 % ehk mitte ükski õpilane ei olnud energiajookide kahjulikkusega kurssis. Siiski tõid meie kõige nooremad küsitletavad välja, et nende tarvitamisel tekivad järgmised probleemid: ei saa 14 magada, hüperaktiivsus, kõht valutab, mandlid paisuvad, magu valutab, sureb ära, tekib sõltuvus. Joonis 3 5. Mis marki energiajoogid on populaarsemad? Levinuim energiajook vastanute seas on Starter, mida tarvitab 39% ehk 24 õpilast. Teisena nimetati Red Bull, mida tarbib 28% ehk 18 õpilast. Kolmandal kohal on Hustler, 24% ehk 15 õpilasega. Samuti on populaarne LX power, mida eelistab 6% ehk 4 õpilast. Vähem levinud joogid olid Spirit ja Rockstaar, mida tarvitavad 3 % õpilastest. Joonis 4 15 6. Kuidas tunnevad küsitletavad ennast pärast energiajookide tarvitamist?
10. klass 27 19 8 11. klass 24 10 14 12. klass 25 15 10 Kokku 99 55 44 Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 16 3.2 Küsimuste kokkuvõtte 1
Tehnikaülikool informaatikateaduskond Naine 3 Tallinna Ülikool Õigusteaduskond Jurist Mees 2 Tallinna Ehitusteaduskond insener Tehnikaülikool Andmete töötlus,analüüs 1. Diagramm Mees 12 Naine 19 Diagrammist võib järeldada, et naiste osakaal vastanute seas oli suurem kui meestel. Vastuste kokkulugemiseks kasutasin excelis COUNTIF'i funktsiooni. 2. Diagramm Väga hea 20 Hea 11 Rahuldav 0 Teisest diagrammist selgub, et lõpetanud on enamasti väga heal arvamusel NRG ettevalmistusega ülikooliks. Vastuste kokkulugemiseks kasutasin excelis COUNTIF'i funktsiooni. Eesti Maaülikool 2 Tallinna Tehnikaülikool 11
· klasside arvuks suurusjärk ruutjuur objektide arvust, aga mitte rohkem kui 20 klassi; · klasside sagedused võrreldavatena. Tabelites toodud infot saab näidata ka diagrammidena, mõistlik on esitada kas tabel või diagramm, mitte mõlemaid järjest. Tabeli või diagrammi valikul peab arvestama, kumb on lugejale ülevaatlikum ja paremini infot edastav, kusjuures esitatavad tabelid, diagrammid ei tohi olla liiga vähest infot sisaldavad (näiteks ainult vastanute soo kirjeldamiseks pole mõtet ei tabelit ega diagrammi tuua). Levinud on ringdiagramm, kus ring kui tervik on vastavalt tunnuse väärtuste esinemistele jaotatud sektoriteks, tulpdiagramm, kus ühel teljel on tunnuse väärtused (väärtuste grupid) ning teisel teljel vastav sagedus (osakaal). Tulpdiagrammi võime teha ka osadele tunnuste võimalikele väärtustele, kuid ringdiagramm näitab alati terviku jaotumist osadeks ehk väärtuste jaotumist kogu valimi kohta
15 2. Kas peate taastuvenergiat vajalikuks? Eestlaste arvamus taastuvenergia vajalikuse kohta Taastuvenergia on vajalik Taastuvenergia ei ole 100% vajalik Joonis 5 Vastanute arvamus taastuvenergia vajalikuse kohta (autor). Kõik küsitluses osalenud inimesed pidasid taastuvenergiat vajalikuks. Selline absoluutselt ühene vastus näitab, et eestlased on kursis, et taastuvenergia ei tooda õhusaasteaineid, reovett, sudu ega happevihmu, ja see võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks aitab taastuvenergia vähendada riigi sõltuvust fossiilkütustest. Tulemused näitavad, et eestlased on
rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64. aastaste vastanute seas suitsetati 17% juhtudest, kes vähemalt kuni seitsme aastase lapsega koos elasid. Kooliealistega peredes aga 21% juhtudest toimus suitsetamist. (Terviseinfo, 2014) Mitmesugused uuringud näitavad ilmselget suitsetamise kahjulikkust. Sellest väitest võib järeldada, et passiivne suitsetamine on probleemirikas nähtus ja sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. 1.5 Passiivse suitsetamise vähendamine tubakaseaduste abil
koos sõpradega. Väiksem hulk õpilastest, ehk 6 inimest, mis on 21% ütlesid, et LoL on lihtsalt huvitav ja lahe mäng. Sellele küsimusele vastati suhteliselt erinevalt, mõndadele meeldib LoL, sest seda on hea mängida aja viitmiseks. Öeldi ka, et neile meeldib selle mängu strateegia ja ka see, et seda pidevalt arendatakse. Suurem osa Tapa Gümnaasiumi õpilastest mängivad vähem, kui üks aasta ja neid on 10, mis moodustab 34% kogu vastanute arvust. Need, kes on mänginud rohkem, kui 2 aastat on 5, see on 17%. Samuti on 5 õpilast, kes on mänginud LoLi kaks aastat ja ka need, kes on mänginud alla poole aasta. Kõigest 3 õpilast vastasid, et nad on tegelenud mänguga „League of Legends“ ühe aasta (Joonis 1). 12 LoLi mängimise staaž 8 7 7 6 5 5
kombinatsioonide reliaabluskoefitsientide alusel. KR-20 : * Kuder-Ricahrdsoni 20. valem ehk KR-20 on tuntuim sisereliaabluse koefitsient, mida kasutatakse dihhotoomsete küsimustega (st õige/vale vastustega) testides. KR- 20 on tegelikult sarnane Cronbachi alfa valemiga, ainult üksikküsimuste variatiivsuste summa asendub siin sum{pq}-ga. * r_{kr20} = (k/(k-1)) x (1 - sum{pq} / SD2) * k - testiküsimuste arv * SD2 - testiskooride ülddispersioon * p - vastanute proportsioon, kes vastasid antud küsimusele õigesti * q - vastanute proportsioon, kes vastasid antud küsimusele valesti 17. Milleks kasutatakse Spearman-Browni valemit? Spearman-Browni (pikendus)valemit kasutatakse selleks, et välja arvutada, kui palju küsimusi on vaja testi lisada, et saavutada vajalik reliaabluskoefitsiendi väärtus. Selle praktiline kasutus on teada saada, kui palju võib küllalt kõrge reliaablusega testi lühendada, et reliaablus jääks veel vajalikule tasemele.
eriti populaarsed. 6 1. Kas sa elad kodus või ühiselamus? muu; 1% kodu; 16% ühikas; 83% Joonis 2. Küsimus elukoha kohta näitas, et 83 % vastanutest elab Audentese ühiselamus. Saime sellise tulemuse, kuna enamus vastanute sportimine toimub Audentese spordihallis ja mugavam on ühikas elada, kui iga hommik kodust kooli tulla. 16% vastanutest elab kodus tänu sellele, et kodu asub Audentesele lähedal ning kodus on paremad tingimused ja toidu valik mitmekesisem. Üks inimene elab mujal ning seda vastust me ei täpsusta. 2. Kui oluliseks sa pead toitumist oma sportlase karjääris? väga oluline oluline
6. Ja 7. klassis, et saada teada muusika tähtsusest noorte elus. Küsimustikus oli 9 küsimust. Neist 7 valikvastustega, osadel valikvastustel oli võimalus lisada ka oma arvamust, 1 vabavastustega ja üks 5 pallilises likerti skaalas küsimus. Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammmiga Excel. Valimi moodustasid 37 õpilast, neist 19 6. Klassist ja 18 7. Klassist, sellest 24 poissi ja 13 tüdrukut.(vt. Joonis 1) Joonis 1. Küsitlusele vastanute arv 5. TULEMUSED JA ANALÜÜS 5.1 Vahendid millega kuulatakse muusikat Peaaegu kõik, ehk 97% vastanud õpilastest kuulab muusikat arvutist. Teisel kohal on telefon, millega kuulab muusikat 84% vastanutest.(vt.joonis 2) Mp3-e ja Raadio kuulamine on tüdrukute seas populaarsem, kuna mp3-e kuulab 53% ja raadiot 46% vastanud tüdrukutest. Vastanud poistest kuulavad mõlemat ainult 38%. Joonis 2. Vahendid mida kasutatakse PJG 6-7
hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad. Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid, kus töötajate hinnangul on firmajuhid palkade tõstmise osas äraootaval seisukohal, kas kulude kokkuhoiu huvides või peljates, et võimaliku uue majanduslanguse puhul satuksid nad raskesse olukorda. 2013. aasta osas on vastajad läbivalt optimistlikumad, kuid on teatav hulk inimesi on minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist. 10 1.7.KOKKUVÕTE.
Küsimustikus oli küsitud ka osalejate haridustaset. Põhiharidusega vastanute keskmine vanus oli 17 eluaastat, mis on ka üsna loogiline, sest alla 18 aastasel ei ole võimalik omada veel keskharidust või sellest kõrgemat haridust. Keskharidust omas kõige enam vastanuid vanuses 19- 24. Bakalaureuse- või magistrikraadi omas 16 küsimusele vastanud inimest. Küsimusele: ,,Kas olete enda arvates tööõigusega seonduvaga hästi kursis?" vastas 47% jah ning 53% ei. Vastanute haridustase jagunes üpris võrdselt kõikide variantide vahel. Järgnes küsimus: ,,Kuhu pöörduksite, kui tunnete, et Teie huve tööl on rikutud?" Vastusevariantideks olid Tööinspektsioon, Tarbijakaitseamet ning Töötukassa. Sellele küsimusele vastas õigesti tervelt 90% vastanutest. 5 inimest pakkus Tarbijakaitseametit ning 1 inimene ka Töötukassat. Sellest võib järeldada, et ollakse kursis kuhu pöörduda. Küsimusele ,,Kui palju on kehtiv töötasu alammäär kuus
Vanus Neiud Noormehed Kokku 15aastased 1 0 1 16aastased 23 25 48 17aastased 16 18 34 18aastased 13 15 28 19aastased 4 4 8 Parema ülevaate saamiseks on vastanute sooline jaotus kujutatud ka alljärgneval sektordiagrammil (vt joonis 1). 14 Joonis 1. Vastanud õpilaste sooline jaotus Vastanute jaotus vanuse kaupa on kujutatud alljärgneval sektordiagrammil (vt joonis 2). Joonis 2. Vastanud õpilaste jaotus vanuse järgi 15 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste olulisus võõrkeelte õppimisele
vaja tarbida ja kui palju, sportija ei ole teadlik oma organismi energiavajadusest ning ei tarbi piisavalt toitaineid. 18 7. Küsitluse kirjeldus Internetis viidi läbi küsitlus, millele vastasid spordiharrastajad. Küsitluse eesmärgiks oli saada tagasiside rajatud uurimisküsimustele ja hüpoteesidele. Esitati 8 küsimust, mis käsitlesid noorsportlaste toitumisharjumusi. Küsitlusele vastas 34 poissi ja 36 tüdrukut (vt. Joonis 1). Vastanute seas olid 14-23-aastased noored. 14-aastaseid oli kolm, 15-aastaseid oli kuus, 16-aastaseid oli üheksa, 17-aastaseid üheksateist, 18- aastaseid kakskümmend üks, 19-aastaseid seitse, 20-aastaseid kaks, 21-aastaseid polnud ühtegi, 22-aastaseid kaks ja 23-aastaseid üks (vt. Joonis 2). Vastanute seas levinumad spordialad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ja jõusaalitrenn. Joonis 1 Vastajate sugu
eemaldamiseks oli see hädavajalik. Kui mõne küsimuse puhul oli vaja võrrelda, kuidas vastasid poisid ja kuidas tüdrukud, siis võeti aritmeetiline keskmine iga klassi vastava soo vastuste protsentidest. See tähendab, et näiteks poiste tulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine 5. klassi, 8. klassi ja 11. klassi poiste vastuste protsentidest. Jällegi, niimoodi ei saa õiget pilti terve kooli poiste arvamusest, kuid klasside erinevatest vastanute hulgast tingitud erinevuste kõrvaldamiseks oli see vajalik. Mõne küsimuse puhul oleks olnud aritmeetilise keskmise kasutamine tulemuste analüüsimiseks halb, sest selle õigsust üldise käitumise vaatlemisel kahjustavad üksikud keskmisest väga palju erinevad vastused. Sellistel puhkudel kasutati vastuste mediaani (arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on vastuste seas ühepalju), mis andis aritmeetilise keskmisega võrreldes objektiivsema tulemuse.
3.2 Suhtlemine juhtidega Suhtlemine juhtidega näitab, kui vabalt tunnevad töötajad end juhtidega suhtlemisel. Küsimused: 1. Kirjeldage kui lihtne/raske on teil omaprobleemiga juhataja poole pöörduda? Küsimuse eesmärk: See küsimus annab küllaltki hea ülevaate alluva-juhi suhetest. Vastuste põhjal saame analüüsida milline õhkkond organisatsioonis valitseb, kui vastutulelikud juhataja on ja kas kardetakse juhataja poole pöörduda oma probleemidega või mitte. Vastused: Vastanute arvates ei ole raske juhi poole pöörduda, piisab vaid emailist või koputusest tema uksele, kuna tegemist on avatud inimesega. Kaks meie intervjueeritavatest ei allu otse juhatajale, aga sellest hoolimata on neil enamasti lihtne tema poole pöörduda, nagu ka oma otsese ülemuse poole. 2. Kirjeldage palun, mil ,määral juhid arvestavad teie arvamusega? Küsimuse eesmärk: Teada saada, kui palju kaasavad juhid otsuste tegemisse ka alluvaid.
alates algteesist kuni lõppjärelduseni • IX Täpsus – mõistete täpne eristamine, arvuline täpsus • X Süsteemsus – töö teoreetiline ja empiiriline osa peavad moodustama ühtse terviku • XI Kriitilisus – autor peab püüdma jääda kriitiliseks nii kasutavate teooriate, esmaste ja teiseste allikate, saadud andmete kui enda seisukohtade suhtes • IX Eetilised küsimused – kokkulepped küsitlusele vastanute, intervjueeritavatega – asutusesiseseks toimimiseks mõeldud info kasutamine. Teadusliku töö struktuur • Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik – Taustinfo – Meetodi tutvustus – Tulemused – Järeldused/ettepanekud – Kokkuvõte – Lisad • Olulised osad ≠ töö sisukord!!! Pealkiri
Nad on ka nooremad kui rahvuslik valim. Nooremate inimeste hulgas, kellel on kõrge toetuse tase jahinduse suhtes, ei näinud Rootsi Statistikaameti poolt tehtud sõnastuse muutus mõju omavat. (Heberlein ja Willebrand 1998) Üldised arvamused, mis näitavad, et avalikkus on jahipidamise vastu, ei ole korrektsed. Kuid see ei tähenda, et rahvas toetab ükskõik millist jahipidamist. Toetus oleneb sellest, keda kütitakse ja miks inimesed jahil käivad. Igas proovis varieerus oluliselt vastanute proportsioon, kes toetasid iga erinevat jahipidamise vormi. Üle 90 % ameeriklastest ja rootslastest toetab sünnipärast jahindust, kuid see toetus kukub, kui jahipidamise eesmärgiks on lihasaamine ja puhkus. Üle 70 % USA rahvastikust toetab jahipidamist lihasaamise ja puhkuse eesmärgil. Samas kui jahipidamise motiiviks on ainult sport ja puhkus, siis see saab palju väiksema toetuse osaliseks. Umbes 40 % USAs ja 1/3 22
esimesed kuus. Vanuse vahemikes 48.-52.eluaastat ja 52+.eluaastat vastajaid ei olnud. Enamik vastanutest olid 18.-22.aastased, moodustades ligikaudu 45% protsenti kogu vastajaskonnast. Nagu diagrammil (vt joonist 2) näha, siis neile järgnesid 23.-27.aastased, moodustades ligikaudu 33%. Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%. Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus. 4. VASTAJATE ELUKOHT Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
