Õpetajad Preili Darbus Ingrid Isotamm või Liivika Hanstin Treener Bolton Andres Roosileht Vinnie Ichikawa Tarmo männard Ja Teised Tuuli Rand, Marie Trei, Keit Triisa, janeli Truus, Evelin Veermets Muusikal räägib sellest kuidas peategelased(Troy Bolton ja Gabriella Montez) kohtuvad esmakordselt koolivaheaja uusaastapeal. Kui kool uuesti algab, avastab Troy Bolton, et nende kooli on tulnud uus õpilane kes on just see sama Gabriella Montez. Koos tahavad nad saada muusikali ,,Romeo ja Julia" peaosadesse, mille saamist aga takistavad mitmed tegurid. Nende vastu pole mitte ainult näiteringi liidrid Sharpay ja Ryan Evans vaid ka nende sõbrad. Pikapeale siiski kõik laabub ja ongi nii-nimetatud õnnelik lõpp. Kuna ma olen ,,High School Musicali" originaalfilmi mitu korda näinud, üritasin ma etenduse ajaks selle unustada, et mitte nii palju võrrelda. Paratamult leidsin isegi nii seiku mis mulle päris meele järgi ei olnud
Kontserdianalüüs ,,Helisev muusika" Ma käisin 20. Mail Vanemuide teatri suures majas vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Ma olen seda varem ka vaatamas käinud, aga see on nii hästi tehtud et seda võibki vaatama jääda. Algus on minu jaoks natuke igava võitu, aga poole tunni pärast hakkab üpriski huvitav juba. See on ainuke muusikal mida mulle sobiks vaadata. Sellest on film ka, film on vändatud Hollywoodis Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.
lugu rahvalauluna. Agnes De Mille'I koreograafia sisaldas samuti folkloorseid elemente."Brigaooni" mängiti 581 korda . 1951. aastal etendunud muusikal "Paint Your Wagon" tegevus toimub Metsiku Lääne kulla kaevanduslinnas ja meenutab suuresti Brecht/Weilli "Mahagonny't" . Kriitika tüstis esile Loewe' muusikat, kuid menu tükk ei saavutanud. Muusikazanri senise ajaloo kõrgpunktik kujunes aga15. märtsil 1956. Brodwayl esietentunud "Minu veetlev leedi" , mis on nüüd taganjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etanoliks. Juba proovietendusel New Havenis ja Philhadelphias selgus, et " Minu veetlev leedi" kujutab endast täistabamust. Kaks slaagrit " I Could Have Danced All Night" ja " On the Street Where You Live" , said tuntuks enne ametlikku esietendust. Brooks Atkinson nimetas tükki sajandi üheks parimaks muusikaliks . Esiotsa ei osanud kriitikud leida, milles õieti peitub "Minu veetleva leedi" veetlus: kas
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." ...
menukad veel tänapäevalgi. Teoseid nagu ,,H. M. S. Pinafore", ,,The Pirates of Penzance" ja ,,Mikaado" etendatakse jätkuvalt ning mõnedest on isegi film tehtud. Need koomilised ooperid mõjutasid hilisemaid Ameerika operette, nagu näiteks Victor Herbert'i loomingut ja muusikale. Tänu heliloojate Edward German, Lionel Monckton ja Harold Fraser-Simson'i teostele võime kohata Inglise operette ka kahekümnendas sajandis ent nende teosed omandasid üha rohkem muusikali omadusi kuni erinevus ,,vanamoodsa muusikali" ja ,,modernse opereti" vahel muutus tõesti väga ähmaseks. Vanamoodsad briti muusikalid säilitasid operetliku jume kuni viiekümnendateni. Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt
lõpp," kinnitavad noored armastajad, kui on teineteisele ette lugenud Shakespeare'i värsse "Romeost ja Juliast" ning plaanivad tulevast ühist elu. Noorsooteatri versioon kasutab küll osaliselt värssdraama originaalteksti, kuid on suuresti toodud tänapäeva. Enamasti tavakõnes kõlavas lavastuses mõjuvad anglitsismid ja roppused noortepäraselt, kuid mõni neist balansseerib labasuse piiril. 3 Noorsooteatri muusikali tegevus võiks mõne vihje järgi (perekonna Siberisse saatmine ja maade tagastamine, Kopli kutsekool) aset leida Eestis, kuid päriselt sellist tunnet ei tekkinud. Perekondadevaheline vaen oli muusikalis üles ehitatud vaesuse ja rikkuse vastandamisele: «pankuri tütar ja töölise poeg», nagu ühes laulus väljendati. Esimese ja teise Eesti vastandamine pole küll uudne, ent on ometi endiselt aktuaalne probleem. Hoolimata vaesusest oli elurõõmsam ja muhedam Romeo perekond.
Muusikaline pool oli väga hästi õnnestunud. Laulud on erinevad, on kurbi, sügavamõttelisi, kelmikaid, ja rõõmsaid laule. Kõik koos tervikuna vaadates moodustasid suurepärase koosluse. Meloodia kõlas hästi. Jassi Zahharovi ja Maarja-Liis Ilusa hääled on fantastilised. Orkester oli samuti väga tugev, sammuti laulis koor vapustavalt hästi. Ühesõnaga muusikalise poole pealt oli kõik parim, mis üldse olla saab. Dekoratsioonid olid väga suurejoonelised. Terve muusikali vältel oli laval kujutatud suur maja ja selle ees toimus sündmus. Maja kujutatakse läbi etenduse erinevates olukordades. Lava kostüümid olid ka hästi õnnestunud valik. Eriti meeldisid mulle Evita erinevad kostüümid. Tal oli etenduse vältel 12 erinevat riietust ja ligi 5 erinevat soengut, mis olid väga elegantsed, suurejoonelised, kuid samas lihtsad. Jäin saadud elamusega väga rahule. Võin julgelt öelda, et parim muusikal, mida kunagi näinud olen.
„Grease” Esilinastus: 1978 Peategelased: Danny Zuko- John Travolta Sandy Olsson- Olivia Newton-John Sisukokkuvõtte: Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Danny ja Sandy kohtuvad suvel ning armuvad. Neist saab paar, tõsi küll ainult suvekuudeks , sest nad käivad eri koolides. Kui aga Sandyt kloostrikooli vastu ei võeta, satub ta koos Dannyga ühte kooli. Koolis selgub, et suvel Sandyga õrn ja tundlik olnud noormees on tegelikult ilueedi ja kamba pealik ning oma reputatsiooni tõttu peab ta tüdrukutesse suhtuma üleolevalt. Korralik ja viisakas tüdruk pettub Dannys ning püüab sõbruneda Roosade Leedide sõpruskonnaga. Danny omakorda otsustab näidata, et temas on ka sügavamat sisu, ning ta hakkab oma sõprade imestuseks ja pahameeleks sporti tegema. Muusikali lõpus muudab Sandy täiesti oma imidžit ning muutub samuti ülbeks Roosade Leedide liikmeks ning võtab Danny tagasi. Laulud: „Su...
tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?! V: Kinnor oli muusikariist antiikajal, see oli 5-9 keelega lüüra. Tuntud kui Taaveti lüüra.! ! 9. Kuidas on tuntud juutide eluolu kajastava muusikali pealkiri?! V: Viiuldaja katusel. ! ! 10. Holokaust - Päev mil juute tagakiusati ja hävitati.
Tegevus toimub tormisel ööl ühes pealtnäha mahajäetud lossis, kuhu on kogunenud kamp transvestiitlike kalduvustega isikuid, kes on kokku kutsutud, et näha Dr. Frank-N-Furter'i uut eksperimenti, mille käigus talle ideaalne mees luuakse. Vahele segavad aga armunud noored, kes hotelli telefoni küsima tulevad. Edasised sündmused aga jahmatavad mõlemat ning panevad vaatajagi põnevusest küüsi närima. Muusika komponeerinud Richard O'Brien on samuti ideaalselt ära tabanud muusikali koha, sündmustiku ning tunneteahela ja seda muusikaga süvendanud. Film jäi meelde oma rutaka sisu ja huvitava käsikirja poolest. Samuti olid filmi tegelased piisavalt omapärased, et süveneda filmi suurema huviga ja avastada üha uusi viise, kuidas miljööd õudsamaks muuta. Laulud olid kaasakiskuvad ning kuulasin neid nii mõnigi kord pärast filmi ning laulsin kaasa. Näitlejatel oli kõigil väga hea hääl.
Nimi Kontserdiarvustus Ma käisin L.09.03.2013 vaatamas Grease muusikali.Tegevus toimus 1959 aastal keskkoolis. Danny ja Sandy on olnud olnud suvel armulugu ning sügisel. Sandy kes oli Austraaliane ütles Dannyle,et ta pidi Austraaliasse tagasi minema.Aga kooli alguses sattusid nad ootamatult samasse kooli.Sealt kuulis ta kamba juhtist nimega Danny.Kellel ei meeldi oma tundeid välja näidata.Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga.Aga pärast mõistab Danny viimaks et Sandy on tema suurim armastus.Kandy omakorda leiab, et Danny on ta suurim armastus ka.Et seda
Teise Maailmasõja perioodil tõmbus ta ligi kümneks aastaks tagasi, kuid tagasi tulles äratas ta uue kollektsiooniga taas tähelepanu kogu maailmas ja suutis veel kord oma stiiliga läbi murda, vabastades naised taaskordpiitspeenikesest pihast. Coco Chanel suri 10. jaanuaril 1971. aastal Pariisis. Pärast seda võttis moemaja juhtimise üle Karl Lagerfeld koos oma disaineritega. Alan Jay Lerner ja André Previn on kirjutanud muusikali ,,Coco" (esietendus 1969, New York), mis põhineb tema elulool.
Draama '97 Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". On lavastanud muusikali "Chicago" (Kander), komöödia "Saateviga" (Szakonyi) ja komöödia "Opéra Comique" (Jackson). 25. mail 2007 etendus ooperimuusika festivali PromFest raames Endla teatris tema lavastatud ooper "Carmen". Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema. Kirjandusteose ainetel on ta loonud balletti „Kevade“ (1967), kaks muusikali pealkirjaga „Kevade“ (1981 ja 1991), lavalise kantaadi „Kevade ehk pildikesi koolipõlvest“ (1983) ja muusikalise lastefilmi „Kevad südames“ (1985). Ülo Vinter on lõpetanud 1951. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (esialgu Mart Saare, hiljem Villem Kapi juures). Ta on töötanud muusikatoimetajana aastatel 1956–1969 Eesti Raadios ning aastatel 1969–1986 Eesti Telefilmis.
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal toimub oksjon, kus on müügil tüdrukute poolt kokku pandud lõunakorvikesed ja saadud raha plaanib rahvas kulutada uue koolimaja ostmiseks. Lõpuks siiski Curly ja Laurey abielluvad ja kõik on õnnelikud.
minu lemmik näitlejatest- Raivo E. Tamm, ning teiseks oli tegu muusikaliga, mis samuti väga vaatama kutsus. Muusika oli väga hästi seatud ning ka mõned laulud olid tuttavad, mis pakkusid omakorda äratundmisrõõmu. Samuti oli tore vaadata kuulsamaid näitlejaid laval tegutsemas, nagu seda on Madis Milling, Helgi Sallo ning juba eelnimetatud Raivo E. Tamm. Kui tavaliselt on pikemad etendused mulle just alguses huvitavamad ning lõpus jätavad igavama mulje, siis selle muusikali puhul oli teisiti. Nimelt meeldis mulle ka algus, kuid mida aeg edasi, seda rohkem mulle erendus meeldis. Parim koht muusikalis minu jaoks oli hobuste võiduajamisstseen. Kõige selle hea kõrvalt leidsin muidugi ka pisut negatiivset. Kahjuks oli etendus minu jaoks liiga pikk ning väsisin vahepeal ära, mõned stseenid olid suhteliselt pikad ning igavad ja paari laulu puhul ei suutnud ma nende lõppu ära oodata. Üldiselt sain aga sellest etendusest väga positiivse
Praegusajal võistleb operetiga muusikal. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid husaarirõivaid, primadonna demostreerib etenduse jooksul vähemalt 45 jalustrabavat õhtukleiti. Tuntud ooperette: Jacques Offenbach, ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena". Johann Strauts noorem, ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri". Muusikal Muusikal on operetiga lähedased sugulased. Vahel on muusikali nimetatud ka ameerika operetiks, sest Ameerikas see zanr meie sajandi esimesel poolel kujunes ning tänaseni on enamik muusikaheliloojaid ameeriklased. Euroopasse levis muusikal alles pärast teist maailmasõda. Erinevalt operetist, kus tegevus muusikaliste numbrite ajal peatub, taotletakse muusikalis laulu, tantsu ja liikumise võrdväärset ja täielikku sulamist lavalisse tegevusse.Rohkemgi kui
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku
muusikalavastus Kus Ooperiteatris Teatris Teatris, muusikateatris esitatakse? Mis on Keskajal korraldati Prantsuse koomiline Kaasa on aidanud aidanud kaasa kirikus ja ooper. massimeedia tormiline tuntu-sele, linnaväljakutel areng. levikule? suurejoonelisi vaimulikke muusikali etendus. Üldine Muusikaline lavateos, Meelelahutuslik Muusikaline lavateaos, iseloomustus mis ühendab endas muusikaline näitemäng, mille sisu avaltatakse mitut kunstiliiki: mille sündmustik laulu, kõnedialoogide ja kirjandust, muusikat, tuuakse kuulajanid laulu tantsu kaudu. näitekunsti, kujutavat ja kõneteksti kaudu. kunsti ja tantsu.
Miks sa nii arvad? · Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja stiili- ja mõttemaailma? Oluline oleks ka põhjendada ja seletada, mida arvad sina selle helilooja muusikast ja kuidas peaks seda sinu arvates esitama. · Kas esitus oli - originaalne ja erakordne, - pigem korralik ja tavapärane, - veider ja arusaamatu, - pettumus. Taas tuleks põhjendada, miks sa niimoodi arvad. · Kui arvustada ooperit või muusikali, siis tuleks rääkida ka lavastusest, dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm. Kokkuvõte võiks koosneda kolmest-neljast lausest, kus tuuakse ära · arutlusest tekkinud järeldused, · arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud muusika konkreetse interpreedi (interpreetide, orkestri jne) esituses tekitas mõtteid (milliseid?), vaimustas (miks?), tekitas igavust (miks?) jne, · kontserdi (muusikalavastuse) võrdlus oma varasemate kontserdikogemustega,
lapse ära, keda ta hiljem leinama hakkab. Sel hetkel, kui tundsin, et vaatused venivad liiga pikaks, tulid tantsijad, kelle koreograafia oli oskuslik ning lisaks vägevale koreograafile olid ka väga head tantsijad. Tantsiti kaasaegset stiili ehk contemporary't. Võrreldes minu eelnevate muusikaliste kogemustega, siis võin julgelt öelda, et see ooper oli üks parimaid, mida ma näinud olen. Kahjuks ei saa ma öelda, et see on kõige parem, sest käisin 2009.aastal vaatamas muusikali ,,Ooperi fantoom", mis oli minu jaoks lihtsalt kõige südamlikum ja võimsam esitus. Ooperi ,,Faust" ainukesteks miinusteks olid: kestis minu jaoks liiga kaua ja ei olnud võimalik vaadata teatrisaalis, vaid kinosaalis. Sigrid Kuuse ,12b
Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (18741954)
Kontserdiarvustus - ,,Küünlavalgel õhtul'' 13.novembril käisin Villa Wessetis kuulamas kontserti ,,Küünlavalgel õhtul''. Valisin selle kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobi...
Evita Mina käisin 21.märtsil Vanemuises viimast Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali „Evitat“ vaatamas. See lugu räägib sellest, kuidas 15- aastane vaese päritoluga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Duarte abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene.
järve ääres kuulamas Uku Suviste kontserti. Laulja esines koos saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar koosnes tema tuntuimatest lugudest. Nii sai ka suurem osa publikust kaasa laulda. Esitatud lood olid näiteks ,,Sind otsides", ,,Jagatud öö" ja ,,Rääkimata lugu".
Minu Veetlev Leedi Oma ema tungival soovil olin temaga nõus minema vaatama etendust ,,Minu Veetlev Leedi". Teadsin seda, kuid otseselt sisu ei suutnud meenutada. Praktiliselt kohe peale algust mõistsin, et see on tehtud George Bernard Shaw näidendi ,,Pygmalioni" põhjal. Seda huvitavam oli seda jälgida. Arvestades, et see toimus Rahvusooper Estonias, ei osanud ma oodata, et see on muusikali vormis. Minu jaoks rikkus see veidikene ära ja võibolla oli üks põhjustest, miks mulle meeldis raamat rohkem. Etenduse tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kus Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab ...
see sobis tema rolli igati. Maarja-Liis Ilus kes mängis Evat ei olnud nii rolli sobiv kui teised, sellepärast tema isiksus on liiga malbe Eva karakteri jaoks. Kui oli vaja laulda jõuliselt siis jäi minu arust Eva esitlus natuke nõrgaks, kuid enamasti olin Maarja-Liisi esitlusega rahul. Mulle ei meeldinud see, et kõlarid töötasid piisavalt kõvasti segamaks mind aeg ajalt laulu sõnade kuulamisel. Õnneks jooksis kogu muusikali ajal ekraani peal ka tõlge inglise keeles, nii et laulusõnade aru saamisega probleeme ei olnud. Kokkuvõttes ei kahetse ma üldse sellele muusikalile minemist, sest muusikaelamus oli väga vägev.
Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Mattiisen on töötanud muusikaõpetajana Jõelähtme koolis, muusikatoimetajana Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis, hiljem tegutses vabakutselise heliloojana. Ta oli heliloojate Liidu liige alates 1988. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmi-, koori-, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, vokaalsuurvorme(2 oratooriumi, 2 muusikali, lühiooper, kantaat), telefilmide ja telelavastuste muusikat. Mattiisen on kirjutanud kõige rohkem laule(86). Kõige tuntumad on ,,Ei ole üksi ükski maa"(1987), ,,Emale" ja viis ärkamisaegset laulu: ,,Kaunimad laulud" (1988), ,,Mingem üles mägedelle" (1988), ,,Sind surmani" (1988), ,,Isamaa ilu hoieldes" (1988), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike merineitsi". Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a
1661. aastal rajas kuningas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv" MUUSIKAL Muusikal on operetiga suguluses. See zanr sündis Ameerikas (20. sajandi esimesel poolel) ja alles peale II maailmasõda jõudis Euroopasse. Muusikal on lavateos, mis sisaldab opereti ja vodevilli elemente. Iga uus teos läbib tuleproovi Broadwayl (New Yorgi südames asuv peatänav). Muusikali mõjutavad hetkel moesolevad muusikastiilid. Menukamad muusikalid peavad vastu üle 3000 etenduse. Edukast muusikalist tehakse enamasti ka film. On ka ühelavastuse-teatreid, kus aastaid mängitakse ühtsama kindalt tükki, kuni jätkub publikut. Richard Rogers ,,Helisev muusika" ja ,,Oklahoma" Jerry Bock ,,Viiuldaja katusel" Andrew Loyd Weber ,,Jesust Christ Superstaar", ,,Evita" ja ,,Ooperifantoom" Frédéric Chopini "Nokturn" OPERETT
teosed pärit, kas kava oli oma ülesehituselt huvitav jne. * Kontserdi ettekande analüüs - esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, laulja(te), koori(de) puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, dünaamika jne., üldine kontserdi meeleolu ja õnnestumine. * Muusikateatri etendusest retsensiooni kirjutades tuleks eelnevatele punktidele lisada lavakujundus, kostüümid, esitatava ooperi, opereti, balleti või muusikali sisu (väga lühidalt). * Isiklik arvamus kõigest nähtust ja kuuldust NB! Retsensiooni kirjutades ei tohi eelnenud punkte üks-üheselt võtta ja neile lihtsalt vastata. Need on vaid mõned pidepunktid, mis retsensiooni ülesehitust ja sisu raamidesse aitavad panna. Samuti ei pea ülaltoodud punkte (kõiki) käsitlema, vaid võib lähtuda hoopis oma vaatenurgast. Retsensioon peaks andma ülevaate neile, kes kirjeldataval kontserdil või teatrietendusel ei käinud
novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt
originaalne ja erakordne, Põhjenda, miks sa niimoodi arvad. pigem korralik ja tavapärane, Esmakordsel kokkupuutel heliloojaga (muusikastiiliga, žanriga) analüüsi, mida uut said teada helilooja (stiili, veider ja arusaamatu, žanri) kohta. pettumus. Ooperit või muusikali puhul räägi ka lavastusest, dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm. 1 5.11.2015 Kokkuvõte Vormistamine
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka
Chaplin ei saanud head haridust ning ta õppis ainult näitlemist. Tema üks esimesi töökohti asus varieteeteatris, kus ta oli koristaja, kuid vahel sai ta ka komöödiates mängida väikseid tummrolle. Oma tõsisema näitlejakarjääriga tegi ta algust 1910. aastal, kui läks USA’sse koos impressaario Fred Kamo näitetrupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Nad rändasid ringi mööda Ameerikat ja etendasid muusikali „Kaheksa Lancasteri semu“. 1913. aastal Chaplin aga lahkus trupist, et hakata näitlema naljakates lühifilmides. Tema üheks kuulsaimaks tegelaskujuks oli Hulkur. Chaplin tundis siiski, et ei saa teha päris sellised filme nagu ise soovib ning koos mõndade sama probleemiga näitlejatega tegid nad oma äri United Artists. See filmikompanii osutus edukaks ning ta töötas seal kuni 1950. aastani. Oma filmides Chaplin enamasti improviseeris ette antud teemal. Ta oli perfektsionist
Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli hämmastav. Dekoratsioone ei olnud palju ega ka vähe. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus „Carmen“ rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. See meenutab veidi ooperit, veidi muusikali, veidi sõnateatrit. Kõige rohkem meeldis mulle selles ooperis lugu „Habanera“. See lugu on kirjutatud klassikalises stiilis. Esitamise tase oli minumeelest väga kõrge. Laulis Carmen ja koor, põhiosa oli siiski Carmenil. Teda oli väga hea kuulata. Selle loo kuulamine tekitas positiivseid emotsioone, sest esitus oli väga hea. Lugu oli meeldejääv aga sellepärast, et olin seda ka ennem kuulnud, kuid ooperis kohapeal kuulates ei anna seda ikka võrrelda kassetimuusikaga
Rahvusooper Estonia KOOSTANUD: HELERIN TAMM OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 11A.KLASS Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe Balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkest...
Seni on Soomes üks singel välja tulnud ja see oli 2002. aasta lugu "Romula". Jaagupki väidab end muusikapisiku saanud soomlaste Eppu Normaalilt, Sielun Veljetilt, Pelle Miljoonalt ja Dingolt. Ta tunneb nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka termika lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali "Risk" muusika ja mänginud muusikalis "Grease". 3. septembril 2005 Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 Go Live! ürituse raames toimunud Terminaatori kontserdi salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud "Go Live 2005" CD+DVD-na. Praegune koosseis: Jaagup Kreem laulja, kitarrist Taavi Langi kitarrist Roland Puusepp trummar Henno Kelp basskitarrist Endine koosseis: · Jaagup Kreem (1987) · (19871989) · µ (19871995) · µ (19891992)
Pähklipureja Käisin detsembris Vanemuise teatri suures majas vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja", mis toimus kahes vaatluses ja kestis umbes kaks tundi. Kauneid ja ajatuid Tsaikovski meloodiaid mängis Vanemuise Sümfooniaorkester, keda dirigeeris Lauri Sirp. Muusikali lavastajaks ja koreograafiks oli Pär Isberg. Imekaunite ja muinasjutuliste lavakujunduste autoriks oli Bo-Ruben Anttila ning valguskujundused olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer. Ballet ,,Pähklipureja" jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast, kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal igasugused kummalisi ja põnevaid asju.
tagasihoidliku rahasumma eest. Kaks aastat peale tööle hakkamist Jerome Remickile, kirjastati George`i esimene laul. ,,When You Want Em You Can`t Get Èm" polnud talle mingi hetkeline hitt, vaid see tekitas huvi nii mõneski Broadway heliloojas. Oma professionaalsuse ,,kasvamise" ajal hoidis George oma teed harjutava pianistina, ning õppis klaverit, teooriat ja orkestratsiooni meistrite juures. George`i esimene suurem hitt sai tuntuks läbi Broadway muusikali ,,Sinbad". ,,Swanee" sai otsekohe hitiks. 1919. aastal komponeeris George muusikat ,,La, la Lucille`le", mis ole tema esimene täis muusikal. Alates 1920 kuni 1924 varustas ta produtsent Georg White`i mitmete lauludega, et neid kasutada äärmiselt populaarses Georg White`i Skandaalide seriaalis. 3. Kuulsamad teosed: Muusikalid 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" Klassikalised teosed
surema. 1930. aastate saavutused ja leiutised 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Film sai juurde sünkroonse heli. Peagi taibati sedagi, et heli lisab filmile omaette kunstilise tasandi, luues uue filmikeele. Helifilmile ülemineku üheks tulemuseks oli ka Ameerikas sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks uueks zanriks oli dokumentaalfilm. Arhidektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil, milles hiljem ehitati lugematul arvul ilmetuid suuri karpmaju. Olulistest leiutistest võib nimetada tsellofaani ja eriti nailonit. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Peaaegu kõiki valdkondi puudutas ka elektri jätkuv võidukäik, varsti jõudis elekter igasse kodusse.
1997- Interneti poed- Tööd alustavad paljud suured Interneti poed CDNow, Amazon bookstore. 1998- Elektrooniline postmark. Võimalus kasutada elektroonilisi postmarke. 1999- Online pank. Alustab tööd First Internet Bank of Indiana, mis asub ainult internetis. 2000- Interneti teenuste keelamine- Esimene suurem rünnak Interneti teenuste vastu, mdia pakuvad peamised Interneti leheküljed. 2001- Internet 2 levib- esimene muusikali ülekanne internet 2 vahendusel. 2002- Uued domeenid- võeti kasutusele uusi neljatähelisi domeene. 2003- Valimised Internetis- Toimuvad esimesed ametlikud valimised Interneti vahendusel. 2009- "Pilve" tehnoloogia
) lähistele. Seega pani endine Eesti välisminister ja praegune kunstimetseen oma varandusele aluse ABBA ärieduga. 1977 Aasta esimene pool planeeriti maailmaturneeks. Alustati 28.jaanuaril Oslos. Pärast seda käidi Rootsis, Taanis, Saksamaal, Belgias ning Shotimaal. Euroopa-turnee lõpetati veebruaris Londoni Royal Albert Hall'is viie show'ga. Fännide nõudmisel korraldati üks lisakontsert, mis müüdi viimseni välja. Showl esitati ka Benny ja Björni esimest katsetust muusikali alal - "The Girl With The Golden Hair". Neljaosalisest kompositsioonist kolm salvestati ka uue albumi jaoks. Üks lugu - Get On The Carousel - jäigi realiseerimata. Ainuke ametlik esitus on säilinud lõiguna filmis "ABBA - THE MOVIE". Filmi tegemine võeti ette seetõttu, et Ulvaeuste peres oli oodata järelkasvu ning oli selge, et kontsert-esinemisi mõni aeg ei toimu. Selle tühimiku pidigi täitma film. Nii salvestati kuulsa rootsi rezhisööri Lasse Hallströmi käe all ABBA
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992
1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise 2009 pälvis Tartu medali muusikajuht ja peadirigent
Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Seega oli ka kogu kujundus üsna lihtne. Kasutati vanaaegseid toole ja tahvleid, et kujutada kooli. Samas oli seal ka huvitavaid lahendusi. Näiteks voodiks oli puust alus, mis tõsteti lõpuks õhku, et kogu rahvas ikka näeks, mis seal tehakse.
Esimese kümne minuti jooksul hakkasin mõtlema, et eesti keeles ooper ei ole ikka see õige asi, vähemalt mitte siis kui laulja laulab justkui valede sõnadega. Kuna tekst oli eesti keeles ja subtiitrid olid eesti keelsed, siis täheldasin paratamatult seda, et nad laulsid valede sõnadega. Kui tekst oleks olnud võõrkeeles, siis see ei oleks saanud häirida. Võibolla oleks see kõik paremini väljakukkunud siis, kui see poleks ooper vaid muusikali ja balletti segu. Muusikal seetõttu, et orkester mängis nagu mängiks ta muusikalile- pidevad teema kordused jne. Ballett seepärast, et tantsuline külg oli tugevam kui muusikaline. Kokkuvõtteks võin öelda, et tagant järele mõeldes, nüüd, kui ma olen selle sisuga rohkem tutvunud, ning, kui ma loeks ka raamatu läbi, siis läheksin seda uuesti vaatama. Nüüd oskaksin seda vaadata ja ilmselt oleks ka minu ooperielamus parem.
Muusikal "Mamma Mia" Käisin vaatamas kahe vaatuselist muusikali "Mamma Mia" 6.oktoobril Vanemuise teatri suures majas. Peaosades Merili Johanson, Merle Jalakas, Veikko Täär, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Priit Strandberg, Terje Pennie ja Anne Reemann. Lavastus oli meeldejääv, kaasahaarav ja publikule, kui ka mulle, väga meeldiv. Etendus rääkis 20.aastasest Sophie Sheridanist, kes soovis enne pulmi teada, kes on tema päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati.
Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid kõik sobis suurepäraselt. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus ,,Carmen" rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. Etendus oli väga dramaatiline mõnes kohas tekkis kohe selline küsimus, et mis nüüd edasi saab? See meenutab veidi ooperit, veidi muusikali, veidi sõnateatrit. Kõige rohkem meeldis mulle selles ooperis lugu ,,Habanera". Selle loo helilooja on G. Bizet, kes on ka selle ooperi lavastanud. See lugu on kirjutatud klassikalises stiilis. Esitamise tase oli minumeelest väga kõrge. Laulis Carmen ja koor, põhiosa oli siiski Carmenil. Teda oli väga hea kuulata. Selle loo kuulamine tekitas positiivseid emotsioone, sest esitus oli väga hea.
ning sündmustik oli loogiline. Kahju oli ainult sellest, et oleksin tahtnud näha osasid stseene, mida filmis näinud olen. Näiteks koht, kus Maria ja lapsed linna lähevad või kui lapsed Mariale kloostrisse järgi lähevad. Mõistan, et nende osade lisamisel oleks näidend veelgi pikemaks veninud ning liiga keeruliseks muutunud. Samuti olid lavalised dekoratsioonid väga nutikad ning sobivad. Ka orkester oli super, kõik oli kooskõlas. Olen väga õnnelik, et läksin vaatama just seda muusikali. See kõik oli tõesti üle minu ootuste väga hea. Kui mina oleksin lavastaja Kui mina oleksin ,,Heliseva muusika" lavastaja, oleksin ma toonud rohkem välja kapteni ja Maria vahelise salajase armastuse. Filmis on see kohe märgatav, kuid Vanemuise lavateoses jääb pisut varju. Lisades mõned lihtsad romantilised stseenid, saaks etendust kujundada publikule veelgi südamelähedasemaks. 4 Kasutatud kirjandus http://www.vanemuine
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
