TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..............................
valdaja ei teinud varakäsutust. 2. Kelmuse ja väljapressimise piiritlemine tõusetub peamiselt siis, kui ähvardamisega kaasneb ühtlasi ähvardatava petmine ( nt. nõutakse vaikimistasu, ähvardades vastasel juhul avalikustada isikut kompromiteeriv dokument, mida väljapressijal tegelikult ei ole. 3. Kelmuse piiritlemisel maksupettusest tuleb lähtuda sellest, et riigi maksunõuded ei ole kelmuse üldkoosseisuga kaitstud ning et maksunduse valdkonnas toimepandud pettusi tuleb käsitleda maksukuritegudena. SOODUSTUSKELMUS § 210 Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine. Soodustus peab olema antud riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Koosseis on täidetud ja süütegu on lõpule viidud, kui soodustuse saanu on hakanud seda mitte-eesmärgipäraselt kasutama; ei ole oluline, et ta oleks oma eesmärgi saavutanud.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
Oma tegevusega toome kasu nii endale kui ka Haaslava vallale. Uue turismitalu rajamine antud piirkonda elavdaks Uniküla külaelu ning looks uusi töökohti lähedalelavatele inimestele. Kuna planeerime igaastaselt tähistada võidupüha suure külapeoga ja jaanitulega, saaksid ka külainimesed osa ja kasu meie tegevusest. 3 JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtkonda kuulub Gerda Haugas, kes on juhatuse liige ja osanik. Juhatuse liikmel on rakenduslik kõrgharidus maksunduse erialal. Varasemalt on juahtuse liige töötanud Maksuametis vanemrevidendi ametikohal 5 aastat, alates aastast 2006. Gerda Haugasel on väga hea juhtimis- ja palneerimisoskus, lisaks on ta otsusekindel, omab meeskonnajuhtimise kogemust ning tunneb väga hästi majandusvaldkonda. Personali kuuluvad veel 5 inimest: kokk, kokaabi, koristaja/aednik ja 2 administraator/teenindajat.
BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika) KONTINENTAAL EUROOPA (kontinentaalne) LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika) ISLAMI RAHVUSVAHELISED STANDARDID KOMMUNISTLIKUD MAAD Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel. Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne. Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa). Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud 3 väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
transpordi, side ja telekommunikatsiooniga •Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi-ja üldise haldusõigusega seotud teemasid •Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud •Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud •Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö-ja puhkeaega ning ravikindlustust
Majandus (kontinentaalse mõõduga turg globaalses majanduses) EL on maailma suurim siseturg (teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine), mis loodi 1993 aasta 1. jan ja see hõlmab üle 480 miljoni inimese (loengu slaidiel 500) ning 30% maailma SKP-st. EL reguleerib konkurentsi, toote standardeid ja põhilisi tööturu reegleid. Ühtlustama on hakatud ka makromajanduslikke poliitika eesmärke ja asüüli andmise reegleid. Seevastu omab vähe mõju siseriiklike valdkondade nagu maksunduse, avalike kulutuste, hariduse, terviseabi, transpordi, riigi õiguse, kaitse, heaolu tagamise ja pensionide üle. EL loodi sõdade vältimise eesmärgil, kuid ühtlasi ka selleks, et säilitada Euroopa mõjukamate riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia) inimeste harjumuspärased elamisstandardid (luksusliku elustiili), mida riigid üksikuna poleks enam saanud teha (konkureerides USA, Hiina-ga).
Suurbritannia); üldiselt lihtsustab ametnike tööd, kui selle määratlus ühtib forumi määratlusega. Elukoha olemasolu tuvastatakse lähtuvalt faktilisest olukorrast. Kuigi elukoha muutumisel kaalutakse muuhulgas ka isiku tahet, on määravaks teguriks isiku füüsiline kohalolek (TsÜS § 14 lg 3). Elukoha omandamiseks võib riik seada ka konkreetseid tingimusi (nt kohalviibimise aeg Inglismaal piisab elukoha -ordinary residence omandamiseks maksunduse ja poliitilise varjupaiga mõttes 3-kuulisest füüsilisest kohalolekust). Kuigi igal isikul on vähemalt üks elukoht või vähemalt igakordne viibimiskoht, võib isikul olla ka mitu elukohta (TsÜS § 14 lg 2), sh mitmes riigis. DOMITSIIL Elukoht" Kontinentaal-Euroopa õigusruumis ja ,,domitsiil" üldise õiguse õigus-ruumis on sarnased, kuid mitte samased mõisted. Domitsiili ja elukoha vahe ei ole ainult
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .
meetod autoritaarne meetod. Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub konstitutsioonilistes seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes
Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, seadusjärgsetes õigusaktides, peamiselt seaduse alusel ja täitmiseks antavates Vabariigi Valitsuse määrustes. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseaduses, valla- ja linnaeelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutuste seaduses. Finantsõigus on avalikuu õigusesse kuuluv õigusharu, kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4. Karistusõigus on suunatud võtlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad
EL on maailma suurim siseturg (teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine), mis loodi 1993 aasta 1. jan ja see hõlmab üle 480 miljoni inimese (loengu slaidiel 500) ning 30% maailma SKP-st. EL reguleerib konkurentsi, toote standardeid ja põhilisi tööturu reegleid. Ühtlustama on hakatud ka makromajanduslikke poliitika eesmärke ja asüüli andmise reegleid. Seevastu omab vähe mõju siseriiklike valdkondade nagu maksunduse, avalike kulutuste, hariduse, terviseabi, transpordi, riigi õiguse, kaitse, heaolu tagamise ja pensionide üle. EL loodi sõdade vältimise eesmärgil, kuid ühtlasi ka selleks, et säilitada Euroopa mõjukamate riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia) inimeste harjumuspärased elamisstandardid (luksusliku elustiili), mida riigid üksikuna poleks enam saanud teha (konkureerides USA, Hiina-ga).
Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, seadusjärgsetes õigusaktides, peamiselt seaduse alusel ja täitmiseks antavates Vabariigi Valitsuse määrustes. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseaduses, valla- ja linnaeelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutuste seaduses. Finantsõigus on avalikuu õigusesse kuuluv õigusharu, kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4. Karistusõigus on suunatud võtlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad
seadustes, nagu Vabariigi Valitsuse seadus (RT I 1995, 94, 1628), aga ka seadusjärgsetes õigusaktides, peamiselt seaduse alusel ja täitmiseks antavates Vabariigi Valitsuse määrustes. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike elarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finatsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finatsõiguse põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseaduse 8.peatükis ning riigi eelarveseaduses (RT I 1993, 42, 614), valla ja linnaeelarve seaduses (samas, art 615), maksukorralduse seaduses (RT I 2000, 45, 279), iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutuste seaduses (RT I 2002, 17, 96). Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
