põimib oma isa täpse mõrva kuninga ja kuninganna poolt. 6.(lk.56)Ophelia palvetab palvepuldi ees, ilmub Hamlet. Olla või mitte olla- see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada..... 7.(lk.75) Hamlet torkab liikuva kaardina sisse mõõga (rott?) , tapab Poloniuse. Viimane oli salaja pealt kuulanud Hamleti ja tema ema kõnelust. 8.(lk.91-92) Ophelia on hullunud murest Hamleti ja mõrvatud isa pärast. Laertes tuli Prantsusmaalt isa surma eest kätte tasuma. 9.(lk.106-107)Kaevatakse hauda, sest Ophelia on uppunud. 10.(lk.119-120) Kuningas korraldab kihlveo ja duelli Hamleti ja Laertese vahel. Hamlet palub Laerteselt andeks, viimane võtab vabanduse vastu ja kihlvedu otsustatakse lahendada vennalikult. 11.(lk
armus Tordi Mart süüdistas end ema surmas, sest soovis ema Sai Tordilt lapse surma, kui see oli ta isa Naiivne ja heatahtlik petnud Tahtis vana naist aidata, et vabastada end süütundest Tegelased Tõnu Tord Tagasihoidlik Urve õpilane Armastas Urvet, saatis Maskiballil olid Urvega urvele salaja roosi koos Vaikne, kartlik Kasutas Urvet ära Salapärane, salakaval Põhisündmused Vana naine palub Eesti üliõpilastelt abi oma poja päästmisel kaubalaevalt Niglas Boguslawski päästmine Urve ja Tordi suhe kohtumine maskiballil, armumine Urve jääb rasedaks Urve jätab lapse alles ja hakkas Tõnuga koos olema Tõnu ütleb oma isale: "Tead isa Mul on vahel tahtmine korraks sinna sõita ja ise oma silmaga näha."
rahva. Väideti et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1) alistuda 2) alustada üksi võitlust mis ilmselt oleks lõppenud lüüa saamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3) veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos Eesti avalik arvamus Rahvas ei teadnud pakti sõlmimisest suurt midagi, leping sõlmiti salaja, ajakirjanduses püüti seda kajastada positiivselt. Pärast vene vägede saabumist oli rahvas selgelt vene baaside vastu NSVL surve 1) pakti pealesurumiseks kasutati Orzeli põgenemist 2) uputati metallist, kuid väideti et seda tegi tundmatu allvee laev, mis sõitis vabalt ringi eesti territoriaalvetes ja mille vastu eesti valitsus ei võtnud midagi
· Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama jättis ja Linda kivikujuks muutis ( Iru ämm ) · Kalevipoeg hakkas Soome poole ujuma, kivile magama, kuulis neiu lauluhäält, läks vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri.
Punkrit valgustati küünaldega. Punkris oli alati üks mees valves, kes jälgis ümbrust. Punkris elas tavaliselt umbes neli meest. Vahel ka rohkem, aga metsavendade lõpu ajal elati ka üksi. Aega veetsid metsavennad lauldes ja puskarit juues. Oma vahel saadi hästi läbi, sest muidu poleks olnud võimalik seal koos elada. Punkri elu ebamugavused olid need, et pidi koguaeg hirmu all elama, magama pidi kõva pinna peal ja seal oli pime. Ümbritsevast elust saadi infot kui käidi öösel salaja kodus perega suhtlemas. Ja siis nad said ka pere käest toitu. Käidi ka poes vargil. Aga see toit. Mis oli metsas olemas hangiti sealt. Naisi oli punkris vähe, aga mõned ikka olid. Metsavennad saatsid korda selliseid tegusid, et näiteks käisid poes vargil ja vahel tapsid ka inimesi. Haarangud olid need, kui mets piirati sõdurite poolt ümber ja üritati metsavennad nõnda kätte saada. Ma arvan, et ma oleks punkri eluga hakkama saanud küll.
(1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997)
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud
kuulnud, et mingil põhjusel tahab Black kätte saada ja tappa Harryt. Koolis sai Harry jälle olla koos oma kahe parima sõbra, Roni ja Hermoniega. Nende seltsis veetis Harry järgneva kooliaasta. Sel aastal oli kooli valvama pandud dementorid. Nad olid kõhedusttekitavad ja imesid rõõmu välja nendega kokkupuutuvatest inimestest. Nad valvasid kooli Blacki eest. Kooliaasta oli nagu ikka täis palju pahandusi, nalja, rasket õppetööd ja halbu uudiseid. Ühel päeval kuulis Harry salaja pealt õpetajate vestlust, nad rääkisid kuidas Black oli olnud Voldemorti abiline, Harry pere parim sõber ja samuti ka Harry ristiisa. Ta oli reetnud Harry vanemad. Seda kuuldes tekkis Harrys viha. Kuid lõpuks põnevas sündmustekeerises kohtus Harry, Blackiga ja selgus, et Harry vanemad oli reetnud Potterite perekonna teine sõber Peter Pettigrew ja Black oli tulnud hoopis teda tapma. Seda ei teadnud, aga ülejäänjud võlurid, kes tahtsid Blacki kätte saada. Teades tõde aitab
tarbekaupu. Kasvas korruptsioon (oma ametipositsioone kasutati ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks). Süvenes Brežnevi isikukultus. VASTUPANU REŽIIMILE 1960.aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e dissidentide) liikumine. Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist. Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine,
ebakindluse õhkkonnas leitsid Hitleri vaated üha enam poolehoidjaid. Ta lasi mõrvata oma poliitilised vastased ning koondas võimu endale ja enda kaaslastele. Teisitimõtlejaid saadeti vangilaagritesse. Hitleri eesmärk oli liita kõik Saksa alad. Samal ajal alustas ta salaja ettevalmistusi Teiseks maailmasõjaks. Vägivaldselt ühendas ta Saksamaa Austriaga ja pööras tähelepanu ka Ida-Euroopa riikidele. 1939.aastal tungis Saksamaa kallale oma naabrile Poolale. Algas Teine maailmasõda. Saksa armee saavutas ühe võidu teise järele. 1941.aastal ründas ta Nõukogude Liitu. Teiste piirkondade seast vallutas ta ka Eesti. Alles Venemaal sai Punaarmee nende tungi peatada. Ka teised riigid alustasid rünnakuid. Sõda lõppes Saksamaa kaotusega.
Kui tahame säilitada mingit kultuuri tervikuna, ei saa sellest välja jätta osasid, mis meile ei meeldi. Nii peaks säilitama ka handsaga seotud kombestiku. Näiteks Setomaal pakutakse handsat traditsiooniliselt ühest pitsist. See tähendab, et peol pakutava alkoholi kogust piirab kindel inimene, kel on õigus otsustada, kellele võib juurde valada ning kellest on parem vaikselt mööda minna. Miks peaksid setod handsat salaja tegema, kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides võib kodustes tingimustes kangeid jooke valmistada, olgu selleks siis Itaalia grappa, Kreeka raki või Tsehhi slivovits? Miks võib neis riikides neid jooke teha ja kohati isegi müüa, aga setod oma handsat teha ei tohi? Häda on meie parlamendis, kes pole siiani vastu võtnud seadust, mis lubaks rahval viljeleda traditsioonilist joogikultuuri. Milles handsa erineb puskarist? Suur vahe on handsa ja puskari destilleerimisel
igasse uute ruumi astumine meelde mõnd pilti lapsepõlve muinasjuturaamatust. Põhilised märksõnad, mis kohe Ermitaaziga seostuvad on kuld, laemaalingud ning suurejoonelisus. Laemaalingud olid vist igas ruumis ja nende pidev vaatamine pani pea ringi käima. Kahjuks oli aega nii vähe, et pidime mõnest ruumist lihtsalt läbi jalutama, jõudmata midagi vaadatagi. Kõige paremini on meeles tuba, kus filmimine ning pildistamine oli keelatud, kuigi mulle tundub, et kõik seal salaja kõige rohkem pilte klõpsisidki. Minu mäletamist mööda oli see nn Merevaigutuba ja suurem osa selle interjöörist oligi merevaigust tehtud või sellega kaunistatud. Samuti meenub kohe veel suurte sammastega ruum, mis tuletas meelde Egiptust ja muud sellega seonduvat. Ülejäänud ruumid olid põhimõttelt sarnased- kulla ja karraga kaunistatud, täis erinevaid kunstiteoseid, kuid samas ikkagi nii erinevad. Üldiselt oli see suurepärane kultuurielamus ning ma soovitan kindlasti kõigil
säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused. Mätaskatustega majades elav lihtrahvas oli nii vaene, et müüs salaja oma lapsi ja varastas ellujäämiseks õngenööri. Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade kohtuhoone küljes rippuv iidne kell, mida hüütaksegi ,,Islandi kellaks". See märgib ühtlasi Islandi iseseisvuse viimast hingetõmmet kaob viimane kild mälestusest, et Island oli enne Norra ja hiljem Taani võimu alla langemist iseseisev. Teose põhisündmused ja peategelased
Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir
Ta tõi tüdruku kloostrisse ja lõbutses temaga. Seda nägi pealt aga abt, kes piilus läbi seinaprao. Munk läks välja ja jättis tüdruku oma tuppa. Abt mõtles minna tüdrukut sõimama, kuid nähes tema ilu otsustas siiski ka ise lõbutseda. Vahepeal tuli aga munk tagasi ja nägi omakorda abti toa seinapraost toimuvat pealt. Kui abt ta enda juurde kutsus ja seletust küsis ütles munk, et tegi täpselt nii nagu nägi abti ette näitavat. Abt sai asjast aru ja aitas tüdruku salaja kloostrist välja saada. Hiljem kutsusid nad mungaga veel seda tüdrukut endale külla.
Nad polnud varem midagi säärast näinud. ,,Lähme vaatame sisse!" ,,No ma ei tea, olgu, lähme vaatame;" ütles põnevusest tulvil Ainar. Kui poisid koopa avani jõudsid oli kuulda ainult kahte karjatust ja riiete kärinat. Sama päeva õhtul levis kõigis uudistes teade, et kaks kaheksaastast poissi on jäänud kadunuks ning muretsevad vanemad ja politsei juba tegelevad päästeoperatsiooniga. Sel päeval veel ei teatud, et kahjuks pole poisse võimalik leida. Kuna poisid olid läinud salaja metsa ja seal karukoopa avastanud ning kahjuks oli karu seal ka sees olnud ja poistel ei jäänud aega põgenemiseks, sest karu jõudis nad enne jõhkralt tükkideks rebida ja hiljem ka ära süüa.
valitsusel-Eestimaa kubermang komisaar Jaan Poska, 30.märts1917 autonoomiaseadus, Üks rahvus-Kubermang(liivimaa põhjaosa), Asjaajamis Keel eesti keel, rahvusväeosade loomine, Autonoomia e. omavalitsus. -Enamlik riigipööre Venenmaal, 1917, võim nõukogude valitsusel Eesotsas Lenin-Kubermangu komissaar Poska tagandamuine, Võim Eestimaa Nõukogude täitevkomiteel, Maapäev Kuulutab end kõrgeimaks võimuks,Enamlased saaadavad Maapäeva laiali, Maapäeva juhatus käis salaja koos Kommunislik diktatuur. -Sks vägede üldpealetung idarindel, 1918. veebruar, sissetung Eesti mandrile, Vene armee taganemine eestis-Maapäeva Juhatus moodustab päästekomitee, Koostati iseseisvusmanifest, 24.02.1918 Päästekomitee kuulutas välja EV ja Moodust Eesti ajutise valitsuse, Sks väed tallinnas, Toiduainete ja kütte väljavedu Sks, Sks okupatsioon I ms lõpp Compague vaherahu 1918, Nõukogude venemaa tühist. Bresti rahu- Eesti ajutise valitsuse taastegevus,
Artur Alliksaar sündis 15. aprillil 1923. aastal Tartus. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja aastatel 1941-1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1943. aastat värvati ta sõjaväkke. Peale sõjaväge töötas ta ENSV Raudteevalitsuses ning süüdistatuna oma ametiseisundi kuritarvitamises ta arreteeriti. Pärast vangistust elas ta aasta aega Vologda oblastis kuid tuli 1958. aastal salaja Tartusse tagasi. Järgnesid rasked ajad: Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma abikaasa ja väikese poja Jürgeniga. Teda kiusati võimude poolt taga, teda laimati, vakiti maha nii luuletamises, kui selle õpetamises. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne
Tasuja Eduard Bornhöhe Kuidas ja miks sai Jaanusest Mässaja/Tasuja? Jaanus oli Tambeti poeg. Ta oli väga tark kuna käis kloostris koolis ja luges palju. Jaanus oli hea mees. Ta hoolitses teiste eest ja ta oli salaja armunud Emmase. Kuigi Jaanus elas pealtnäha tavalist elu sai temast mässaja. See tõstatab küsimuse kas Jaanus oli tegelikult ka hea ja miks ta niimoodi muutus? Jaanuse muutumine ei toimunud ilmselt üleöö. Muutuste algusele andis tõuke hommik, mil rahulikult elava Jaanuse akna alla tuli talupoeg Maanus. Jaanus võttis Maanuse enda hoole alla ja hoolitses tema eest. Jaanus andis talle süüa ja vett, mis näitas, et Jaanus oli väga hooliv
verejanuliseks, ta tahtis ainult tappa. Alguses tappis loomi, lõpuks ka kaks inimest. Aga Jack kartis midagi, see oli koletis, kes elas mäe tipus. Tegelikult oli see ainult langevarjuga laip. Iga kord, kui Jack jahil käis ja saagi sai, lõikas ta loomal pea maha ja pani teiba otsa. See oli koletise jaoks, et ta neid segama ei tuleks. See loomapea oligi ,,kärbeste jumal". Ralph aga samal ajal elas koos Põssa ja veel paari poisiga rannas, tegid lõket, sõid puuvilju, käisid salaja vaatamas, mida teine suguharu teeb. Jack võttis kaks Ralphi sõpra pantvangi, need sõbrad andsid siis Ralphile informatsiooni, mida Jack järgmisena teeb. Jack kiusas väga Põssat ja Ralphi. Jack ja tema suguharu tapsid Põssa, aga Ralphi nad kätte ei saanud. Enne Ralphi jälitamist pandi mäetipp põlema. Ralph põgenes elu eest kuni jõudis rannale. Rannal seisis laeva kapten kes küsis lapselt paar küsimust. Kui teised ka sinna jõudsid, hakkasid kõik nutma
Martin Justuse pere soovib minna Narva-Jõesuule suvitama, kuid mees ütleb, et soovib lõpetada raamatu linnas. Pere lepib sellega. Kui kahenädala pärast on Justus jooksnud tupikusse raamatu kirjutamisega, otsustab ta linnapeale minna, kus kohtub Isabellaga. Nad jalutavad koos ning leiavad kiirelt kõneteemaks Sokratese. Mees on hämmingus 22. aastasest Isabellast. Martin ja tüdruk tunnevad koheselt, et sobivad kokku, kuigi teised ei mõistaks seda ning seetõttu saavad järgnevalt kokku salaja. Järgnevate kokkusaamiste jooksul kõneleb Isabell oma elust ning mainib ka enesetappu pidevalt. Ta kutsub Martini enda hooleks antud majja. Seal armub Martin Isabella ning nad veedavad öö koos. Järgnevatel päevadel muutub mees armukadedaks ISabella üle pärast unenägu, mille ta seob tüdruku motiividega. Ühel päeval, Martin Justuse õhutusel, tülitsevad tõsiselt. Isabella lahkub korterist ust paugutades ning Martin tahab sisimas temale järgi joosta aga otsustab mitte
läbitav on pole ju vahet mis seisus see suvaline külatee on kust päevas ainlut paarsada autot läbi sõidab. Veel olen kuulnud, et seal kandis on paar kala röövpüüdjat. Üht neist tean isegi nägupidi aga pole veel ükski keskkonnakaitse seda tüüpi kätte saanud. Jahtimisega tegeletakse seal ikka suures jaos ametlikult kuid kui mingid koprad hakkavad sinu kasumit röövima metsa ujutamise näol või niisama sul õunapuuaias kurja teevad siis võetakse neid ka salaja maha. Samamoodi on tehtud ka hulkuvate agressiivsete koertega nad on lihtsalt omal käel ära koristatud. Teha annaks seal kandis veel palju aga tegelikult on üldpilt üsna hea sest tegu on ikkagi suhteliselt harvade juhustega, kui seal iga teine auto oleks ülevaatusest mustalt läbi siis poleks selest kohast enam ammu ju midagi järgi.
konventsioonidega ning täidab nende sätteid. Tuumaenergia laienev kasutamine järjest suuremas arvus riikides suurendab veelgi riske, et mõnes neist tekib ahvatlus tuumarelva valmistamiseks. Mida rohkem on tuumakütusetsükli rajatisi, seda raskem on neid efektiivselt kontrolli all hoida. Ohu reaalsust kinnitab lähiajaloo kogemus täielikult. Tänapäeval on tuumarelva füüsika ja tehnika hästi teada ja selle valmistamiseni on jõudnud salaja nii tööstuslikult-majanduslikult tugevad kui nõrgad riigid. Kasutatud materjalid http://www.eestiloodus.ee/artikkel328_322.html http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel596_588.html http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60
Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär
haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel. Ja lõpuks see rikkuski ära nende suhte. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõista teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicilt täielikku tähelepanu. Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida
Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele. Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”). „See helendab, helgib, särab, sätendab”…Südames midagi salaja tärkab…“. Ridala sõnakasutus ja kirjeldus kevade kohta on meeldiv ja tekitab mõnusa tunde. Kevad ongi just selline aastaaeg, kus tõepoolest kõik õitseb ja tärkab ja loodus on hämmastavalt kaunis. Kevade kadumist kirjeldab ta oma luuletustes kui ebameeldivat tunnet, kus kõik värske ja puhas õhk kaob. Ridala kirjeldab enda luuletustes üsna vähe inimese meeleseisundit. Ta ei kasuta jõulisi tundeid ega ülejoovastavat rõõmu
Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel
Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine Vanade jumalate salaja austamine Nõidade tagakiusamine Ladinakeelsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Loonusrent http://et.wikipedia.org/wiki/Kilter http://et.wikipedia.org/wiki/Kubjas http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/riigieksam_files/image004.jpg http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vana usulised_ja_rannarootslased.zip/15100244154ccaa40d8eace/uploads/5/5/3/0/5530434/4142 974_orig.jpg Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T
Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine; 3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaamadest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA
nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes
lähemale, et neid ohu eest hoiatada. Õnneks vennad märkasid seda ja nad said põgenema, küll aga krokodilli küttijad üritasid neid veel kätte saada ja nüüd nad jahtisid ka pisikest Urkut. Küttijatele tundus tema nahk isegi kallim ja kuna ta oli ka pisike eeldasid nad, et tema saavad nad kindlasti kergelt kätte. Kuid nii ei läinud. Urku oli küll pisike kuid väga nutikas ja kaval erinevalt teistest krokodest. Paar päeva olid küttijad neid salaja jälginud ja teadsid nende elust juba paljutki. Ühel soojal kolmapäeval kütid üritasid neid kinni võtta, kuid jällegi sai Urku haisu ninna. Ta jõudis ka vendi teavitada. Mirko ja Murku said minekut, kuid Urku jäi lõksu kinni ja salaküttid said ta kätte. Aga mida salakütid ei teadnud oli see, et ka neid jälgiti. Nii tabati nad otse teolt ja viidi üle politseisse. Looduskaitseselts avastas ka veel, et Urku ei olnudki krokodill vaid hoopis väga haruldane hiigelsisalik
Me, Knowing You", ,,Take a Chance on Me", ,,Thank You for the Music", ,,Money, Money, Money", ,,The Winner Takes It All", ,,Voulez-Vouz" jt. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda oma isa käsivarrele, ent paraku polnud tal aimugi, kes oli ta isa ja kust teda leida. Avastanud ema päevikust kolme mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel ühel Kreeka saarel 20 aastat tagasi, otsustas tüdruk isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladuse. Sophie ema Donna sattus ootamatult silmitsi oma selgeks rääkimata minevikusuhetega ning üks tragikoomiline segadus järgneb teisele. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on ,,Mamma Mia!" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Selles kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis siis, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Esimeses proovis kõlasid küll Leelo
naerualuseks. VII Andres tutvus ümbruskonnarahvaga ning arutati sõnnikuveoplaane. Käidi naabritel abis. Andresele oli see esimene sõnnikuvedu Vargamäel. Peale sõnnikuvedu oli veesõda. Märgati, et Pearu sulane Kaarli ja Andrese tüdruku Mai vahel on midagi. VIII Saabus heinateo aeg. Perenaine oli rase, kuid rabas siiski justkui mitme eest tööd teha. Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks
Wolfgang ise ning ka tema naine Constanze, kes oli koduperenaise tütar, raiskasid palju raha riietele ja pidudele. Arvan, et Mozart oli oma vanuse kohta veel küllaltki lapsik, mõtlematu, liiderlik ning ülearu ülbegi, kuid võib-olla on see seletatav tema kuulsuse tõttu. Ta käis palju pidutsemas, lõbutsemas ning ühel peol tegi ta isegi Salieri loomingu üle nalja, mis näitabki tema lapselikku suhtumist. Stanzi, nagu Mozart oma naist kutsus, viis salaja abikaasa avaldamata originaal noodikirjad Salierile, et ta aitaks neil rahalistest puudujääkidest välja tulla. Antonio Salieri oli üllatunud, et originaalides ei olnud mitte ainsatki parandust. Mehe kadedus oli muutumas vihkamiseks ning pärast nootide vaatamist Salieri ütles, et ta põlgab Jumalat, kes saatis Mozarti ta teele. Et saada rohkem Mozarti igapäevastest tegevusest ning eelkõige kirjutamisel olevatest teostest aimu,
· Rabo räägib ka, kuidas ta Dani juurde sattus. Rabo paistis lapsest saati silma hea joonistamisandega. Vanemad avastasid, et Dan Gregory, Ameerika üks kuulsamaid kunstnikke ja illustraatoreid, on armeenia päritoluga. Seepeale võttis ema pähe, et poeg peab minema kunstniku juurde õpipoisiks. Nii ka läks. Tänu Dani elukaaslasele, Marileele, kes oli liigutatud väikesest poisist. Kohe väike Rabo Dani juurde ei läinud. Marilee saatis poisile salaja kalleid kunstitarbeid ja nad pidasid tihedat kirjavahetust. · Circe näitab suurt lugupidamatust ja põlgust Rabo kunstikollektsiooni vastu. See kogu on iseenesest tuntud, kollektsionäärid proovivad vanamehega tihti kaupa teha. · Rabo räägib, kuidas ta Dani juurde jõudis ja kuidas tal seal läks. Noorukit koheldi väga halvasti. Ka Marilee olukord polnud parem. Nad mõlemad kannatasid Dani vaimse terrori all
head suhted. Härra Rouaultil oli ka ilus tütar nimega Emma, kes Charles'ile meeldima hakkas, seepärast muutusid tema visiidid sinna vägagi tihedaks. Varsti aga suri Charlesi naine ning Charls otsustas Emma kätt paluda. Toimusidki pulmad ning Emma asus Tostes'i elama. Emma kasvas üles isaga, sest tema ema oli varakult surnud. Isa pani ta noore tüdrukuna kloostrikooli, et Emma seal kõike vajalikku õppida saaks. Kloostri päevil luges neiu salaja erinevaid romantilisi romaane, nii tekkisid tema ettekujutused armastusest ning ta unistas oma tulevasest abielust. Peagi sai aga selgeks, et kooselu Carles'iga ei rahulda tema romantilisi ootusi ning argielu pole selline nagu ta kunagi raamatutest luges. Juhuse tahtel kutsuti Emma ja Charles Bovary rikka markii Andervillersi häärberis toimuvale ballile. Emma nautis seda luksust täiel rinnal ning tundis, et selline peaks temagi elu olema. Peale balli, oli Emma veelgi rahutum ning
Franz Schubert 1797-1828 Schubert sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud. Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning tema hauakivil on kiri ,, Muusika on...
Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, heeringaid, veine, õlut, metallitooteid, luksusesemeid. Vaimuelu iseloomulikuks jooneks oli see, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikutes. Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine. Katoliku hariduselu oli selline, et koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides. On teada ka üksikuid eestlastest üliõpilasi. Sooviti rajada
Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada isegi Oru ja Mäe rahvast. Tema `'heledast jaalest'' oli koguni riukalik naabrimees Pearu võlutud. Krõõt oli Andresest praktilisema mõtlemisega, ta nägi selgemini Vargamäe häda ja viletsust, Andres vaid unistas ("Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel" - Krõõt). Krõõt sünnitas Andresele neli last. Esimesed kolm olid tüdrukud: Liisi, Maret ja Anni,
Kõrgkiht- krahvid,aadlikud(kuningas annab,pärandatav)Tõusikuid (Goriot) aadlikud põlgasid. 5)Tütarde abielud: Goriot andis mõlemale tütrele kaasavaraks poole oma varandusest 800000 franki. Anastasic abiellus krahv de Rastaud´ga.Anastasic oli nõrkus aristokraatia vastu,tahtis olla tähtsal positsioonil ja tuntud.Delphine ihkas raha,rikkust,abiellus Nucingeni,pankuriga.Mehed ei lubanud enam külla tüdardele.Goriot nägi neid ainult siis,kui mehi polnud kodus või piilus salaja kaarikuid.Tütred isa mudiu vaatamas ei käinud,ainult siis,kui raha tahtsid. Abielu:Raga pärast,armastust polnud,omavahel eriti läbi ei saanud,mõlemas armukesed(avalikult käisid koos teatrin jne)Armuke oli naisel saatjaks,mees sai oma armukesega väljas käia- omavaheline"kokkulepe".Pr de Beauseaut armastas südamest oma armukest,armuke abiellus. 6)Isa Goriot Pansionis: Alguses oli raha,elas teisel korrusel,ilusas korteris.Aja jooksul jäi raha vhemaks,kolis ülespoole
inimesele seda,seega nimetatakse seda varastamiseks ja varastamine on kriminaalne,kuid mingil määral ei teinud ta midagi valesti,sest see raha mis oli Ella kontol oli tegelikult ju Antsu raha,mille Ella nende kooselu ajal oli teisele kontole kandnud.Asi ei oleks olnud kriminaalne ,kui Ants oleks Ellaga rääkinud,et ta tahaks enda raha tagasi saada või kas Ella annaks talle selle raha ,mis ta vajab siis oleks saanud asja lahednada nii,et Ants poleks pidanud seda salaja tegema ming poleks ka seda raha varastanud. 2)Kas seaduslikult oma valdusesse saadud paroolide kasutamine võiks olla kriminaalne? Ma arvan,et see ei peaks olema kriminaalne,sest kui sa saad need paroolid seaduslikult endakätte ning sa tohid seal kontol käia ning muudatusi teha ,siis on see ju õigustatud ning sa ei tee midagi seadusevastast. 3)Kas Ella võib nõuda raha tagastamist,kuigi see oli Antsu käest saadud?
on keskkonnasõbralik.. Aga kõigele sellele saab vastu vaielda. Rahvusvahelisi suhteid muudavad tuumajaamad keerulisemaks. Nende varjus võivad riigid ehitada tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid kasutavad kõiksuguseid sanktsioone, et peatada Iraani tuumaprogramm, aga sellest pole suuremat kasu. Kui üks iseseisev riik tahab ikka tuumajaama ehitada ja samal ajal salaja ka tuumapommi sepistada., on teda väga raske takistada. Siinkohal on hea tuua üks Einsteini ütlus, et ta ei tea, mis relvadega sõditakse III maailmasõjas, aga neljandas sõditakse kivide ja keppidega. Samuti on keskkonnasõbralikkusega. Tuumajaam ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, aga radioaktiivsed jäägid on ehk isegi hullemad? Need lagunevad tuhandete aastatega ja neid tuleb ka jälgida sama kaua. Ja kuhu kõik need jäägid paigutada
Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema. Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust. Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid. Külas söödi leiba, mis ei maitsenud just kõige paremini
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma
II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti
üha uusi nõudmisi.Soome Talvesõjas kasutas Punaarmee ka Eestis asuvaid baase õhurünnakuteks Soome vastu. See kutsus Soomes esile Eeestivastase pahameele ja eksikombel pommitati mitu korda ka Eesti territooriumi. Eestlased oleksid piadnud paktist keelduma ja ka enda eest seisma nagu Soome,kuna mõlema riigiga käituti väga ebaõiglaselt ja kutsuti eslile pahameelt. Eesti rahvas elas soomlaste võitlustele kogu hingest kaasa ning sadu eestlasi põgenes salaja Eestist ja astus Soome sõjväkke. Saksamaa suur edu lõi eeldused Balti riikide okupeerimiseks.Molotov esitas Estile ja Lätile ultimaatumi.Balti riike süüdistati vastastikuse abistamise paktide rikkumises ja sõjalise liidu moodustamises,mis ähvardavat NSV Liidu julgeolekut. Kuna sõjaline vastupanu polnud pärast baaside lepingut võimalik ja abi polnud kuskilt loota,võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. Punaarmee üksused tulid Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga.
teise solvamine väärib palju suuremat karistust kui kohtu alla minemist. Kui keegi on oma ligimesele öelnud: „Sina jäle“ , vääriks lausa tulepõrgus hävimist. Ka tänapäeval on sõnadel tohutult suur võim ja mõju. Sõnadega võidaks veel rohkem haiget teha, kui füüsiliste kokkupuudetega. Oma lähedase solvamine, alavääristamine jääb igaveseks hingele kriipima. Abielu rikkumise all peetakse silmas eelkõige füüsilist kokkupuudet vastassooga abielu väliselt, salaja. Jeesusel on sellest jällegi teistsugune ja minu arvates ka palju õigem arusaam. Abielu rikkumine on pandud toime juba siis, kui oled teise mehe naist ihaldanud, mõelnud tema peale, teda jälginud. Kui mees hakkab teist naist vaatama, ei saa ja ei tunne ta piisavalt rahuldust oma naisest, miski jääb puudu ning ta hakkab seda teistelt otsima. Muistsetelt põlvedelt pärineb veel öeldu: „ Silm silma, hammas hamba vastu“. Kokkuvõtvalt ja üldises tähenduses on selle all mõeldud
tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna. Ta aetakse sealt välja. Goljadkin põgeneb „vaenlaste eest“. Väljas on niiske,udune, lörtsine novembriöö. Ta seisab tükk aega kaldapeal ning vaatab tumedat veed. Ta kohtab seal läheduses kedagi, kes on üllatavalt tema enda sarnane. Hiljem ta kohtab teda veelgi, ka enda korteris, kes on tema teisik.
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
