Tähed jagatakse tähtkujudesse.) Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. 4. Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi? Tähed võivad olla erinevat värvi: punased, kollased, valged, sinakasvalged. Kõrgeima temperatuuriga on sinakasvalged, madalaimaga punased. Päike on kollane täht. 5. Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised. (Kui vaatleja on poolusel, liigvad tähed mööda ringjooni, mille tasandid on horisonditasandiga paralleelsed. Tähed ei tõuse ega looju. Näha pooled taevasfääri tähtedest.) 6. Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks? Tähe kulminatsiooniks nimetatakse tähe läbiminekut taeva meridiaanist. Igal tähel on 2 kulminatsiooni: ülemine kulminatsioon ja alumine kulminatsioon
Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb’’ (1926) 21. juuli 1899 – Hemingway sünd 1917 – lõpetas ülikooli ning läks tööle ajalehe reporteriks 8. juulil 1918 – teda taba Austria suurtükiväe rünnak, Hemingway’l oli 227 armi 1920 – abiellus Hadley Richardson’iga 1921 – sõitis koos naisega Pariisi, kus ilmusid ka tema esimesed ilukirjanduslikud teosed 1924 – avaldas oma esimese raamatu ,,Meie ajal’’ 1926 – ilmus romaan ,,Ja päike tõuseb’’
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall
Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval, polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6 kuud (põhjapoolusel polaaröö sügisesest pööripäevast kevadiseni, polaarpäev kevadisest sügiseseni; lõunapoolusel vastupidi. Pöörijooned – Mõttelised jooned gloobusel, mis piiravad ala, kus päike saab olla seniidis. Asuvad 23,5 N ja 23,5 S. Põhjapöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval, lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval. Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled
Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tahed .htm http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_ %28astronoomia%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee "Tähistaevas" entsüklopeedia "Tähistaeva saladused" C. Oxlade
siis sealt lahkuvat paati. Kuna tegu on impressionistliku teosega, on piirjooned hägused, kohati pole igast detailist täpselt aru saada ning ka sadama korral tuleb pilgul lasta veidi rohkem süveneda. Kasutatud on vabu pintsitõmbeid. Põhilise toonina on autor kasutanud sinist, mida on seganud teiste värvide, näiteks rohelisega. Värvid justkui sulanduvad ja täiustavad teineteist. Taiese tsentrist veidi ülespoole jääv päike püüab pilku oma eredusega, kuigi fotomeetriga mõõtes on selgunud, et see on sama ere, kui ülejäänud taevas ning kui see mustvalgeks muuta, erinevus kaob. Selle teose järgi on ka impressionismi vool endale nime saanud.
Mõista, mõista, mis see on? • Kolmkümmend kaks mehed ja nendel Üks ülem. Hambad ja keel • Kaksteist venda üksteise, järel käivad . Kuud • Ise ei tea päev aga teistele näitab . Kalender •Mitte kuningas aga kroon olemas, ei ole ratsanik, ja kannustab, ei ole äratuskell aga teisi ärkab. Kukk •Viis venda - Aastaid on võrdsed aga kasvu erinev. Sõrmed •Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul • Ilma tuleta põleb? Päike •Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? Kuu •Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar •Hommikul sünnib, õhtul sureb? Päike • Tiivuta lendab üle maailma? Pilv •Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul • Sünnib sügisel, sureb kevadel? Jää •Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi • Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? Äike •Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas •Üks hani, kaks kaela? Püksid •Viis venda, igal vennal ...
Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. 2 3 Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter:
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on Päike ja tema ümber tiirlevad objektid. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsiionijõu tõttu. Meie kohalik täht Päike valitseb Oäikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna.
Kordamine füüsika KT-ks Päikesesüsteemi ehitus Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet
luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu Ilmus 2008. aastal Haiku Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist Silpide arv värssides vastavalt 5+7+5 Põhilised teemad on armastus ja loodus Sünniajaks peetakse 16. sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal Võrdlus, metafoor Sama karva kui päike (lk 50) Tuulel ei ole taldu (lk 9) Isikustamine Pudened päike (lk 18) Järv vaatab sind (lk 25) Tuul jäi vakka (lk 24) Seened sirguvad õuel (lk 38) Epiteedid Niitmata rohtu (lk 8) Õites toominga all (lk 13) Tumma niitja käes (lk 22) Kodu kollased karikakrad (lk 29) Öö pehme sõba all (lk 32) Pista pajuoks märga mulda (lk 34) Lõkendav päike (lk 36) Suur must leivapäts (lk 41) Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski
Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 °K, öösel 193 °K. Veenusel on küll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem. Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöörlemis- ja tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased perioodilised muutused. Päikese ja planeetide paiste Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Päikese näiv suurus on afeelis 1,1 kraadi ja periheelis 1,7 kraadi (Maalt vaadates 0,5 kraadi), nii et saabuva päikeseenergia hulk on oluliselt erinev. Periheelis on päikesevalgus üle kahe korra intensiivsem kui afeelis. Need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on periheeli ajal, on seetõttu palju kuumemad kui need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on afeeli ajal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3
1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn
ATP süntees elektronide energia arvel Vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga- moodustub NADPH2 PIMEDUSSTAADIUM Kui valgust on vähe, on fotosüntees aeglane. Süsihappegaasi sidumine atmosfäärist Fotosüntees kiireneb, kui valguse hulk kasvab, Glükoosi süntees kuid ainult teatud piirini. Mida kõrgemal on Päike, seda(ADP) Vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine intensivsem on valgus ja seda kiirem on fotosüntees. Kui Päike käib madalalt 4. Kasutatdes infot graafikult iseloomustanagu meilintensiivsuse valguse talviti, langevad päikesekiired toimet fotosünteesi
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Parasvööde Neli aastaaega
TÄHTEDE ISELOOMUSTUS TÄHED JA NENDE TEKE o Massiivne valgust ja soojust kiirgav plasmast koosnev taevakeha o Energia tuleb tema sees toimuvast tuumareaktsioonist o Päike on ainuke täht, mis on Maale kõige lähemal o Maa atmosfääri tõttu näivad tähed vilkuvat PEAMISED TÄHTEDE TÜÜBID oHüperhiid oÜlihiid oHelehiid oHiidtäht oPoolgigant tähed oPeajada tähed (Päike) oPoolkääbus tähed oValged kääbused (nö surnud tähed) HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks o Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt o Hiid tähed on väga hõredad
Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb kasutada energiat, globaalses mastaabis väga palju energiat. Kas inimkonnal on seda piisavalt ja milline on enim kasutatav energialiik? (Palumaa, 2012) PÄIKE – suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku. Parim selle juures on aga see, et energia on täiesti tasuta, ilma hinnamuutusteta, täiesti riskivaba, lõpmatu! (Solex, 2008) Päikeseenergia otsene kasutus
Väga haruldased! Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudkihtpilved on tavaliselt valge, Hommikul ja õhtul võib-olla piimjas või helehall pilvekiht. kollane, oranz või isegi Kiudkihtpilved võivad olla selgelt intensiivselt punane, kui päike kiulise ehitusega (fibratus) või valgustab kiudkihtpilvi alt. Kui täiesti ühtlane, vahel isegi paistab läbi, siis võivad olla ka märkamatu pilvekiht (nebulosus). üsna tumedad. Nõrk sadu sadu
soojemaks, sademeid ei teki, soe õhk mahutab endasse rohkem veeauru ja ülejääki ei teki) 60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) ja läänetuuled Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled. KUNA PÄIKESE SENIIT MUUTUB SIIS MUUTUVAD KA ERINEVA ÕHURÕHUGA ALAD! Päikeseseniidi kõikumine ...selle tagajärjed kujunevad välja vahekliimavöötmetes lähisekvatoriaalne - suvi on alati siis kui päike on seniidis põhjapöörijoonel suvi: vihmane ja soe ekvatoriaalne kliima talv: kuiv ja soe troopiline kliima lähistroopiline - suvel troopiline õhumass suvi: kuiv ja soe troopiline kliima talv: sademed ja jahe parasvöötme kliima lähisarktiline suvi: jahe ja vihmane parasvöötme kliima talv: külm ja kuiv arktiline kliima MUSSOONID tuuled (õhu liikumine), mis puhuvad Euraasia lõuna-, kagu- ja idapiirkonnas ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning
http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda
,,Miks linnud ikka veel laulavad?" Võtsin artikli ajakirjast ,,Vikerkaar". Mulle tundus see kõige filosoofilisem neist mis ajakirjas olid (teised olid A.H. Tammsaare loomingust, rohkem siiski kirjandus). Oma artiklis kirjeldab autor Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa fotosid (Mullatoidu restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg nad surevavad vahetpidamata aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegijad. Sest surnukehad
paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning
põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole
Kadrina 2008 SISUKORD Sisukord ....................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike ........................................................................................................................ 6 4. Udukogud ................................................................................................................ 6 2 Astronoomide vaatlusobjekte 1. Päikesesüsteem
Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil? · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest. · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud ka aastaajast. 8. Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. 9. Mida nimetatakse loomavööks? Kuidas seda teisiti nimetada? Loomavööks nimetatakse tähtkujusi mida Päike aasta jooksul läbib. Teisiti võib seda nimetada sodiaagivööks. 10. Miks me ei näe kuu tagumist poolt, ehkki kuu pöörleb ümber oma telje? Kuu pöörleb ümber oma telje ja ümber Maa. Aga kuna ka Maa pöörleb ümber oma telje, siis on lihtsalt nii, et kunagi ei satu kuu tagumine pool Maa poole. 11. Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! ( Tee eraldi kuu ja päike ) 12. Mis on astronoomia uurimismeetodiks?
Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane.
100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Foto: Nasa Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb ta 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsumegi Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad, aga kui tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee
maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast o Õhuringe ehk valitsevad tuuled o Kaugus maailmamerest Pinnamoe mõju kliimale: o Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv
avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume Mööda lõpmata teed heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas loodusetemaatika: meri, pilved, aiad vihmas jne. eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. tähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel detailirohkus, peened nüansid sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna"
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis ...
Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed. Ühe vöötme piiris võib kliima erineda. Selleks eristatakse kontinetaalset ehk mandrilist ja merelist kliimat.
See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9
võivad olla väga erinevad. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. Päikesesüsteem Mis mõjutab Maa pöörlemist? Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest on Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega
See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9
Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga
Elektronid ainest välja elektromagnetkiirguse abil. Kiirendi osakeste uurimiseks kasut suur masin, annavad suure nivoo ja pommitavad teisi osakesi. Fundamentaalsete uuringute jaoks, biol ja meditsiin, keskkond, materjaliteadus. Ringkiirendid prootonite jaoks e tspklotronid. 2 kambrit, vaakum, osakeste raadius suureneb liikudes, lõhesse jõudes rakendub pinge mis kiirendab elektrijõu mõjul, kokkupõrge teise osakesega. Magnetväli kogu aeg sama. Ekliptika kujutletav joon mida mööda Päike näivalt aasta jooksul liigub, Maa orbiit ümber Päikese. Sodiaak *13 tähtkuju, mida Päike läbib näivalt aastasel teekonnal (ekliptika) *24 tähtkuju, mida läbivad Päike, Kuu, teised planeedid. 244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga. Kuuvarjutus, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ja Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus, kui
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
aug Lõvi 10. aug 15. sept Neitsi 16. sept 30. okt Tähe koordinaatide määramine: Kääne on taevakeha nurk kaugus taeva ekvaatorist. Tähistatakse tähega (delta) Otsetõus (alfa) on taevakeha nurk kaugus kevadpunkti ja maailmatelge läbivast tasandist. Loetakse vastu päeva ja ühele tunnile vastab 15°. Kepleri seadused I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22
16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. Tark elab aruga, rumal õnnega. 25. Ega varastatud asi õnne ei leia. 26. Õela õnn ei õitse. 27. Õnnetus teeb tugevaks, õnn lõdvaks. 28. Kuu on poissmehe päike. 29. Pärast vihma paistab päike. 30. Kuda kana siblib, nõnda kana nokib.
Retsensioon Ahto Altoja referaadile ,,Päike" Ahto uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest suuremast peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda. Päikese omadustest oleks võinud pikemalt ja lihtsamini kirjutada. Teises peatükis on teksti piisavalt ja on üheselt arusaadav. Lisad on enne kokkuvõtet ja kasutatud kirjandust, kuid peaks olema vastupid...
ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita? Kas olete näinud, mis meestel on südames, kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa! Oh nõnda oled sa, minu isamaa: laev oled sa mastita, laev oled tüürita. Su masti murdis kauge minevik
Impressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 "Impressioon" mulje! Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis. 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev Päike" "Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika
jätkasid sajandi vahetusel järjekindlalt postimpressionistid ja sümbolistid. Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje). ,,San Giorgio Maggiore videvikus" Maal kujutav vaadeat San Giorgio kloostrisaarele. Paremal paistab ähmaselt Santa
II 10x Päikesest väiksema massiga tähed ei süttigi ja ei saavuta vajalikku 10milj°C ja neid nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter- tähte temast ei teki) III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu) 3 PÄIKESE ARENG (Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis) Päike on jõudnud peajadale Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12milj. aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritsevas kihis. 12.2 miljardi aasta pärast süttib tuumas heelium, milles hakkab tekkima süsinik- Kollane Hiid Punane Hiid Planetaarne cdukogu
Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 24. Kaugus Maast 150 miljonit km. 25. Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Teadlased arvavad, et päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat, kuni ta lõpuks kustuma hakkab.. 26. Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Vaata vihikust! 27
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
