Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane.
kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisest. Ainult paavst võis kutsuda kokku kirikukogu. Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses. Paavsti üle ei saa kohut mõista. Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi.
Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning inimõigusi, riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. 1.Demo laienemine. 1
1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga, mistõttu pidi ta omale ise eluks vajaliku teenima. 3. Miks jättis Rass oma esimese tüdruksõbra maha? Sest ta nägi Sädet klubis teist poissi suudlemas. Tegelikult oli see mingi suvaline poiss. 4. Mõjuvaid tsitaat teosest:
Johann Balthasar Neumann Johann Balthasar Neumann J. B. Neumann *Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis. *Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt. *Õppis kellavalajaks *Saksa 50margasel rahatähel *Viennas tutvus Erlachi ja Hildebrandti kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus *Würzburgi piiskopiloss- Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss *Kõige ilusam ja heade p...
Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu publiku pilk fokuseeriti pigem näitlejale endale kui tema sõnadele. Markus Zohner'i kiitmiseks saab öelda, et ta oskab publikut kaasa haarata ja pakkuda teatrielamust. Isegi mind, keda kohati segas näitlejatetöö, suutis ta naerma panna ning kaasata tegelaste jälgimisel. Kõige suuremat naudingut pakkusid mulle siiski kostüümid ning lavakujunduse huvitav lahendus. Anastassia Sevtsenko
Maarja teenis elatist Paul Anderson Kippari juures, kus ta oli toatüdrukuks ja hiljem ka voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja ka enesele unerohtu, kuid kogus oli liialt suur ja seetõttu seiskus ta süda. Teoses ,,Mäeküla piimamees" hakkas vanapoisist vaesunud mõisnik Ulrich von Kremerile meeldima talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari. Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja
kirjandus 2.17. Miks oli just sel ööl koer nõmmel lahti? ( Stapletonid ootasid sir Henryt endale külla) 2.18. Miks sir Henry ei läinud? ( Watson keelas tal õhtuti nõmmel üksinda klõndimise) 2.19. Kuidas taipas Holmes , et Stapleton pole see, kellena ta tegelikult esineb? ( nähi hallis Baskervillede perekonna portreid ja sir Hugo oli Stapletoniga väga sarnane) 2.20. Millise plaani mõtles Holmes välja selleks saatuslikuks õhtuks? Kuidas plaan õnnestus? Mis segas? ( Henry läheb üksinda külla, Holmes ja Watson nõmmel ootamas ja Henryt kaitsmas. Koer järgnes Henryle, kuid Holmes tappis koera. Udu. 2.21. Kirjelda koera ( suur, fosforiga kokku määritud, kasilmaümbrused) 2.22. Kuhu Stapleton põgenes? ( tinakaevandusse) Kuidas suri? ( kindlalt ei tea, kuid udu tõttu vist eksis teelt) 2.23. Kes on Lestrade? ( Scotland Yardi politseinik) 2-24- Mida tead Stapletonide minevikust? Kuidas nad nii rikkad olid? ( Olid Ameerikas
Külmkapp, kes tahtis lennukiks saada Elasid kord seitsme maja ja tänava taga ühes köögis külmkapp, veekeetja ja mikrolaineahi. Külmkapp oli suur ja sõbralik, kuid pisut kohmakas. Tema parim sõber veekeetja toetas teda alati. Külmkapil oli salasoov ta oli alati tahtnud lennuk olla. Öösiti, kui kõik magasid, unistas ta, kuidas ta õhku tõuseb ja veekeetjaga ära lendab. Mikrolaineahjule aga külmkapi tekitatud heli ei meeldinud, see segas tema iluuinakut. Mikrolaineahi oli väga kõrk ja uhke teda kasutati alati kõige rohkem ja toidu valmides tegi ta meloodilist piiksuvat heli. Ta ei sallinud kedagi teist ja tahtis köögis ainuke olla. Ühel päeval mõtles mikrolaineahi välja kurja plaani külmkapist ja tema väikesest sõbrast lahti saamiseks. Ta kutsus selleks appi vana kurja mikseri ja lasi tal tekitada lühise, mis rikuks nii külmkapi kui ta sõbra. Ise lülitas ta end selleks hetkeks elektrivõrgust välja
Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sandiga, kes Pierre etendust segas Imede Õu Agroo kuningriik Pierre oli olnud sõdur, munk, tahtis olla õpetaja, oli puusepaõpilane, lõpuks sai poeediks. Dom Claude´il oli salajane kelder, kust tuli öösiti punakat valgust, seal tegeles ta alkeemiaga. Ta ei uskunud ei astroloogiasse ega arstiteadusesse, vaid ainult alkeemiasse. ,,See surmab tolle. Raamat surmab teaduse" teadus pääseb võimule religiooni asemel. Trükipress srumab kiriku/ehituskunsti. Piinariist Hispaania saabas
peale isa surma abiellus ta ema Gertrud ta onu Claudiusega. Hamlet hakkas plaanima kättemaksu oma onule ja teeskles selle käigus, et ta on hullumeelne. Ta onu Claudius püüdis Hamletist igal võimalusel lahti saada, näiteks püüdis ta saata Hamleti Inglismaale andes kaasa käsu, et ta tee peal hukataks. See plaan aga ei läinud läbi. Lõpuks korraldati Laertese ja Hamleti vahel duell, et Laertes tapaks Hamleti. Hamlet oli aga tugev vastane ja peale mitut ebaõnnestunud katset segas Claudius veini sisse mürki ja pakkus seda Hamletile, tema aga keeldus sellest ja seda jõi hoopis kuninganna Gertrud. Seejärel mürgitas Laertes mõõga otsa ja püüdis Hamletit sel moel tappa. Hamlet sai haavata ja seejärel vahetas ta Laertesega mõõgad ja torkas talle sügava haava. Kuninganna Gertrud suri, Laertes suri ka ja seda omaenda mürgitatud mõõga läbi. Hamlet tappis ka kuninga mürgitatud mõõgaga ja sundis teda ka mürgitatud veini jooma.
Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist eriliselt silma. See samune väikemees, keda ta oli alles hoiatanud. Ta küll hoiatas koolijütsi ka töö ajal, kuid sellest ei piisanud. Viimaks korjas õpetaja tööd kokku ning jäi spikerdaja juures seisma ja lausus: ,,Sa spikerdasid ning tuled tööd järgi tegema." Poiss seepeale proovis midagi lausuda kuid pedagoog segas vahele: ,,Sa ei vabanda ennast kuidagi välja. Õpi kodus korralikult ära ning tule järeltundi." Päev hiljem sooritas poiss kirjandi viie peale ning oli ise üliõnnelik. Ta rääkis õpetajale ka, et ta oleks selleks tööks ainult pool tundi õppinud, kuid tal oli vaja arvutis mänge mängida. Lisades ka veel, et ta ei spikerda enam ealeski, kuna see on ainult iseenda, mitte õpetaja petmine.
Oli lahke ja väga tegus mees. Inger Iisaku naine ja laste ema. Oli väga tubli ja töökas, kuid vahel libastus. Oliine Ingeri kauge sugulane. Alguses oli abis Iisakul, hiljem Akselil. Vana aga töökas. Hiljem suri. Niferdaja. Onu Siivert Ingeri onu. Ingeri poeg sai tema järgi nime. Hiljem suri ja päranduse ümber oli sekeldusi. Eleseus Iisaku ja Ingeri esimene poeg. Siivert - Iisaku ja Ingeri teine poeg. Oss-Anders Pidevalt Kaugemaa möödakäiv laplane. Segas Kaugemaa elanikke. Geissler lessman Geissler. Igati abivalmis. Tuli ja läks. Paljude mõtetega mees. · Heyerdahl lessmas Heyerdahl. Päästis Barbro vangi minemisest. Ilma temata poleks Barbro hakkama saanud. Hea inimene. · Brede Olsen Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma naisega külasse elama. Oli kade Iisaku peale. · Barbro Brede tütar. Hiljem elas Akseliga koos, oli väga töökas
... Löönud .... Asju ära võtnud .... Sõimanud .... Solvanud .... Mingi muu tegevus .... 11.Millise tunde kiusamine sinus tekitas? Rahulolu .... Rõõmsa .... Piinliku .... Tekitas süümepiinu .... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14.Kas keegi segas vahele ? Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16.Oled sa ise kunagi kiusatava kaitseks välja astunud ? Jah .... Ei .... 17.Mida sa teeksid vägivalla ära hoidmiseks ? ................................................................ 18.Kas sulle meeldib kiusata/kiusatav olla ? Jah .... Ei .... 19
,,Suveöö unenägu ,, Armastuse keerulisus Lugema hakates seda Shakespearei teost oli alguses kõik üsna segane ,sest tegelasi oli palju.Teos oli naljakas.Viitab ööle vastu jaanipäeva, unenäolisele ajale, mil inimesi vallutavad looduse ilu ja meelad tungid. Selles öös peitub jõudu ja poeesiat, iha ja unelmaid, hullust ja idülli, ilu ja kaost.Räägib raskest armuloost kahe mehe ja naise vahel mis lõpuks saab siiski õnnelikku lõpu.Tegevus toimus haldjametsas. Armastuse teema käib läbi siin mitmeid kordi ,nii inimeste kui haldjate vahel .Haldjad panevad armuma inimesi ja tekitavad sellega paraja kaose,kuid lõpuks siiski heastavad oma vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistu...
tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades. Faktid ● 70% maailmast tarbib Araabika kohvi. Ülejäänud 30% joob Robusta kohvi, mis sisaldab poole rohkem kofeiini kui Araabika kohv. ● Kohv on maailmas populaarseim jook - seda tarbitakse aastas 400 miljardit tassi. ● Kohvitööstustes töötab kokku 20 miljonit maailma inimestest. ● Algselt kohvi söödi. Üks Aafrika suguharu segas kohviubasid rasvaga, et saada söödavad energiapallikesed. Tänan tähelepanu eest!
et Andres tahtis oma soiselt põllumaalt üleliigset vett läbi naabri maa ära juhtida. Kuigi kasu oleks sellest sellest mõlemad naabrid hakkas Pearu kraavi tegemist takistama. Pearu lasi siiski naabritel hädavajaliku kraavi rajada, kuid ehitas sinna mõne aja pärast tammi ette, lihtsalt kiusu pärast, et naabrimehega rammu katsuda. Tulemuseks tõusis jälle Andrese põllumaa vee alla ja tehtud kraavikaevamise töö näis asjatu. Nii segas Pearu oma naabrite töist elu. Pearu vaatas sageli kuidas üleaedsetel alati tööd jagus, ise ta oli laisk ja põhjendas oma vähest tööd majapidamises sellega, et vanemad teevad töö järeltuleva põlve eest eest ära nii et lastel kergem oleks, Pearu isa oli olnud suur taluperemees ja nõnda mõtles Pearu, et temal peab siis kergem olema. Kui Pearu kraavile tammi ette ehitas siis ei hakkanudki Andres midagi selle vastu ette võtma kuid Andrese karjapoiss Mart hakkas Pearu ehitatud tammi
elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel looma oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku
Kui Täht õppis tähti P.Mänd Kord läks Taevapealik Tähe juurde ja küsis: ,,Tere,Täht! Kas sa tahaksid tähti õppida?'' Täht selle peale: ,,Hmm... Miks ma peaksin tähti õppima, kui mul on need juba selged?! Te ise õpetasite need mulle. Tähtsamate nimed olid Auriga ...'' Täht ei jõudnud enam jätkata, sest Taevapealik segas vahele: ,,Ei! Ma ei mõtle neid tähti, mis asuvad taevas!'' ,,Mis tähtsa Te siis mõtlete?" küsis selle peale Täht. ,,Ma mõtlen neid tähti, millega kirjutatakse! Näed siin on mõned laused paberile kirjutatud. Kas tahad neid õppida?" ,,Eee... Need pole mingid tähed! Need on lihtsalt mingitest kriipsudest kokku pandud kujutised." Vastas jahmunult Täht vastu. Pealik üritab kuidagi veel Tähele selgeks teha, mis tähti ta mõtleb: ,,Mängid sa lolli või oled sa loll!
Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal.
aastast töötab Vanemuise koosseisulise ooperisolistina. 1997.aastal pälvis Alla Popova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel. Kuna etendust oli tihtipeale üpris raske jälgida, siis pidi sageli appi võtma kava. Mõned kohad kavas ja laval küll ei kattunud, aga abi oli sellest siiski. Laval kasutati väga palju erinevaid redeleid ja konstruktsioone. Nendega tegeleti väga palju, küll seati neid kokku, küll võeti jälle lahku. Vahel segas see pisut laulja kuulamist. Etendusele andsid juurde ka väga värvikad kostüümid ja näitlejate huvitavad välimused nende hõbehalliks või siniseks võõbatud näod ja kirevad parukad. Üldjoones jäin etendusega rahule, kuigi mõningad asjad mulle ei meeldinud. Uuesti ma seda etendust vaatama ei läheks, aga hea ooperikogemuse andis ta mulle siiski. Kristiina Kallion
Koosmusitseerimine ja ühtsus andis rohkem tunda suure koosseisu puhul ja seda oleks võinud rohkem olla ka väikese koosseisu esitustes. Oli näha, et kogu koor mõistab dirigenti ja seepärast oli esitus üldiselt täpne ja näiliselt lihtne ja loomulik. Hästi tulid välja kõik dünaamilised kontrastid ja meloodilised teemaarendused. Kontsert oli ühtlasi ka salvestus koori plaadimaterjali jaoks, aga kahjuks rikkus materjali üks kontserdikülastaja, kes kontserti segas ja kelle tõttu tuleb kooril salvestus tõenäoliselt uuesti teha. Arvan, et kontsert õnnestus üldiselt hästi ja sellest oleks tõenäoliselt saanud kena plaadimaterjali, kuigi Voces Musicales ei olnud arvatavasti oma parimas vormis.
Alates sellest hetkest hakkas Blanche'i elu muutuma aina traagilisemaks. Farmi ära võtmine oli stardiks Blanche'i hullumisele. Stellal polnud farmi arestimisest midagi, sest tema mees oli ta juba paika pannud ning seepärast Stella ei hoolinud rahast, aga Stanley oli tige, sest tema arvates kuulus farm ka temale. Mees hakkas kohe algul pärima ja uurima, kas Blanche petab neid. Ta küll ei petnud, kuid Stella abikaasat jäi ta ikkagi häirima. Stanley nuhkis Blanche'i minevikus ja segas tema elu. Blanche vajas armastust, kuid Stella mees rikkus selle, avalikustades daami mineviku ning seepärast jäi ka naise silmarõõm sünnipäevale tulemata ja hakkas teda vihkama. See kõik juhtus Blanche'i sünnipäeval ning lisaks oli Stanley'l kingitus naise õele bussipiletid tagasi tema eelmisesse elukohta. Blanche oli väga rusutud, kuid see polnud tema elu kõige traagilisem osa. Blanche traagilise saatuse tippsündmuseks oli see, et Stanley vägistas teda
Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim tõttas mereranda. Ta ei näinud varast kusagil ning hakkas Soome poole ujuma. Keskööl jõudis ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoldud ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ning uppus. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas mees tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ning jutustas Lindast
Saate arvustus Tjorn Treu KP-21 Urmas Lehtsalu Vaatasin saadet Foorum, mis oli olnud just lähipäevil. Saates võeti ette 2 küsimust, milles said oma arvamust avaldada ka saate vaatajad. Stuudios olid kohal Väino Linde, Indrek Saar, Kalle Laanet ja Andres Herkel. Esimeseks küsimuseks saates võeti : Kas poliitikud võiksid kontrollida parteide rahastamist?- Saade oli minu jaoks üpriski igav, kuna mulle juhtus kätte igav saateteema. Saates tekkis palju vaidlusi, kuna kõikidel olid põhimõtteliselt täiiesti eriarvamused, ning sellepärast mulle ei meeldinu see, et koguaeg segas keegi jutule vahele, mis segab esiteks saatele keskendusmist ja see pole ka viisakas. Kõige rohkem tundus mulle usutavam Indrek Saare jutt, kuna ta rääkis oma arvamust kõige paremini...
harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi teosest kaob koos selle etendusega. Õnneks suutis kõrvaltegelaste meisterlik esinemine publiku tähelepanu õigele rajale tagasi viia.
Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe veeteel segas Kärevere sildade ehitamine, mis konstruktsiooni vea tõttu juba samal aastal kokku varises. Pärast Teist Maailmasõda tehti Emajõel veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasõidule probleemsetest Kärevere ja Muuga kärestikest rajati 1955.a mööda sirged kanalid. Pärast sõda oli vaja Tartu linn uuesti üles ehitada, selle käigus hakkas linn aga hoogsalt laienema. Moodi läksid betoonehitised ning metsamaterjalide asemel hakati üha enam vedama liiva ja kruusa. Tartust allavoolu Emajõe
Isa ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast häbi pärast tappa. Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi oraakli juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema kolmjala ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. Apollon ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda. Preestrinna käskis Heraklesel teha kümme Mükeene kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse. Lk 2
Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia. Seda tehes põrkas ta kokku ka germaanlastega, kuid nad ei suutnud roomlaste heale sõjakunstile vastu seista. Caesar tõestas end tubli väejuhina ja lõi omale hea sõjaväe. Lühikese ajaga läks Rooma ja kogu Itaalia Caesari võimusesse. Caesar siirdus järgmisena Egiptusesse. Aleksandrias toimus tollal võitlus ühe surnud kuninga laste vahel. Caesar segas end sellesse, asudes kuningatari Kleopatra poolele. Roomlaste segamine Egiptuse asjadesse ja nende väljapressimised põhjustasid ülestõusu. Alles pärast seda, kui Caesarile saabus Aasiast abivägesid, õnnestus tal ülestõus maha suruda. Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest. Pärast seda siirdus Caesar Mithridatese poja Pharanakese vastu, kes oli vallutanud osa Väike- Aasiast. Caesar purustas ta sellise kiirusega, et kirjutas sellest ainult
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem ...
ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis ei näe sündmustikku, ja see on ebameeldiv. Lavastuse dirigent Paul Mägi segas väga tihti vahele, mis häiris ning sel hetkel ei saanud keskenduda vaatamisele. Rigoletto muusika oli väga nauditav ning tekitas nii palju kõhedust kui head enesetunnet. Vahel oli see liiga vali, kuid minu jaoks töötas etendusega väga hästi kokku ja sellega võib igati rahule jääda. Orkester sai vahel küll märkusi, kuid see ei seganud vaatamist. Minujaoks oli etenduses üllatavalt palju vigasid , kuigi see oleks pidanud olema peaproov.
märkimisväärset korda saata. 7. Selleks, et saada tunnustatud teadlaseks, nõuti tihti ka teaduskraadi, kuid sõja tõttu oli ülikoolis käimine väga raskendatud, eriti naiste jaoks. Lisaks tegi asja keerulisemaks ka laste olemasolu, kelle eest pidi kooli kõrvalt samuti hoolitsema. 8. Naistelt oodati alati ainult mehe leidmist, abiellumist ja laste kasvatamist. Seetõttu olid emad tihti väga vaenulikud teaduskarjääri vastu, sest see segas naise abiellumisplaane. 9. Soolise diskrimineerimise tõttu edutati mehi töökohtadel palju kergemini kui naisi. Naised pidid ootama tihti kuni 20 aastat, et saada kõrgemale ametikohale. Samal ajal mehed said edutatud juba paari aasta jooksul. 10. Abiellunud naisi ei võetud kunagi tööle kõrgemale ametikohale kui nende mehi. Seetõttu pidid naised tihti leppima assistentide rolliga.
Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga. Maalikunst. Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte. Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad
See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht aitas mõista lavastust. Vaatuste kirjeldus aitas aru saada, mis toimus ja kelle vahel. Kasulikud olid ka näitlejate pildid ja nimed, sest nii sai teada kes keda kehastab.
pilguga - naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõrjuvalt. Naise käed on vabas asendis, mis aitab kaasa karaktiseerimisele. Naisel puuduvad kulmud ja ripsmed nin välimuselt on tavaline, mitte jumalik. 4. Enamkasutuses on kollakad, rohekad, pruunid toonid. Välditud on kirkaid toone, et saavutada rahumeelne meeleolu. Teose rõhutatuimateks piirkondadeks on silmad, suu ja nahk. Maalilt on raske tabada pintsli jälgi, sest kunstnik segas kõiki värve ja teravad üleminekud puuduvad. Naise riietus on tumedab ning erilist rõhku ja detailsust on lisatud varrukatele. Valguse andmiseks kasutas Leonardo Da Vinci õhukesi värvikihte, mis jättis mulje nagu Mona Lisa nahk helendaks ja säraks. 5. Maalile on iseloomulik kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon. Kunstnik rajas maaliga uue suuna, pannes pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele ja naeratusele
Seda tunnistas endine Venemaa antidopingutegelane Grigori Rodtšenkov. Põhjus, miks see nii hilja välja tuli oli see, et 2012 aastal vahetati läbi dopinguruumi tehtud augu sportlaste eeldatavalt positiivseid proove puhta uriini vastu. Samuti oli kergejõustiku peatreener õhutanud ka teisi sportlaseid võtma dopingut. Muu hulgas töötas ta välja kolmest ainest koosneva dopingujoogi, mis sisaldas kolme anaboolset steroidi - metenolooni, trenbolooni ja oksandrolooni. Ta segas neid alkoholiga - meestele Chivase viskiga, naistele Martini vermutiga. Tulemused aitasid sportlastele treeningutest kiiremini taastuda ja alkoholi lisamine vähendas riski vahele jääda. Teisalt, Venemaa kõrvalejätmine olümpialt sellepärast, et osad Vene sportlased olid kasutanud keelatud aineid, on nende atleetide suhted väga ebaõiglane, kes spordivad puhtalt. Õhus on ka praegu alternatiiv, et Venemaa sportlased, kes ei ole
Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jlginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kik piletid, mis parun oli talle andnud, olid vitnud
Vastus leiti kiiresti. Vanematel oli käsil lahutus ja Rego pidi harjuma ka ema uue kallimaga.. Arvatigi, et kodune pingeline olukord on poisile halvasti mõjunud. Käidi nõustaja juures ning õpiedukus oleks pidanud justkui paranema, aga mahajäämus süvenes veelgi. Keskendumisraksust neljandas klassis süvendas ka väikse venna sünd. Temagi sündis enneaegselt ning oma imikueas nuttis palju. Kasvades, hakkas ta üha enam vanema venna tähelepanu püüdma ja segas teda pidevalt. Rego muidugi parema meelega tegeles väikevennaga kui õppetööga, mis tema jaoks oli selleks ajaks juba parajaks peavaluks kujunenud. Palgati abiõpetaja, sest ka ema ei saanud enam väikevenna kõrvalt hädas last piisavalt aidata. Rego on väga hea fantaasiavõimega. Talle meeldis joonistada ja jutte välja mõtelda. Tema lemmikaineks oligi kunst ja emakeel. Viimasest meeldisid eriti need tunnid, kus pidi ise lühijutu või luuletuse kirjutama
· Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss · Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele nõid Miina · Tema juurde mindi siis ,kui Rehepapilt abi ei saadud · Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott · Samuti kaval mees nagu Sandergi · Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena vanapaar Imbi ja Ärni · Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike mis kätte juhtus Õuna Endel · Hirmus ropu suuga,väga tõsine mees ning lahendas probleeme vägivallaga · Tahtis Liinat endale naiseks Vanapagan · Arvas et teda ei kavalda keegi üle · Teda tüssati pidevalt, vanapagan ise ei saanud arugi
Intervjuu ettevõtjaga. Intervjuu on tehtud digitaalseid trükkimisteenuseid pakkuva ettevõtte omanikuga. Tegemist on mikroettevõtega, mis alustas oma tööd 2008. aastal Tartus ning alates 2011 aastast asub Tallinnas. Praegu töötab seal 7 inimest. Aastal 2015 firmakäive on kasvanud kuni 315000 eurot ning aastal 2016 prognoositakse veel kasvu. Firmal on hästi lai spekter trükkimisteenuseid: altes visiitkaartidest kuni fotoklaasi tootmiseni. Korralik printimismasinate park lubab neil leida personaalset komplekset lahendust peeaegu igale soovile. Ettevõtte omanik on sihikindel ning väga töökas. Tal on kõrgharidus nii IT- kui majandusvaldkonnas. Enne antud firma avamist oli tal juba kuskil 3 aastane ettevõtmiskogemus. Idee avada trükkimisteenusi pakkuva ettevõtte tekis tal üsna spontaanselt. Tuli soov proovida ennast sellises valdkonnas kuna tundus, et turg nõuab veel pakkumist. Ettevõtte on asutatud ilma konkretseäroplaanita ...
viitsütikuga vabastavad pommib, mis plahvatasid maandumisel, kui tuule suund ära muutus ei olnud see plaan nii efektiivne. Esimene tõeline mehitamata õhusõiduk valmis Suurbritannias esimese maailmasõja ajal, Professor A.M. low'd palus disainida väike piloodita õhusõiduki mille sisemus oli täidetud pommidega, kahjuks ei jõudnud see õhusõiduk taevasse kuna sellel disainil oli väga palju vigu, peaprobleemiks oli mootori tekitatud raadiomüra mis segas õhusõiduki juhtimist. Teise maailmasõja aeg valmistasid nii Britid kui ka ameeriklased droone. Esimene edukas mehitamata õhusõiduk oli Fairey IIIF mille hüüdnimi oli Fairey Queen. Teise maailmasõja aeg algas droonide tööstuslik tootmine, esimene ettevõte kes mehitamata õhusõidukeid valmistama asus oli USA ettevõte Radioplane. Ameerika ühendriikide armee tellimusel toodeti nende mudelit Radioplane OQ2 kokku 15000 eksemplari need droonid olid mõeldud
ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa. Viljandist. Zhanr Sõnum Väljaanne Postimees Kohanimi Viljandi Kuupäev 19.03.1933 Aasta 1933 Väljaande number 66 Lehekülg 1 5 Lehekülg 2 0 UDK 371.67:654.19 Märkused Kop. täiel. Märksõnad kooliraadio / raadiosaated koolis
1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jons Jakob Berzeliuse raamatu ,,Keemia õpperaamat loomadest" . Aastal 1892 pakuti talle tööd Göttinegeni ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel. Ta avastas väga kiiresti kaltsiumkorbiidi ja ta oli ka väga lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli 19. sajandi Venemaa autor, keda tihti on peetud oma kodumaa suurimaks poeediks ning moodsa Vene kirjanduse algatajaks. Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene. Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline abessiinlane, kes oli Peeter Esimese soosik. Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse käsitamatu ükskõiksusega. Ta oli jäetud lapsehoidjate, prantslastest eraõpetajate ja guvern...
süsihappegaasiks nagu alati kui tuli ehk leek põleb. Peale külaliste ära minekut tahtsin teha ühe katse kuid see ei õnnestunud. Ma tahtsi äädika ja söögisoola kokku segada, et see plahvataks. Kui äädikas ja söögisool kokku segada, siis tekkib keemiline reaktsioon. Mul tuli veel meelde, et koolis tegi keemia õpetaja katse, et segas vee ja mingi aine kokku ja seal vees tekkis keemiline reaktsioon, sest üks aine seguneb teisega ja tekkiski keemiline reaktsioon. Järgmisel päeval ma jälle ärkan seitsme paiku, teen süüa ja seda mida ma teen ei tekki seal keemilist reaktsiooni, sest ma ei sega sinna mingeid aineid. o Selline oligi minu päev keemiliste reaktsioonidega.
Prometheus oli kreeka mütoloogias inimeste kaitsja ning teda peeti ka Zeusi vaenlaseks. Prometheusist on loodud muistend, kus ta loob inimesed, kavaldab üle Zeusi ning teenib selle eest karistuse. Kui Prometheus oli maa ja vee jõudu tundma õppinud, segas ta savi vihmaveega ja vormis esimese inimese. See sarnanes jumalatega. Pallas Athena, selge mõistuse ja tarkuse jumalanna, puhus elutule kujule hinge sisse ja hall savi muutus roosaks, selles hakkas tuksuma süda ja senini liikumatud jalad ning käed tegid esimesi liigutusi. Nõnda saatis Prometheus maailma peale esimesed inimesed. Kaua aega ei teadnud inimesed, kuidas kasutada hinge. Siis läks Prometheus inimeste sekka ja
mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse. · Koera Kaarel- Sulase Jaani väga range peremees. Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida. · Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele. · Nõid Miina- Tema juurde mindi siis, kui Rehepapilt abi ei saadud. Segas kõiksugu imerohtusid kokku. · Muna Ott- Samuti kaval mees nagu Sandergi. Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena. · Vanapaar Imbi ja Ärni- Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike, mis kätte juhtus. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · ·Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Joosep- Rehepapi kratt, kes oli väga vana. Probleemid
(1953) ja "Elektronische Studie II" (1954). Neist esimene oli kokku pandud stuudios genereeritud erinevatest siinustoonidest, teine oli aga esimene elektronmuusika teos maailmas, mis sai noodistatud ja ka partituurina välja antud. Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956). Järgmises heliteoses "Kontakte" ("Kontaktid" 1958-1960) kasutas Stockhausen Kölni stuudio võimalusi äärmise piirini: segas omavahel erinevaid lainekujusid, kasutas valge ja roosa müra generaatoreid, mitmesuguseid kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970. aastatel hakkas Stockhausen üha enam akustilist ja elektroonilist muusikat omavahel kombineerima. "Mixtur" (1964" on algselt salvestatud orkestriga ja hiljem on salvestist stuudios spetsiaalselt töödeldud. Teose partituur on kirja pandud aleatoorilist meetodit kasutades (pole
võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
