Boudin.Nimetatud autorid tõid esile just Normandia looduse karge lürismi.Enamuse näitusest moodustasid impressionistlikud tööd , samas tutvustavates infotahvlites oli ära märgitud ka fovismi esinemist.Üldises plaanis olid enamik tõid heledamates toonides, samas leidus aga ka üksikudi niiöelda süngemates toonides töid. Eriti jäi meelde Gustave Courbeti maal ,,Trouville'i rand". Nimetatud maalil oli kujutatud soojades ja kollakates toonides päikeseloojangus randa .Esmasel vaatlusel tundub nagu oleks kasutatud tolle maali puhul vähe värve, samas aga on suudetud imeliselt välja tuua merepiir,rannajoon ning taevas koos sealt eraldatud pilvedega . Hoopiski erineva ilme saavutas mererand aga Jean-Baptiste Corot'i tööl ,,Päikeseloojang,Trouville".erinevalt Courbeti maalist oli Corot`i maaliritööl kasutatud aga hoopiski erinevaid toone.Loojanguga tekkinud valgus oli suunatud just kividele ning kaldaosale,
*) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid.
Kalevipoeg Esimene lugu Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased
1. Tartus, A. Le Coq Spordimajas toimuvad 4.mail võrkpalli Eesti meeste meistrivõistluste finaalmäng Bigbank Tartu ja Saarema VK vahel. 2. 3.-4. koha meeste mängud toimusid Pärnus, kus kolmanda koha napsas endale suvepealinna meeskond. 3. Ilmad on juba soojemaks läinud ning aina enam lähevad noored randa rannavõrkpalli mängima. 4. Tallinas selgitatakse välja, kes on võrkpalli tütarlaste Balti meister aastal 2018. 5. Pesapalliga vastu pead saades hakkab pea valutama ja võib ringi käima hakata. 6. "Ole pesapalli mängides ettevaatlik!" hüüdis ema, " ja vaata, et sa vastu pead ei saa ." 7. 6aastane poiss mängis väga hästi jalgpalli koos oma tiimikaaslatega. 8. Tüdrukud kandsid võistlustel sinakasrohelisi võistlussärke, kuhu oli seljale trükitud number. 9
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks
Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil) Kaitsealade, hoiualade, randa, kalda, liikide, kivististe, mineraalide ja looduste üksikobjektide kaitsemine. Ülesande tutvustus 7. märtsi Harjumaa lehes ilmus kuulutus Lohja järvel korraldatava jääralli kohta. Inspektor võttis korraldajaga ühendust ja teatas, et ralli on kaitstavate loodusobjektide seadusega vastuolus. Hoolimata sellest, järgmisel päeval osavõtjad teevad jääl proovisõitu. Keskkonnainspektor selgitas on seisukohti uuesti, kuid üritus jätkus.
kolmas abi kutsuda. Nagu olukord mõjutab inimeste tajumist mõjutavad ka inimesed olukorra tajumist. Kui sa oled koos oma parima sõbraga kinos tajud sa seda olukorda hoopis teistmoodi kui poiss- või tüdruksõbraga olles, isegi kui film on täpselt sama. Olukorra tajumist mõjutab ka ilm, päikelise ilmaga tekib kohe soe ja rõõmus tunne ja näiteks rannas on siis väga hea olla, aga teine päev vihmaga ei meelita randa mitte miski. Seega võib öelda, et kõik inimesed on erinevad ja iga inimene näeb ja tajub olukordi ja teisi inimesi enda ümber oma moodi ja kõike seda mis meie ümber toimub mõjutavad mitmed ja mitmed tegurid, alustades pisiasjadest nagu nt sellest kas särginööp on lahti või kinni lõpetades sellega kas on suvi või on talv.
Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks. Kuid nii tehti. Öösel aga tulid puuhobusest välja sõdalased, kes avasid väravad ning lasid ka teised sisse. Trooja rüüstati ja põletati maha. Mehed tapeti ja naised võeti orjadeks. Kuid pärast sõja lõppu polnud ka ahhailased rõõmsad, sest kaotatud oli palju mehi ning vaid vähesed jõudsid koju.
Eesti rahvuskangelane on Kalevipoeg, kes lahendas probleeme ,kasutades oma jõudu ja mõistust. Ta tegi küll palju head oma vägitegudega, kuid nii mitmeidki kordi tegi hoopis vastupidist ning minu arvates ta ei vääri tiitlit " Eesti rahvuskangelane". Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus
rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks liivi keele asetada ühe vanima keelena põhja- ja lõunaeesti murrete vahele. Tänaseks pole alles enam ühtegi liivi keelt emakeelena kõnelevat inimest ja liivi keelt teise keelena rääkijaid on vaid mõnikümmend. Hoolimata sellest on ametliku Läti statistika järgi ennast liivlaseks registreerinud umbes 200 inimest, kes enamasti elavad Riias, Vetspilsis ja Kūolkas. Liivi randa, vanasti liivlastega asustatud rannakülla Kuramaal, pole aga jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon Eesti ja Läti tähestikust, kuid selles leidub ka tähti, mida pole Eesti ega Läti tähestikus. Sõnade näiteid Liivi keelest: Tēriņtš! Tere! ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas t...
Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtlesin juba kuhugi jahedamasse pleissi sõita, aga siis märkasime kaugemal kahte jõhkrat püssi. Lähemale jõudes tuli välja, et nad on hoopis emod ja hakkasime irvitama. Selline üllatus tõmbas meil mõlemal mastid maha ja vajasime midagi tõeliselt cooli, et end jälle käima tõmmata. Põrutasime lähimasse jõukasse oma lihamägesid treenima, aga ka see oli vale otsus.
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; ...
Olelusvõitluses, kes on tugevam, jäi siiski peale mees. Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga tema ainus kaitsevahend, harpuun, purunes. Paat liikus mehele tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, jäid marliinist ainult luud alles. Teose lõpplahendus - Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta haigestus ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marliini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. Põlvkondade side - elu ja tarkuse järjepidevus - Vanemad inimesed on ikka elukogenenumad ja targemad ning annavad seda tarkust noortele edasi. Mida väärtustas teose peategelane - Vabadust ja aega kala püüda. Talle meeldis poisiga juttu
puhul ühendus ookeaniga ning ka tormid hulk. Milline vahe on järskrannikul ja laugrannikul? Järskrannikule on omane veekogu kiire sügavnemine,lained jõuavad rannale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus, tänu sellele kujunevad kulutusrannad, moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega nõlvad. Laugrannikule on omane setete pikiränne, ülekaalus lainete kuhjav tegevus, randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud, kujunevad rannavallid ja rannabarrid, tänu sellele võib kujuneda maasäär. Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool? Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine.
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda
Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht LIIVI RAND Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soomeugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline valgesinine see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivi rand on liivlaste viimane asuala. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi/ http://et.wikipedia.org/wiki/Liivlased http://www.suri.ee/r/liivi/ajal.html
Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad Ei usu, et see teinuks mingi vea, kes otsustas end lainete hooleks anda. Sest ahvatlev ja ülemata hea on purjetada, - mitte tundes randa. Rütm on kui karjatus, mis kustub pea. Ei teda tihti tähelegi panda. Uim uinutab ja tantsijad ei tea, et heligi võib lõuendile kanda. Kasutatud materjalid • http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.ht ml#Aeg • http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar AITÄH KUULAMAST!!!
vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankrannik-aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püst-lood- sete seintega rannad. Astangrand-pudetatesse kvaternaani setetesse murrutatud rand, reeglina pankadest madalamad,laugemad,enamasti kaetud rusukaldega.Lauskrand-madal,iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed,settematerjal rannal ühtlaselt laiali jaotunud.esineb kuhje, kulutus- vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud.Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude
"Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Teosed q Luulekogud: "Maantee tuuled" (1938) "Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969) "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Õhtul rannas Tasa tuli õhtu merelt randa, Oli päev kui raske koorem kanda. järel kerged kalalõhnad. Üle õla öeldud sõna Kõrkjaist tõusva valge pehme udu nagu kirves pea kohal ripub. Eilse päeva surilinaks kudus Aga süda ikka jälle kipub Tõotades und ja rahu anda. ennast kinkima ja ära andma. Kummargile valvab hämar taevas Kirjutan üht nime märga liiva tuhat korda, tuhat korda, üle vaikse kaame mere.
Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada. Ülemiste järv on koht kus ei ole avaliku randa. Järve kõrgus merepinnast on normaalveeseisu korral 36,62 m, pindala 9,75 km2, kaldajoon 15,3 km, pikkus 4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m, keskmine sügavus on 2,5 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3. Ülemiste järve taimestik on suhtselt liigirikas 28 liiki. Järvest on leitud haruldane ränivetikas. Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. esineb peledit
Kuressaare turismi arengueeldused I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel
Kalevipoeg 5.lugu Regina Gjardman Kalevipoeg Soomes mmik oli koitmas vipoeg, kangelane ujus meres Soome poole me rand hakkas juba paistma päev kätte jõudis, oli ka Kalevipoeg Soomes k me Tuuslar oli paadi randa jättnud eg otsis pilguga Tuuslarit eg oli nii väsinud ja mõtles, et magab t astas, tõusis tuul ja algas äike Suur Tamm ütart merest s istutasid nad tamme ja kuuse kiige juurd amuna vaatama äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel
Gustav Ernesaks (12.dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomi...
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
Akan tahakohe tulõma. Naani aitand otsa tagumisõ laeva külge sjõduda. Sedäsi sua kudagi jumtõ. Egä karvaots piäb. Riknes vädän üsä sedäsi, et selg ies. Naani lonkan ligi. Muedu eksüb viel Lahtisõ mere. Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan. Küll saks oln telln aga tämä ütlen, et ärrä tahtn ´´hülgepüüdmise raskuse astet proovi´´ ning tämä ärrä proovimist ää rikma ei akka. Ühekorra puõlõ ül piäl suan Kiäräbä randa. Umiku aan kubjas Pärdüpieti Konkõrliina mõisa. Sie oln suur kunstimõistja. Puari nädäligä suan saksal jalad alla. Sie jutt kadun üsä ää, et miestel kerge elu ning vähä püüde. Keväde leidn Kitu Tent randõs kivi tagant ülgeraipõ. Nda kangõd uhkust oln täüs küll, et Naanulõ mitte ei näütäss kui tapõtud oli. Naa kui üksi jäi enäm ülgest ei uõliss. Katsus kudas viel mõisa sai.
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas.
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud.
Sellest kuidas hing ihkab vabadust ja sõja lõppu. Kui palju sureb süütuid ja noori inimesi sõja läbi. Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastest? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb Rahva põleva viha rooste. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastet? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest
Kalevipoja 4. lugu ,,Kevin ja Sofia" Ühel hommikul, kui Kevin ärkas ning õue läks, avastas ta postkastist väga imeliku kirja. Ta avas selle ning kirjas seisis, et ta ema Linda rööviti ja ta peab kiiremas korras sõitma Soome, kust ta saab juhiseid edasi tegutsemiseks. Kirjas seisis veel, et noormees ei tohi kasutada Soome jõudmiseks ei laeva ega ka lennukit. Niis siis läks Kevin randa ja laenutas vesijalgratta, kuna kirjas polnud selle kohta midagi öeldud. Ta pakkis oma asjad ning pärastlõunal hakkas ta Soome poole väntama. Tee oli pikk ja väsitav. Kui päike loojuma hakkas, nägi Kevin eemal väikest saarekest ja ta otsustas seal öö veeta. Jõudnud saarele, pani ta telgi püsti ning tegi lõkke, et sooja saada. Ta võttis kotist välja oma sülearvuti ja netipulga ning otsustas enne uinumist veel vaadata üle oma meilid ja käia ka facebook'is ning twitteris
Tuntuimad paigad on SPA Estonia, mis koosneb mitmest erinevast majast ja kus pakutakse erinevaid saunamõnusid, massaaziteenuseid jne ning vanemate inimeste jaoks on tuntuim endiselt Pärnu sanatoorium. Siinkohal ei tasu unustada ka Eesti suuremat veeparki Tervise Paradiis, mida külastavad koolid kui ka pered üle Eesti. Lisaks sellele on Tervise Paradiis tuntud ka konverentside korraldamise paigana. IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Olen külastanud Pärnu randa, mis minu jaoks midagi erilist ei olnud, sest elan ise 600m merest. Aga Estonia SPA poolt pakutavad teenused on väga kvaliteetsed, hotellitoad väga korralikud, kuid hommikusöögist ei tasu eriti palju loota. Ning Hamam Estonia SPAs polnud ka suurem asi. Türgis olevate saunadega seda igatahes võrrelda ei saa ning nimi on pigem eksitav. Tervise Paradiis on kahtlemata Eesti parim veepark aga välismaa omadele jääb ta selgesti alla. Hotellitoad on mugavad ja puhtad
Kalevipoeg Kirjanik: Eno Raud Illustreerija: Hille Jääger Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres. Seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodunt, kui olid meesteks sirgunud. Üks nendest hakkas Venemaal kaupmeheks. Teine tuiskas Turjamaale ja sai vapraks sõjameheks. Kolmas, nimega Kalev, istus põhjakotka selga ja lendas kaugele Viru randa, kus sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast mees suri. Lindale sündis kolmas poeg, Kalevipoeg. Kolm poega käisid tihti metsas jahil. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema
Rimantas Simkunas 12b Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse l...
Kalatoodetega kauplemine: 5/6 siseturul (nt Venemaa, Ida-Aasias). eksport suurem kui import Ladina-Ameerikas (kalajahu) ja Põhja-Euroopas (toidukala) ja Põhja- Ameerikas. Rannikupüük 1) Hajali rannikupüük - Kalurid elavad kalurikülades, töötlevad kala (soolavad, kuivatavad) ise või väikestes kalatehastes, is paiknevad hajali rannikul. Toodang müüakse siseturul, vähem välisturul. Paadid väikesed, kaugele ei sõideta ja kala kiiresti riknemise pärast tuuakse kohe randa ja töödeldakse. Ida- ja Kagu-Aasia, ka Norras. 2) Kontsentreeritud rannikupüük (maailmas nr1) - Kalurid elavad..., kus hea ühendus sisemaa turgudega. Suuremad laevad, millel ka külmutusseadmed. Merel saab olla kauem ja püüda kogu majandusvööndi ulatuses. Vajavad rannabaasi, milleks hästi välja ehitatud sadam. Annab suurima osa maailma kalapüügist. Kõrgesti arenenud maades, ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük - hakkas levima alles XX saj
Nad mõlemad võivad olla rahustavad aga samas võivad ka inimese põnevile ajada või lausa vihaseks, sõltub mis muusikat sa parasjagu kuulad, erinev muusika arvatavasti mõjutab sind erinevalt. Näiteks kui te kuulate The Tuberkuloited taolist muusikat, siis peaks see mõjuma teile rahustavalt, kui te kuulate Metsatöllu, siis peaks see teist energiliseks tegema või näppe viskama panema.Rannal võib olla sama müju, kui sa saad teada, et sa lähed täna perega randa siis sa võid olla hästi põnevil ja ei jõua ära oodata, et juba minna aga kui sa sinna jõuad siis sul võib olla rahustav ja lõõgastav päev rannas. Minu jaoks on muusika midagi sellist, mis võib mind rahustada, motiveerida ja aidata mul eluga toime tulla. Näiteks kui ma lähen üksinda jõusaali või jooksma, siis ma ei kujutaks ette seda ilma muusikatata, muusika aitab mind motiveerida ja anda jõuda trennis ma ei tea kuidas aga ma saan muusikast energiat, kui ma olen trennis
MERE KUHJAV JA KULUTAV TEGEVUS PRAKTIKUM TEI31/41 Eesmärk Saada aru protsessidest, mida toimub rannas mere tegevuse tagajärjel ja sellest, mida on nad võimelised tekitama. Ülesanne Joonis 1. Asukoht [1] Valisin vaadeldavaks piirkonnaks Tallinna. Vaadeldavas hetkes kulutas lainetus randa ühtlaselt, kuna veetase suurus ei muutu pidevalt. Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on ...
*) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid.
Ent on väga vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks. Seda lihtsalt ei tunnistata, ei öelda välja. Tema, vaatamata oma arvamusele, ei olnud teistest sugugi parem. Mitte kuidagi. Hetkest, mil ta seda taipas, kuskil oma viimasel eluaastal, leidis ta, et on elanud illusioonides. Sealt alates hakkas ta oma elu üle järele mõtlema ning leidis, et on üldsegi liiga ahne, isekas ja ülbe. "Mis seal ikka": mõtles ta ning jalutas rahulikult õue. Ta kõndis kuni jõudis randa. Oli veebruarikuu ja seega üsna külm, ent sellel polnud tema jaoks erilist tähtsust. Ta jalutas ranna lõppu, sadamatrellide lähedusse ning istus tööstuslikult toodetud kiviblokile. Ta istus seal veidi aega ja siis võttis ta välja onult näpatud püstoli ja lasi oma ajud sodiks. Hetkeks ta võpatas, kuid siis vajus pulsita keha juba rahulikult lumme. Verd oli palju. Lasku kuulnud "gängsterid", kes rannas aega veetsid, tulid olukorda kaema
Ja jällegi tulid uued haid. Ta virutas ühele pinniga, kuid pinn murdus pooleks. Hai sai palju viga ning ujus minema, et rohkem viga ei saaks. Nüüd polnud Santiagol muud üle jäänud kui võtta kasutusele nui, millega lüüakse kalad uimaseks, et need paati tõsta. Ta peksis haisi kõigest väest. Ta kasutas kõik oma jõuvarud ära. Ja lõpuks haid lahkusid, koos ülejäänud lihaga, mis suurest kalast oli alles jäänud. Santiago jõudis randa. Ta oli puruväsinud ning kiirustas oma osmikusse magama. Kuid enne osmikusse jõudmist pidi ta viis korda jalga puhkama.Ta puhkas kuni hommikuni. Poiss ilmus uksele ning puhkes oma õnnest nutma. Ta rääkis vanamehele, et rannavalve ja mitmed lennukid olid teda otsinud. Vana mees ütles, et oli jäänud haidele alla, kuid poiss lohutas teda, et ta oli vähemalt Temast (suurest kalast) jagu saanud. Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama
taevaliku päritoluga higipiisad. Veel rooma kirjanik Plinius teab rääkida kreeka teadlasest Nikiasest: "Nikias pidas merevaiku omapäraseks päikese mahlaks. Tema arvates põrkavad kiired läänes kõvemini vastu maad ja neist eritub rasvast higi. Selle uhuvad ookeani vood Germaania randa." Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud ..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Igatahes vaik, nagu me tänapäeval teame, mida higistasid neljakümne või rohkem miljoni aasta eest välja Põhja- Euroopa troopikataimestiku ammu väljasurnud männid
Murrutuskulbas Islandi lõunarannikul. Murrutuskulbas kujuneb, kui lained kulutavad rannaastangut. Durdle Door võlvkaar Inglismaal, mis on kujunenud lubjakivi neemikusse lainete kulutava tegevuse tulemusena. Jäänukkalju Big Flowerpot Kanadas Jäänukkaljud Kaksteist apostlit Austraalias Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali. • Materjali liikumise suund sõltub sellest, mis nurga all lained randa jõuavad. • Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid. • Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. Aja jooksul muutub rannajoon sirgemaks Poolsaarte ja neemikute tippudes toimub intensiivne kulutus (lained painduvad). Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad.
Ja jällegi tulid uued haid. Ta virutas ühele pinniga, kuid pinn murdus pooleks. Hai sai palju viga ning ujus minema, et rohkem viga ei saaks. Nüüd polnud Santiagol muud üle jäänud kui võtta kasutusele nui, millega lüüakse kalad uimaseks, et need paati tõsta. Ta peksis haisi kõigest väest. Ta kasutas kõik oma jõuvarud ära. Ja lõpuks haid lahkusid, koos ülejäänud lihaga, mis suurest kalast oli alles jäänud. Santiago jõudis randa. Ta oli puruväsinud ning kiirustas oma osmikusse magama. Kuid enne osmikusse jõudmist pidi ta viis korda jalga puhkama.Ta puhkas kuni hommikuni. Poiss ilmus uksele ning puhkes oma õnnest nutma. Ta rääkis vanamehele, et rannavalve ja mitmed lennukid olid teda otsinud. Vana mees ütles, et oli jäänud haidele alla, kuid poiss lohutas teda, et ta oli vähemalt Temast (suurest kalast) jagu saanud. Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama
Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks
Alates 1988. aastast asus Endla tööle Kuressaare Linnavalitsusse linnakunstnikuna, millega tegeleb ta siiani. Tema näitused on toimunud mitmes Eesti linnas, samuti ka Taanis, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Soomes. Külastatud näitusel olid kõik pastellimaalid, mida ühtekokku oli 33 tükki, nendest pooled on valminud käesoleva aasta, 2008, jooksul. Ülejäänud maalid olid alates 2003. aastast kuni 2005. aastani. Esimeses saalis oli enamikel piltidel kujutatud merd, maastikku, randa ja liiva ning nendega olid seotud inimesed, enamasti naised. Kuna tegu oli pastellimaalidega, milledel jääb hägune kujutis väga huvitav, olidki paljud tööd udused ja hägused. Nendest 33st maalist jäid enim silma 4 maali oma sisu poolest. ,,Loojangu nautija", mis on valminud 2004 aastal on näitusele omaselt hägune, kuid väga hästi on väljatoodud inimkeha, just naise, kujutis, kes lebab päikseloojangul maas. Teise saali maalidest olid
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.
maamaja.Sellel sünnipäeval oli palju inimesi keda ma teatsin,alustagem Piiast ja lõpetades Martiniga-Pidu võttis hoogu ja Karla oli Liisaga koos ja mina istusin pingi peal koos Barbaraga.Mõne aja pärast tuli aga meie juurde Kersti kes juba ennem mulle meelde oli jäänud oma kenade silmadega.Barbaraläks Liisa ja Karlaga juttu ajama ja me jäime Kerstiga sinna pingi peale istuma.Me rääkisime absoluutselt kõigest. Ta tahtis minna randa jalutama.kõndides ta rääkis kui ilus loodus siin on ja üldse rääkis endast.muiudgi ma kuulasin huviga. Kui me mere äärde jõudsime oli päike juba loojunud ja taevas oli meeldivalt punane.me istusime kivi peale ja rääkisime..See hetk oli maagiline nagu aeg oleks seisma jäänud.Ta vaatas mulle silma ja naeratas. Kui päike oli juba loojunud, otsustasime me tagasi minna. Siis tahtis Karla koju minna ja me sõitsime selle sama autoga tagasi millega olime siia tulnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
