tähistamiseks. Kuulsaim on Tituse triumfikaar. Oli pühendatud Jeruusalemma vallutamise auks. Triumfikaartel on reljeefidena kujutatud sõjakäiku. Trajanuse sammas seal on kogu sõjakäik spiraalina peal. Monumentaalseim omasuguste hulgas. Kõrgus on 38 m. Sammas on laotud hästisobivatest ümmargutest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefiderida. Kujutavad Trajanuse sõjakäiku Traakiasse. Adrianuse ajal valmib üks võimsamaid templeid. Panteon Rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi, kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles lahendati esmakordselt uudselt arhitektuuri ülesanded. Panteon on ümar ehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Seinad on lihtsad, ilma akendeta. Siseruumi kõrgus on 42,7 m. Kupli läbimõõt on 43,5 m. Seest täpne poolkera. Hoone on tellistest ja betoonist. Seinte paksus on 6,2 m. Seintesse jäetakse tühimikud, et kergem oleks, kaetakse hinnalise marmoriga
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. Mördi kasutamine aitas neil ehitada võimaldas roonlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. See aitas materjalil siduda. 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7
rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus. Colosseum Panteon Skulptuur: 1. Portreeskulptuur - jumalate skulptuurid (portreebüstid), realistlikud 2. Reljeefikunst - tõepärased sündmused nt leegionärid piiramas barbarite linnuseid 3. Monumendiplastika • Portreebüstide õitseng oli tingitud esivanemate austamisest. • Muutub realistlikuks- kujutati nii nagu on. • Tavakodanike skulptuurid olid väiksemad ja halastamatult realistlikud. • Reljeefidega antakse edasi lugusi, sõjakäike.
II 6.ITAALIA ARHITEKTUUR 15. SAJANDIL 1. Milline linn kujunes 15. saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud s...
aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64.aastal keiser Nero ajal põles 1789-1799 Rooma vabariik Rooma peaaegu täielikult maha Vaatamisväärsused Rooma foorum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7 saj.eKr Rooma Panteon antiikaja suurim kuppelehitis, 43 m Colosseum amfiteater Tituse võidukaar Fontana di Trevi Rooma numbrid Rooma numbrid on Vana-Roomast pärit numbrisüsteem, mis võeti roomlaste poolt üle etruskidelt Sümbol Väärtus Ladinakeelne nimetus I 1 (üks) unus V 5 (viis) quinque X 10 (kümme) decem L 50 (viiskümmend) quinquaginta
2. Kõrgklassitsism - pärast seda. ..Prantsusmaal Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Algus: barokk-klassitsism Prantsusmaa Louvre'i lossi idafassaad Lõplikult juurdus u. 1760 a. Varaklassitsism Prantsusmaal e.Louis XVI stiil Kuulsaim arhitekt oli Jacques Germain Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisis Panteon. ehitusmeister Jaques Ange Gabriel, kes kujundas Concorde'i väljaku Varaklassitsism Itaalias Sünnimaa Avaldustagasihoidlikult Giuseppe Piermarini ooperiteater La Scana hoone (1778) Kõrgklassitsism e. ampiirstiil 1904-1815 Rooma keiseriigi eeskuju Range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, sammaste rohkus. Kasutati palju ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Mälestusehitused (auväravad) Arhitektuur kõrgklassitsismis Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus.
La Madeleine Pariisis Kongordi väljaku äärest alla pöörduva Üürojoa alguses, kaugemas otsas laiab vägev kreeka tempel La Madelene. La Madeleine tempel on pühitsetud Maarja Magdaleena kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud. Pariisi piiskopp võttis aastal 1802
kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida, mille tulemusel tekib silindervõlv, millega saab katta ruumi. Ümmarguste ruumide korral kasutati kuplit.(3) Joonis 8 Kaarvõlv Joonis 9 Panteoni kuppel Selliste konstruktsioonidega kaasnesid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende ilmestamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntuid detaile, sambaid ja poolsambaid, kuid neil puudus nüüd kandev roll. Roomlaste kuulsaimaks kuppelehitiseks on Panteon. Panteoni nimetatakse kõikide jumalatele pühendatud templiks. Panteoni kuppel on 43,5 meetrit kõrge ning katab 43,5 meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes Vana- Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3) Joonis 10 Panteon Roomas Peale templite lasid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid. Kõige kuulsamaks peetakse
Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V ¢eti kasutusele mitmed uuendused:v¢lvid, kaared. Ehitati ka templeid, tèhtsaim oli poolkera kujuline Panteon. Portreeskulptuuris kasutati pronki ja savi, kujutati Rooma keisreid ja nad pidid olema riietatud.
Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
Arhitektuuriajaloo lühikursus Õppejõud: XXX NIMI KURSUS 2014 Sügis Esiaja arhitektuur: Newgrange´i käikhaud Iirimaal (4. at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) ...
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel...
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornamen...
einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades.
o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr. 16. Millise keisri ajal toimub Rooma kunsti iseseisvumine? Keiser Augustuse ajal. 17. Mille poolest on tuntud Rooma paneton? (saj) Panteon pühendati kõikidele jumalatele. 18. Millisena kujutavad roomlased oma keisreid? Skulptuurid olid asjalikud ja realistlikud (ei ideliseeritud)
3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhi...
Antiikkunst 1. Tavaliselt oli kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8...
2)Kirjelda keiser Trajanusega seotud rajatisi Rooma linnas. -Trajanuse foorum- kaaravaga värav, väljakus ümbritsesid idhooned. Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument. -Trajanuse sammas- koosneb alusest ja 19st silinderjast marmoriplokist, ligi 30m kõrge. 3)Kirjelda Basiilikat. -Basiilika- ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagavad selle 3ks lööviks Keskmine lööväär äärmistest kõrgem. 4)Mille poolest on eeskujuandev Panteon? -Üks täiuslikumaid kuppelehitisi. 5)Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujundile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? - Silinder, mida katab poolkera. 6)Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kae üleval oleval august. 7)Kuidas nim. süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need olid kasulikud? -Kassetideks ja need teevad betoonist võlvi kergemaks. 8)Nimeta Rooma kuulsain ratsamonument. -Marcus Aureliuse ratsamonument. 9)Kuidas oli Rooma linn kindlustatud?
detaile- sambaid, poolsambaid, pilastreid jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt- näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon- kõikidele jumalatele pühendatud tempel- oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Hiiglaslik 43.5 meetri kõrgune kuppel katab 43.5- meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Panteon. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel Roomas. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellisest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi kõigis riigi osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist voodriga. Püüe
Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika. Esimest korda maailmas kasutati Mesopotaamias positsioonilist arvutamist. Babüloni matemaatikud panid aluse aritmeetikale ja geomeetriale. Neil oli kasutusel ka kuukalender. Tunti väga hästi astronoomiat. Ennustuskunst oli samuti kõrgel tasemel. Meditsiin oli tihedalt seotud posimise ja nõiduskunstiga. Arstid olid väga hinnatud. Usund Usul oli Mesop. Palju vasturääkivusi. Valitseja polnud nende jaoks jumal. Usk oli seotud riigivõimuga. Panteon ehk jumalaskond pärineb samuti Sumeritelt. Peajumal oli Anu. Tema poeg oli Enil, kes on paljudes müütides. Sügavuste isand Ea õpetas inimestele ennustus kunsti. Astmiktempel ehk tsikuraat. Linnakaitsejumal oli Marduk, pärast sai ta ka peajumalaks. Istar oli armastuse ja viljakuse jumalanna. Istar oli väga sõjakas ja pretensioonikas. Tammuz on karjus, kes saadetakse 6 kuuks maa alla. Sumeritelt pärineb veeuputuse müüt.
VARARENESSANSS ITAALIAS Kuna itaalias oli säilinud Roomaaegseid kunstimälestisi ja antiikaega peeti ideaalseks hakatigi seda matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kivi...
Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale anti koht ka paljudele ida jumalatele. Kreeklased leidsid oma ja võõrastel jumalatel ühiseid jooni ning sellest tulenevalt hakkasid neid sageli samastama. Nt Zeusi samastati Amoniga, Dionysost Osirisega jne. Hellenismiperioodiga said kreeklased maailmakodanikeks, nende elus toimus palju muudatusi, kuid siiski säilis kreeka jumalate panteon ja toimus kultuuri ja keele levik. Need muutused on mõjutanud ka meie elu, paljudes ehitistes on kasutatud kreekapärast stiili ning Kreekast tulid ka oliivid, oliiviõli ning muu.
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks peamistest põhimõtetest oli see, et seda võidi alati laiendada. Kuigi hetiitide religioon oli pealtnäha tolerantne, kuigi tegelikult oli selle alla peidetud karm reaalsus.Nimelt kasutasid hetiitide valitsejad jumalaid enese võimu ja kontrolli väljend...
Itaalia arengutegurid Essee Itaalia asub Apenniini poolsaarel. Põhja-Itaalias on külmad talved ja sajused suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad Sitsiilia ja Sardiinia saared koos väiksemate saartega. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Kuid ena...
6. Mis otstarvet täitis Colosseum? Kirjelda selle Ringikujuline, neljakorruseline, mahutas 50 tuhat välimust, mahutavust, korruseid! pealtvaatajat, tõusvad pingiread .Lõbustusasutus, amfiteater, kasutati algul gladiaatorite võtlusteks, hiljem võitlusteks loomadega.. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud? Kõigile rooma jumalatele pühendatud tempel. See ehitati, et rahvas saaks seal kõiki rooma jumalaid kummardamas käia. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kupli keskel on suur 8,9m läbimõõduga ringikujuline auk, kust tuleb sisse valgus. Kassettlagi. Seesmine
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal v...
Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika.
formuleeris vee hüdrostaatika seaduse. Tema tähtsamad leiutised on nt. Tiguülekanne (vee tõstuk) ja kivi ja nooleheitjad. Astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse (heliotsentrilise) maailmapildi. Tema teooria aga ei leidnud eriti pooldajaid, mistõttu vajus see unustusse. Õpiti tundma ka astroloogiat, koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope. Hellenismiajastul muutus mõnel määral panteon, esmajärguliseks sai jumalaga lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid, jumalad sulandusid kokku Kreeka jumalatest ja Idamaade jumalatest.
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlase...
Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. olid marmor ja pronks. loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala Peamiseks kujutamis objektiks oli inimene. rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alasti reljeefid
peripter ja tempel asetseb massiivsel kivi ,,padjal". Sambad on joonia stiilis. Joonis 4. Ateena akropol Pariisi panteoni esikülje sambad on korintose stiili. Joonis 5. Näide varasemast korintose stiili kasutamisest. Pariisi panteon. 4 1.5 Vana-Rooma arhitektuur Joonis 6. Colosseum, Roomas Vana-Rooma arhitektuuri üks levinuim ehitis oli amfiteater. Colosseumi eitamisel kasutati kaaristu süsteemi ja sambadel on esindatud nii dooria, joonia kui ka korintose stiili. 1.6 Varakristlik arhitektuur Joonis 7. Sta Maria Maggiore basiilika Roomas. 5 1.7 Bütsantsi arhitektuur Joonis 8
3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest? Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid
Akropol oli Vana-Kreeka linnades linna kõrgendikul paiknev kindlus. Kreeklaste pealinnas Ateenas on Akropol sama, mis Tallinnas Toompea kõrgendikul asetsev kindlustatud linnus. Akropol ongi Ateena linna häll. Hiljem minetas see kõrgendikul paiknev linnaosa sõjalise tähtsuse ja jäi siinseks kultusekeskuseks. Ettevaatust sõnadega Parthenon Neitsiliku Athena tempel (kreekakeelsest sõnast parthenos neitsi) ja Panteon kõigi jumalate tempel (sõnast pan kõik; theos jumal) NB! Suurenda pilte! Akropol ja Parthenon tänapäeval. Vanakreeka kunstis seostub klassikaline ajajärk Ateena riigimehe Periklese1 nimega. Tema ajal 5. saj. eKr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Sinna pääses läbi uhke sammastega väravaehitise . propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest.
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
Charoni päev On järjekordne samanäoline päev, miski pole muutunud. Hinged tulevad ja lähevad ja mina aerutan. Käed on juba ammu rakkus, ei jõua enam. Siiski ei ole mul valikut. Mu emand Persephone siiski käsib, olen talle truu ja ei saa loobuda oma kohusest. Karistused oleksid karmid. Ja oleks siis karistusi vaid temalt oodata... Ma langeks tema viha alla, samas ka ta isa Demeteri. Ja on ammuteada fakt, et jumalad armastavad klatsi ja tagarääkimist. Ma olen kindel, et vaid hetk peale seda, kui Demeter saab teada mu otsusest on sellest teadlik ka kogu panteon. Siis ei oleks mul võimalik enam kusagil töötada, jääksin kõigi naerualuseks. Ka maapealsetele leviks jutud. Ma tean küll, et mitmed jumalikud tegelased on intiimsetes suhetes maiste inimestega ja neil on ka lapsi. Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või t...
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikk...
keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn.inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike ühiskond ja varanduslik seisus oli väga erinev,roomas elasid senaatorelnaikud,poodnikud,käsitöölised jne,kõnkeel oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt väljaehitama. Foorum-kui linna sümboolne keskus,sai piduliku ilme,olid ka keiserlikud foorumid,ehitati hipodroome, templeid, kõigi jumalate tempel panteon. Rajati kuivenduskanaleid ,arenes kanalisatsioon,avalikud saunad ehk termid,mitmekülgsed puhkeasutused.,ehitati palju korruselamuid. Religioon-roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto-hades;apollo- apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud. Jumalte
Circus Maximus- kaarikute võiduajamiste ,,hipodroom". Müüre laiendati linna kasvades. Keisriajal müüre ei vajatud. Aurelianus ehitas uued suured müürid. Kokku 19 km pikad. Hiljem täiendati, kuid lõppkokkuvõttes tulutult. 1. Trajanuse foorum 2. Trajanuse sammas 3. Trajanuse ratsamonument 4. Basilica Ulpia 5. Marcus Aureliuse ratsakuju 6. Forum Civile 7. Keiserlik protsessioon (osa Ara Pacisest) 8. Rooma panteon 9. Circus Maximus 10. Fortuna Virilise tempel 11. Mileetose turuväravad Rooma skulptuur ja maalikunst Kujutati pigem iseend. Õitseng lähtus esivanemate austamisest, eriti partriitside seas pütitati eelmite põlvede esindajate portreebüste. Realism. Taodeldi sarnasust, kasutati ka vahast surimaske. Realist jäi ka hiljem püsima, kui esivanemate kultus oli taandunud. Riigiteenete eest tasuti monumentide ja portreedega. Keisrite ajal oli keisro portree kampaaniaks vajalik:
3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18
Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud. Keiser hoidis ühes käes oda, teine oli üles tõstetud. Tuunika peal oli raudrüü, mida kaunistasid reljeefid. Kõrval seisis väike Amori kuju, mis viitas jumalikule päritolule. ........................................................................
elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarendus Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust Ta on ka tarkuse jumal
maid ja tekitas endale nn ei tehtud). Neid hakati ka seisukorra tõttu ning liitlasi, siis suurenes sihipäraselt välja hakati kolima maale. Rooma riik kiirelt. ehitama. Rajati Tekkisid orjade Liitlastele seevastu ei keiserlikke foorume. ülestõusud meeldinud, et neid ei Ehitati juurde Panteon ja koheldud võrdselt ning triumfikaari ja obeliske. seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis üks konsulitest ja pooled kanalisatsioonisüsteem ja senaatoritest valitakse termidest kujunesid nende hulgast
Et jumalatel võitluses jõudu oleks tuli neile ohvreid tuua. Samas usuti, et rituaalid aitavad inimestel oma eesmärke saavutada. Aja jooksul ohvrirituaalide tähtsus siiski vähenes ja selle kõikvõimsuses hakati kahtlema. Hinduism uskus, et inimese surma peale surma määravad eluviis ja teod. Kusjuures eelmises elus korda saadetud teod ehk karma määrab inimese järgmise elu. b)India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Jumalate ülesanded ja tähtsus oli erinev. Jumalad erinesid piirkonniti. c)Visnu, kes tõusis hilisemas hinduismis Indrast palju olulisemaks. Ta oli maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidigi. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. 5. Kuidas on seostatav esimene suure riigi teke Induse ja Gangese tasandikul budismi kujunemisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
