Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosishoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 8) Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! On kõrge torn templite juures, mis astangutena ahaneb ülespoole. Selle külgi katsid terpid ja muud väljaehitised. Templi ukseni jõudmiseks tuli tonile mitu ringi peale teha. 5060m. 9) Milliseid stseene (teemasid) armastati kujutada Assüüria reljeefidel?
silmad kujutatakse otsevaates. 23. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Jumalate usk, usk, et inimene võib jätkuda pärast surma. 24. Kirjelda tüüpilist egiptuse poosi. Figuurid mõjuvad ajatutena. Reljeefid tahavad öelda, et Egiptuse ühendamine pole ühekordne tegu, vaid midagi igavest. 25. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? Vaaraode skulptuurid olid eriti ranged, suursugused, üldistatud, süngelt ja üleinimlikult toredad. 26. Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Kujutati tavaliselt istuvas või seisvas poosis. 27. Mis on kaanon? Kirjelda. Kaanon on eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks. Kasutas moodulina väikest küünart inimeste kujutamises. Kujutatav on väike, elav, puidust ja värvilised. 28. Kuidas kujutati lihtrahvast? Lihtrahva kujud olid loomupärasemates asendites ja neid kujutati ka erinevates asendites,
Veel kasutati ehitusel kivi. Samuti kasutati ka Egiptuses savi ja kivi, kuna need olid tol ajal kõige kättesaadavamad ehitusmaterjalid. Kujutavas kunstis oli Mesopotaamias juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Traditsioonipäraselt kujutati kuningad ja teisi tähtsad isikud lihtinimestest palju suurematena. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri. Nagu ka Mesopataamias domineeris Egiptuses skulptuur.
kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikke inimesi, kujutab hellenistlik periood traagilises ja tihti ülepakutud poosis figuure, mis ei ole ka täiuslikult ilusad, vaid oma vigadega. Hellenistlikul ajastul lõhuti Kreekas ühtne ja väljakujunenud orjanduslik demokraatia, see mõjutas ka kunstielu, nii võib hellenismi pidada Kreeka kunsti allakäiguks. Siiski loodi sel ajal ka algupärast väga head kunsti. Tuntuim figuur on Samothrake Nike, mis kujutab võidujumalannat seismas laeva ninas. Kuju ei ole säilinud tervikuna. Teine tuntud kuju on Laokooni grupp. See kuju leiti 16 saj. ja see mõjutas
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, V...
5.uskusid et inimese elu jätkub pärast surma ja selleks tuli keha säilitada , kus hing saaks asuda.Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. 6. Iseloomilik inimese kujutamisviis; pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates 7. inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Sageli leiame vaaraode täisfiguure - nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu ees poo, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi vahel ka üks käsi rinnal Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus . Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust ja igavikulisust . istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel Tava inimest kujutati egiptuse poosis, kuid Egiptuse kunstnik tajus inimkehaproportsioone,
obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures.
Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat. Nad koosnesid maa-aulest kividega voodertatud hauakambrist ja selle kohal asuvad kastitaolisest kiviehitisest. 2. Astmikpüramiid astmeline kivist koosnev püramiid 3. Püramiid - 10. Kuidas kujutati egiptuse skulptuuris tavaliselt vaaraod? Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Vaarao kujutati tardunud sirges poosis poosis, vasak jalg sammu jagu eestpool, russikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Pilk vaatas kaugusesse ja näol oli "Salajane ja võimas". Liht inimest kujutati väiksemalt kui vaaraot, sest arvatati, et vaarao ei ole jumalade esindaja vaid JUMAL. 11. Mille poolest oli eriti oluline Tutanhamoni hauakambri leidmine? Sellepärast, et kambrid olid tühjentatud juba varem ära. See näitas matusekombeid ja tolle aegset kunsti. 12
nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?- Need on väiksemad tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest tihti puidust ning värvilised 8
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3. Mis on megaliitilised ehitised, milliseid nende liike tunned? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid (Carnacis, Saksamaal), dolmeneid (Iirimaal, Prantsusmaal) ja kromlehhe (Stongehenge) 4. Milliste tänapäe...
Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
15.sajand Boticelli ,,Veenuse sünd" ja ,, Kevad". Perspektiiv: ruumilisus Lause: ,,Eesmärk pühitseb abinõu!" KÕRGRENESSANSS Michelangelo: Rooma Peetri kiriku kuppel Vatikanis, Sixtuse kabeli lae freskod, ,,Taavet". Leonardo da Vinci ,,La Gionconda" Raffael, Tiziani Kolmnurkne paigutus, kompositsioon MADALMAAD,SAKSA leiutati õlivärvid graafik: Dürer BAROKK 17.sajand Velasquez ,,Õuedaamid", Hispaania Paksud väänlevas poosis põgenevad naised, heleda nahaga Närvilisus, diagonaalsus Rubens Carvaggio ,,Peetruse ristilöömine" ROKOKOO Fragonard ,,Kiik" Inglise park, Amor, peenutsevad roosas-sinises naised, armukesed, lodevus. Lause: ,,Pärast meid tulgu või veeuputus!" KLASSITSISM David ,,Morati surm", ,,Napoleoni kroonimine" Akademism: kunstireeglid Taust tühi, ees teatraalne tegevus, perfektsus pildil ( keegi ei ole poole jalaga väljas ) ROMANTISM
Suurim ja vanim püramiid oli Cheopsi püramiid, selle kõrgus oli 146 meetrit. Ka matemaatikas on egiptlased väga suurt rolli mänginud, sest ilma pii-arvuta oleks võimatu tänapäeval ringi ja silindri mõõtmeid välja arvutada. Rääkides Egiptuse kunstist, siis peale selle, et nad ehitasid püramiide ja templeid, oli neil ka pinnakunst väga tähtsal kohal. Nende pinnakunsti moodustasid värvilised reljeefid ja maalid. Maalidel olid inimesed joonistatud egiptuse poosis: nägu profiilis, silmad otse, õlad otse ja jalad olid külgvaates. Pildid olid ilma varjudesta ja polnud ühelt värvilt teisele üleminekuid ka ruumiline kujutamine puudus. Inimsed ja teised asjad pandi lihtsalt ritta, kes oli tähtsam oli tehtud suuremalt ja kes vähem tähtis väiksemalt. Ma arvan seda, et kuna erinevad inimesed kujutasid maalidel inimesi kõiki ühes poosis, muudabki selle nii omapäraseks ja tähtsaks Egiptuse ajaloost.
6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Reljeefikunst see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas,võimuka ilmega,loodud hea proportsioonitajuga üldistatud ,valdasid looduslähedast kujutamist.Seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.(Näiteks Tuthmosis III haud Kuningate orus) 7. Sfinks
seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Lauri Luha Kus? (Piirkonna kirjeldus): Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuur Mesopotaamlased tegelesid skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Arhitektuur Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari
"ÕLGKÜBAR" "LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE" Hea haridus, reisis palju Kasutas õpilaste abi, sest töid palju Erinevad teemad: piiblilugudest portreedeni · Antiikmüütide teemad Flandria maalikunsti toonud suure formaadi o DYCK Portretist Paraadportree rajaja Portreteeritavad juhuslikus poosis, lisaks näole tähtis käte kuju ja asend Enamus portreid Charles I õukonnas O JORDAENS Rahvalik suund Talupojad pidutsemas, karikatuurid. Olustikumaalid "OAKUNINGA PIDU" o A. BROWER
Frans Hals 1580-1666 Biograafia Oli Hollandi maalikunstnik Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana Tegeles põhiliselt portreede maalimisega Oli üsna kuulus Suri 1666 Haarlemis, maeti Bavo kirikus Looming Rohkem tuntud just ome portreede eest( Isaac Massa, Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud Frans Hals oli eeskujuks oma vennale Dirck Halsile, kes oli samuti maalija Pojad hakkasid kah maalijateks Teised kunstnikud kellele Frans oli eeskujuks: Jan Miense Molenaer (16091668) Judith Leyster (16091660), Haarlem Adriaen van Ostade (16101685), Haarlem Adriaen Brouwer (16051638) Johannes Cornelisz Verspronck (15971662), Haarlem Bartholomeus van der Helst (161316...
savitellis. Istari värav Berliini muuseumis. Skulptuur: Iseloom: Näide (nimega): Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass. Preester-kuningas Gudea. Tarbekunst: Iseloom: Näide: Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Enammeeldinud kunstiteos: Põhjendus:
.. Naise seisukohast võib selline asend olla ka põlguse ja ükskõiksuse sümboliks -- minu asi on pikali heita ning jalad laiali lükata. Edasi tehku ise, mis tahab, mul ükskõik!... Nimelt sellises asendis eelistavad olla naised, kes ei salli oma mehi. See on veel üks põhjustest, miks selline poos nii populaarne on. Sageli muutub seks perekonnas kohustuseks. Ning just selles poosis ei pea naine vaeva nägema nende kohustuste täitmisel... Ja tulebki nii välja, et kui mees tunnetab poosis ühtsustunnet, naine on aga ükskõikne või siis ihkab partner selle asendi abil rahuldada oma võimuiha ja naine -- kaitstuse tunnet, jääb nende vastuolude puhul keegi kindlasti rahuldamata (vaatamata sellele, kui hästi see asend ka ei sobiks nende anatoomiliste iseärasustega). Ja vastupidi -- kui selline kehade asetus ei stimuleeri mitte eriti hästi peamisi erogeenseid tsoone, kuid vaated langevad kokku -- on asend mõlema jaoks suurepärane. Naine peal
Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.). Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate- siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst ( madal- ja süvendreljeef). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid.
eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud, seisvas või istuvas poosis. Proportsioonides on iseloomustavaks võtteks suur pea ja lühikesed jalad, kuid leidub ka kujusid, mis on anatoomiliselt õiged. Peale skulptuuride tehti maske ja tarbekunsti. Kesk- ja Lääne- Sudaanis ning Zimbabwes tehti ka pronkskujusid.
Ülakehafoto = poolpikkuses portree Saab lisada tausta Kasutatakse rohkem ametlikude piltide tegemisel Keskkonnaportree Pildid, mis näitavad fotografeeritava elu. Üldjuhul sisaldab suurt osa modelli kehast, kes võtab osa tööst, hobist, igapäeva elust. Jutustava sisuga pilt. Grupi portreefoto Inimesed tuleb paigutada fotole nii, et nad oleks üksteisest sõltuvas poosis. Näod peaksid olema selgelt näha. Pilt peaks olema ühtlaselt valgustatud. Fotograafilise portree kvaliteet sõltub: Portreeritava näoilmest Fotoaparaadi asendist Portreeritava poosist Fotoaparaadi optikast valgustusest Töötlemisest jne. Portree tegemisel tuleb eraldada nelja liiki valgust: Joonistav valgus- intensiivne, suunatud valgus, mis tõstab esile pildistatava objekti detailide ruumilised mõõtmed ja on
müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades koidu ja hämariku https://www.muis
,,Fleurs du Mal", mis prantsuskeelest tõlgituna tähendab Kurjuse lilled. Selle Pildi keskel on nagu alati kujutatud Eva & Adele väga intriigsat naeratavat nägu rohelise värviga. Nende nägu on aga ainult piirjoontega maalitud. Ülejäänud teose põhivärvid on mustas ja punases ning seetõttu paistavad Eva & Adele näod maalis suhteliselt häti välja. Teose keskel Eva ja Adele nägude juures on kujutatud erootilises poosis naist, kes kannab korsetti, mistõttu ta piht väga peenike proprtsioonis tema rindade ning puusadega tundub. Ta on väga hägune ning ka piirjoontega kujutatud. Ta on poosis nagu ta sirutaks end laua peal tahapoole, toetudes kätega laua peale. Ühes käes on tal kübar. Ta tuletab mulle n vähe riietatud kankaanitantsijat või siis 18.-19. sajandi prostituuti meelde. Mingit teist esemet või spetsiifilist kujundidt ei osanud ma sellest maalist välja lugeda. Seal oli küll
et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli merele vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. 5. • Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli ja tema parem käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone. Kuju seisis praeguse muuli lõpus. RAAMAT
Paabeli torn ehitati taeva poole See häiris jumalat, ning ta pani nad kõik rääkima erinevates keeltes Kuningas Sargon Ta kindluse seinad olid kaetud reljeefsete kujutisteha Arhitektuursed uuendused Võeti kasutusse kaared Töötati välja kõige lihtsam arhitektuuris võlvi konstruktsiooni ehk silindervõlvi Mesopotaamia kujutav kunst Skulptuur Seotud arhitektuuriga Mesopotaamia reljeefi kunst Inimesi kujutati halvasti Väga jäigas poosis ja pikkades rüüdes Juukseid kujutati halvasti Tiivulised kotkapäised kuningad Vabalt tehtud maalid oli palju loomulikumad Vana riik, kus oli aja jooksul olnud palju erinevaid rahvad ja riike ( Tihti linnriike ) Vabadust kunstis eriti ei olnud Egiptus Vaaraodele pandi asju hauda kaasa, et nad saaksid järelelus jätkata enda alu standardit Alati pandi hauda kaasa kujuke, mis kujutas seda inimest, juhuks, kui
väga leebe ja leplik ning laseb end kergesti kodustada. Surikaadi urg koosneb paljudest käänulistest käikudest või moodustab kümnete meetrite pikkuste käikude labürindi, millel on arvukalt sisse- ja väljapääse. Surikaat püüab oma saagi kinni äärmiselt täpsete ja kiirete hüpetega ning tapab seejärel hammustusega kuklasse. Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid. Vahipostil olija seab end sisse künkal või põõsastikus. Niipea kui kostab vali hoiatav häälitsus, lipsavad kõik surikaadid urgu. Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vai...
Caravaggio kujutas imesid ja märtrite kannatusi nagu igapäevast elu. Uudne kompositsioon-inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna,tegelased ei esine vaataja suunas.(vaataja tunneb end pildil kujutatud sündmuse osalisena). Sündmustik hargneb enamasti pimeduses,mida lõhestab poolviltu ülevalt langev ere valgus-’’keldriluugivalgus’’. 5. Mis iseloomustab barokset skulptuuri?Lorenzo Bernini. Rahutud,liikuvad kujud juhuslikus ning väga ilmekas ja efektses poosis. 6. Pildid:Caravaggio:’’Peetruse ristilöömine’’,’’Lautomängija’’ Peetruse ristilöömine Lautomängija 7. Pildid:L.Bernini:’’Apollon ja Daphne’’,’’Püha Teresa ekstaas’’,’’Taaveti figuur’’ Apollon ja Daphne Püha Teresa ekstaas Taaveti figuur 8. Rooma Peetri kiriku esine väljak.
8. Milline on püramiid seespoolt? Mis seal asub? Neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Olid ka lõhksud ja õhutus avad. 9. Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus?' Hauakambreid kaunistati keraamika, söögi, tarbekunstiteoste jne asjadega. Kaunistuste mõte oli selles, et sisustada neid ja panna surnule kaasa asju. Hauakambris oli veel abi ruume ka. 10. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimene on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on tema jalad nähtud nagu küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad?
Samasilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, mida aga inimeste puhul näidata ei tohtinud. Üks esimesi taolisi looma kujutisi on haavatud emalõvi. Vabaplastika figuurid istusid või seisid jäigas poosis, käed palveks rinnale ristatud. Need nägid väga kohmakad välja. Proportsioonid olid valed ja kui meister tahtis võimalikult selgelt kujutada palvetaja nägu ja käsi, siis tegi ta seda keha arvelt ning need nägid välja nagu postament. Mõnisada aastat hiljem ei toimunud erilisi muutusi. Siiski nüüd olid proportsioonid paigas, aga poos oli endiselt tardunud ja ähvardav. Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel. Inimeste
Pilet nr 3 1.Egiptuse kunst Egiptuse looduslikud olud sarnasevad Mesopotaamiaga.Egiptuse kunst loodi suures osas uskumuste mõjul.Vanad egiptlased arvasid,et pärast inimeste surma elab hing edasi ja tuleb teatud ajajärel kehasse tagasi.Seepärast püüti säilitada surnukehi,need palsameeriti ja maeti kindlatesse haudeehitistesse,et surnud saaks hauataguses elus nautida mugavusi.Selleks pandi kaasa kaunilt kujundatud tarbe ja luksus esemeid.Isegi teenrite kujukesi. Juhuks,kui inimese surnukeha hävib tehti ka inimeste kujukesi,et hing saaks kuhugi tagasi tulla. Kõige rohkem hoolitseti vaaraode eest,et neile igavene elu kindlustada. ARHITEKTUUR. PÜRAMIIDID JA TEMPLID Ehitama hakati juba vaaraode eluajadel. Kõige vanemad haud ehitised on mastaba.Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmi...
· Õrnad, läbipaistvad värvid (roosad, helesinised, sinilillad, kuldsed toonid peenete varjunditega lõuendile kantuna) · Maalide teemadeks lõbutsev seltskond (pidustused) · Fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng tema loomingus · ,,Tants" FRANCOIS BOUCHER: · Maalid on dekoratiivsed · Süzeed on allegoorilised · Teoste süzeed erinevad lahendusviisilt Poussinist ja Rubensist: jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed · Koloriit mahe, sageli lääge · ,,Diana ja Endymion" JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN: · Rokokoolik realist · Piltide aine keskkihi igapäevasest elust · Kujutab tunnustavalt, imetlevalt lihtsate inimeste töökust, ausust, perekonnaõnne · Natüürmort · Suudab üksikasjadesse laskumata anda edasi iga eseme materjali ja iseloomu, muuta
Jumalal oli inimese keha ja Jumala pea. Sobek(krokodillipäine vetevalitseja), Hathar(lehmapäine armastuse-, tantsu- ja muusikajumal), Horus( haukapäine Ülem- Egiptuse valitseja abiline), Seth( tundmatu eluka peaga Alam- Egiptuse esindaja), Anubis(saakalipäine surnutejumal) Egiptuse sammas- 16-tahuline(protodooria), papüüruse moodi. Templid- matuse, oru, kalju, päikese Põhiliselt usuti hauatagusesse ellu(sellesse panustati) Ajalooline periodiseering Vaaraode kujutamine- * sirges poosis, vasak jalg eespool, rusikas käed vastu külgi, käed rinnal risti, proportsioonid loomulikud * lõtv keha, äraolev pilk, salapärane muie, näo omapära toodi esile.
Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. · Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. · Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Kuuldus päikese käes sädelevast suurejoonelises t pronkskujust levis kaugele, ka koloss ise paistis kaugele eemale. · Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama. · Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone. KOLOSSI ARVATAV ASUKOHT MAAILMAIME HÄVING · Rhodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust tunda. · Rhodose saare koloss oli vana-aja maailmaimedes kõige lühema elueaga. ·Umbes 66 aasta pärast kuju hävines maavärina tagajärjel. · Kuju kukkus maha ja purunes põlvist pooleks. · Kolossi taastada ei suudetud. AITÄH!
FRANCISCO GOYA (1746-1828) Francisco Jose de Goya ybLucientes sündis 30.märtsil 1746.a. Zaragoza provintsis Hispaanias. Ta isa oli käsitööline. Goya noorus oli rahutu, ta sattus pidevalt pahandustesse: kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult. Hakkas koos töötama ühe teise kunstnikuga, kelle õega abiellus. Seejärel asus tööle kuninglikus gobeläänimanufaktuuris, kus lõi hulgaliselt ajaloo teemalisi kartonge gobeläänide valmistamiseks. Samal ajal maalis ka portreid hispaania aadlikest. Goya triumf algas 1780.a., kui ta valiti Kuningliku Kunstiakadeemia...
nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8. KUNINGATE ORG-KALJUHAUAD Niiluse kaldal kõrbes asuv org,kus kaljuseintes on palju hauakambreid. 9. VAARAO TUTANHAMON Vaarao Tutanhamoni haud avastati 1922.aastal. 10. TEMPLI ÜLDISELOOMUSTUS(põhiplaan,sambad,värvused)
35. Mida erilist tead Abu Simbeli temple kohta? Seda, et see lõigati vahepeal tükkideks, sest muidu oleks see Assuani paisu ehitamise tagajärjel vee alla jäänud. TEmpel pandi pärast kõrgemas kohas kokku. 36. Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhaud? Milline neist on tuntuim? Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid. Tuntuim on Tutanhamoni haud. 37. Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Vaarao skulptuuri näol on võimukas, salapärane, üleolev naeratus. Pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse. Poos on tardunud ja sirge, vasak jalg samm eespool, rusikas käed vastu külgi, vahel üks käsi rinnal. 38. Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraokujudest? Milleks neid vajati? Need olid palju väiksemad, elavamad. Need oli tehtud puidust ja olid värvilised. 39. Mis laadi olid vanaegiptuse reljeefid?
Knoosos ja Mükeene Kreeta Kreeka mander Kreeta kunst Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr Merendus Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid Lossid on kogukonnakeskused Labürinditaolised Suured trepid Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad) Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi
11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui
kirjutati midagi kogemata mis Oravale ei meeldinud ning ta lahkus ja asemele tuli Jaan Kaplinski, kes kirjutas kirjale , kus oli kirjas (vt. raamatust), alla, millega taheti näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul 700 aastase välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima
kealaga (mulle meenutab Audrey Hepburni). Eriliseks peavad kunstiajaloolased Ehnatoni perepilti Ema-isa- tütred. Vaarao ja pereidüll. Kodune, intiimne ja mänguline atmosfäär. Enamasti on ju kõik vaaraod kujutatud sõjakas poosis. Ehnatoni büst- 1375 152 cm liivakivi. · Tutmosis III võit Egiptuse vaenlaste üle -1450. · Süvendreljeef. Nimekiri alistatud rahvastest, linnadest. · Tutanhamoni surimask. · Elurist ehk aasrist hiljem võeti üle ristiusku. Leiad märsõna egiptuse elurist google image. · Ehnatoni aegsed mõjud. Intiimsed perekondlikud stseenid. Abu Simbeli kompleks
Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik
Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erooti...
Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti
· Karnaki ja Luxori templid · Kaljutemplid- Abu Simbeli · Kuningate oru kaljuhauad, Tutanhamoni haud sealhulgas SKULPTUUR Vaaraod ja jumalusi * Kadunule hauataguse elu kindlustamine ülistav suund · Sfinksid- kuulusid arhit. Ansamblite juurde · Ranged, suursugused, toretsevad · Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID · Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal · Võimukas ilme · Istuvad valitsejafiguurid · Kujud eest vaadeldavad, hea proportsioonitajuga loodud · Ülistatud, valdasid looduslähedast kujutamist · Reljeefikunst · Madalreljeef, süvedreljeef + seinamaal= pinnakunst · Egiptuse poos- jalad ja nägu külgvaates (profiilis), õlad ja silm eestvaates
paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Katariina loss venemaal: Skulptuur · Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. · Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili.
saabuvad, aga pole öeldud miks. Miss Marple oli söömas kalapasteedi saia kuni ta hakkas lämbuma. See paistis kui tal oleks kalaluu kurgus kinni. Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. ,,Paddington 16.50" oli põnev lugeda. Mulle meeldisid tegelased ja tegevuspaik. Proovisin muidugi ise ka tekstist välja otsida vihjeid mõrvari kohta. Lugu oli kaasahaarav ning pettuma ei pidanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
