august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi. Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2007 saka Kettaheide Hõbe 2005 Helsingi Kettaheide Hõbe 2011 Daegu Kettaheide Pronks 2009 Berliin Kettaheide Heiki Nabi Heiki Nabi Heiki Nabi (sündinud 6. juunil 1985) on Eesti maadleja ja on pärit Hiiumaalt Hilleste külast. 26
Kibuts on kollektiivasum, mille liikmed omavad kollektiivselt tootmisvahendeid ja jagavad võrdselt töö tulemusi, kasvatavad ühiselt lapsi ja ka söövad ühiselt. Kolhoos oleks küll oma ideena võinud vastata kommuuni ideele, kuid Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kontekstis oli see orjandusliku majanduskorralduse erivorm. 10 ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL Majandusteadlane Paul Tammert usub, et riigi ja ühiskonna jätkusuutlik areng eeldab mitmekülgset ettevõtluskeskkonda, milles on olemas erinevad ettevõtlusvormid ning tagatud neile võrdsed konkurentsivõimalused, ühtegi neist ei tohiks eelistada või diskrimineerida. Äriühingud on vajalikud ühiskonna edasiviimiseks, kerkivate probleemide lahendamiseks ning neil lasub ka põhiraskus eksporditoodangu tootmisel. Viimane on taas vajalik, et riik saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei saa, ei
Kasutatav õppekirjandus Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 /õppematerjal Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003 Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Tšmõr, V. Maalritööde materjalid. Tallinn: Valgus 1985 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005
Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingus Estonian Business Schoolis. Lisaks elukohale Tallinnas on tal ka elupaik Vigala vallas Tiduvere külas. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit, mida teeb ta alates 9. jaanuarist 2007, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51. Tema praeguse isikliku rekordi, mis on samuti Eesti rekord püstitas Gerd Kanter 4. septembril 2006 Helsingborgis. Teda on tunnustatud Aasta meessportlase tiitliga aastal 2007 ja 2008. Gerdile anti üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk 8. detsembril 2008. Ta on valitud 2010 Aprillis Euroopa kuu
1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo 2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66 Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ. ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises. Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Sveitsis Lausanne'is. ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14-
Ta on näidanud väga häid kohti ka Olümpialmängudel ning maailmameistrivõistlustel.Olümpiamängudel koguni kaks medalit: 2008. aastal tuli ta olümpiavõitjaks Pekingis toimunud Olümpiamängudel ning 2012. aastal Londonis lõpetas pronksmedaliga.Gerd on toonud Eestile suurt au ja uhkust ja ta on eeskujuks tulevastele kergejõustiklastele. Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006.aastal Uno Ojand. Aastatel 2006 kuni 2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. (Wikipedia 2013) Kettaheite kõrval on meil teinegi kõva saavutus kahekordne pronksmedali omanik Jüri Tamm vasaraheites Olümpiamängudel 1980.aastal Moskvas ja 1988.aastal Seoulis.Eesti rekordiks on 84.40m, mille ta heitis 9.septembril 1984.aastal Banska Bystricas.Sündinud 1957. aastal, lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
Kommi ja üldse magusat sööb ta väga vähe. Korralikult tarbib ta ka vett. Ilma veeta ta trenni ei tee. Ta võitis oma esimese tiitlivõistluste medali- hõbeda 2005 aasta Helsingi MM- il. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EM- il 2006 aastal, kuld Osaka MM- il 2007 aastal ja kõige tähtsam, olümpiakuld, Pekingis 2008 aastal. Kettaheitja ei tohi olla nõrk ja väike mees. Tema esimene treener oli Ando Pelginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid talle kettaheite alghariduse. Ta oli järjepidev. Tee vähe korraga, aga tee.
mantlist ja saabastest aitab mind kiirete otsuste vastuvõtmisel. Näiteks tuleb see ju kasuks tee ületamisel kas jõuad enne autot või mitte. Samuti tegin järelduse, et minu maailm koosneb vaid õigest ja valest, kuigi õige on väga suhteline. 12 Kasutatud kirjandus 1. Valge http://et.wikipedia.org/wiki/Valge 2. White http://en.wikipedia.org/wiki/White 3. Tammert, M. Detsembri värv VALGE. Pere ja kodu, 1998, nr 12, lk 74. 4. Niiberg, T. Värvide mõju inimese psüühikale. Targu Talita, 2002, nr 40, lk 5. Kõik pildid http://pro.corbis.com/ 13 Lisad Joonis Valge tuvi on rahu ja Püha Vaimu sümbol. 14
15 km Salt Lake Murdmaasuus 2002 Jaak Mae klassikatehn City atamine ikas Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo Aleksander 2004 Ateena Kergejõustik Kettaheide 66.66 Tammert 68.03 2012 London Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide Kasutatud allikad · Wikipedia · Wikipedia (inglise keelne)
Tiidemann. XVIII taliolümpiamängud, Nagano 1998 22 eesti sportlast võistles medalite eest, medaleid ei tulnud. Tublilt esindasid meie vabariiki Jaak Mae ja Andrus Veerpalu. XXVII suveolümpiamängud, Sydney 2000 Taas võisime rõõmu tunda meie medalivõitjate üle. Tublid olid ka ühesüstal võistelnud Hain Helde. Andrus Värnik saavutas Sydney olümpiamängude odaviskevõistlusel viieteistkümnenda koha. Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit said meeskondlikul epeel 9. koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 2002 Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tulid koju medaliga, Kristina ja Katrin Smigunid medalit ei saanud, kuid esikümnesse jõudsid murdmaasuusatamises mõlemad XXVIII suveolümpiamängud, Ateena 2004 Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga
programmis olümpia kunstikonkursid. 1.3 Londoni OM 2012 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19 2
Nüüd, peale selle töö tegemist tean, millist kodu ma endale tulevikus tahan ja miks olen ma just oranzis ruumis näljasem, kui näiteks sinises. Olen üsna kindel, et tulevikus võtan siinseid nõuandeid kuulda ja sisustan oma elu ja ennast ümbritseva just sellistes toonides, nagu mulle kasulik ja meelepärane on. 17 KASUTATUD ALLIKAD 1. Ryberg, K. (1995). Elavad värvid. Sinisukk & Co. 2. Tammert, M. (2007). Kodu & Aed., 36 3. http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/varvusopetus/vrv_kui_smbol.html 4. http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/varvusopetus/vrvi_miste.html 5. http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/varvusopetus/vrvi_mju.html 6. http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/varvusopetus/vrvi_omadused.html 7. http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/varvusopetus/vrvipshholoogia.html 8. http://www.otto.ee/488987 9. http://www.varvimaailm.ee/default.asp?ID=1339 10
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana.
(Gerd Kanter, 2012) Joonis 11. Gerd Kante (zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/Olympics+Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka nter) 4.4.1. Treenerid Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. (Raul Rebane, 2010)20 4.4.2. Sportlikud saavutused Gerd Kanter on ühekordne olümpiavõitja. Oma olümpiakulla võitis ta 2008 Pekingis.
EESTLANE Viljar Loor kuld(võrkpall) 1984 LA, USA 1988 Soul, Lõuna- EESTLANE Erika Salumäe kuld (trekisprint) Korea 1992 Barcelona, Erika Salumäe(EESTI) kuld (trekisprint) Hisp. 1996 Atlanta, USA 2000 Sydney, Ian Thorpe (Aus) 3kulda, 2hõbedat (ujumine) Austraalia Dara Torres (USA) 2kulda, 3pronksi (ujumine) Erki Nool (EESTI) kuld (kümnevõistlus) 2004 Ateena, Aleksander Tammert (EESTI) pronks (kettaheide) Kreeka 2008 Peking, Hiina Gerd kanter (EESTI) kuld (kettaheide) 2012 London, SB Gerd kanter (EESTI) pronks(kettaheide) KAASAEGSED TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1924 Chamonix, Thorleif Haug (Norra) 3kulda (18km, 50km ja Pran. suusakahevõistlus) 1928 Sankt Moritz, Sveits 1932 Lake Placid, John Shea ja Irving Jaffee (USA) 2 kulda(kiirusiutamine) USA
vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle maailma tunnustatud sporditeadlane heidete biomehaanika alal. Pärastsõjajärgsetel aastatel jõudsid Eesti meistrivõistlustel medaliteni Erich Luhamaa 400 meetri jooksus, Endel Lukas vasaraheites ja Juta Peetermann odaviskes. 1950. aastal läks Tapa Rakvere rajooni koosseisu kuid ühendati taas Järvamaaga 1962. aastal. Selle aja tuntumatest tegijatest tuleb nimetada Aleksander Tammert seeniori. Ta tõusis esile väljapaistva noorkergejõustiklasena, püstitas kuulitõukes Nõukogude Liidu noorte ja juunioride rekordeid ning võitis esikoha 1966. aastal Euroopa juunioride mängudel. Pikka aega oli ,,Vana Sass", nagu teda nüüd kutsutakse, Eesti parimaid kuulitõukajaid ja arvestatav tegija ka NSV Liidus. Alates 1964. aastast, mil Tapa taas Rakvere rajooniga ühendati, tapalaste tulemused Järvamaa edetabeleis enam ei kajastu. LEHTSE
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus ..........................
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
