Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen ja moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule.(1,2,4) Joonis1. I +53| 2)8)18)18)7) Joodi värvus on kas metalse läikega must-tumehall või violetne. Puhtal kujul kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.(a) Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ja on violetne (b). (2,4,5) Joonis2. a) b) Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest:
Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus, mida kasutatakse haavade puhastamiseks ja verdsulgeva vahendina. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi,
Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika-perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd.
Lahtise kiu väljapesemine: Tugev mehaaniline pesu. Programm: SIID, temperatuur 30°C (4 x külm pesu 30min) 7 SIIRDETRÜKK (heledad sünteeskangad, soovitavalt tihe, sile polüester, trükimustriga õhukesed lillepaberid) Siirde- e. sublimatsioonitrükis kasutatakse dispersioonvärve, mis niiöelda “pressitakse” trükitud paberilt temperatuuri abil kangasse. Dispersioonvärv sublimeerub: muutub kõrgel temperatuuril tahkest olekust gaasiliseks ja tungib paisunud ja pehmenenud kiudu. Seda menetlust kasutatakse ainult sünteetiliste kiudude ja nende segude trükkimisel. Trükijälg jääb fotorealistlikult täpne. Pehme ja karvane kangapind muutub trükkides siledaks ning ei taastu ka hiljem. Siirdetrükk ei vaja järelpesu, kuna peale värvi ei siirdu kangale midagi ülearust. Siirdetrükiks sobib väga väikesemolekuliline dispersioonvärv, näit. Sublipoint MA ja Dianix SE.
peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Allotroopia Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor. MUST FOSFOR on keemiliselt kõige püsivam ja vähemaktiivsem ning ka vähimlevinud. Teda saadakse valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel kõrgel rõhul ja temperatuuril. Ta on mustjashall värvusega grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69 g/cm³, hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub. Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. Joonis. VALGE FOSFOR on kõige tavalisem fosfori allotroop, mis tekib alati fosforiaurude kondenseerumisel. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünamiliselt kõige ebastabiilsem fosfori allotroop. Valge fosfor on molekulvõrega aine, mille tetraeedri tippudes asuvad fosforiaatomid. Joonis.
H2+Br2=2HBr HBr vesilahust nimetatakse vesinikbromiidhappeks. Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks. Broomiühendeis on broomi o.-a. I kuni V. Jood (I:......4s24p64d105s25p5) on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses, eetris jt. orgaanilistes vedelikes; jood reageerib ka kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+I2=KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2+I22HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas.
temp. Veeaur atmosfääris on osa hüdroloogilisest tsüklist, mis kujutab endast suletud süsteemi, kus Maal piiratud kogustes leiduv vesi ringleb aurumise ja transpiratsiooni, kondenseerumise ja sadestumise teel ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi. 8.Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal kondenseerub või sublimeerub ja moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis võib öelda et pilv (samuti ka udu) on kuhjunud veepiiskade või jääkristallide hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad, milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad
3 Allotroopia Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor. MUST FOSFOR on keemiliselt kõige püsivam ja vähemaktiivsem ning ka vähimlevinud. Teda saadakse valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel kõrgel rõhul ja temperatuuril. Ta on mustjashall värvusega grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69 g/cm³, hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub. Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. (Joonise allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Black_phosphorus.jpg ) VALGE FOSFOR on kõige tavalisem fosfori allotroop, mis tekib alati fosforiaurude kondenseerumisel. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünamiliselt kõige ebastabiilsem fosfori allotroop. Valge fosfor on molekulvõrega aine, mille tetraeedri tippudes asuvad fosforiaatomid. (Joonise allikas: http://www.answers
heli kõrvaga tajutavat valjust. [3]. Helivaljus oleneb helirõhu tasemest ja helisagedusest, liitheli korral ka selle komponentide ajalisest vahekorrast. Igapäevakeeles on helivaljuse tähenduses kasutusel ka helitugevus (resp heli tugevus). 4. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub ehk muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema sulamistemperatuuriga. 5. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 10) 3
nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. Liigid ja tähised Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr
Sügavusel, molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka kus temp püsib, asub nn konstantne kiht. Temp ööpäevane kõikumine ulatub 0,5m, aastane aga 10 – 20m sügavuseni. Temp kõikumised alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. maapinnas sõltuvad peale pinnase termiliste karakteristikute ( ruumerisoojus, soojusjuhtivus) omadustest ka temp kõikumisest maapinnal. Selge ilmaga on temp’i kõikumised nii maapinnal kui ka maa sees suuremad kui pilves ilmaga. Sügavuse suurenedes hilineb temp’i maks või
valguse). Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab. Wien'i nihkeseadus lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga.
veeslahustuvate tintide migreerumist. Arhivaalid pakitakse õhku läbilaskvatesse kilekottidesse, märgistatakse ja transporditakse külmhoonesse. Mida kiiremini ja madalamale (vähemalt alla 20 ºC) temperatuuri alandatakse, seda väiksemad jääkristallid tekivad ning seda vähemas ulatuses materjale kahjustatakse. Arhivaale võib sügavkülmas hoida kuid. Kuivatamine sügavkülmas on aeglane protseduur, mille käigus liigne niiskus osaliselt dehüdratiseerub ja sublimeerub (vesi muutub jäätunud olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat-fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul.
Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24
molekulidevahelised füüsikalised jõud ning seetõttu on nende keemistemperatuur suhteliselt madal. Tahkel joodil nt on omadus kuumutamisel sublimeeruda, st aurustuda ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeenide füüsikalised omadused Fluor (F) helekollane gaas Kloor (Cl) kollakasroheline gaas Broom (Br) punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood (I) hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub kergesti lillaks auruks. Terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgised (v.a. jood), põhjustavad sissehingamisel hingamisteede kahjustusi. Molekaulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Halogeenide keemilised omadused Halogeenid kui aktiivsed mittemetallid on tugevad oksüdeerijad. Perioodilisustabeli rühmas ülevalt alla halogeenide aatomiraadius kasvab, elektronegat. väheneb ning oksüdeerivad omadused nõrgenevad.
Mikroobid ei hävi, aga areng peatub. külmutusprotsess peab olema kiire, ei tohi sügavkülmutada suuri koguseid korraga. NB! Kui toitlustusettevõttes ei ole spetsiaalseid seadmeid toiduainete kiirsügavkülmutamiseks, siis ise ei tohi toiduaineid sügavkülmutada 5)Lüofiliseerimine- kuivatamise eriliik. Toidust eemaldatakse vesi. Organoleptilised omadused muutuvad vähem kui tavalisel kuivatamisel. Toit külmutatakse ja asetatakse vaakumisse, jää aurustub ehk sublimeerub, säilib toidu struktuur. 6) Radurisatsioon- kiiresti riknevas toidus mikroobide hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel. Märgistus lill ja ring või ,,kiiritatud" või ,, töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Kiiritamisel lainepikkuse kasvades energia väheneb. Kiiritatud toit ei ole radioaktiivne, kuna see ei puutu otseselt kokku radioaktiivsete materjalidega. Lüofiliseerimise olemus- Toit külmutatakse kiiresti ja seejärel pannakse vaakumkambrisse. Jäätunud vesi aurustub vaakumis
Nafta ja naftasaaduste mahutid ning Heitvee mahutid Põhjustatud ohud inseneri asjanduses: on olemas bakterid, millised toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele (metallid, betoonid jt.) 11. Süsihappegaas CO2 Süsihappegaasi kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfäärirõhust. Atmosfäärirõhul sublimeerub temperatuuril -78 °C. Kõrgematel rõhkudel ta sulab, kriitiline punkt on 31 °C ja 73 atm. Tekib - Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. 12. Veeaur õhus 1. Absoluutne niiskus gH2O*m-3 vee kogus grammides ühes kuupmeetris õhus 2. Suhteline niiskus % : 2.1 (Tegelik veeauru rõhk temperatuuril t1)/(Küllastunud veeauru rõhk temp t1 )100%= % 2
kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb kokkupõrkeid, piisaksesed ühinevad raskusjõu mõjul. Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist. A) liivapinnased, B) savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus
(metsas on CO2-sisaldus madalaim keskpäeval, kui fotosüntees on kõige intensiivsem, vt. õpik lk 262) Õhu CO2-komponent on taimede “põhi-toiteaine”, millest taimed (ka vetikad jmt.) ehitavad üles oma koed fotosüntees (ainult taimed, sh. vetikad, mõned bakterid) valgus anorg. org. klorofüll Tahke CO2 – molekulvõre “kuiv jää” – sublimeerub kasut. mõnikord toiduainete säilitamisel jm. CO2 lahustub vees 0oC - 171 mahuosa 100 mahuosa 20 C - o 88 CO2 H2O seejuures osaliselt reageerib, kuid NB! Süsihapet H2CO3 seejuures praktiliselt ei moodustu - õigem on öelda, et tekib süsinikdioksiidhüdraat, mis väga vähesel määral vees dissotsieerub:
suhteliselt hõlpsasti ja tihti ka aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal tekkimise staadiumis 0,0050,05 mm max jääkristallikese kohalveepiisakestelt aurab suhtelisel niiskusel alla 100%. kondenseerub või sublimeerub ja arenevad kuni 5 mm . Ainult piisakesedCu vett,samal ajal sublimeerub õhus olev moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis veeaur kristallidele.
hallituse teket ja veeslahustuvate tintide migreerumist. Arhivaalid pakitakse õhku läbilaskvatesse kilekottidesse, märgistatakse ja transporditakse külmhoonesse. Mida kiiremini ja madalamale (vähemalt alla 20 ºC) temperatuuri alandatakse, seda väiksemad jääkristallid tekivad ning seda vähemas ulatuses materjale kahjustatakse. Arhivaale võib sügavkülmas hoida kuid. Kuivatamine sügavkülmas on aeglane protseduur, mille käigus liigne niiskus osaliselt dehüdratiseerub ja sublimeerub (vesi muutub jäätunud olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat- fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul.
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO...
siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. Maksimaalne veeauru rõhk samal temperatuuril on vee (piisakese) kohal suurem kui jää (kristalli) kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures veepiiskade suhtes ligikaudu küllastav, jääkristallikeste suhtes aga üleküllastav, siis on arusaadav, et piisakestelt aurab vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. - Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise (koagulatsiooni) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakesed ühinevad, voolavad kokku, moodustades juba suurema piisa, mis langeb suurema kiirusega. - Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel ka tahked, so jäised langevad pilveelemendid, eriti suuremad, võivad põrkumisel mehhaaniliselt ühineda ja moodustada
Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste käitumise taga on tema alateadvuse konflikt tegelikuse või reaalsusega. (Nt. võimuinstinkt, domineerimine keda kamandada kui oled kojamees. Luuda?) Sublimatsioon inimene sublimeerub e. inimene realiseerib ennast võimendatult selles fääris, mis on talle kättesaadav/avatud selle sfääri arvel mis on talle kättesaamatu (Nt isiklik elu puudub - töönarkomaan). Psühhoanalüüsi ei tunnustatud, õeldi et need on lääne inimeste haigused. Nõukogude inimene on igatepidi terve. · Religioosne tunnetamine Filosoofia on toetunud relogioonile, kõrgpunktiks oli keskaeg (filosoofiat samastati kristliku religiooniga)
keemilisi muutusi. Tavatingimused: 20oC (293K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse(temp tõustes ja rõhu langedes osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad vaid kahes olekus (nt kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse). Ainete ja materjalide füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest"(tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist(kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis-ja keemistemperatuur), laetud osakeste liikumisvõimest(elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis(elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
