Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. 2) Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandzuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad, mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad ning segametsade kamar-leetmullad. Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad. 3)Hiina on mägine maa: ainult 16% riigi alast asub madalamal kui 500m, 26% 500-1000 m kõrgusel ja 58% kõrgemal kui 1000m. Pinnamoe poolest jaguneb riik kolmeks: Tiibeti kiltmaa
C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe 34 Mis on gramm-evivalent-protsent? A Aniooni (või katiooni) g-ekvivalendi protsent vastavate ioonide B Katiooni g-ekvivalendi protsent anioonide suummast C Aniooni g-ekvivalendi protsent katioonide suummast 35 Kurlovi valem A Murd, mille lugejas on näidaud valdavad anioonid ja nimetajas B Murd, mille lugejas on näidaud valdavad katioonid ja nimetajas C Seos puurkaevu toodangu ja veetaseme alanduse vahel 36 Darcy seadus A R=2s B Q=kFI C v=kFI R =2s kH 37 Hüdrauliline gradient A I= H
kasutamisest; kodumajandusest ja korrastustöödest; oma töö korraldamisest. Erioskused ja teadmised. Tevishoiuteenustest peab tundma mõisteid ja sisu ning osutamise tingimusi. Samuti toitumis- ja ravimiõpetuse aluseid; alternatiivkommunikatsiooni aluseid. Sotsiaalhooldajaid jagatakse nende teadmiste ja oskuste järgi kolmele tasemele: algtase, kesktase ja kõrgtase. Algtasemega töötajad teavad põhimõisteid ja valdavad põhilisi töövõtteid. Kesktasemel töötajad oskavad tõlgendada ja võrrelda mõisteid ja fakte, luua seoseid. Valdavad mitmekesiseid töövõtteid. Kõrgtaseme puhul tehakse analüüse seostatud faktide alusel, prognoositakse, tehakse järeldusi, üldistatakse ja hinnatakse. Vallatakse mitmekesiseid keerukaid töövõtteid. SIKUOMADUSTEST JA VÕIMETEST on sotsiaalhooldajale olulised: positiivne ellusuhtumine sõbralikkus vastutusvõime abivalmisus suhtlemisoskus empaatiavõime
O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem. Valdavad puuliigid on kuusk ja nulg. Tumetaiga Heletaiga Loomastik O Okasmetsa loomastikku võib pidada liigivaeseks, arvestades okasmetsavööndi suurust. O Tüüpilisemad okasmetsade loomad on pruunkaru, ilves, põder, valgejänes, hunt, rebane, orav, kobras, musträhn, käbilind, jne.
maailma nende emakeeles, lugeda välismaised ajalehti/ajakirju, avardada enda silmaringi ja annavad sulle palju muid eeliseid nii sinu personaalses kui professionaalses elus. Üha rohkem ettevõtteid teeb koostööd välismaiste ettevõtetega ning tööandja vajab kohanemisvõimelisi töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes ning mõista teisi kultuure. Olenemata sinu karjäärivalikust, võõrkeelte oskus annab sulle tööturul konkurentide ees selge eelise! Töötajaid, kes valdavad erinevaid võõrkeeli, kutsutakse suurema tõenäosusega välisreisidele ning kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Iga uue võõrkeele õppimine aitab kaasa ka sinu analüütilistele ja tõlgendamisoskustele. Samuti on ka teaduslikult tõestatud, et võõrkeelte õpe aitab kaasa ka matemaatiliste oskuste progressile. Seega, lisaks sellele, et saad selgeks uue võõrkeele, tõuseb ka sinu üleüldine intelligents! Anna
Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr- st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi. Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad
● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe
Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa.
karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Mullad Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad (suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ)
kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkudest: „Kümm okaalminiatuuri lastele“ ja „Mina ka“ . Levilauludest on populaarseimad „Muinas maale“ ja „Metshaldjas“ Preemiad • Eesti NSV muusika aastapreemia (1981) • Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu
Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrgeim koht on dzjarzõnskaja mägi 345m. Maa lõunaosas paikneb soine palesse, kagus dnepri madalik. Põhjaosas vahelduvad soised madalikud järverohkete väikeste kõrgendike ja moreenitasandikega Rahvastik
Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid. Kuigi Sloveenia on endise Jugoslaavia koosseisu rikkaim riik, ei ole selle majandus suunatud suurtele tehastele, vaid rohkem turismile ja spordile, sest et riik asub mägedes ja neid ümbritsev maastik on ka väga eriline. Seega saastab Sloveenia õhku väga vähesel määral. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg-ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena. Lähistroopilised antitsüklonid on üsna püsivad õhumassiga ning kestavad isegi kuni mitme nädalani. Nad levivad üle Kesk-Euroopa lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Kui
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele.
Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Kui Maa tiirlemine ümber päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomiliste aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus
q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.
Helena Blavatsky teosoofiast. Olles vaimustatud ruunidest, Guido von List lõi armaanlaste futharki. Guido von List (1848 1919) Guido von List sündis rikkas keskklassi peres. Noorena huvitus ta loodusest ja hiljem hakkas uurima germaani paganate kultuuri. Armanismi põhiseisukohad Listi arvates: on aarialased ainus kultuuri loov rass. on aaria rass loodud maailma valitsema. valdavad aarialased ürgkeelt, millest arenesid kõik teised keeled. lõid aarialased ürgsümboolika ja kirja. Ruuniesoteerika oli Listi õpetuse tuum. Armanismi religioosne pool Listi ariosoofiline maailmapilt keerles jumal Wuotani ümber. Tema arvates oli germaani hõimude algne usund päikesekummardamine. List uskus, et Vana Testament on valeõpetus, mis on varjanud lääne tsivilisatsiooni eest rikkalikumat aaria hinduismi. Armaanlaste Ordu
kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles ja end nii kiiremini arendada. 65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku, sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal pool mujal.
4 mandri lähedal olevad saared ,,kasvavad" maismaaga kokku ja tekib poolsaar. 9.3. Läänemere mõju Eesti kliimale 1 Mis on kliima? Paljude aastate keskmised ilmad moodustavad kliima 2 Nimeta tähtsamad tegurid, millest sõltub Päikesekiirguse hulk, valdavad õhumassid, kliima? (5) valitsevad tuuled, pinnamood, asend mere suhtes 3 Mis on õhumass? Ühesuguse omadustega õhu hulgad 4 Kuidas saab õhumasse liigitada? (2) Mandriline ja mereline 5 Kuidas tekib mereline õhumass ja millise Mere kohal tekib niiske õhumass. ilma ta endaga kaasa toob suvel? Talvel? 6 Kuidas tekib mandriline õhumass ja millise
nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised? Rohtlates on valdavad suure huumuse sisalduse ja tüseda huumushorisondiga mustmullad, mis on kujunenud koos rohukamaraga.Nad on erilised oma hea mulla ja huumusesisalduse pärast. 5) Võrdle inimtegevust rohtlates ja metsvööndites. Metsa vööndis on pölisrahvad kes kasvatavad pötru ja toituvad peamiselt mereloomadest ja kaladest. Rohtlates tehakse palju pöllutööd toitutakse nisust, maisist, koduloomatest peetakse kõige rohkem veiseid. 6) millised keskkonnaohud kaasnevad rohtlate kultuuristamisega.
oktoobril Tartus teenistujate Elfriide ja Alfred Marani perekonnas teise lapsena Kuna vanemad lahutasid, jäi laste kasvatamine ema kanda Pidid väga tihti elukohta vahetama Koolid 1941.a sügisel astus Tallinna 8. Algkooli esimesse klassi Tallinna 10. Keskkool 3. klass Algkooli kõrvalt käis ka Pioneeride Palee kunstiringis Keskooli kõrvalt tekkis huvi hoopis spordi vastu ja kunstiring jäi kõrvale 1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seinalehele ja klassi ajalehele Kunstitoodete kombinaadi
Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja oranzi värvi. Luulekogust jätab ta minu jaoks hea mulje, sest isegi mina, laisk lugeja, viitsisin selle läbi lugeda. Tekitas minus sünge meeleolu, kuna luuletused olid väga tõsised ja samas ka kurvameelsed. Luuletuste lugemine ei olnud minu jaoks raske, kuna mõistsin neid hästi ja sain sisust aru. Luuletuse valdavad teemad on haigustest. Luuletused on kõik salmide kaupa. Luuletuse vormid olid (abab ja aabb) Ta kasutas oma luules sonetti ja ballaade. Luuletaja keelekasutus oli nagu ikka, natuke vanamoeline, kuid samas arusaadav. Üllatavat ei olnud midagi Tiit Laur Randlaine Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium 10.klass 2014
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile
Geograafia Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks.
Tänapäeva ühiskonnas on edukas väid see, kes valdab võõrkeeli. Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Ma olen nõus väitega , et edukas inimene peab mitmeid võõrkeeli teadma. Arvan, et võõrkeelte oskus annab võimaluse edukas olla ning elus oma teed leida. Inimesed, kes valdavad mitmeid keeli, võivad mitmesugustel erialadel töötada: tõlgina, õpetajana, giidina, kirjanikuna või lihtsalt sekretärina. Nendel on võimalus töötada nii oma riigis kui ka välismaal, sest koos keeleõppega õpivad nad ka teiste riikide kuulturi ja traditsioone. Minu meelest ei saa tänapäevane edukas inimene ilma võõrkeeleoskuseta elada. Kõik mõjukad inimesed näiteks poliitikud või rikkamad ärimehed suhtlevad tavaliselt kolmes-neljas keeles
temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme kontin. huga, kandub meie alale lnevooluga, phjustab talvel sula, suvel vihmased ja tuulised ilmad. TROOPILINE KONTINENTAALNE HK- palav ja rmiselt kuiv, kujuneb troopiliste krbete (Sahara) kohal, valdavad laskuvad huvoolud ei lase pilvedel tekkida, pilvitu taevas, tagajrjeks hutemperatuuri suur pevane kikumine (Eestisse peaaegu ei jua, valitsev Vahemere res) TROOPILINE MERELINE HK- soe ja niiske, kujuneb vlja ookeanide kohalkrgrhuvndis ja passaattuulte vndis, selles piirkonnas valitsevad laskuvad huvoolud, pilvi ei teki ja sademeid pole, palju sajab mgedes tuulepealsetel nlvadel ja rannikualal (Eestis erandjuhul suvisel ajal L- Euroopast)
2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20. Inimene kahjustab Lnemere keskkonda laevaliiklusega ja naftareostusega. 21
Tunneme ära mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku pampataimestikku on alles väga vähe, ei ole selle kaitseks loodud veel ühtegi kaitseala. Sisemaale jäävad pampa kesk ja lääneosa on oluliselt kuivemad. Andide mäestik peab kinni enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. Valdavad edelatuuled (Pampiana) on jahedad ja kuivad. Siinsed ulatuslikud kuivad rohumaad ja poolkõrbed on karjamaadena kasutusel suhteliselt lühikest aega: ulatuslikum karjakasvatus algas siin alles 120150 aastat tagasi. Liha ja piimaveised ning lambad asendavad peaaegu täielikult kunagisi looduslikke kariloomi, kaamelite sugulasi guanakosid. Argentina on tänapäeval maailmas viies loomalihatootja; riigi tapamajades tapetakse aastas ligi 13 miljonit veist. Õige argentiinlase
Pindala: 357 111 km2 Rahvaarv: 80 327 900 Riigikeel: saksa Rahaühik: euro Suuremad linnad: Berliin u. 3,5mln elanikku, Hamburg u. 1,8mln elanikku, München u. 1,4mln elanikku. Asustustihedus: 229 in/km2 SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Usundid: protestantism, katoliku usk Kliima Saksamaal on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest
Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis,
raamat. Raamat ühest ajastust ja noortest selle keskel. Sellest, kuidas üks põlvkond ennast surnuks joob. Selle kõige juures muidugi kõvasti lõbutsedes. Lõpp oli eriti morbiidne. Mulle tundub, et Raual on selle raamatuga mingi isiklik võlg tasuda, ja mida lõpu poole, seda paremini on seda tunda. · Raud suudab kirjeldada erinevaid olukordasid väga täpselt ja kohati ka võikalt. Raamatut lugedes saab naerda, pettuda kui ka hämmastuda. Jutud, mis raamatut valdavad on kohati üsnagi sünged, kuid väga tõesed ja reaalsed. Oma arvamus. · Raua äsja ilmunud raamat oli vägagi loetav, esimesed read, laused äratasid nii minus kui ka teistes lugejates kindlasti tähelepanu. Raamat on kirja pandud noortepäraselt, ning kindlasti on tänu sellele palju rohkem huvi tekkinud selle raamatu vastu. Raamatu parim tsitaat : "Surm oli oma pesemata munni mulle kurku surunud, mitte vastupidi."
kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916). Tema kujundikirkust taotlevas luules korduvateks motiivideks on luiged, kentaurid, tähed. Darío luulet ja proosat koondav esikkogu „Azúl“ („Sinine“) ilmus aastal 1888. Hispaaniakeelse sümbolismi esindajaks on ka Juan Ramón Jiménez (1881 – 1958). Saksa sümbolismi peaesindajateks võib pidada luuletajaid Stefan George’t (1868 – 1933) ja Rainer Maria Rilke’t (1875 – 1926). Eesti kirjanduses valdavad sümbolismi mõjud „Noor- Eesti“, „Siuru“ ja „Arbujate“ luuleliikumistes.
harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon. Külmailmaga tõmmati peale himaation,söögi puu- ja köögivilju,kala oli võli,tähtsamaks oli küüslauk. Liha söödi valdavalt usu pidustustel. Aristokraadid tegelesid poliitika ja spordiga ning pidusöökidega ehk sümpoosionitega.
Töötajad töötavad ühise visiooni ja eesmärgi nimel, et pakkuda klientidele parimat ostuvalikut ning keskkonda. Organisatsioon on orienteeritud toetusele, mis kuulub samuti Harrisoni ideoloogiale. Töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Seda oli väga hästi näha sellest, et töötajaid peetakse meeles sünnipäevadel, samuti jõuludel ja muudel traditsioonilistel ühisüritustel kus neid tunnustatakse. Samuti on töötajad väga abivalmid kõigiga. Töötajate vahel valdavad tugevad omavahelised suhte mis siis väljendus minu arvates sellest, et töötajad ei rääkinud ainult tööasjadest. Valitses sõbralik meeleolu, kus räägiti erinevatel teemadel ning naljatati. Samuti näitab see head omavahelist läbisaamist töötajate vahel kui endised töötajad külastavad kauplust. Organisatsioonikultuur on väga positiivne kuna annab liikmetele identiteeditunde, soodustab kollektiivset panust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust ning aitab organisatsiooni
Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat
osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimeste tegevus :
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur
Abort. Kas valikuvõimalus või kuritegu. Kas teha aborti või mitte, peaks olema iga naise enda valik. On erinevaid põhjuseid, miks katkestatakse rasedus, kas siis tervisega seotud põhjustel või on need mingid isiklikud põhjused. Paljude arvates on tegu kuriteoga, aga kas see on ikka kuritegu kui naiste olukord ei jäta neile muud võimalust, kui teha aborti. Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse “midagi” ja sellega on nende probleem lahendatud.Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende kehas on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. Alati ei õnnestu soovimatu raseduse vältimine ja kõik ei lähe nii, nagu unistatud. Rasedus võib olla soovitud, kuid mitte sel eluperioodil ning näiteks elu keerdkäigud, haigestumine või isikliku elu mured võivad sundida lap...
kandmas toitu ja teenrid korjamas laudadelt nõusid. Aupaiste ümbritseb kõiki jüngreid välja arvatud Juudast, kes põlvitab laua kaugel otsas. Kõige eredam aureol ümbritseb siiski Kristust ennast. Võrreldes Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo da Vinci omaga samal teemal, tuleb selgelt välja, kuidas kunsti stiilid arenesid renessanssi jooksul. Kui da Vinci vaimustav jüngrite emotsioonide kirjeldamisega, lummab meid Tintoretto maali juures tema efektne värvikasutus. Maalid valdavad küll ühist teemat, kuid on täiesti erinevad. Marje Nurmetu
Kõne ja suhtlemise areng Psühholoogide arvates läheb osadel lastel koolis algusest peale paremini kui teistel seetõttu, kuivõrd nad valdavad keelt, mida räägitakse koolis. Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt (Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega. Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus
Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad
puuduvad taandread, mille puudumise tõttu tekib kohati raskusi ühelt teemalt järsku teisele süveneda. Töös arutleti põhimõtteliselt Eesti häid ja halbu külgi, et head küljed on eestlaste haridustase, sportlasi on meil häid, ilus loodus ja sõbralikud inimesed. Halbadeks külgedeks nimetati liigset alkoholi ja suitsutarbimist ning mõnuainetest põhinevaid õnnetusi ja tervisekahjustusi. Aga ma kipun arvama, et see palju inimesi Eestis elab ja mis keelt eestlased enamjaolt valdavad ning kliima ei kujunda nii palju Eestit kui näiteks inimeste teod, saavutused jms. Referaadis pole räägitud ajaloost, kultuurist, eestlaste kommetest läbi aegade. Need kolm moodustavad ka väga suure osa Eestist, tänu sellele on kujundatud ning kujundame Eestit väga palju meie endi näoks. Ajalugu, kultuur ning kombed on need, mis jäävad meile elulõpuni ainult, mis muutub on aeg ja inimesed. Samuti võib ka öelda, et aeg võib Eestit kujundada kas paremaks või halvemaks.
Karakumi kõrb Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi
ORGANISATSIOONIKULTUURI ANALÜÜS Organisatsioonikultuuri analüüsiks valisin oma esimese aasta praktikakoha, milleks oli Põlva Ühisgümnaasium. Visioon Põlva Ühisgümnaasium on kaasaegne turvaline ja hooliv kool, kus au sees on haritus ning õpilased ja õpetajad tunnevad rõõmu arenemisest ja eneseteostusest. Missioon Põlva Ühisgümnaasiumi missiooniks on koostöös õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja koolipidajaga kujundada õpilastest maailmale avatud isiksused, kes tahavad seada oma elus eesmärke ja suudavad neid saavutada. Moto Scientia potentia est Teadmises on jõud (Francis Bacon). Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- klassiruumid koolimajas on ilusad(euroremondiga), sekretäriruum kus töötasid kaks inimest oli liiga väike. O...
Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja on öise eluviisiga.
kaladele(haug,latikas) Sealsetes jõgedes on kindlaks tehtud 19 kalaliiki neist 2 on haruldased Elutsevad seal ka saarmad ja koprad Luhaniidud koos lammipajustikega hõlmavad peaaegu kümnendiku kaitseala pindalast Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil Euroopas on sellised lammimaastikud väga haruldased AlamPedja luhtadel Baltimaade parimad rohunepi paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami.
Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev Kaitsevägi, siis pole Venemaal võimalustki Eestit jälle okupeerida. Küllalt tugevalt on arenenud sõjatehnika ning nüüd käivad peamised sõjad Aatom- ja tuumapommidega ning venelastel on päris tohutult neid, siis miks mitte lasta Eesti nende relvadega pilbasteks? Venelased ei saa seda selle pärast teha, et selles loodusvööndis kus me oleme on valdavad lääne tuuled ning suurem osa radioaktiivsusest hõljuks venemaale tagasi. Eesti vabariigi loomine tähendab tugevalt mulle mu sõpru ning perekonda. Eestis on kindlasti parem elada, sest me kõik oleme kuulnud mis toimub venemaal. Presidenti valitakse nii, et on küll kaks kandideerijat kuid valimis lipikul on ainult ühe kandideerija nimi. Iga nurgapeal võid sa kuuli saada ning sind pannakse tähele alles siis kui su raibe hakkab seal haisema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
