Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögi...
reieluu- randmeluud varbaluud kämblaluud pöialuud sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned •veenid •arterid HINGAMINE nina hingetoru kopsud SEEDIMINE suu söögitoru maks magu sooled pärak HAMBAD •piimahambad •lõikehambad •jäävhambad •silmahambad •purihambad AJU peaaju seljaaju Ajust lähevad keha igasse paika närvid. INIMESE SÜND loode nabanöör lootevesi KUIDAS OLLA TERVE ? •Söö tervislikult ! •Liigu palju värskes õhus !
närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak Hingamiselundkond Ninaava,neel ja kõri Tagab gaasivahetuse Ringeelundkond Süda,veresooned,veri Ainete transpor:*hingamisgaasid*toitai
1. Nimeta rakuosade ülesanded : a) Rakutuum DNA säilitamine, juhib rakkude eluteeggfthhtyuytyuytuyuytyuust ja paljunemist b) Mitokondrid varustavad rakk energiaga c) Tsütoplasma seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks veerikas, mis täidab kogu raku 2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - ...
muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu müokardiinfarkt · Kuumatalumatus · Ortostaatiline hüpotensioon · Tahhükardia, koormustaluvuse vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus, oksendamine, varajane täiskõhutunne, puhitus Kuse-suguelundkond · Kusepõie atoonia ei tunne, et põis on täis; urineerimisel ei tühjene täielikult · Suurem risk UTI-de tekkeks · Uriinipidamatus · Erektsioonihäired - võib olla ainus diabeetilise neuropaatia väljendus · Retrograadne ejakulatsioon · Naistel seksuaalne düsfunktsioon vähenenud libiido, düspareuunia,
GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjustuda võivad ka munasarjad. Nahk Nahavärv sageli kahvatu või erilise punetusega. Naha värvus sõltub naha vereringest.
Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa
sõltuvus. Keskmine surmav annus on 4-6 ‰ (promilli). Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine; väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu; muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus. Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga. Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole. Põhjustab maopõletikke ja verejookse. Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused. Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad). Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu.
Molübdeen, Mo Rando Veberson KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdee...
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
panna, või tilgutada seda 3-5 tilka ninna § nina eesmisest osast - kerge peatada § nina kaudu ei tohi sisse hingata § Pead taha kallutada EI TOHI! laps tõmmanud ninna väikese asja § kõvasti nina nuusata,vajutades teise sõõrme kinni § ei tohi seda ise eemaldama § väikesed võõrkehad - eemaldab ainult arst laps neelas alla väikese sileda eseme § väljub see ööpäeva jooksul koos väljaheitega terav ese on ohtlik § võib vigastada söögitoru, mao või soolestiku limaskesta HOOLITSEGE OMA LASTE EEST! TÄNAN KUULAMAST!
Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs,
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku ...
· Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised. · Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. · Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada. Anoreksia tagajärgedeks on : Füüsilised · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused Psüühilised · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonna ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia korral on ravi eesmärkideks -alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Anoreksia ravi on aeglane ning äärmiselt raske. Üldjuhul suudetakse leevendada
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
kõhrkoest. Toestab keha ja võimaldab liikuda, annab kuju, kaitseb elutähtsaid organeid. Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid,
· Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded?
Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe
Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhastatud jääkidest. 3) Mis toimub toiduga suuõõnes?
AINEVAHETUS Ainevahetuskõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu on inimene seotud keskkonnaga ja mis võimaldab elutegevust. Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaine...
segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid). Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet
Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom. Emasloom muneb muna muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes Areneb munas vastne muna peab sattuma inimese soolde väljub vastne puurib ennast läbi sooleseina veresoonde kandub verega kopsu mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD: Ümarusse elab kõikjal 1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest. 2 osa elab parasiitidena taimedes. Näiteks kidu-ussid nagu kartuli-kiduuss ja kaera-kiduuss. Nad häbitavad taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga.
kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest
kus rakutuumad paiknevad kiududes perifeerselt Osa müoblastidest ei liitu ja säiluvad mesenhümaalsete rakkudena, mida nimetatakse satelliitrakkudeks – lihaste vigastuse korral satelliitrakud võivad prolidereeruda ja moodustada uusi lihaskiude SKELETILIHASKUDE Esineb peamiselt skeletilihastes, ka silmamuna liigutavates lihastes, keeles, neelus, osaliselt söögitoru lihaskestas Skeletilihaskude koosneb vöötlihaskiududest, mis on pikad silindrilised mitmetuumalised struktuurid – sümplastid Kiudude pikkus varieerub oluliselt, diameeter on vaid 10-100 mikromeetrit Lihaskiu pikitelje suunas väljavenitatud piklikud ovaalsed tuumad paiknevad sarkolemmi all ja nende hulk on suur Erinevaid lihaseid moodustavad lihaskiud on sidekoe varal jaotatud kimpudeks
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
ainete transpordiks , jahutamine. Vitamiinid A-(porgandis,maks, paprika)- nägemis pigmentide moodustamine B- (pärm, muna, teraviljad)- nahk oleks terve, küüned terved C-(puuviljad, kapsas, kartuö)- immuunsussüsteem D- (piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape
kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas täppsilmad esinevad kaanidel selgmisel poolel Siseehitus: Närvisüsteem- Koosneb närvitängust ja kõhtmisest närviketist. Ülesanneteks on juhtida organite tööd ja reageerida välisärritustele. Seedeelunkond- Seedesüsteemi osad on suuava, söögitoru, pugu(toidumahuti), magu, sool ja pärak. Vihmaussid toituvad taimejäänustest need sisenevad ussi seedeelundkonda koos mullaga. Vihmauss rikastab mulda kasulike bakteritega tema seedesüsteemist. Erituselundkond- Koosneb arvukatest mõlemast otsast avatud eritustorukestest. Nad paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Eritustorukeste ülesandeks on kahjulike vedelate jääkainete väljutamine kehapinnale. Kaanid toituvad väksematset selgrootutest lomadest, konnakullestest või verest.
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks
· Rituaalid seoses söömisega. Teistega koos söömisest keeldumine. · Suur karvakasv kehal või näo (selle põhjustab toidu vähene valgusisaldus) · Ülisuur füüsiline tegevus · Ebanormaalne kaalukaotus · Menstruatsiooni puudumine või ebakorrapärasus · Juuste väljalangemine Mis on anoreksia tagajärjed?Füüsilised: · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused .Psüühilised: · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonnada ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia ei ole mingi nali või eputamine. See on väga tõsine haigus ning haige inimene ise on tihtipeale võimetu ennast ise aitama. Kui tunned, et sul võib olla toitumishäire
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3
Inimestel, kes regulaarselt tarbivad alkoholi aastate vältel, võivad olla rasked maksa kahjustused ning isegi maksavähk.Kui maks on väga rängalt alkoholi poolt kahjustatud, võib see lakata töötamast, mis põhjustab inimese surma. Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada Sind oksele.Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku.Alkoholi tarbimine võib põhjustada kõri-, suuõõne- ja söögitoru vähki. Tunnused Mida teha? Inimestel kellel on sõltuvus peaksid kindlasti mõne spetsialistiga rääkima. Kas alkoholism on ravitav või ravimatu? Jah, see on ravitav.Selleks on igasuguseid vahendeid nt:
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit) Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas.
Buliimia on väga raske haigus, see toob kaasa suured õgimishood ja peale seda tuleb oksendamine, sest inimene kes on buliimik, see arvab koguaeg et ta on liiga tüse või on tal depressioon ning tahab oma muresid matta söömisse. See haigus on samamoodi psüühikas kinni nagu teised toitumishäired ja sellest on väga raske lahti saada, sest endale ei tunnistata seda haigust. Kui inimene koguaeg oksendab kaotab ta oma hambad, talle tekivad mao- ja söögitoru vähid ning nemad on valmis surema, et ilusad kõhnad olla, enamasti ei saagi aru, et inimene on buliimik . Buliimikud hoiavad enamasti oma ette, sest nende arvates ei mõista teised neid. Minuarust on see kõige hullem toitumishäire, sest nagu ma aru sain on sellest kõige raskem lahti saada ja sellega kaasnevad ka enesetapud.
kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest
Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Ajuinsult Ajuinsult on aju verevarustushäire, mis võib halvimal juhul lõpeda surmaga.
Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad -Inimese seedeelundkonnad on suu, neel , söögitoru , magu, peen- ja jämesool Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida. -maksa poolt toodetav sapp emulgeerib toidus leiduva rasva. Eluslooduse organismiline organiseerutuse tase on rakulisest kõrgem. AUTOTROOFID organismid ,mis väliskeskkonnast hangitud orgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid sünteesivad.
Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga. Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega. Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. Seedeelundkond. Vihmaussid toituvad kõdunenud taimejäänustest. Suu asetseb neil keha eesmises otsas ning sealt satub toit neelu kaudu söögitorusse. Vihmausside söögitoru tagumine osa on jämenenud ning seda nimetatakse puguks. Pugule järgneb lihaseline magu. Edasi kulgeb kuni keha lõpuni sool, mis lõpeb pärakuga. Erituselundkonna moodustavad neerutorukesed, mida paikneb igas lülis üks paar. Neerutorukeste üks ots on ühendatud kehaõõnega ja teine avaneb kehapinnale. Nende kaudu väljutatakse kehapinnale kahjulikud elutegevuse jäägid, mis on kogunenud kehaõõnde. Sigimine. Vihmaussid on liitsugulised loomad. Suguelundid paiknevad keha eesotsas
AINEVAHETUS JA SEEDIMINE- BIOLOOGIA 9. KLASS AINEVAHETUSEKS nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldab tema elutegevust. Inimene toitub TOIDUAINETEST(liha,kala,muna,piim,teravili,jne..). TOITAINED on toiduainete kosstisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha tempertauuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis ...
Inimese isel. tunnused: 1) suur aju- > ajumaht ~1400 cm3. 2) 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid,liigeste struk,käte,jalgade,vaagna,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse,korjatakse,transporditakse,varutakse,jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amü...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
Gonorröa Seletus-Sugulisel teel leviv nakkus, mis esmalt kahjustab limaskesti, kuid võib hiljem verega levida üle kogu organismi. Limaskest-kehaavade kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev õõneselundite sisekate-suus,söögitoru vooderdab Pildil on tripperi tekitajad,bakterid Tekkepõhjused- haiguse põhjustaja on gonokokk. Gonokokk on mikroob,mis on tripperi ehk gonorröa tekitaja. Gonokokk asub kusitt,päraku,emakakaelakanali ja silma sidekesta kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel. Tavaliselt levib gonorröa sugulise vahekorra teel. Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16 päeva jooksul. Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on siis valus urineerida. Naistel on kõige sagedamini infektsioon emakakaelal. Kõige sagedas...
Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele. • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine. • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) • Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele
ja stroomast (sidekude koos soonte, närvide ja viimajuhadega) rütmilist tegevust ja näärmete tööd - Endokriinnäärmed viimajuha taandarenes väljutavad nõre (bioaktiivseid aineid hormoone) koevedeliku kaudu lümfi või otse vereringesse Limaskesta eri piirkondadel tüüpfunktsioonid - Kaitse suuõõs, neel, söögitoru, pärak mitmekihiline lameepiteel - Sekretsioon magu limaskestal tihedalt pikad tubuloosnäärmed katteepiteeli apikaalosad moodustavad limabarjääri - Resorptsioon peensool limaskestal imendumispinna suurendamiseks kurrud ja soolehatud hattude vahel avanevad pikad mukoosnäärmed (kaksteistsõrmik) või lühikesed näärmed (krüptid) - Resorptsioon/Kaitse jämesool
häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens a. Rr tracheales trahheale, rr oesophagi söögitoru ülaosale b. N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest) 4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne plexusümberlülitus transmuraalsetes ganglionitesmaks, pankreas, neerud, neerupealised,
tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel. Luukaladel on enamasti suus hambad, mis võivad paikneda peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel. Millisel alljärgneval pildil on kala luustiku osa? a) b) c) Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku. Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde, kus seedimist aitavad kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on võimelised venima). Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on