Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1. 0,66 1,3307 0,407 0,037 6,3*10-5 6,69*10-5 2
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5.
Aruanne: 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mootmete mootmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Elektrooniline kaal,nihik,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Elektroonseid kaalusid,mille täpsused on korged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103 ...
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev:................ Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 Töö ülesanne: Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töö vahendid: Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused: Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Koostasime katseandmete tabeli Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm² It, kgm² 1. 0,702 1,67 0.155 0,0125 0,00002027 0,00001211 1,785 1,65
Oper Operatsiooni nimetus ja sisu Lähteviis Seade, rakis, töö- ja mõõteriisted nr. 1. Tükeldamine Välismõõdult Seade: automaat lintsaag Knuth ABS Lõigata lattmaterjalist 43 mm Ø75mm 280B pikkused toorikud Mõõteriist: digitaalne nihik 150/0,01 2. Puurimine ja treimine Välismõõdult Seade: treipink MoriSeiki NL2000 Puurida ava Ø34 mm; otspinna ja Ø75mm Rakis: isetsentreeriv padrun Ø71,4 mm pikkusele 10 mm Lõikeriist: puur Sandvik Coromant U treimine; koonuse Ø40 sisetreimine Ø34 R416.2-0340L40-21
1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid Silindrite komplekt, nihik, katseseade (kaldpind), automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremis aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. l-kaldteepikkus
tab1=siseläbimõõt tab2=välisläbimõõt tab3=nihikuga di d-di (d-di)^2 di d-di (d-di)^2 di d-di (d-di)^2 24,6 0,23 0,0529 34,05 -0,255 0,0650 2,3 0,000 0,0000 25,1 -0,27 0,0729 33,7 0,095 0,0090 2,3 0,000 0,0000 24,45 0,38 0,1444 34 -0,205 0,0420 2,25 0,050 0,0025 25,05 -0,22 0,0484 34,15 -0,355 0,1260 2,3 0,000 0,0000 24,65 0,18 0,0324 33,75 0,045 0,0020 2,35 -0,050 0,0025 25 -0,17 0,0289 33,8 -0,005 0,0000 2,25 0,050 0,0025 24,65 0,18 0,0324 33,45 0,345 0,1190 2,35 -0,050 0,0025 25 -0,17 0,0289 34 -0,205 0,0420 2...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B TO: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli Keerdpendel lisaraskusega, nihik, määramine kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud keerdvõnkumisest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Traadi läbimõõt ja pikkus L = ...... ± ........ Katse d, mm d -d, mm (d - d)2, mm nr. d = ..... ± ....... r = ..... ± ........ Võnkeperioodide määramine m = ...... ± ....... D1 = ...... ± ........ D2 = ....... ± ........ Põhiketa
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1. Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus. Arvutada iga katsekeha ruumala ja tihedus. Määrata katsekeha materjal. 3.1 Joonised Katsekeha1. Katsekeha 2. Katsekeha 3. Katsekeha 4. Katsekeha 5. Katsekeha 6. 4. Kasutatud valemid Silindri ruumala Torukujulise silindri materjali ruumala = V - V Risttahuka pindala V = abh Kera pindala V = Tihedus D = 5. Arvutustabelid Katsekeha 1.
läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J võnkeperiood, T , 1s töö, A, 1J
Laboratoorne töö Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Töö sisu ja meetod: Töö sisu ja meetod on kirjeldatud raamatus A. Emmo ,E, Paju, V.Paju Füüsika praktikumi tööjuhendid , kirjastus Valgus 1986 lk. 78-80. Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Töö käik: 1. Mõõtke rihmratta diameeter D. Selleks eemaldage ettevaatlikult lint rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s )
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE SILINDRI INERTSMOMENT Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT12a Üliõpilased: X X X X Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2010 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid Silindrite komplekt, nihik, katseseade (kaldpind), automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga = + m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. I=m -1) l-kaldteepikkus
Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: m v 2 I 2 Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment (kgm2) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s)
Praktilise töö nimetus : Peaga sõrm Praktilise töö nr: 2 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 01.12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku
KORPUSSE KOKKUKERITAV NING SELLELE ON SAGELI MÄRGITUD MÕÕTEJAOTISED NII MEETER- KUI KA TOLLMÕÕDUSTIKUS. ELEKTROONILISED KAUGUSEMÕÕDIKUD · ELEKTROONILISED KAUGUSEMÕÕDIKUD ON MÕELNUD VAHEMAADE MÕÕTMISEKS0-80M · ASENDAB MÕÕDULINTI. · KOMPAKTSEM KUI MÕÕDULINT, SEST PUUDB FÜÜSILINE LINT. NIHKMÕÕDIK · NIHKMÕÕDIKUGA MÕÕDETAKSE PIKKUST,LÄBIMÕÕTU,SÜGAVUST · TÄSUS 0,1MM VÕI 0,01MM · REHVISÜGAVUS NIHIK KRUVIMÕÕDIK · KRUVIMÕÕDIK ON MÕÕTERIIST VÄIKESTE PIKKUSTE MÕÕTMISEKS KRUVI PÖÖRAMISE TEEL. · TUNTUD KA NIMEGA MIKROMEETER. · ON KA KINDLA OTSTARBEGA KRUVIKUID NÄITEKS : HAMMASRATASTE, PLEKI PAKSUSE VÕI AUGU SÜGAVUSE MÕÕTMISEKS · TÄPSUS 0,01MM INDIKAATORKELL · LÕTKUDE MÕÕTMISEKS · TÄPSUS 0,001MM LOOD · LOOD MÕÕDAB TÄISNURKSEID JA TASAPINNALISI PINDASID · TÄNAPÄEVAL OLEMAS KA JUBA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem l Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat F jõudu = nimetatakse tangentsiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas S
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline pendel, vedrupüstol, kuulide pendliga. komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit massiga M, mis on riputatud pikkade, kergete ja venimatute niitide külge. Silindrisse tulistatakse horisontaalsihis kuul, mille mass on m ja kiirus v
Silindri inertsmoment Õppeaines: Füüsika I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja:P.Otsnik Tallinn 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 Juhendaja: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2012 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Väände- ehk torsioonpendel põhi- ja väändevõnkumisest. lisakoormistega, nihik, kruvik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L. Tulemused kandke tabelisse „Traadi pikkus ja läbimõõt“. Töötamisel esimese seadmega: 1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, null-lugem mm. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga: Tabel 1.1 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga: Tabel 1.2
SILINDRI INERTSMOMENT 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² )
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 20.10.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝑾𝒌 = + 𝟐 𝟐 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s )
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 19,8 (0-25) 19,71 19,76 19,73 19,73
Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 8.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 8.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Rihmratta diameeter: Katse nr. F1(N) F2(N) F(N) t(s) (p/s) N(W) 1. 2. 3. 4. 5. 6. Lõppvastus:
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03 4 21,53 0,02 30,07 -0,04 5 21,54 0,01 29,89 0,14 d = h = 21,55 = 0,03 30,03 = 0,06 = ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused
1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. ∆ = d₁ - ∆ = hh - ∆ = d₂ - Mõõtmise di hi di nr. d₁ h d₂ 1 22,40 -0,14 72,75 0,04 18,27 -0,33 2 22,20 0,06 7...
Anton Adoson AVADE SÜGAVUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M
Võrrelda erinevaid katsetatavaid maeterjale ning määrata võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: marker nihik teimikud (tõmbeteimikud, löökpaindeteimikud) joonlaud külmkamber tangid tõmbetugevuse katsemasin löögisitkuse katsemasin Katsetulemused: Tõmbetugevuse katsete tulemuste tabel on esitatud viimasel lehel. Löögisitkuse katsete tulemused (KV): KATSE nr. Temperatuur, ºC Löögisitkus, J Purunemine 1 20 218 habras
Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus
1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) mv 2 Iω2 Wk= + 2 2 m – silindri mass (kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s )
Andrei Mintsenkov SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Õpperühm: TE 11a Juhendaja: lektor Jana Paju Esitamiskuupäev: 30.11.2016 Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 1. Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töö vahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I (1) Wk= + 2 2
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv Iω Wk= + (1) 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s )
9. Võrdlesin radiaalviskumist standardis antud suurustega ja määrasin täpsuse võlli igal astmel. Vastava täpsusastme lubatud tolerants peab olema suurem mõõdetud radiaalviskumisest. Kandsin need lubatud radiaalviskumised võlli eskiisile. 10. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-200 mm 0,1 mm 2. Radiaalviskumismõõdik 3. Indikaatorkell 0-10 mm 0,01 mm 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste
Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 02.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 27 OT: SOOJUSJUHTIVUS Töö eesmärk: Halbade Töövahendid: Katseseade, ajamõõtja, nihik, soojusjuhtide katsekeha soojusjuhtivusteguri määramine JOONIS ~220V mV Teoreetilised alused Katse seisneb halva soojusjuhi (antud juhul paberi) soojusjuhtivusteguri määramises. Selleks asetatakse katsekeha kahe vasksilindri vahele, millest üks kuumutatakse 100-ni ja teine on toatemperatuuril. Seejärel ühendatakse
Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi:
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 )
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 +
Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised,
Õppeaines: FÜÜSIKA I Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R (1) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U
Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 5. SILINDRI INERTSMOMENT Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 W k = mv + I , 2 2 kus m silindri mass (kg), v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s),
1,5x45° padrun 19. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø19,1mm 1x45° isetsentreeruv padrun 20. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø22mm 1x45° isetsentreeruv padrun Kasutatud pink: Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5. Silinderpindade siluv töötlemine 6
Ø22mm 1x45° isetsentreeru v padrun 20. Faasi töötlus 3 pakiline =45° 86 0,08 0,5 1100 Ø25mm isetsentreeru 0,5x45° v padrun Kasutatud pink: Universaalteripink HAAS-TL1 kolmepakilise isetsentreeruva rakisega Lõikeriistad: · 90° parempoolne astmetera · 45° parempoolne astmetera Mõõteriistad: · Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm · Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: Lõikekiirus: V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000xV 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d
Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: P.Otsnik Tallinn 2013 Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 2. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus ρ on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsen...
(koonilisus, nõgusus, kumerus). 9. Võtsin mõõteriista lahti, õlitasin mõõtepinnad (ka mõõteplaatidel ja külgmikel), panin need karpi ja korrastasin töökoha. 10. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 6-1000 mm 0,02 mm 2. Nihik 0-160 mm 0,05 mm 3. Metalljoonlaud 0-500 mm 0,1 mm Tegelik kuju sihis II-II Tegelik kuju sihis I-I Mõõteskeem: