Sinivaal Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. P...
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Anoreksia Anoreksia jättis väga halva mulje, sest sellest on väga raske lahti saada ning sellesse võib sattuda juba üsna noores eas. Sellega kaasneb hammaste kaotus, väga kuiv nahk, juuste rikutus. Anoreksia võib tekkida väga kergelt, kui keegi on näiteks sind solvanud või õelnud, et sa oled paks vms. Selles videos mida mina vaatasin oli naine väga haiglase näoga ja kõik anoreksikud pidid olema haige näoga. Nad surevadki lõpuks sellesse, et nende magu ei võta enam üldse toitu vastu aga sellest on raske lahti ka saada. Minuarust ei ole anoreksikud normaalsed inimesed, sest dieeti on hea pidada aga liigselt ka ei tasu. Ortodeksia Ortodeksiaga kaasnevad erinevad tervisehaigused, sest nad ei söö üldse midagi
Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad mereandidest.
pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt
,,Maarjamäe kägu" Ettekanne Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. MarjaLiis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk laeb Internetti endast lühikese kuulutuse. Seetõttu tekib tal üks südamesõber Martin
Nii Nagu Taevas? Kay Pollaki filmi järgi lavastatud näidend ,,Nii nagu taevas". Tegevus toimub Põhja-Rootsi külas. Oma lapsepõlve kodukanti naaseb maailmakuulus dirigent Danie Dareus ning kohtub taas vanade tuttavatega. Külaseltskond on väga kirju ning Dareus hakkab juhtima kohalikku kirikukoori, mille tulemusena hakkavad inimesed avanema. Ta suudab muusika abil kogu külarahva maha surutud tunded avada. Peategelane, keda mängis Indrek Sammul, oli väga usutav ning sobis väga hästi dirigendi rolli tänu oma olemusele. Liigutused ja grimassid olid väga veenvad ning huvitav oli jälgida. Ka Marin Mill tuli oma rolliga väga hästi toime, kes mängis vaimse puudega inimest, rääkimine ja liigutused olid väga usutavad ning polnud üle mängitud. Arne, keda mängis Arvi Mägi, lisas etendusele veelgi omapära tänu oma remarkidele, kus kõlasid tihti ingilse keelsed sõnad ning tema telefonikõned olid ka päris hea vahe...
Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub
pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur et fotosüntees saaks kauem kesta et kaitsta kahjurite eest Langetavad lehti, sest taim eemaldab mittevajalikud, enamasti vananenud osad külmast mullast ei saaks taimed kätte piisaval hulgal vett, et katta lehtede kaudu ära aurava vee kadu koos lehtedega oleks külmal perioodil liiga suur energiakulu Kõrbetaimed Lehed:
HEAVY METAL Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Žanr • Heavy metal on rokk muusika žanr, mis tekkis 1960 lõpul ja 1970-te algul. • Selle juured tulevad blues rokist ja psühhedeelsest rokist. Tunnusjooned • Heavy metalil on paks, massiivne heli, mida iseloomustab tugevasti võimendatud kitarride kõla, pikendatud kitarri soolod, rõhutatud rütm ja üleüldine valjus. • Need on selle muusika kõige tähtsamad tunnusjooned. • Jõulisi korduvaid motiive esitavad soolo- ja basskitarr sünkroonis. • Trummipartii on lihtne ja ühtlane, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lüürika • Vokaal on heavy metalis tähtis. • Laulmine on väga jõuline ja tihti on laulutekstid
Ametlik nimi Mehhiko Ühendriigid Pealinn México Naabriteks USA, Guatemala ja Belizega Mehhiko kultuuri on sügavalt mõjutanud indiaanid ja hispaanlased, hiljem ka prantslased ja ameeriklased Toidu valmistamisel reegleid ei ole, söök võib olla väga lihtne või raske Toiduained Tsillipiprad Mais Tortiljad Oad Cuacamole - avokaadokaste Rahvusroad Ceviche laimimahlaga marineeritud mereannid Pozole - paks supp või vedelam ühepajatoit, mis koosneb sea- või kanalihast ja maisist Cochinita pibil - guljass-tüüpi roog sealihast Taco (tako) - friteeritud, rabedad, U-kujulised, serveeritakse täidetuna Nacho (natso) - friteeritud väikesed kolmnurgad Burrito - Täidetud ja taskukujuliselt kokkukeeratud tortilja Chili con corne - vürtsikas veiselihahautis tsilli ja ubadega Tacod Nachod Cochinita pibil Pozole
Toitumist mõjutavad tegurid Raido Selge Vanus, perekond, terviseseisund Toitumist mõjutavad paljud tegurid. Vanus mõjutab toitumist palju nt kui sa oled kahe aastane, siis sa ei söö seda mida söövad täiskasvanud. Toitumist mõjutab ka su enda perekond nt kui su perekond on vaesem kui mõni teine perekond, siis ei söö seda sama mida nemad ja kõik oleneb muidugi sellest mida su pere sulle pakkuda suudab. Terviseseisund mõjutab ka sinu toitumist nt kui sa oled millegi vastu allergiline siis sa ei tohi seda süüa või arst ei luba sul mingit toitu süüa kuna see pole sinu tervisele hea. Toitumis alased teadmised, toidu maksumus, elukoht Toitumis alased teadmised mõjutavad toitumist, sest kui sa tead mida ei ole tervislik süüa, siis sa ka ei söö seda, aga kui sa ei tea toitumisest midagi siis sa sööd omale iga sugust rämpsu sisse. Toidu maksumus on ka väga oluline, sest ega saa ei osta poest mingit väga kallist toitu vaid vaatad ikka mis on ...
Tallinna vaatamisväärsused Teekond Vanalinn Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster. Pirita klooster oli omal ajal suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Klooster, säilis oma algsel kujul 1577 aastani. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. ...
· Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei hüübi siis kui inimene lõikab endal veenid läbi ja on soojas vannis sell ajal 1. Arteriaalset verd saab peatada käsitsi (pea, kael, väike laps) 2. Teisel juhul rõhkside (survepadjaga (haavale) 8kujuline side keeramisega, haavast kõrgemale. 3. Zgutt Kolju: Tekib peavalu, pearinglus, iiveldus
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
kiudude segust. MULIINLÕNG Saadud erinevat värvi lõngade korrutamise teel. Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng SÕLMLÕNG kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Sellisest longest kootud kangast nimetatakse tviidiks. On kaheastmeline, kus efekti moodustab BUKLEELÕNG pehme ja paks eellõng , mis korrutatakse laugjalt umber ühekordselt korrutatud lõnga. Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on SENILL-LÕNG lõimelõngad 4- või 5- kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
3. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. 4. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
Välised sümptomid: » väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; » silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); » kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; » silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; » kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; » hammaste anomaaliad; » suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; » kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng: »vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: »pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; »liigeste liigne painduvus.
Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele
Bürootehnika alane esitlus sülearvutid Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga.
Weather vocabulary 1. Kõige hullem põud üle aastate-the worst drought for many years 2. Järsk paduvihm-sudden downpour 3. Jääkülm päev- freezing cold day 4. Valge särav härmatis- white glittering frost 5. Ala oli rängalt üle ujutatud- area was badly flooded 6. Lumi hakkas sulama ja tänavad muutusid väga libedaks- the snow started to melt and streets became very slippery 7. Paks udu- thick fog 8. Ilmateade ennustab tormiseid päevi-weather forecast predict stormy days 9. Ta töö sõltub ilmast- his work depends on the weather 10. Ilm on ettearvamatu- weather is unpredictable 11. Temperatuur kukub alla nulli- temperature falls beyond zero 12. Inimesed valmistavad end ette hirmsaks ilmaks-people prepare themselves for bad weather 13. Talverehve kasutatakse harva- winter tyres are seldom used 14. Veekindlad joped ja vihmavarjud- waterproof coats and umbrellas 15
Maa tüüpi planeedid Paiknemine päikesesüsteemis Maa sarnased planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk Maa- sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi
Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarva või mistahes blondi varjundiga ning soengus pärlite ja kübaraga. Blonde juukseid püüti saada äädikaga
Berliner Akzent Berliini aktsent quergestreift diagonaalis triibuline etwa 45 Jahre ruhig rahulik mittelgroß keskmist kasvu lockig lokkis geschmacklos maitsetu etwas dick, dünn/schlank natuke paks, peenike/sale fischgrätenmuster kalasabamuster gelb kollane leben grün roheline geben rosa roosa kommen rot punane haben weiß valge kaufen schwarz must werden blau sinine beige beez lila lilla mausgrau, grau hall orange oranz hell hele dunkel tume
kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks * Lihakas * Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad Kaitseks lühieataimedele * Lehtede asemel astlad (et vähem vett aurustuks) * Kaetud pehme karvastikuga või vahakihiga (peegeldab päikese kiirgust tagasi) Veel taimedest 1) Taimestik üldiselt hõre 2) Lühieataimed (efemeerid) Kasvavad ning arenevad paari-kolme
,,Mardileib" kokkuvõte Raamatu ,,Mardileib" autor on Jaan Kross. Peategelasteks on Mart ja meister Johann. Mart töötas keskaegses Tallinna apteegis apteeker Johanni abilisena. Ühel päeval tuli apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütles neile, et raehärra Kalle on sapihaige. Meister Johann ja Mart läksid raehärra juurde, meister kirjutas raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Selleks, et kindel olla, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda raehärra sööma. Nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu eriti teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaks juhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained mi...
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest
tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Meie lehikseente hulgas on umbes 400 söödavat, ligi 200 suuremal või vähemal määral mürgist ja raviomadustega seeni ligi 150 liiki. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks. Harilik kukeseen Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad Seeneliha: kahvatukollane, paks Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude
Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned. Neeru katted ja ehitus: Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia. Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude. Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex).
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ).
Tegelikult aga koosneb see kirme tuhandetest imepisikestest üherakulistest vetikatest. Üksiku pleurokoki välimust saab uurida vaid mikroskoobi abil. Mikroskoobis võib näha ümaraid paksukestalisi rohelisi rakukesi. Paks kest aitab pleurokokil õhu käes niiskust säilitada. Pleurokokk paljuneb pooldumise teel. Sageli ei eraldu moodustunud tütarrakud üksteisest ja nii moodustuvad pleurokokkide rühmad. Sellesse kuuluvad rakud võivad
Ruumid olid külmad. Esimesel korrusel asusid maja kaks paremat korterit. Pansioni elanikud: · Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · noor neiu Victorine · sunnitööline Poiret · isa Goriot endine nuudli -ja makaronivabriku omanik · üliõpilane Rastignaq · arstitudeng Teose autor tahab näitata läbi pansioni täpse kirjelduse selle omaniku iseloomu. Sama räämas,must ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer. Pr. Vauquer Vana, paks, hoolitsemata (parukas lopendas, kinnitamata, vedas enda järel vanu ärakantud tuhvleid, pesemata). Oma välimuselt meenutas viljasalve rotti. Oli hooletu oma külaliste suhtes. Tema vaesus oli näiline: tegelikult oli tal ääretu suur varandus. Jälgis pansionääre sellise pilguga, et kust kasu lõigata. Mõtles pidevalt, kuidas oma varanduslikku seisu kergitada. Oli plaan isa Goriot´ga abielluda, kuna arvas, et mees on rahakas. Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp
imeline on vaadata mere ääres kuidas päike tõuseb, või loojub. Käime igapäev paari sõbraga vähemalt kaks korda ujumas ja enamus päevast mõõdubki mere ääres. Eriti meeldib ujumas käia kui on suured lained, mis on seal mereääres päris tihti, kuna tegemist on avamerega, sest siis saab vägapalju nalja. Tavaliselt läheb mul mereääres kõht vägaruttu tühjaks ja sellepärast ma tihti võtangi süüa kaasa mere äärde. Veel meeldib mulle meri talvel, kui paks jää on peal, et kannataks autosõitu, mis on väga lahe ja pakub huvi. Merel paadiga on ka väga mõnus käia. Eriti, kui saab veel ise sõuda. Kahjuks pole seda enam väga ammu ette tulnud, kuid loodan et saan varsti uuesti seda nautida, minna soojal suveõhtul vaikse ilmaga merele, kuskile natuke sügavamasse kohta sõuda ja siis paadilt sooja vette hüpata. Mere ääres kalal ma ei käi. Kalal käin ikka rohkem jõe ääres kus on jälle teistmoodi lõbus ja tore
Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisele vastassuunas ainete poolest (idast läände) kiirusega 350 Ülespoole ulatub hõre udu km/h 90 kilomeetrini Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekht on paarkümmend kilomeetrit paks Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km Pinnavormid ja koostis Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub
moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused;
· vesi(külm) · sool · happe (äädikas või sidrunhappe) · muna · jahu Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem. Margariin Taigna tüki keskele tõstetakse taigen ümbrikuks kokku. Seejärel lastakse taignal seista külmas 15- 20 minutit. Rullitakse ristküliku kujuliseks, eemaldatakse harjaga taigna pinnalt jahu ja pannakse neljaks kokku. Neljaks pannakse kokku 4 korda. Iga kokku panemise järgi lastakse seista taignal külmas 15-20 minutit. Lehttaigen saksameetodil Põhitaigna valmistamiseks segatakse omavahel kõik toorained korraga:
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel...
Tervislikud eluviisid Palju on juttu olnud tervislikest eluviisidest ja ma tean täpselt kuidas peaks toituma, et vältida üleliigset kehakaalu ja rippuvat kõhtu aga ikka ei suuda vahest vastu panna näiteks pitsale või mõnele hamburgerile. Ma ei arva küll, et oleksin paks aga ikkagi on halb mõelda, kui näen näiteks McDonaldsis mõnda kogukamat inimest, et varsti olen äkki veel ise kah selline. Üldiselt ma ei söö väga rämpstoitu, ainult siis kui olen suvel näiteks õues ja siis ei hakka koju sööma minema. See, et Coca-Cola on on tervisele halb olen ma juba ammu aru saanud. Ma joon alati naturaalset mahla või siis piima, sest nendes karastusjookides on ka suhkru tase liiga suur.
Nad liikusid edasi, kuni jõudsid allmaailma jõe juurde. Selle jõe peal parvetas üks mees, kes aga keeldus Dantet ning Vergiliust üle viimast. Kui Vergilius oli temaga vähe vestelnud, jäi ta lõpuks nõusse ning viis nad üle. Parvetaja ütles veel enne kaldasse jõudmist, et selle parvega sõidavad põrgusse need, kes sinna peavad kuuluma. Kalda lähedal tuli järsult vappuv mürin, Dante oli kuum ja higine, ta kaotas teadvuse 9. Laul Kui Dante ärkas oli tema ümber paks must udu. Vergilius hakkas kahtlema. Nad olid jõudnud linna, mis oli mõeldud piina mõistetutele. Dante märkas üht kõrget torni, mille tipust paistis ere valgus. Seal oli veel 3 fuuriat, kel oli naise kaeha ja tegumood. Fuuriate vöödel rippusid rohelised hüdrad ja peas siuge. Vergilius käskis Dantel käed silmadele panna, kui Medusa tuleb, et ta ei kivistuks. Edusa möödus neist. Ta jättis endast maha raja, mida mööda oli ohutu minna
suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Kõige enam meeldib mulle Quasimodo, kes paneb lugeja uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Quasimodo on küürakas, ühesilmne ja lombakas, aga tal on hea süda. Oma sõprade-kellade- helistamisega on ta jäänud kurdiks. HINNANG LOETUD TEOSELE: "Jumalaema kirik Pariisis" on võrdlemisi hea raamat. Raamat on küll paks ja sisu üpris keeruline, kuid siiski lugejale arusaadav. Mainimist vääriksid peatükid "Katkine kruus", "Pisar tilga vee eest" ja "Väike sussike". Victor Hugo on lisaks tegelastevahelistele suhetele kajastanud ka arhitektuuriliselt ilusat Pariisi.
Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesid utoopiaga. Skulptuur ,,Motokross", mille valmistas Albert Eskel 1966. Aastal, on
aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTILISED TEGURID JA ELUTINGIMUSED Nii rasketes tingimustes saavad kasvada vaid teatud taimeliigid. Seepärast ongi rabataimestik väga spetsiifiline ja muudes kooslustes leidub neid liike harva. Raba on üks liigivaesemaid ökosüsteeme. Enamik rabataimi on mükoriisataimed toitainetevaeses keskkonnas hangivad nad kasvuks
Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi. Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali arvas et Kusta ei saa teda tahta kuna ta on temast kaks kolm aastat vanem. Maali hakkas oma elu kurtma, et 7 aastat on ta seal teeninud ja kogu selle aja jooksul pole kedagi kes temast hooliks. Ta tahtis Kustaga abielluda ja lapsi saada. Lõpuks hakkasid nad kodu poole kõndima. Maali rääkis samal ajal kui palju ta Kustat armastab. Kusta saatis Maali koju. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures
Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad . Niiske ja soe kliima . 7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene
on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 9. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. 10. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 11. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. 12. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 13. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, kujult on lapik. 14. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 15
4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit. 7.
mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad merevetikaid ning joovad merevett. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske. Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 7080 cm sügavuselt, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõder kaevab lund eesjalgadega. Eesjalgade sõrad on terava serva ja nõgusa pinnaga ning muutuvad talvel laiemaks.
äärseid alasid väljakaevamisega 6. Rohtlad Pusta-Ungari T -5(-20) Ebaühtlane Väga viljakas Mais, nisu, põldvutt, piison , Kõik on üles Stepp-Euroopa S 21 300-600mm muld(mustmu suhkrupeet, mäger, termiidid , haritud, sisealadel llad) paks päevalill ämblikud, ameerika puutumata Preeria- huumuse kiht piison, valgesaba- loodust ei ole Kanada,USA pampahirv, lõvi, kuskil, ainult Savann-Aafrika leopard küngaste nõlvadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
