petikaknaid ja sümboolikat(vapid, vanikud jms). Mindi üle massdetailide kasutamisele. Hakati kasutama ka tüüpprojekte. Sünnimaaks Prantsusmaa. · Prantsusmaa: Napoleoni ajal oli ampiirstiil. Varaklassitsism e Louis XVI stiil selle suurmeister oli · Soufflet(1713-1780)- Kuulsaim hoone on Pariisis Pantheon, pühendatud Pariisi kaitsepühakule püha gevevivile, 1791 muudeti ta Prantsusmaa rahvustempliks. Krüpti hakati matma prantsuse suurkujusid. Lyoni kiriku tegemine. · Ange- Jacques Gabriel(1698-1782)- kuulsaks sai kõrgema sõjakooli ehitamisega Pariisi. Paleefassaadide tegemine Concorde'i väljakule, Väike Trianon Versailles'i lossis. · Jean- Francois- Therese Chalgrin(1739-1811)- Sai kuulsaks Arc de Triomphe tegemisega. Alustas Napoleoni ülesandel 1806. aastal, aga valmis alles 30 aastat hiljem. 50m kõrgune, 20m paksune, triumfikaare all 1919. aastal pandi igavene tuli
väärandmetest tulenevalt) presumptsioonist, et India armee ei tule üle Pakistani riigipiiri. 2) Taktikalise luure kogutud informatsioon oli tasemel, kuid riigil oli lubamatult nõrk luure kõrgema astme juhtkond. 3) Soomusvägede taktika polnud tasemel, mistõttu kaotused olid suuremad lubatust. 4) Side julgeolek (koodid) oli nõrk. 11 Indira Gandhi India uus peaminister Üks tähtsaimaid 20. sajandi suurkujusid Indira Gandhi jääb alatiseks India kangelannaks. Esimese India naispeaministrina juhtis Indira valitsust aastatel 1966-1977 ning 1980-1984. Kuna Indias on naised olnud alati meestele alluvad, oli ja on Indira eeskujuks ja lootuseks paljudele sealsetele naistele. Lapsest saati poliitikas Indira Priyadarshini Gandhi sündis 19. novembril 1917. aastal ja suri 31. oktoobril 1984. aastal, kümmekond päeva enne oma 67.sünnipäeva.
vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543)
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. 14 Romantism (19.saj) 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi.
Üür oli aga ebaõiglaselt kõrge. Järgnesid n-ö meeldivad näidendid, kusjuures meeldiv on tinglik: sõjavastane komöödia ,,Inimene ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros" (kandev mõte on, et kapitalistlikus ühiskonnas pole voorus ilma rahata mõttekas); ,,Doktori dilemma", ,,Pygmalion" 1911. Kui puhkeb I MS, siis on Bernard selgelt sõjavastane. Kirjutas artikli ,,Terve mõistus sõja vastu". Sellega
üürirahadest. Üür oli aga ebaõiglaselt kõrge. Järgnesid n-ö meeldivad näidendid, kusjuures meeldiv on tinglik: sõjavastane komöödia ,,Inimene ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros" (kandev mõte on, et kapitalistlikus ühiskonnas pole voorus ilma rahata mõttekas); ,,Doktori dilemma", ,,Pygmalion" 1911. Kui puhkeb I MS, siis on Bernard selgelt sõjavastane. Kirjutas artikli ,,Terve mõistus sõja vastu".
kirjanduse saavutusi, kogu sajandite kestel kogunenud meisterlikkust. Vanad kreeka zanrid saavad roomlaste juures uuendatud kuju. Roomas toimub niisiis kohalikest iseärasustest vabastatud kreeka kirjandusvormide laiendatud reprodutseerimine. Iseloomusta autorit, too näiteid loomingust: Plutrachos, Lukianos. Plutarchos (46-120 pKr) ,,Paralleelsed elulookirjeldused" biograafia. Informatiivne ja ilukirjanduslik biograafia liigid. Mitmeid Kreeka ja Rooma suurkujusid võrreldakse paaride kaupa. Võrreldakse Zeust ja Romulust, Aleksander Suurt ja Julius Caesarit. On biograafiazanri esindajana entusiast. ,,Kirjutame elulugusid, mitte ajalugu". ,,Tühine tegu või nali ilmutavad sageli paremini inimese iseloomu kui kõige verisemad lahingud". Teda huvitab inimese iseloomu areng. Lood on põimitud psühholoogiliste detailidega on kasutanud Shakespeare. On
julmuste kirjeldamisel. Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. Hispaanias oli kaks vastanduvat voolu, ühelt poolt kulteranism ehk gongorism, mille peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo. Inglismaal kuuluvad sellesse ajastusse eufuism ja metafüüsiline luule, Prantsusmaal pretsioosne kirjandus. 39. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Giovanni Boccaccio, Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael... 40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Hilisantiigis võisid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni mõjutada religioossed tegurid, eelkõige ristiusu tugevnemine, millega maailmapilt muutus üha jumalakesksemaks, enne oli see humanistlik. Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja
ja joodiühendite farmakoloogia). Tema järglaseks sai prof. Georg Kingisepp (1898-1974), hiljem kaua (1938-1972) Tartu ülikooli teadustööd kujundanud õppejõud. Histoloogiaprofessor Harry Kull (1886-1933) on kaasajal meenutamist väärt kui oluline histotehnik, kelle suunamisel valmisid nii mõnedki rahvusvahelist tähelepanu pälvinud teadustööd (E. Aunap, E. Weinberg). Arstide hulgas leidus teisigi rahvusliku teaduse suurkujusid. Peamiseks selliseks oli kindlasti prof. Ludvig Puusepp (1875-1942). Professor Puusepa rolli sõdadevahelise ülikooli arstiteaduskonna näo kujundamisel on raske alahinnata, aga Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline kliinilise poole pealt. Tema initsiatiivil hakkas ilmuma ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"). Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus
täisväärtuslikule mitte-filosoofilisele elule. Poliitikafilosoofia ,,elab" elus eneses, või vähemalt selle lähedal, erinevalt teoreetilisest filosoofiast, mis tunneb ennast kodus abstraktsioonide hõredas atmosfääris. Poliitikafilosoofia on tarkuseotsing saamaks tundma nii poliitiliste asjade loomust kui ka head poliitilist korraldust. Muidugi on poliitikafilosoofiat määratletud ka teisiti . Näiteks 20. sajandi poliitikafilosoofia keskseid suurkujusid Hannah Arendt (1906-75) on kirjutanud: ,,Poliitika raison d` etre (olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine". Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu.
Skolastilise loogika traditsioon siiski säilis, peamiselt muidugi katoliiklikes ülikoolides ning katoliiklikes riikides - Hispaanias ja Itaalias. Kolmanda loogikasuuna rajajaks sai Hispaania seikleja ning müstik Ramon Lull (1235-1315). Aastal 1501 ilmunud Ars magna, generalis et ultima püüab esitada kontseptsioone sümbolite keeles ning tuletada väiteid variantide kombineerimise teel. Lulli ideed ning nendega kaudselt seotud kabalistlikud müüdid mõjutasid hilisemaid suurkujusid Pascali ja Leibnizit. 17. sajand oli aeg, mil tänu sümbolite ja sümbolkeele kasutuselevõtmisele tehti väga suuri edusamme matemaatikas. Samasuguseid sümbolsüsteeme püüti luua ka loogika jaoks. 2.3.2 Leibniz 17. sajandi universaalne suurkuju Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) lõi 1680. aastatel loogikasüsteemi, mis on vägagi sarnane George Boole'i süsteemiga aastast 1847. Ometigi loetakse matemaatilise ja sümbolloogika rajajaks just Boole'i, mitte Leibnizit
Aristotelese poeetika raamidesse. R on jäänud küllaltki erakordseks nähtuseks. Poole saj jooksul kerkivad esile tõeliselt geeniused loojad, kes kujundavad uusaegse kirj kaanoni esimese järgu. Suured isiksused ka ühiskondlikul, poliitilisel ja ideoloogilisel alal. Moore, Luther, Macevelli jpt. Karl V, Karlos I Hisp kuningas, Francois I jt valitsejad. 16. saj alguspoole kõik see. Edasi suures plaanis küpsemine. Hilisematel aegadel ei ole enam tõelisi suurkujusid millegi pärast. Luule oli kogu R perioodil juhtiv ja peamine zanr. Seotud trubaduuride luulega. Maa ja loodusega seotud. Dante Alighieri looming ka. 13. saj lõpus, 14. saj alguses. Trotsis ladina keelt. Uus ideaal tekib rahvuslikult pinnalt, mille juured on looduses. Loovuse allikana on vahetu kokkupuude loodusega ja oma keele kaudu loomingu teostamine. Igal pool rahvuskeeles kõik see paremik. R-s ja uusajal veel enam rahvuskeelte lai kasutus ja levik
Jean-Baptiste Lully oli 17. Saj Prantsusmaa helilooja, kes lõi kuningliku ooperiteatri ning õukonnaorkestri. Kirjutas tõsiseid oopereid e lüürilisi tragöödiaid(rütmiliselt keerukad, palju balletistseene). Pani aluse Prantsuse avamängule (aeglane-kiire-aeglane). Henry Purcell oli barokiajastu suurim Inglise helilooja. Ainukese Inglise eheda barokkooperi autor. Kirjutas kiriku- ja kammermuusikat, palju lavamuusikat draamaetendustele. Georg Friedrich Händel- üks barokiajastu suurkujusid. Saksa päritolu, kuid enamus elu elas Inglismaal. Tegutses põhiliselt ooperizanris. Kirjutas üle 40 ooperi, millest kuulsamad on ,,Julius Caesar", ,,Xerxes" ja ,,Rinaldo". Eeskujuks oli Händelile Napoli ooper, kuid tema teosed olid jõulisemad. Tegevus pärines alati antiikmaailmast ning sisaldasid armukolmnurka. Tänapäeval esitatakse tema oopereid harva, sest need on ette nähtud kastraatidele. Lisaks kijutas üle 30 oratooriumi
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (13131375) kirjanik, Dante Alighieri (12651321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (14521519) teadlane, Michelangelo (14751564) maalikunstnik, skulptor. 10) Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (13131375) kirjanik, Dante Alighieri (12651321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (14521519) teadlane, Michelangelo (14751564) maalikunstnik, skulptor. 11. Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete.
histotehnik, kelle suunamisel valmisid nii mõnedki rahvusvahelist tähelepanu pälvinud teadustööd (E. Aunap, E. Weinberg). Rahvusvaheline tuntus oli ka prof. Aleksander Paldrokil (1871-1944), kelle edu leepraravis kohalik ajakirjandus kippus serveerima kui lõplikku lahendust pidalitõve väljajuurimisel (tegelikult sai Paldrocki nn söehappelume meetodiga siiski vaid haiguse arengut pidurdada). Arstide hulgas leidus teisigi rahvusliku teaduse suurkujusid. Peamiseks selliseks oli kindlasti prof. Ludvig Puusepp (1875-1942). Professor Puusepa rolli sõdadevahelise ülikooli arstiteaduskonna näo kujundamisel on raske alahinnata, vaatamata sellele, et tema teaduslik tähtsus oli Eestisse tulles juba loojuma hakanud kirurgilise neuroloogia kõrghetk oli üha enam ruumi andmas farmakoloogilisele lähenemisele ning Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline pigem kliinilise poole pealt (lisaks sellistele omal ajal tuntud kirurgidele, nagu R
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
