Frans Hals (1)

Sarnased õppematerjalid

62

txt

Kunst raekojas

protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa.

Eesti kunstiajalugu

22

pdf

Konspekt

· Henri IV apoteoos(tipphetk) Anthonis van Dyck 1599-1641 · portretist ennekõike · Philadelphia ja Elizabeth GAry kaksikportree · oli lüüriline ja õrn maalija, kujutas elavust · "Inglise kuningas Charles I" 10. peatükk Hollandi barokk · olustikumaal · natüürmort · maastikumaal · loomamaal · meremaal · paljud kunstnikud e. väikesed hollandlased (tegid väikeste mõõtmetega maale), said müüa ka oma teoseid tavakodanikele. Frans Hals 1581-1666 · maalis mustlasi, ohvitsere, palgasõdureid ja kaaskodanikke · "Naeratav kavaler" · "Haarlemi nõid" · kujutab töödel naervaid ja õnnelikke inimesi · "Püha Jüri maakaitseväe ohvitseride bankett" maalil on inimesed istumas, nagu kõikidel töödel vanem Rembrandt Hermenz van Rijn 1606-1669 · suurepärane maalikunstnik ja graafik · töödel keskpunktiks inimene · "dr. Tulpi anatoomialoeng"

Kunstiajalugu

14

doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals ­ naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

ilutsemiseta, ühemõttelisus ✱ protestantlik riik ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism religioosne kunst puudub (v.a. Rembrandti mõned välistellimused) ✱ kunstnike kitsas spetsialiseerumine ühele valdkonnale ✱ Peamisteks žanrid: olustikumaal (jõudeelu, lõbutsemine), portreekunst (grupiportreed, rahulolev, energiline kodanik), natüürmort (jahisaak, lilled, vaagnad..) ja maastikumaal (meremaal) ● FRANS HALS: üks suurim portremeisterid, oskas tabada inimese iseloomu, loomulikkus, elavus oskas tabad hetke, mil kujutatava iseloom avaldus kõige selgemini; maalis vabalt ja hoogsalt, tugevad pintslilöögid; ∼400 tööd * „Püha Georgi laskurite kompanii bankett“ * Pieter van den Broecke portree * „Haarlemi nõid“ * „Mustlastüdruk“ paljudel kunstnikel inimesed poseerivad ja psühholooliliselt pealiskaudsed

Kategoriseerimata

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Nõuti LOODUSLÄHEDUST , pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. OLUSTIKUMAAL ­ kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes PORTREEKUNST ­ rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik, stiil jõudis kõrgele tasemele NATÜÜRMORT ­ kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid puuviljade ja muude toitudega, veinikarikaid, jne. MAASTIKUMAAL ­ meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666)­ grupi- ja üksikportreed. Maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selged. /"Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett" 1616. , 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) ­ meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/

Kunstiajalugu

20

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Rubens jõulise ja värvika loominguga. Ajastu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt, luues nn. paraadportree. Hollandis olid peamised maali liigid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine

Kunst

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)