keskkonnas, ilma, et tema omadused eriti muutuksid.Õhus esineb alati teatud määral veeauru.Vesi on tugevalt polaarne madala eritakistusega vedelik, seega halvendab vedeldielektrikusse sattunud või tahke dielektriku pooridesse tunginud vesi tunduvalt dielektriku omadusi. Vee molekul on väga väike , seepärast võib see kergesti tungida väikse polaarsusega materjalidesse, Niiskuskindluse parandamiseks kaetakse tahked isoleermaterjalid mittemärguvate lakkide ja glasuuridega. 2. Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel
on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka tuumaenergiat. Tähtsamad kaevandatavad kütused on nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, tahked kütused turvas, põlevkivi, kivisüsi, puit, vedelad kütused nafta ja piiritus ning gaasiline kütus maagaas. Kütuse kütteväärtus on kütuse kindla koguse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad sisaldavad toitaineid, mis annavad meile energiat. Tähtsamad toitained
Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus kasutatakse seepi. 11. Pannes taimeõlisid reageerima vesinikuga saadakse tahked rasvad, millest valmistatakse margariini. 12. Rasvad on tähtsad varus ained, mida organism kasutab toidupuuduse korral. 13. Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest.Looduslikud polümeerid. NH2-R-CH-COOH 14. Valkude omadused: väga reageerimis võimelised, välismõjude suhtes väga tundlikud. 15. Valkude tähtsus: elusprotsessides esmatähtsad 16. Orgaanilisteks ühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad C----C--- ja C----H- sidemeid 17
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude ja õhu segu, mitte lahusti ise Üldiselt Kui kinnises ruumis tekib lahusti aurude ja õhu segu, võib see suure jõuga plahvatada (nt benssiniaurud). Tahked ained on vähem tuleohtlikud. Plastmassid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole eriti tuleohtlikud. Küll aga võib plastmasside lagunemisel tekkida mürgiseid gaasilisi lagunemissaadusi. SÖÖVITAV TOIME Kontsentreeritud happed ja leelised Kõige ohtlikum on 30% -line või kangem etaanhape ehk äädikhape Toitude maitsestamiseks ja marinaadide valmistamiseks aga kasutatakse 6% -list äädikhappelahust
Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid. Sünteesireaktsiooni iseloomustab: toimub organismile vajalike ainete tootmine, vajavad energiat, keemilise sideme teke, toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm
b. Silindriliste detailide lihvimiseks c. Tööriistade lihvimiseks d. Tasapinnaliste detailide lihvimiseks Küsimus 4 Milliseid materjale saab lõigata laserlõikeseadmega? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Elektrit juhtivaid materjale c. Ainult plastdetaile d. Ainult metalle e. Elektrit mittejuhtivaid materjale Küsimus 5 Osaliselt õige Mis on RP tehnoloogiate lähtematerjaliks? Vali üks või enam: a. Pulbrid b. Vedelikud c. Tahked materjalid Küsimus 6 Kas konsooliga freespinkidel töölaud: Vali üks: a. On liikumatu b. Asetseb sängil c. Liigub koos sambaga d. Liigub mööda sammast Küsimus 7 Mis seade on pildil? Vali üks: a. Ümarlihvpink b. Tsentriteta ümarlihvpink c. Universaallihvpink d. Tasalihvpink Küsimus 8 Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki? Vali üks: a. Pulbermetalli valmistamiseks b. Lehtmetalli tõmbamiseks c. Traadi tõmbamiseks d
6 Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 on looduses kõige levinum isotoop. Vesinik-1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. 10.04.11 Keemine... Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4.2 kelvinit (-268.8 ºC) Heelium-3 keeb temperatuuril 3.2 kelvinit (-269.8 ºC) Heelium-4 ja heelium-3 on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril pole tahked. Mõlemad muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. 10.04.11 Saamine... Sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis. Eraldatakse looduslikest gaasidest, kus heeliumi sisaldus on 2-7%. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2-st ja jahutatakse, kuni saadakse küllalt puhas He. 10.04.11 Kasutamine...
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused
vinl (krval side) alkaanidl esinevad ka isomeerid, vivad olla ka tskloalkaanid.Alkeenide isomeerid: trans vi cis ja nad on omavahel isomeerid. Alkaanide saamine: 1)laboratoorsel teel- alkoholide dehdraatimine(vee ra vtmise teel) nt. CH3CH2OH->H2O+CH2=CH2 2)tstuslikul teel- alkaanide dehdrogeenimiselt CH3CH2CH3->H2+CH2=CH-CH3 Alkaanide fsikalised omadused: 1)homoloogilises reas 3 esimest liiget gaasid,jrgmised vedelikud ning alates 18-dast ssinikust on alkeenid tahked. 2)keemistemp-d suurenevad molekulmassi kasvuga.sulamistemp. vheneb molekulmassi kasvuga. 3)on hdrofoobsed ained-seetttu ei lahustu vees.4)alkeenid on lhnavad ained.5)sulamis-ja keemistemp. on alkeenidel tavaliselt madalamad, kui neile vastavatel alkaanidel. Alkaanide keemilised omadused:1)alkeenidel on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. plemine e. oksdeerumine /alkeenil on tahvav leek alkaanil mitte/ CH2=CH2+2CO2+2H2O 2) reageerimine halogeenidega CH3CH=CHCH3+Cl2-
4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikidest lainepikkustest, mida annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid (päikese või hõõglambi valgusel); joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, mis on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul (Hg aurudega täidetud kvartslamp); kiirgusspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter. 7
soojus juht. Aatomid,aatomvõre Tugev kovalentne Sulamis ja keemis temp. side Kõrge,vees ei lahustu,ei Polaarne juhi elektrit,ained on kovalentne tahked. side Molekulid,molekulvõre Molekulis on tugev Enamus on toa temp. kov. Side,molekulide Vedelad või vahel on nõrk gaasilised,vees tõmbejõud,seda lahustuvad paremini,kui tugevndab m.polaarse kov. sidemega
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud :
- omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained.
- omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained.
Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed õlid) Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, taimelehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitseülesannet.(loomsed vahad on mesilasvahad). Fosfolipiidid sisaldavad fosforhappejääki, leidub membraanide koostises. Glükolipiidid sisaldavad lisaks glükoosijääki. Steroidid on tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes(östrogeen, testosteroon, vitamiin D, kolesterool)
2 – selged vedelikud lõpetada 2h enne anesteesia induktsiooni 6 – minimaalne preoperatiivne paastumine 6h peale söömist (tahke toit, piim ja piima sisaldavad joogid). Vastunäidustuste puudumisel julgustada postoperatiivset suukaudset vedeliku tarbimise alustamist nii vara kui võimalik. Lastel: 2- 4- 6 REEGEL 2 – vee ja teiste selgete vedelike tarbimine lõpetada 2 h enne anesteesia induktsiooni 4 – rinnapiim 4 h enne anesteesia induktsiooni 6 – beebitoit, lehmapiim ja tahked toidud 6 h enne induktsiooni Suukaudseid vedelikke pakkuda, kui laps on täiesti ärkvel (vastunäidustuste puudumisel) Kui laps ei taha, ei pea teda sundima. Ravimid: Seedetrakti stimulantide kasutamine maosisu aspiratsiooni vähendamiseks patsientidel, kellel selleks riski pole, ei ole näidustatud. Maomahla sekretsiooni blokkerite rutiinne kasutamine pole samuti näidustatud, kuid uuringud näitavad, et H2 blokkerid (nt
varuaine deoppsrasv termoregulatsioon endogeense vee reserv küllastumatute rasvhapete allikas Lipiidid on heterogeensed ühendid, mida iseloomustavad: vähemalt kahekompunentilised biomolekulid tähtsad toidukomponendid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine Lipiidide ehitusüksus baasalkohol rasvhapped Inimorganismi lipiidid sisaldavad küllastunud ja küllastamata rasvhappeid. Küllastamata rasvhapped (tahked) toatemp tahked, kõrge sulamis temp., loomsed lipiidid (või, searasv), palmitiinhape, teariinhape Küllastamata rasvhapped (vedelad) toatemp. Vedel Küllastamata rasvhapped jagunevad: monoküllastamata rasvhapped polüküllastamata rasvhapped Inimese jaoks eksisteerivad nn. asendamatud rasvhapped, vajalik saada toiduga. Lipiidide klassifikatsioon: 1. lihtlipiidid koosneb baasalkoholist ja rasvhappe jäägist 2. liitlipiidid - 3
iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? 3) Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) 4) Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim.* a) Nafta b) Maagaas c) Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas) 5) Kuhu paigutatakse naftatöötlemistehased ja miks? Nafta tootmis tehased paigutatakse tarbimispiirkondade lähedale, sest 6) Kuidas on võimalik naftat transportida ja mis on nende kahe võimaluse eelised ja puudused? a) TANKER i) Mahutab palju + ii) Võimaldab vedu üle ookeani + iii) Avariid on veele ja mereelustikele ohtlikud - iv) Tühiveod - v) Laeva tühjendamise järel tuleb türm pesta -
masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid). 4. Miks peab kaitsma maailma metsi (3)? Metsadest saadakse toorainet ja energiat; nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad; mets on paljude liikide elupaigaks, metsad kaitsevad maapinda ja vett, võimaldavad puhkust, tagavad õhu kvaliteedi. 5. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Traditsioonilised puit jm bioenergia, turvas, tahked kütused, nafta ja gaas. Alternatiivsed päikese-, vee- ja tuuleenergia; loodete energia ja geotermaalenergia, biomassienergia. 7. Maailma 5 olulisemat energiaprobleemi · Põhiliselt kasutatav nafta ja selle saadused on piiratud, saavad väidetavalt ca 50 aastaga otsa. · Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele · Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid, mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest
Funktsionaalderivaadid asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat)
2 Biojäätmed Biojäätmed on jäätmed, mis orgaanilise biolaguneva aine suure sisalduse tõttu on eriti sobivad materjali ümbertöötamiseks. Nendeks võivad siis esiteks olla: · looduslikud, orgaanilised aia- ja haljastusjäätmed, eelkõige näiteks niidetud rohi, mahalõigatud oksad, lehed, lilled, mahakukkunud puuviljad; · tahked taimsed jäätmed, eelkõige näiteks toiduvalmistamisel tekkivad jäätmed; · muud toidu valmistamisel ja tarvitamisel tekkivad tahked orgaanilised jäätmed (köögi- ja toidujäätmed, välja arvatud punktis 2 nimetatud jäätmed), kui need sobivad aeroobseks või anaeroobseks ümbertöötluseks; · taimsed jäägid, mis tekivad põllu- ja metsamajandustoodete töötlemisel tööstus- jm ettevõtetes ning nende toodetega kauplemisel;
Keemilised omadused 1. Happeline hüdrolüüs vajalik tugev happeline keskkond (ühtpidi hüdrolüüs, teistpidi esterdamine) ester + vesi (H+) karboksüülhape + alkohol 2. Aluseline hüdrolüüs e. seebistamine RASVAD (lipiidid) Rasvad on propaan 1-,2-,3- triooli (glütserool) ja rasvhappete estrid. Lipiidid koosnecad alkoholist ja rasvhappejäägist. Rasvad on veest kergemad ja hüdrofoobsed (kardab vett). Rasvad jagunevad oleku järgi: 1. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Kaitseb mürkide eest, kogub endasse. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiallikana. Isolatsiooni materjal. 2. Vedelad rasvad ehk õlid Küllastumata rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikas ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep, päevalilleseemned Õli viljades oliivid, pähklid 3
tavaline(Fossiilkütused, tuule-, vee-energia) Alternatiivsed energiaallikad on sellised, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid 9)Kuidas mõjutas kivisöe kasutuselevõtt majandusarengut? Majandus hakkas kiiresti arenema, laevandus kujunes täiesti ümber. Kujunesid uued suured tööstuspiirkonnad. 10)Mis põhjustas suuri muutusi energiamajanduses XX sajandil? Suurte naftavarude avastamine ja vedelkütuse kasutuselevõtt 11)Millised tahked kütused on olemas? Süsi(pruun-, ja kivisüsi, antratsiit), põlevkkivi, turvas, puit. 12)Miks on tahkete kütuste kütteväärtus erinev? Põhiliselt sõltub see süsinikusisaldusest 13)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tootmisega? Tahked jääkained, CO2 eraldumine 14)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tarbimisega? Heitgaaside eraldumine 15)Millised riigid on maailma suurimad söetootjad? USA ,Hiina, LAV,Euroopas Ukraina, Saksamaa, Poola.
Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1. fraktsioon: gaas 2. fraktsioon: bensiin C5-C10 3. fraktsioon: petrooleum 4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine
Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on: tsink, kroom, tina jt , Mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sidem...
2)Halog. füüsikalised om. Mõned on toatemp. gaasilised, enamik neist on vedelikud või tahked, on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus üpris suur, veest raskemad. Füsioloogilised om. Mürgised, kergesti lenduvad halog.ühen. narkootilise toimega, põhjustavad rakseid keksnärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust,
viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised omadused: estrite põhiom. on hüdrolüüs(reak veega), mia toimub happelises või aluselises keskkonnas. A) HAPPELINE HÜDROLÜÜS: pöördreakt., kumb toimub, sõltub tingimustest.
laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi.
NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele: b.i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski e...
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski...
......... 2) kui kaks ühesugust rasvhapet glõtserüülpalmit- distearaat ................................................................................................................................................................ 3) kui kõik rasvhapped erinevad glõtserüüloleiin- palmit- stearaat ................................................................................................................................................................ Rasvade jaotus: Tahked rasvad - küllastunud rasvhapetega 1) ........................................................................................................................................................... sea, looma, lambarasv nt ............................................................................................................................................................ Vedelad rasvad - kõllastumata rasvhappeid 2) ................................................................
Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib...
Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli või oliiviõli Loomsed rasvad-on toatemperatuuril tavaliselt tahked. Ise väga oma rasvade söömis kogust ei jälgi kuigi sellegi poolest proovin neist hoiduda.
Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad. Nahk on eritusorgan(higi). Retseptoritega(närvirakkude kogumis) tajume valuja temp. Nahk sünteesib ühendeid(vitamiin D ja melaniin)
Halogeeniühendid- kas kasulikud või kahjulikud? Halogeeniühendeid on väga erinevat sorti. Mõned vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised. Enamik neist on kas vedelikud või tahked ained. Halogeeniühendite tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab halogeeniühend. Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab `soola moodustajat'. Kõik halogeeniühendid, välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega
Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast
liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine
juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk. elundid eemaldavad kehast gaasilised, Vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundk. varustab rakke, organeid ja kudesid Ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse. Sigimiselundk. toodab sugurakke ja kindlustab uue org. arengu. Närvisüst. ja sisenõrenäärmed. tegelevad elundk. juhtumise ja kooskõlastamisega.
· P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks
Alkaanid Nimetused tulevad süsiniku aatomite arvu järgi: 1C metaan ; 2C etaan ; 3C propaan ; 4C butaan ; 5C pentaan ; 6C heksaan ; 7C heptaan ; 8C oktaan ; 9C nonaan ; 10C dekaan . Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne lahustub vees. Hüdrofoobne ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside. Molekulid tetraeedr...
Keemia KT Halogeeniühendid Mõisted: Halogeen Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on puudu üks elektron stabiilsest oktetist. Halogeeniühend Orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel.
Metallide reageerimine kontsentreeritud hapete ja veega: K Ba Ca Na Mg Al Zn Fe Sn Pb H 2 Cu Hg Ag Pt Au HNO3 Sool+H2O+N2O Sool+H2O+NO2 Ei Konts (va Ca, Al) (va Fe) HNO3 Sool+ H2O+NH3 Sool+ H2O+NO Ei Lahj H2SO4 Sool+ H2O+H2S Sool+ H2O+SO2 Ei Konts (va Al) (va Fe) H2O Hüdroksiid+H2 Oksiid Ei reageeri H2O +H2 Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega nt O2. 3Fe + 2O2 -> Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lah...
· Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. · Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi · Peensool on kuni 5 m pikk · Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind Jämesool Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid Pärasool ja pärak Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu
HOMOLOOGILISED READ REANIMI ALKAAN ALKEEN ALKÜÜN ALKOHOL KARBOKSÜÜLHA PE Tunnuslõpp -aan -een -üün -ool -hape Üldvalem CnH2n +2 CnH2n CnH2n-2 R-OH R-COOH Side üksikside kaksikside kolmikside üksikside üksikside Põhiesindaja CH4 -metaan C2H2 -eteen C2H2 - etüün C2H2OH -etanool CH3COOH ...
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimite ringe ( lk76) Mineraal- on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. n. grafiit, teemant, kvarts, päevakivi, Kivimid- maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit ( puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi. n. teemant (ehted), grafiit ( tiigel, harilik jne ), marmor , lubjakivi jne. Moondekivimid, tardkivimid ja settekivimid Moondekivimid e Tardkivimid e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
