Villem Ridala. "Toomas ja Mai" Sisukokkuvõte Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis,
1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13.Taavi minek Piiibu Eedi tallu 14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtmõte: Mida pidid inimesed läbi elama II MS ajal. Koosta tegelassuhete kaart. Kirjuta tegelaste nimed. Ühenda need omavahel nooltega. Nooltele kirjuta nende omavahelised suhted. KESKNE TEGELANE : TAAVI RAUDOJA Eedi-Taavi kaaslane Lembit-Taavi poeg Värdi-oli olnud Taavi kaaslane , oli nüüd Hiie talus
,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli järgmisel hommikul Tallinnasse Selma juurde, kuhu jäi peatuma ja ütles talle, et venelased lasksid Selma isa maha. Taavi leidis sõbra kokk Lompuse, kellel oli paadis üks koht vaba, kuid ta otsustas, et läheb ainult siis, kui paadis ka kaaslaste jaoks ruumi leidub, talle tehti aga
.................................................................6 Minu hinnang...............................................................................................7 KOKKUVÕTE TEOSEST Tegevus toimub aastatel 1870-1890, Eestimaa külas nimega Vargamäe ja külakõrtsis. Seal külas on kaks talu Oru ja Mäe. Mõlema talu peremehed võistlevad omavahel selles, et missugune talu igas mõttes parem on. Vastabiellunud noored Andres paas ja tema naine Krõõt kolivad Vargamäele Mäe tallu. Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata
Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust. Pärast kadrijooksu koguneti kadriema või-isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi, kus lauldi, tantsiti, mängiti hilisööni, aga pidu võis kesta ka mitu päeva. Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid. Kadripäeva loeti juba talve alguseks. Sel päeval sai härmatise ja taevatähtede järgi tulevaks aastaks ilma ennustada.
MEHED EI NUTA Film "Mehed ei nuta" on valminud 1968.aastal Eesti Telefilmi poolt. Film on tund ja 20 minutit pikk ning on žanrilt komöödia. Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn,...
Teosed lihtsad, humoorikad, sügava sisuga. Teos ,,Suvitajad" Tegevus toimub Nõukogude aja Eestis Tegevuse toimumispaigaks on Muhumaa talu Raamat on võrokeelne Selle teose järgi on valminud ka film ,,Siin me oleme" (esilinastus 01. 01. 1979) Tegelased Ärni talu peremees Kohviveski pirtsakas linnaproua John linnaproua abikaasa Ärni naine Talu pere lapsed Lühiülevaade teose sisust Muhumaa tallu saabub kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kaunis Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Filmi ja raamatu võrdlus Film ja raamat pole üks ühele samad. Filmis on palju
Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: ...
ebaõnne. Nii juhtuski, et kaks aastat hiljem suri Mari, Peetri armastatud naine. Vaene meeshing ei leidnud endale asu ei maal ega merel, uidates päevi sihitult ringi. Lõpuks jõudis ta otsusele tuuletarga käest küsida, mis õnnetutega peale hakata? Läinudki ta siis Koeru tuuletarga Tõnise juurde, kes kaks küla eemal elas. Teekond oli vaevaline: müristas ja lõi piksenooli, uputades vihmaga kõik madalad jõekaldad vee alla. Jõudnud tarkuri tallu, küsis Peeter: "Ütle, kulla tark, kes oskab tuuligi kuulatama panna, mis ma oma poegadega peale hakkan. Mu kadunud naine ei jätnud mulle muud mälestust kui need kaks poisikest, kes praegu saunaeide juures ulualust leiavad. Räägi ometigi, Tõnis, ära vaiki! Kas sa ei näe, et ma juba mitmndat ööd magamatta!" Tuuletark vangutas mõtlikult pead. "Mis siin ikka öelda, Peeter. Kehv lugu sinu elus, ent ma ei näe siin poiste süüd olevat." "Kuidas siis nii
rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest. Kubjas tuli sinna järgi. Sulased viskasid ta välja. Vahepeal oli Oodo lossihärraks saanud. Nii algaski vaen. Läks võitluseks uue salgaga. Poolsurnud Tambeti kolm sulast oli saanu surma. Jaanus põgenes aita. See pandi põlema, Jaanus põgenes salakäigu pidi
( kuid Nipernaadi läks ennem minema, lubades küll ta kaasa võtta) Anne- Mari - (Maarjamäe soo juures, oli ka see kõrtsmik Küüp) ja ta mees Juirus- vanglas oli Maarja Mets- Nipernaadi andis õnnistuse Toomas Parviga abiellumises. Kadri Parvi- Oli körstrit vaja ja ajati segamini Nipernaadi temaga. Nipernaadi pidas kõne Kadri auks. Kati- Peres oli palju lapsi, kuid Nipernaadi võttis ta endaga kaasa. ( lubas viia oma koju , kuid läks hoopis kellegi teise tallu ning esitles end kunagise sugulasena. Katile öeldes, et talu kuulub talle. 7. On küll. Ta ju meelitas kõiki naisi ning hiljem jättis nood maha ning läks salaja minema.( vandudes neile armastust). Võib ette kujutada, mida need naised hiljem tunda võisid. Oodates koidikul , kuid kedagi ei tule. 8. Tegi halba, kuid arvas, et ei tee. Õhkas Maarja sooa mingi kivist seina, arvas, et saab selle vee kuivendatud aga ujutas maad üle. Krootuse talus aitas poistel :
Esimene oli Niida, kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tüdruku isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus keeluks oli see, et mees neiu juures käis ning nad vahele jäid. Järgmiseks naiseks oli Liida, üks ära hellitatud naisterahvas, kellega Hannes kohtus ühel peol. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuks mehe isa haigestumine nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tema eest hoolitsema, kuid Liida ei suutnud temaga seal üle paari päeva olla ning läks tagasi Tondioja tallu. Hiljem ei tahtnud ka Hannes sinna põldude ja metsade keskele tagasi ning läks tagasi kodukohta. Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, kellest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda
Kui Villust oleks saanud Kõrboja peremees . Kui Katku Villust oleks saanud Kõrboja peremees oleks võinud minu arvates paljusid asju juhtuda ning tema peremehe põli erinevalt lõppeda. Mina kirjeldan aga ühte versiooni, mis on minule kõige südamelähedasem. Nagu teosest sai teada oli Villu üsna vigane, kuid Anna armastas teda nii väga, et tahtis teda siiski Kõrboja peremeheks. Oletame, et Villu poleks ennast ära tapnud ning võtnud Anna kutse vastu. Kuna siiski Villu oli hea hingega, arvan ma, et ta oleks võtnud Eevi ka Kõrboja tallu elama, et olla ligidal oma pojale. Kuna Villul oli ka palju ideid oleks ta need täide viinud ning teinud talu palju ilusamaks ning elamiskõlblikumaks. Villu oleks rüganud palju tööd teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik. Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas i...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel.
laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Mees elas oma valesse nii sisse, et ta pidas seda tõeks. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Toomas Nipernaadi oli ka suur unistaja ja elu nautija
9. Mida ütles noor Andres vanale, kui ta kroonu läks? Noor andres ütles vanale Andresele, et ei tea kas ta tahabki seda talu omale, sest seal ei ole armastust, ainult töö. 10. Kuidas suri Juss ja mida ta enne seda tegi? Juss poos ennast üles. Enne seda üritas Juss armukadedusest Andrest tappa, aga ebaõnnestus. 11. Kuidas suhtusid haridusse Andres, Pearu ja Hundipalu Tiit? Andres, Pearu ja Hundipalu Tiit arvasid, et kool teeb lapsest “hobusevarga” ja, et peale kooli lapsed enam tallu tagasi ei pöördugi. 12. Miks võib öelda, et Vargamäe kujundas inimeste saatusi? Too näiteid, arutle. Kui uskuda saatusesse, siis seda muuta ei saagi, siis on kõik juba niikuinii ette määratud.
Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist. Andres ei soovinud uut perenaist otsidagi, vaid tahtis enda tallu perenaiseks head ja rõõmsameelset teenijatüdruk Marit. Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga
palju rahvast, millega kaasneb ka palju lärmi ja sagimist. Turuplatsi servas asub suur rist. See tähendab, et jumal jälgib meid koguaeg. Seal asub ka häbipost neile, kes on seadust rikkunud või kurja teinud. Vahest peetakse turuplatsil ka pidusid. Pidudel esinevad rändmuusikud ja veiderdajad. Mõnikord ostetakse kartulit vähem, mõnikord rohkem. Tavaliselt läheb mul kartuli müügiga hästi. Pärast pikka väsitavat päeva turul, saan viimaks oma hobusega tallu tagasi ratsutada. Lisete Õispuu 7.B Mwoa :D
Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas). jalgsi 15 km vahepeatus Välja talus kus saab juba telgid püsti panna ja edasi matkata sealses metsas (sihtmärk Padaküla järv). Suur võimalus kohata metsloomi või näha kobraste tööpõldu. Ööbimiseks tuleme tagasi Välja tallu. Vaatamisväärsused: Liigvalla mõis ja park. Mõis on kaua aega olnud hoolduseta kuid sellegipoolest väärt külastamist. Ao järv ja Ao paisjärv, Padaküla järv. II päev : Alguspunkt Välja talu. jalgsi 15 km Varangu allikajärveni. Sealt bussiga tagasi Rakke. Tagasisõit Rakkest Tallinna kell 20.51 Vaatamisväärsused: Väga ilus Varangu allikajäv. Varustus ·Jalanõud. Sobivad tossud ja kerged matkasaapad
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud.
Kuid vahest sooviksid minuga koos baari tulla? Minu kulul muidugi.’’ ‘’Paarile joogile küll ära ei ütleks.Saaks veid juttu ka sinuga ajada.’’ Käisimegi baaris vestlemas. Rääkisin talle oma lukskorterist Kasamäel ja tema oma vanemate pärandatud kurgikasvanduse talust Läti piiril. Tuli välja, et Tiia teenibki elatist puhtalt vaid kurkide müümisega. Ise on ta 20-aastane ja elab üksi. Peale lähemat tutvumist ktsus ta mind oma tallu külla. Näitas mulle oma kodu. Sõime õhtust ning veetsime isegi ka koos öö. Tundsin end üle pika aja taas noorena. Mõtlesin: ‘’Kas tema ongi, see keda ma otsinud olen?’’ See mis juhtus hommikul tõukas selle küsimuse hoobilt pikali. ‘’Oeh, Konrad,’’ alustas ta. ‘’Sa ei rääkinud mulle kunagi, kuidas sa rikkaks said.’’ ‘’Teadsin, et kord see küsimus su suust tuleb. Seda saladust olen ma vähesestele rääkinud. Omal ajal olin ma Hollandis narkokullar
Raamat räägib Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kuid hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Rabaraud ei hakka talle silma heitma. Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre
lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja.
ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised
Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt. Tiinat süüdistati Kiveste Kaarli varsa äraviimises.Ta oli vihane Mari ja külarahva peale, kes teda tõenditeta süüdistasid. Sel meeleheite hetkel tunnistas Tiina, et on hunt. Mõeldes selle all seda , et hundid elavad karjas ega murra üksteist maha nagu inimesed. Tiina elas viis aastat metsas
septembril 1894) Pihkvamaal Duhnova vallas Lihhova külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perenimi - Kuperjanov - tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana- Kuuste Rebase mõisamaade naabrusse Lalli tallu, mille põllu- ja karjamaad asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918
Suve laager Elas kord Laura. Ta elas koos ema, isa ja õe Paulaga. Ühel hommiku poolikul hüüdis ema. „ Laura saa lähed laagrise koos oma õega “. Laura läks teisele korrusele . Paula küsis mis juhtus ? „Ema saatis meid suvelaagrise.“ Ütles Laura. „Hakkame siis pakkima .“ Ütles Paula . Tüdrukud hakkasid pakkima . Kell hakkas saama neli . Tüdrukud koos emaga läksid autosse .Nad olid nüüd jõudnud Kivi tallu .Tuli vastu Pille . „Tere .“Ütles Pille . „ Tere.“ Hüüdsid Laura ja Pala . Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde . Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle
Raamat "Kõrboja Peremees" räägib vaprusest ning aust. See räägib ohverdustest, mida me teiste nimel teeme. Villu on kahekümne üheksa aastane mees, kes on kogenud oma väheste eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju, Katku tallu, tagasi tuli, oli miski temas muutunud. Ta oli vangis olles õppinud tööd tegema. Mitte ainult suuri mõtteid mõtlema, vaid tõsiselt tegutsema. Villu võttis Katku talus endale uue eesmärgi. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks paugutada ning sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidutanud.
uppus Peetri ja Leena poeg Villem. Õnneks pääsesid Läti rannikule ülejäänud mehed- Kustas, Lui ning Tursa Simmu. Kustas ning Simmu said peagi koju, kuid Lui sai tugevasti külmetada ning jäi veel Läti haiglasse ravile. Lui jõuab küll lõpuks koju, kuid ta tervis oli rikutud, tema hing ei pidanud vastu ning peagi ta suri. Kogu pere oli väga suures kurbuses, Tooni aga oli nüüd lesk. Kustas aga on läinud Võrke tallu elama ning abistab seda pere. Vahepeal on mehed ette võtnud uue hülgepüügi retke. Kuid seegi retk mõõdus kiiresti ning halvasti. Jää surus paadi kokku ning Kustas vigastas oma kätt. Selle tagajärjel pandi ta haiglasse, kus ta oli mitu kuud. Suveks sai Kustas haiglast minema ning oli varsti koduste seas. Peagi suri ära Kustase isa Jüri. Jüri oli Kustase saabumisest peale plaaninud laeva ehitada kuid seda plaani kavatsesid nüüd ellu viia tema pojad Kustas ja Kaarel.
Katku talu, siis ta ühendab mõlemad üheks uhkeks Kõrbojaks. Eelnimetatud vastuseis kahe talu vahel ja Villu suutmatus otsustada kummagi kasuks jällegi tekitasid talle probleeme tema enda perega. Villu suutnud lapsepõlves jääda Anna tõttu ühest oma silmast ilma ja hiljem Anna auks kive lõhates kaotas ka teise ja vigastas tõsiselt oma kätt, seega ei pooldanud ta vanemad kuidagi Villu ja Anna sooje suhteid. Vastuolu vürtsitas veelgi Villu idee tuua Eevi oma tallu perenaiseks, kuna Eevi oli saunanaine ja Villu tulevane taluperemees. Kõigest sellest tekkis Villule tõsine alaväärsuskompleks ja seega ka arvamus, et teda kellegile vaja pole ja et keegi temast ei hooli. Kuna sellises kompromissitus olukorras ei pidanud Villu võimalikuks elada, lõpetas ta oma elu. Ta pidas paremaks lahkuda kõigi teiste juurest ja sellega teha nende elud kergemaks, kuid tegelikult tõi Villu enesetapp rohkem valu, kui lahendusi, ehkki lõpuks olid kõik rahul.
Saksa okupatsiooni tulekuga lõppes eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjasid Tartu pataljonilt ära relvad ja saatsid pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistati, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadeti jalgsimarsil Riia poole. Valgas õnnestus Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Varjates end Lalli isatalus, hakkas Kuperjanov täie innuga organiseerima Tartumaal põrandaalust partisanisalka. Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma
linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata. Anna korraldab külarahvale jaanipeo, kuhu on kutsutud lõõtspilli mängija. Villu tahtis selle peo ära rikkuda ja kutsus lõõtspillimängija jooma
Seal kohtus ta Põhjala neiuga kes oli väga kaunis ning ta soovitas enda sõbral täita neiu tahtmised. Ilmarien nii tegigi ja ehitas neiule Sampo mis peideti mere põhja. Neiu mehele aga ei läinud. Väinamöinen võttis endale lõpuks naise kellel oli nimeks Kyllikki ning nad lubasid üksteisele ,et nad ei lähe sõtta ega pidudele. Ühel päeval Kyllikki aga peole läks ning selle pärast Väinamöinen läks ka sõtta. Lemminkäinen oli rännanud kuhugile tallu ,kus oli hirv käinud laamendamas. Ta hakkas hirvele üli-kiirete suuskadega järgi suusatama kuid teepeal tapeti ta ära. Seda tegi karjane kes oli ta sõnade peale vihastunud. Lemminkäis läheb uuesti Põjalasse kuid teda seal ei sallita ja ta põgeneb saarele. Saarel elama pidi ta mõned aastad ning saarel elasid ka teised inimesed. Ta meeldis väga naistele kuid selle pärast vihkasid teda kogu saare mehed ja ta pidi põgenema. Kodus avastas ta ,et ta kodu on maha põletatud
ANDRES EHIN 1940 2010 Isa esindas Eesti Vabariiki Sveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes'I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt. Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele. Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate"
spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv suureneb ka Jaapanis, arengumaades leidub neid vähe. Ekstensiivne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja- Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks produktiks on nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu tööle kulub paar nädalat, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus jm) Rantso- Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse suuri (ligi tuhat looma) lihaveise-
Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine. Dramaatilised sõlmpunktid: Vendade nurjunud kosjaskäik, pagemine karistuse eest Impivaara laande, metsaonni mahapõlemine jõuluõhtul ning jooks pakase ja huntidega võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud. Kümme aastat metsaelu on nad "mõistusele toonud" ja nad taltsaks teinud. Nad on Impivaarasse rajanud avarate viljapõldudega talu ja kavatsevad hooletusse jäetud Jukola talugi korda teha. Kodu- ja vanematearmastus: Vennad tunnevad aukartust oma ema vastu. Kui aga nende ema pole, ei oska nad ise hakkama saada. Huumor ja romaani sugetiivsus: Elu jaatav põhitoon väljendub eelkõige rikkas, kergesti mõistatavas huumoris
See kindlustas ka selle, et rahvas tahtis ennast harida oma kodumaal, mitte rännata euroopsse. Harimise vastu olid aadlid, lootsid et saavad rumalaid talupoegi petta oma kavalusega. talurahva haridus oli oluline samm Eesti- ja Liivimaa arengule. Kuid kahjuks ei ole Rootsi aeg ainult heaKui Eestimaal hakkas kehtima Rootsi võim anti linnadele ja aadlikele suuremad õiugused kui Liivimaal. Eesti talupoegadel kästi teha palju tööd. Kui talupoeg läks elame mõnda tallu siis muutus ta pärisorjaks ning ka tema lapsed sündisid pärisorjadena. Talupoeg pidi selle tulemusena rootsi võimu omaks võtma. Samas oli minu arvates Rootsi aeg siiski hea, kuna eesti rahvas sai hädavajaliku taastumisaja, mis aitas kaasa Eesti ja Liivimaa euroopa osaks saamisele. Kindlasti on Rootsi aja kõige suuremaks teeneks meile haridus. Haridus aitas avada inimese silmaringi ja kui inimene saab
Ühise viljapeksu ajal kukub trumlisse üks sulane ning kaotab oma käe. Kolmas tants kirjeldab sõja aega. Raske on inimestel hakkama saada, kui tööjõudu napib. Enamus noori on mobiliseeritud Saksa sõjaväkke ning alles on jäänud ainult vanem rahvas, kellel pole enam seda jõudu ja jaksu teha kõik tööd ise ära. Neljandas tantsus on kirjeldatud niinimetatud tühja Eestit. Paljud pered on küüditatud Siberisse, sealhulgas ka Aiaste peremees Taavet. Aiaste tallu on jäänud alles ainult teenijatüdruk Meeri. Eestisse on asutatud esimesed kolhoosid ning ühisviljade tegemiseks ei ole piisavalt materjali ja toorainet. Viimane tants räägib Siberist tagasijõudnud Taavetist kui kurvast taluperemehest, kellel pole midagi enam alles jäänud – tema talu on lagunenud, aurukatel rüüstatud, põllumaad viljatud ning isegi süüa enam miskit õieti pole. Autor on pannud lugeja süngesse, kuid väga realistlikku keskkonda. Teos
inimese tapmine, ega ka halvad suhted isaga. Katku tulevane peremees oli liiga tormakas ja mõtlematu, tema tegemised ebaõnnestusid peaaegu alati. Tema kõige suuremaks nõrkuseks võib aga pidada alkoholilembust. Olles selle aine mõju all, tegi ta mõtlematuid tegusid, mida hiljem ära kahetseda ei suutnud. Näiteks juhtus ta saama Sauna Eeviga lapse, kuigi ta süda kuulus Kõrboja Annale. On raske mõista Katku Villu uhkust. Kõrboja perenaine kutsus ta enda tallu peremeheks, aga temale oli see alandav- olla vigasena talu pealik. Miks ei suutnud ta selles näha uut võimalust oma unistuste elluviimiseks ning kasutada oma ambitsioonikust loomaks Kõrbojast talu, mida varem polnud nähtud? Miks ei tahtnud ta olla Annale meheks, kui teine teda palus mitte kaastundest vaid puhtast armastusest? Võib-olla seepärast, et Villu polnud just kõige targem mees ning ei suutnud näha oma ninaesisest kaugemale
et poeg on isa suust kukkunud. Peetrus Kuppelvaare hakkamist täis suhtumine mõjus mulle koomiliselt- ei sallinud pikka juttu, tahtis matused ülejala kiiresti ära teha ja taas tööle minna. Ju siis isa oli nii kuri ja võimukas, et Peetrus ei pidanud teda endale põhjustatud kannatuste pärast kalliste matuste vääriliseks. Pealegi, tema surma sai nii kaua oodatud, et Peetrus tahtis aega raiskamata oma plaane ellu viia. Kõigepealt läks ta Ränireeki tallu, et omale naine võtta. Peetrusel polnud aega passida, talu läheb perenaiseta päris hukka ja usaldusväärseid inimesi ka nappis. Peetrus küsis Ränireekilt kaugelt karjudes kas tema tütar Kadri on nõus mehele tulema. ,,Kui ei, siis pole mõtet hobustki õue pöörata," ütles Peetrus Kuppelvaare. Kadri oli häbelik, ei julgenud silmigi tõsta, jäi isa kõrvale seisma, sõrmede vahel põlleäärt vedades. Ränireek tutvustas tütrele olukorda ja
vaatama tulla. Praost, kes soovib samuti veel kodukohaga hüvasti jätta, otsustab Alt-Mihkli tallu minna jala. Teel märkab ta, kuidas ajad ja ümbrus, inimesed ja majad on muutunud. Ta tunneb lõpuks end vanana. Kunagi oli ta olnud tegev nii kirikuringkondades kui ka poliitikas, kuid nüüd on ta juba aastaid vaikselt ja rahulikult elanud ning inimesed tema olemasolu peaaegu et unustanud. Praost jõuab lõpuks Alt-Mihkli tallu, ta laseb vanal mehel oma loo ära rääkida ja kinnitab talle, et teda Jumala juures rõõmuga vastu võetakse. Vana mees ei karda surma ja praosti sõnad lohutavad teda veel enam. Kui praost minema hakkab, antakse talle teejuhiks kaasa pere kõige noorem liige, väike tüdruk Salme. Ülejäänud pererahvas on parasjagu heinateol ja praost oma teejuhiga möödub ka neist. Ta teeb koos pererahvaga väikese pausi ja tundes suurt väsimust puhkab ta veel heintel.
Toomas Nipernaadi August Gailit August Gailiti romaani peategelane Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab mööda Eestimaad külast külla ja talust tallu. Ta rändab suvest hilis sügiseni, nautides ise vabadust ja elurõõmu, mida ta seiklused talle pakuvad. Elades oma unistustes liigub Nipernaadi ringi inimeste maiste murede ja rõõmude keskel, ilma et tal endal kohustusi oleks. Kuid Toomas Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks, ta ei olnud vaba. Ta oli just kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada.
alateadlik usk, et jõulude ja aastavahetuse paiku saab midagi üheskoos muuta ja hoida. See on veres tuksuv ürgne arusaam, et pöördelisel hetkel soovitu-sooritatu-manatu jõuab mõju- tama tervet algavat ajatsüklit. Kõige muu kõrval oli jõuluootuse puhul tähtis ka lihtne perega koos olemise rõõm. Jõulude juurde kuulusid lõbusad maskeeritud olevused: jõulusokud, -karud, -haned ja -kured. Need olid tervist, vilja- ja karjaõnne toovad külalised, kes käisid talust tallu, saades oma esinemise eest tasuks õlut, pähkleid või muud head-paremat.Uuemal ajal said neist vei- derdavad tegelased, kes aitasid pühi lõbusamaks ja meeldejäävamaks muuta. Jõuluvana tu- leks Eesti külla umbes sada aastat tagasi tõrjus nad küll tagaplaanile, kuid vaimukaid või- malusi pakkuvad jõulutegelased vääriksid taas au sisse tõstmist. Tuntuim pühadetegelane on jõulusokk, kes hakkas perest peresse käima juba jõuluööl. Üle pea tõmmatud pahupidi
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika. Andrese suurim kannatus eluteel oli tema tõde ja õigus
Madame Bovary Raamatu tegevus toimub Prantsusmaal , jutt kirjeldab ühe mehe Charles Bovary elu. Algselt on Charles noormees, kes läheb kooli tal ei ole väga kerge. Ta õpib lõpuks arstiks ning ta ema otsib talle naise keda kosida. Ühel päeval sai Charles väljakutse Les Bertaux tallu , kus tuli üks murtud jalaluu lahasesse panna. Charles läks ning kohtas seal kaunist neidu Emma Rouaulti, kes talle meeldima hakkas. Mees proovis nii tihti kui võimalik sinna minna, et kokku puutuda Emmaga. Charles'i naine keelas selle lõpuks ära, kuniks naine suri. Pärast surma sai mees rahumeelselt Emmat külastamas käia. Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust
Ello - Jõeäärse talu peretütar, abiellus kirikhärraga. Anne-Mari - Kaava kõrtsi kõrtsniku Küübi abiline, abielus Jairusega. Kadri Parvi - Parvi häärberis elav naine, kes armus väga kergesti meestesse, sünnitades nendele lapsi ja kinkides neile maad. Maarja Melts - Kadri poja Toomas Parvi tulevane pruut. Kati - Tüdruk, kelle Nipernaadi vaesest talust endaga kaasa viis, rääkides talle lugusid oma rikkusest, mida tal tegelt polnud. Hiljem jäi Hansuoja tallu peremehega kurameerima. Maret Vaa - Sügavatundeline naine, kes elas oma isa Siimoniga rannaäärses hurtsikus. Inriid Nipernaadi - Toomas Nipernaadi naine, kes tuli koos talvega Toomast tema seiklustest koju tooma.
Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris Kui Mari varblasena Mäekülale saabus, polnud tal aimugi,mis tema elust edasi saab. Ta oli lõbus ja lapsemeelne, ent niivõrd arukas tegemast vahet, mis on õige ja mis on vale. Tööd mõisahärra juures ja kannatusi ta aga ette näha ei osanud. Mäekülal oli Tõnu elu raske, äsja oli ta kaotanud naise ja jäi lastega üksi, kuniks tõi tallu Leenu, oma kadunud naise õe Mari. Alguses oli nende läbisaamine keeruline, Mari oli lapsik ja tegi, mida ise vaid tahtis. Tõnu ei suutnud pikka aega Marit naiseks pidada. Lisaks sellele olid neil rahamured. Tõnu aga unistas piimamehe kohast, mis tunduski jäävat vaid kaugeks unistuseks. Kuid peagi kutsuti Mari mõisahärra juurde aknaid pesema. Mõisahärra juurdes pidi Mari tegema majapidamistöid ja sealt see kanaarilinnu elu alguse saigi. Hiljem soovis mõisahärra juba Mariga lihtsalt aega veeta, et Mari teda lõbustaks. Kodus rääkides Tõnule här...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
