Selgrootute loomade tunnused Lihastik Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid.
Selgrootud Kerstin Ots MHG 5B 1. juuni 2012 Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk
98 % loomariigist on selgrootud Selgroogsed Selgrootud Taimed Seened Protistid Bakterid Loomariik jaotatakse kaheks .... SELGROOTUD LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD kellel pole selgroogu kellel on selgroog Nende hulka kuuluvad äärmiselt erineva kuju, suuruse ja eluviisiga loomad käsnad, korallid, ussid, teod, putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud tagaosa ning paljud kehaosad on paaris
Mis on sugulise paljunemise eelised? Sugulise paljunemise korral on iga jreltulija ainulaadne,st teistest mnevrra erinev. Niteks vib ta olla vastupidavam mne haiguse suhtes parema kaitsevrvuse vi vi muu sobivama tunnusega. Kas ilma partnerita saab suguliselt sigida ? Uus organism vib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust(see on neitsi sigimine). Niteks mesilastel,sipelgatel,vesikirpudel ja lehetidel. Mis saab munadest? Kui munad on viljastunud, jvad need omapi arenema. Suurem osa selgrootuid jrglaste eest ei hoolitse ja seetttu hukkub neid palju.Kaotusi korvab suur munade hulk,mis vib ulatuda kmnetesse tuhandetesse.Munad paigutatakse tavaliselt toidu lhedusse,et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega.Nende munadest koordunud jreltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused.Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast
elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline
Ameerika ainuke kukkurloom. Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega (see on ka imetajate rekord). Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Toitumine Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid Lestade ja puukide tõrje Tiofoss Akaritsiidid Tänan tähelepanu eest
2004 aastal seda täiendati. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus kaitsealune paljasseemnetaim) katteseemnetaimed (Angiospermae), näiteks pisikannike
· Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. · Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. · Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Ohustatud liigid!! · Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid. · Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u.14 900 liiki, Eestis on liikide ohustatust uuritud 8600 liigil, neist 1314 liiki on ka tegelikult ohustatud. · Eestis avastamata u.16500 liiki Ohustatud liigid!! · Maailmas on eriti ohustatud hiidpandad, keda on vabas looduses järgi vaid 1600 isendit ning spetsiaalsetes uurimiskeskustes vaid 70 isendit. Ohustatud liikid Eestis!! · Rohe-kärnkonn on ohustatuim kahepaikne Eestis
Lülijalgsed *lülijalgsed on loomad kelle jäsemed kaasnevad lülidest *jagunevad: Koorikloomad, Ämbliklaadsed, Putukad Välimus * rohekas, pruun kest ehk koorik *koorik koosneb kitiin-ja lubiainest *sale keha Kehalülid *kaks kehaosa: Pearindmik ja tagakeha *paarindmikku katab seljapoolt seljakilp *peaosas asuvad lülikestel liikuvatel varrikestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine
Valmikustaadium, mille jooksul kiilid peavad toituma, paarituma ja munema, kestab vaid mõned nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...
rägastikus kuidagi ellu jääma. Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga head ronijad ning neil on arenenud kuulmis- ja häälitsemisorganid. Hämaras ja tihedas vihmametsas on kärarikas, kuna siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad. Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Madu puuoksal puhkamas
veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Saak sõltub tema enda suurusest. Elektriangerjas avastab saagi elektrielundite abil, nad suudavad teha kindlaks isegi liikumatu saagi asukoha.Kui nad on saagi avastanud, saadavad nad välja elektrilaengu, mis halvab või tapab saagi. Elektriangerjal peaaegu puuduvad hambad, seega võib arvata, et ta neelab saagi alla. Elektriangerja paljunemise kohta pole praktiliselt mingit teavet. Pole õnnestunud veel ka
Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene. Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad.
tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest. Noorloomad toituvad peamiselt kärbestest ja kärbsetõukudest. Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured, kärplased. Pilte tiigikonnast Tänan kuulamast !
Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Roomajad on kõigusoojased õhku hingavad selgroogsed loomad, kelle keha on kaetud soomustega. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb kuid sellega kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine. Roomajad on üks
Ohtralt elab vees ka väikesi vähikesi, näieteks nagu mokroskoopilisi vesikirpe ja sõudikuid, kes koos keriloomade ja teiste pisiputukatega loomhõljumi moodustavad ning umbes pooleteise sentimeetri suurusi kõvera kehaga kirpvähke. Nemad meelitavad siia toituma hulgaliselt kalamaime. Järve põhjas elavad ehmestiivaliste (puruvanade), surusääskede, ujurite jt putukate vastsed, järvekarbid, teod, kaanid, mudatuplased, kirpvähid ja palju teisi selgrootuid. Kaladele on põhjaloomastik tähtis toit. Üsna rikkalik on ka järve põhjaloomastik. Eesti järvedes elab umbes 40 liiki kalu, aga kuna nende nõuded elupaigale on erinevad, siis ei leia neid kõiki ühest järvest. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg
sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki.
siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8…10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3…4 aastani.
Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. elupaigad Sisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel. Neile meeldivad igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte tugevas keskpäevakuumuses. Toitumine Söövad mardikaid, rohutirtse, röövikuid, usse ja teisi selgrootuid. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Toitu haaravad teravate hammastega tervelt või suurte tükkidena. PALJUNEMINE Enamik roomajaliike saab järglasi munedes Eestis elutsev arusisalik on üks väheseid, kes poegib ja üks sisalikuema saab korraga kümmekond poega Kivisisaliku emasloom muneb aga näiteks 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku Kaitsekohastumused
2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed. Selgroogsed: Linnud, Inetajad, Kalad, Kahepaiksed, Roomajad.
Karakumi kõrb Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ...
Ökosüsteemi iseloomustatakse dominantide abil Toiduahel: Maasikas-Tigu-Konn-Siil-Rebane-Ilves Toiduahela lüli = troofiline tase Autotroofsed taimed - võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed Tootjad Autotroofsed bakterid - ehk Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid Mikroorganismid, seened ja osa selgrootuid loomi - kes lagundavad surnud produtsente ja konsumente Toiduahel = produtsent - konsument - desturent Toiduvõrgustik - omavahel põimunud toiduahelate kogum on isereguleeruva ökosüsteemi alus- populatsioonide arvukuse regulatsioon - ökoloogiline tasakaal iga järgneva troofilise taseme biomasss on u 10% eelneva troofilise taseme biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale 2.õige 3.õige 4.vale; teiseks lüliks 5
siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8...10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3...4 aastani. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Inimese arvates on ta tähtsusetu prügikala, keda kasutatakse sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.Looduskaitse alla ei kuulu.
pesaõõnsus. Soodsatel aastatel võib jäälind aastas üles kasvatada 2-3 pesakonda, milles igaühes võib kasvada kuni 8 poega. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed haugipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala noka vahel. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on
veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka insektitsiidina. Insektitsiid ehk putukamürk on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid. Kaltsiumoksiidi kasutatakse koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul.
Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal kaovad elektriangerjad ootamatult vaateväljast ning ilmuvad teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud. Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest. Angerjas avastab saagi elektrielundite abil, mis võimaldavad tal isegi liikumatu ohvri asukoha kindlaks määrata. Tundlikud andurid püüavad kinni teiste kalade liigutamisel, näiteks hingamisel, tekkivaid nõrku elektriimpulsse. Kui angerjas saagi avastab, saadab ta välja rea elektrilaenguid, mis halvavad või tapavad läheduses asuva kala. Angerjal on vaid
xx. klass Tallinn, 2008 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Ohustatud liigid 3. Loomaliigid Eestis 3. Ohustatud selgroogsed 4. Ohustatud selgrootud 6. Kasutatud kirjandus 2. Ohustatud liigid Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid on ohustatud liikide nimekirja kantud. Selline nimekiri asub punases raamatus, kus asetsevad kõik väljasuremise ohus või arvatavasti juba väljasurnud liikide nimetused. Seda nimekirja nimetatakse punaseks nimestikuks. Punases Raamatus olevad liigid on kõik looduskaitse all. Liigid Eestis Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u. 14 900 liiki, kusjuures, arvatakse, et Eestis on avastamata liike veel u. 16 500.
Selgrootud loomad, ainuõõssed, okasnahksed, käsnad, ussid 1. Mille poolest erinevad selgroogsed loomad selgrootutest? Selgroogsetel loomadel on selgroog ning arenenum närvisüsteem, sh aju. Selgrootutel pole selgroogu ning neil on algeline närvivõrgustik ja aju. Selgrootuid on kordades rohkem kui selgroogseid (98%). Selgrootutel saab olla kaht viisi sümmeetria vormi: 1) kiireline sümmeetria, mille puhul saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada looma ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Selgroogsetel saab olla vaid kahekülgne sümmeetria. Suur osa selgrootutest saab elada veekeskkonnas, selgroogsed aga mitte. 2. Iseloomusta selgrootuid loomi.
põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud, krokodillid jpt. Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja
Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kõhu- ja seljakilpi ühendab kõõlus- või luuside, osadel on kõhukilbil liikuvad osad, mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et aktiivselt saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mis on kaladele ,,söödaks''. Matamata ajab suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida.
varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid
Jaguarundi levila ulatub Põhja- Argentiinast Ameerika Ühendriikide lõunaosani. Ta asutab tihedaid metsi ja astelpõõsaste tihnikuid, kus üllatava kergusega liigub kõige tihedamas rohus ja oksarägas. Seda võimaldab ta keha ehitus. Puudele ronib jaguarundi vaid äärmise vajaduse korral. Ta on tegev nii päeval kui öösel. See päevase eluviisiga kass kütib enamasti maapinnal. Toiduks tarvitab väga mitmesuguseid loomi näiteks pisiimetajaid, närilisi, küülikuid, roomajaid, selgrootuid , ka koduline. Valdava osa aastast elab erakuna. Sigib kaks korda aastas. Innaajal võitlevad isased vihaselt ja kräunuvad valjusti. Tiinus kestab 62 kuni 70 päeva. Pojad (2 kuni 4) sünnivad tavaliselt mätsis ja augustis. Suguküpseks saavad nad kahe kuni kolme aastaselt. -5- Jaguarundil on väga kurvad kuid salakavalad silmad. Neil on kikkis, ümarate otstega kõrvad. Jaguarundil on armas ümar nina.
hulkrakne organism. Esimesed hulkraksed olid käsnad, kes koosnesid paljudest eritüüpi rakkudest. Esimest hulkraksete loomarühmade puhul oli tegemist kehavälise viljastumisega. 9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka esimesed kõhtjalgsete esindajad. 10.Mis toimus siluris? Siluris tekkis palju uusi selgrootuid loomi ja perekondi. Tekkisid ka soontaimed ja kõhrkalad. Soontaimed olid hilisematele maismaaloomadele toidubaasiks. Kaladel hakkasid arenema lõuad ja ka uimed, mis muutis nende liikumisvõimet paremaks.
METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala. Ülejäänud siirdekalad..2004a seisuga 346 linnuliiki.
roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG Lahksugulised Viljastumine on neil kehasisene Nad munevad veekindla nahk- või lubikestaga muna Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt rästik). Nende munad jäävad emaslooma Järglased tulevad ilmale enamasti kuival maal ning on oma vanemate vähendatud koopiad KASUTATUD MATERJALID http://www.hot.ee/loomademaailm/index.html http://www.hot.ee/loomademaailm/rastik.html http://sunsite.eenet
Merikilpkonnade poegimine. Ridli tunnused. Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Kilpkonni leidub troopilistes meredes. Nad on levinud Nõukogude Liidu vetes. Neid võib kohata Barentsi meres,Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Merikilpkonnade pesitsemispaigad.
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud.
Tiibu kiilid seljale kokku voltida ei saa ja sellepärast hoiavad nad tiibu puhkeolekus laiali või ülestõstetult. Kiililiste jalad on pikad ja peenikesed. Need koosnevad puusast, pöörlast, reiest, säärest ja lülilisest küünistega varustatud käpast. Kiililised on röövtoidulised. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad omapärase püüniskorvi, mis on kohastumus putukate püüdmiseks lennult. Kiililiste saagi suurus sõltub suuresti kiili enese mõõtmetest. Väiksemamõõdulisi selgrootuid on nad võimelised otse õhus alla neelama, suurtemate objektidega lendavad nad aga puhkekohta, kus nad oma tugevate lõugade abil saagi järk-järgult tükeldavad. Tagakeha on kiililistel pikk ja suhteliselt kitsas ning koosneb kümnest lülist. Tagakeha tipus paiknevad kiililistel nn. sabalisandid. Isastel on neid kaks paari ülemised ja alumised ning emastel esinevad ainult ülemised jätked. Neid jätkeid kasutatakse paaritumisel. Ritsiklased
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks
GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber) v Kahjurid omandavad Bttoksiinide suhtes resistentsuse v Kahjurikindlad kultuurid mõjutavad ka kasulikke putukaid ja teisi selgrootuid v Uute allergiate teke v Toksiin, mis on kahjulik putukatele, võib kujuneda toksiliseks inimeselegi v Antibiootikumi resistsentsusgeen võib kanduda üle patogeensetele bakteritele ning sellega vähendada ravimite mõju GMloomad GMloomi kasutatakse teaduslikel eesmärkidel vähemalt neljas valdkonnas: * Haiguste uurimisel ja ravimite väljatöötamisel * Ravimite ja biomolekulide tootmisel * Ksenotransplantatsioonil (loomadelt pärit doonorkoe siirdamisel)
transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga. Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik. Mitmed
aastat. Ta ei kuulu looduskaitsesse. Linask 1)Välisehitus Linask on paks ja ümar kala. Ta keha katab tugev ja läbipaistev marrasnahk. Tavaliselt sõltub ta värvus tema elupaigast, kuid tavaliselt on ta olliviroheline. Tal on mettalse läikega küljed, aga kollakasrohelised. Tavaliselt on linaski kehapikkus 15-30 cm. 2)Toitumine: Linask on väga vastupidav kala. Arvatakse et ta suudab olla söömata kuni 8 kuud. Linask sööb peamiselt selgrootuid. Ta võib süüa kalamarja, surusääsklaste vastseid, kirpvähke, limuseid ja väikeseid kalu. 3)Eluviis: Linask koeb mai lõpust kuni augustini. Vesi peab olema maksimaalselt soe. Kusemispaik on tavaliselt kalda lähedal ja on taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele. Alguses vastsed ei liiguta ja elavad taimedel rippudes. Makrell 1)Välisehitus: Makrell on süstja, sest tal on peen ninaots ja peenesabaots
jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi. Linavästrik elab mererannal ning laidudel, jõe- ja järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel),
Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Kuid midagi oli siiski teisiti - ürgsetel kilpkonnadel olid väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Toitumine Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nii toituvad nad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mida kalad vaatavad kui "söödana". Seejärel ajab kondor-kilpkonn suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida. Munad ja pojad Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid otse hapnikku, sest ilma hapnikuta nad lämbuksid
Kordamine 7. Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli?
Viies tase kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø Eesloivad on tagumistest pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Ø Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Ø Nad söövad kalu ja Muutke teksti laade selgrootuid. Teine tase Kolmas tase Ø Söögiks on ka Neljas tase krabid,limused ja mõned Viies tase veetaimed. Ø Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Ø Mõned liigid ei liigu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
