Hillet ülikoolis (tollases Eesti Põllumajanduse Akadeemias) koolitada. Tänu sealt saadud agronoomiharidusele oli isa alguses kolhoosis agronoom, siis peaagronoom ja lõpuks kolhoosiesimees. 1990. aastal valiti ta ENSV Ülemnõukogusse, mis taastas Eesti Vabariigi iseseisvuse. Ta oli selle üle väga uhke, et ta oli selle ajaloolise sündmuse juures. Ent see, mis järgnes, tegi talle minu arust suurt meelehärmi. Isa oli läbi ja lõhki maamees, maaelu areng oli tema jaoks väga tähtis. Ta oli kolhoosis erinevatel ametitel töötades püüdnud elu maal edendada nii palju kui see tol ajal võimalik oli. Eesti Vabariigi taastamine aga tõi kaasa kolhooside kadumise ja talude taastamise ning vabaturumajanduse. Eesti väikesed talud ei suutnud täieliku vabaturutingimustes oma toodanguga võistelda Lääne-Euroopast tuleva doteeritud toiduga ja paljud suurest entusiasmist taastatud talud lõpetasid pikapeale tootmistegevuse. Maa hakkas
EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja
publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958.
"Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud" ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Luulekogu "Umbsed päevad" vastandas kirjanik sõjakale fasismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaaarmastusest.
Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Looming Maksimalisminõue.
Oht on see et ametlikel ei olegi stiimuleid selle kasutamiseks. - Informatsioon- otsustajatel ei pruugi olla piisavalt infot tarbijate soovide kohta, - erihuvid- huvigruppidel on mitmed stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, et saada nt toetusi. - - ÜLDVALITSUS: - nim kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni, ( keskvalitsus, kohalikud ov ja teised institutsioonid nt kultuurkapital, põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond, eksport.. keskvalitsus,- rk, minist.
Ivan Zahharov NEG 2014 Prantsuse proosakirjanik. (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) Sündis Ülem- Normandias Rouenis Sai hariduse kodulinnas. 1840 läks Pariisi õiguteadust õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja.
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · ...
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava
Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971) ● Mats Traadi esinduslikum teos. ● Romaan, mis tugineb eesti talupojaromaani traditsioonile. ● 5 peatükki, kus valgustatakse "tantsus" läbi viis ajahetke, mis esindavad eesti maaelu. ● Suursündmuseks aurukatla jõudmine eesti - tapva kehalise töö järkjärgulise taandumine. „Tants aurukatla ümber“ (1971) Tunnustused ● Eesti NSV teeneline kirjanik (1977). ● Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007). ● Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). ● Jaan Krossi kirjandusauhind (2011). ● Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011). Aitäh!
*hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud *kehtivad valimiskünnised RIIGIKOGU: http://www.abiks.pri.ee 1)formaalõiguslik struktuur juhatus(spiiker(E.Ergma,res publica) ja 2 asespiikrit(P.Kreitsberg(SL), R.Lang(Reform.)) komisjon( 1.alalised(keskkonna, kultuuri, majandus, maaelu, põhiseaduse, rahandus,riigikaitse) 2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur (koalitsioon (fraktsioonid(res publica, reform, rahvaliit)) opositsioon(fraktsioonid(keskerakond, sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele)
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüds...
Talurahvas Vene ajal Raido Selge Talurahvas Vene ajal Pärast Põhjasõda tagastas Vene võim aadlikele Rootsi ajal redutseeritud mõisad, mistõttu endised kroonutalupojad sattusid jälle suuremasse sõltuvusse mõisnikest. 18.sajandil laiendati tublisti mõisapõlde, sest rukkimüügi kõrval Lääne-Euroopa turule kasvas järsult Vene turu osatähtsus. Väga tähtsaks sai viinapõletamine. Kuna mõisad tegelesid nüüd ka loomakasvatusega, paranes ka mõisapõldude väetamine.Et kõiki põlde jõuaks ära harida, suurendati veelgi talurahva teotöökohustusi:nüüd pidi üks keskmine talu välja panema juba kaks inimest kuuel päeval nädalas terve aasta jooksul. Talupojad Vene ajal Maaelu põhines endiselt põllumajandusel. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18. sajandi keskel. Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud, Lõuna-Eestis oli areng veelgi suurem. Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eesti...
kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale,
Võid kindel olla Eesti riik on üle elanud majanduskriisi. Me oleme sellest edukalt välja tulnud ja suudame jätkuvalt tegeleda majanduse elavdamisega. Selleks on vaja teil, kallid valijad, mõelda sellele, kas muutused on head või halvad. Vastus sellele on, et nad on halvad, kuniks pole garanteeritud muutuste heade tulemus. Valitsuse muutus ei garanteeri kunagi positiivseid tagajärgi. Seega ma loodan, et te toetate meid nendel valimistel. Põhjuseid miks meid toetada on loomulikult ka teisi. Meie valitsuse ajal oleme me palju korda saatnud käibele tuli euro, pensionid kasvasid, vanemahüvitis pikenes, võeti vastu uus Töölepinguseadus ja muud olulised aspektid Eesti riigi paremaks tegemiseks. Tulevikus teeme veel palju asju ära, et ära hoida meie riigi vaesumist. Lubame mõistliku hinnaga interneti viia igasse Eestimaa kodusse, et kõik inimesed saaksid olla kursis tähtsate uudistega nii meilt kui ka ...
Samas tunnistab Murakas, et ühelgi Eesti piimatööstusel ei ole sellist finantsvõimekust, et üksnes omavahendite ja pangalaenuga valmis ehitada täiesti uus ja kaasaegne tööstus, mis oleks tõeliseks läbimurdeks nii tehnoloogiliselt kui mahuliselt ja tõstaks Eesti piimandussektori uuele kvaliteeditasemele, millega omakorda kaasneks suurem kriisidele vastupanu võime. (Raudla 2014) Sellega on arvestanud ka põllumajandusministeerium, kes on uues maaelu arengukavas (MAK) näinud ühistutele ette võimaluse taotleda ELi vahenditest investeeringutoetust uute piimatööstuste rajamiseks. Paljude riikide praktika näitab, et mõttekas on rajada üks suur ühistuline tööstus. Seda on tõestanud ka teiste riikide kogemus piimanduses. Seal, kus on tugevad piimandusettevõtted, tegutseb üldjuhul üks üleriigiline ühistu. 90% Soome, Rootsi ja Taani, Uus-Meremaa piimatööstustest on ühistulised, Euroopas on see
piiramistehnika.Tulid heitemasinad ja koged. Sakslastel oli organiseeritus, aga eestlastel polnud. Liit lätlastega ja piiratud rahvaarv. Mis põhjustel olid muutused maaelus perioodil 18. sajand keskpaik kuni I MS nii kiired. Teedevõrk oli väljakujunenud, mõisnike elustandardite kasv, tööstusrevolutsioon, Tekib viinatööstus, tehti viina kartulis, raudtee Eestis 1870-avaneb peterburi turg, suur maailmavaateline murrang, Näljakultuuri probleem. Võrdle I Eesti Vabariigi põllumajandus ja maaelu poliitikat II Eesti Vabariigi põllumajandus-ja maaelupoliitikaga I EV võeti loomade asemel kasutusele tehnika. Kuna tehnika vilja ei söö, siis tekkisid vilja ülejäägid ja selle tagajärjel vilja hind langes. Konkurents oli puudulik. Riigis olid impordi piirangud. Olemas olid riigi toetused, kuna riik võttis suuna põllumaj arengule. Arvati, et L-E turul ei suudeta vilja müüa. II EV- Kolhoosid nõrgenesid, oli avatud turg. Inimesed hakkasid
Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid
Kertu retsensioon Õpilane:Grete Vendel Õpetaja:Erina Küüra Kuressaare Vanalinna Kool Inimesed on võrdsed, miks siis selles filmis võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse ...
Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mä...
REALISM Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistliku kirjandusvoolu alguses seisab Sthendal"Punane ja must" (1831), samal aastal ilmus Victor Hugo läbinisti romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Tekkisid autorid, kes nim. end ühiskonna kroonikuteks. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ja ilustustega. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. Stendhal oli Prantsuse kirjanik. Ta ema suri kui ta oli 7 aastane.16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus ...
Tegevust kirjeldatakse päevaraamatule omases formaadis, kus tekst on jagatud kuupäevade kaupa erinevateks osadeks. See tähendab seda, et romaan on kirjutatud kõvaltvaatajate silme läbi. Kui oleksime päeviku pidaja asemel, analüüsiksime võib-olla toimunut teisiti ja romaani mõte tõenäoliselt muutuks. Seepärast eristub romaan teistest ja seda võib pidada ,,Keisri hullu" omapäraks. Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. Timol valutab süda kogu maailmas toimuva pärast. Kross on kasutanud palju ajaloolisi fakte ja sidunud need 19. sajandi esimese poole eluoluga.
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12. Transpordi arengukava 2014–2020; 13. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu); 14. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; 15. Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020; Ülesanne 2
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
Eesmärk on katta vahe EL Nõukogu poolt kehtestatud hinna ja importsaaduste hindade vahel. 33) CAP reformi survetegurid ja reformide eesmärk. Survetegurid: sisemised:kõrged kulud, surve keskkonnale, liikmesriikide erinevad huvid.välised: saaduste madal konkurentsivõime, GATT lepingud, laiendamise kavad. Eesmärk: toodangule makstavate toetuste vähendamine; keskkonna säästlikum pol; eelarvekulutuste vähendamine; rahvusvah kokkulepete täitmine. 34) maaelu arengumeetmed: agrokeskkonna programmid; põllumeeste varasema pensionile mineku toetamine; vähemsoodsate piirkondade tootjatele kompensatsioonid; investeeringud taludesse; muud erinevad maaelu pol meetmed.Agrokeskkond-liikide säilitamine, kaotatakse geene. 35) Agenda 2000 reformide eesmärk. Reformipakett 1999a st. konkurentsi tugevdamine,vähem hinna, rohkem otsetoetuseid; põllumaj multifunktsionaalsus-multisektoriaalne ja integreeritud lähenemine maamajandusele;
valduste saamine) MIKS EI LAH.-D? *riigid ei lähe kokkuleppele, kuna kõik t ahavad omandada uusi valdusi*ei olda valims sallivuseks, mõistmiseks kuna eesmärgiks on kiire rikastumine ja omakasu*puuduvad lepitajad*pole rahvusvahelisi org-e, kus problasid lahendada*puudub koostöö riikide vahel REVOLUTS.1905 *Algas Verise pühapäevaga*järgnesid rahutused ja streik * Nikolai II lubas anda rahvale sõna,-koosoleku ja ühinemisvabadusi-17.okt manifest P.STOLÕPIN-*agraarreform(eesmärgiks vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud RAHVUSKULT.ARENG *kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti*haridus,-põllumeeste,-spordiseltsid *kutselised teatrid*1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum*eestikeelne ajakirjandus TEADUS:*Einstein-erirelatiivsusteooria*Palnck-kvantmehaanika*Thomson -elektroni avastamine*Freud-unenäod,alateadvus,psühhoanalüüs ÜHISK:LIIKUMISED*Tartu liberaalid(J.Tõnisson-Postimehe toimetaja;õppis
Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk, tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik. Seal ei kuule naiste säutsumist ning sinna minekuks leiab alati põhjuse. Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna. Maal ei pidavat toidu peale raha kulutama, sest kartul ja kapsas ja liha ning kõik muu selline on maal olemas. Ole ainult virk ja kogu. Maaleht kirjutas, et viimasel ajal on ka mõned linnakad hoolsaks hakanud. Sõidavad oma mersudega maale põllu äärde ning laadivad pagasiruumi kõike vajalikku täis: kartulit, kapsast, porgandit... Täiesti arusaadav, maal manti on. Käiakse ju metsas seenel ja marjul, miks mitte ka näiteks põllu peal kapsal.
Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm.
Soome, Venemaa, Saksamaa ja Rootsi Mineraalid 9% Kaubavahetus on seotud Euroopa Liiduga Põllumajandus Eesti Rootsi Põllumajanudega tegeleb Eesti Põllumajandusega egeleb Põllumajandusministeerium Rootsi Põllumajanduse, Eesmärk on luua tingimused Toiduainetööstuse ja Eesti maaelu, põllu- ja Kalanduse ministeerium kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, korraldada ja koordineerida peetavate loomade ja viljelevate taimede kaitset Sotsiaalsüsteem Eesti Rootsi Eesti tervishoiu- ja Riigil on väga tugev sotsiaalsüsteem on suundumas sotsiaalsüsteem, seepärast on ka avahooldusele
linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel. Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust. On tõsi, et filmis kannab Jevgeni toretsevaid kostüüme ja kasutab hooplevat keelt, kuid sellega ei suudeta näidata, kuidas talle ei istu maaelu nii, et lükkab tagasi Tatjana, maatüdruku, siira armastuse. Kirjatükis on tegelaste tundemaailmad selgemalt välja toodud ja neid on parem mõista. Siiski on raamatu tegelased kordumatud, üksikisikutena ainulaadsed ja näitlejad ei saagi neid sada protsenti tõepäraselt jäljendada. See tuleb hästi välja Vladimir Lenski puhul, kes on filmis õrnema hingeeluga ja emotsionaalsem. Enesekindlus ja julgus ei olnud minu arvates Vladimirile omased iseloomujooned
väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks. Ta luges ka palju, kuid ainus, mida ta siin ilmas ei mõistnud, oli lüürika, seega luges ta vaid proosat. I peatüki keskpaigus hakkab Jevgeni suurilmaüritustest tüdinema. Teda tüütavad naised, kes on truudusetud ja kahepalgelised, samuti väsib ta pidutsemisest ning Peterburi kärarikkast elust. II peatüki algul kolib Jevgeni maale. Esialgu paelus teda maaelu, ta tundis end hästi, kuid paari päevaga tüdines ta ka sellest ning vajus taas oma spleeni. Ta ei usu siiani armastusse, on üsna skeptiline maaelu koha pealt. Igal võimalusel väldib ta kohtumisi naabritega, sest otsib rahu ja üksindust, leides seda oma toas istudes ning raamatuid lugedes. Kõik ebasiirad viisakused on ta kõrvale visanud, nüüd ei leia ta enam mahti naiste käsi suudelda ja vastab küsimustele napisõnaliselt ja otsekoheselt.
Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema abieluettepanekut vastu. Põhjuseks on Vronski, sümpaatne sõjaväelane, keda pooldab Kitty ema. Levin on äärmiselt õnnetu ning läheb tagasi maaelu juurde, mida ta armastas. Kui Stiiva läheb Annat vastu võtma ning Vronski oma ema, keda ta väga austab, kohtub Vronski Annaga, kes talle suurt sümpaatiat pakub. Rongi alla jääb mees. Anna võtab seda kui halba ennet. 4. Sisukokkuvõte: Anna tegeleb Stiiva ja Dolly vahelise tüliga ning veenab Dolly Stiivaga leppima. Tulevasel ballil kohtuvad Vronski ning Anna taas. Kitty ootab Vronskilt abieluettepanekut, kuid pettub kui näeb, et Vronski on ilmselgelt lummatud Annast
oodata- ebakindlus ja maailm on ettearvamatu. Tegelaste hingeahistus.Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60ndatel esmakordselt avalikult esinenud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Eesti luule suure vormiuuenduse ajastu. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine.Runnel-eelistab kajastada maaelu,tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu.70-80aastatel ennekõike isamaaluuletaja. Kolmas loomingujärk 90ndatel-proovib kätt erinevates stiilides,jätkab lorilauluharrastust,kirjutab ka mõtisklevat vabavärssi. Kujundas oma stiili välja alates luulekogust ,,avalikud laulud". Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi. Luulel tihti poliitiline tähendus(varjatud)-nõukogudevastane.Juhan Viiding-sai tuntuks kui Jüri Üdi. Kahe nn autori vahe oli selge. Viidingu oma Üdist
Tekkisid kõiksugu lõbustused: lõbumajad, paraadid, baarid süvenes alkoholism. Tekkisid taas muutused ühiskondlikes korraldustes, hakati pöörama rõhku inimeste heaolule ning areneti veelgi edasi. Mida ajalugu edasi, seda ilmalikumaks muutuvad inimesed. Enam ei peeta kohustuslikuks minna pühapäeval perega kirikusse palvet lugema, vaid minnakse sinna siis, kui tuntakse selleks vajadust. Kuna on toimunud pidevad arengud nii tehnikas kui ka teaduses ja maaelu on jäänud tagaplaanile, siis on ka olnud linnastumine väga suurejooneline. Inimesi on linnades palju ja neile on vaja pakkuda ka lõbustusi aina rohkem ja rohkem. Tekib prostituutide pealetung, rohkem baare, alkoholism süveneb veelgi Toimub küll moraalne allakäik, aga endiselt peetakse meeles ka olulisi tähtpäevi, sündmusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kultuur on ajaga palju muutnud. Kultuur on vaid edasi arenenud, mille on tinginud teaduse ja tehnika areng
jms.kui kuskilt poeleti pealt. Sealne toodang on säilitusained ja muud imelikka aineid täistopitud, seega naabritädi käest ostmine oleks palju tervislikum variant. Kasu saaks nii mina kui tema. Tema saaks raha, mina saaksin tervislikkuma toidu, pluss veel arvatavasti ka odavamalt toidu. Kasu oleks kõigil. Lõppkokkuvõttes arvan ma, et tööpuudus oleks likviteeritav asi, kui promotaks rohkem maaelu, kui linnaelu. Ning ei elataks ainult mingite nõuete järgi, et elanikkonnale "muljet" avaldada. Vabandan, et töö jõuab Teie valdusse pisut hiljem. Töö esitamise kuupäeval esines internetiga komplikatsioone.
Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra coverid Kindlasti naljakamad kui orginaalid Mõned sõnad on tekkinud originaal sõnade ingliskeelsest kõlast Suurepärane näide sellest on Suzanne Vega lihtsast tüüdütamisest tehtud "Tüütu kärbes"
joonistatud. Esineb värvide segunemist ja hajutamist põhiliselt taustas. Analüüsiks valisin just maali ,,Figuurid hobustega tallis" sellepärast, et loomad ja inimesed on suurepärane kooslus ühe pildi peale maalimiseks. Figuraalkompositsioon justkui tekitab mällu piltide rivi, mis iseloomustab maalil toimuvat. Sünged toonid panevad rohkem pildi järgi mõtlema. Hobused on ilusad loomad ja kui neid maalida õlivärvidega lõuendile jääb pilt eriti efektne. Pilt kujutab hästi 17 sajandi maaelu, kus aega pole isegi last istudes imetada, vaid maatöö poole pealt loomade ja inimeste keskel. Tänu analüüsimisele sain teada rohkem maali kohta ja mida kujutab õige maali analüüsimine. Kui olin välja uurinud maali tehnika, liigi ja süzee sai maal palju paremini mõistetavaks ja idee arusaadavamaks. Järeldan seda, et kui maal ära analüüsida on pildi kirjeldamine palju lihtsam ja selgem. Analüüsi autor: Liisa Tähiste, 11RL Kasutatud materjal: http://www.backtoclassics
*puuduvad Rahvusvahelised organisatsioonid, kus probleeme arutada *rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale sõna-,koosoleku-,ühinemisvabadust, riigiduuma valimisi. P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform. *Eesmärk vene maaelu ümberkorraldamine, et tekiks iseseisvad talud, talupoja õigus maa eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased majandusest,poliitikast kõrvale tõrjuda,loodi liit Vene demokraatidega sotsiaaldemokraatia(P.Speek,E.Vilde,M.Martne jt) ajaleht ,,UUDISED" , propageerisid
Kuulsust tõid talle lüürilised luuletused Luule õitseaeg saabus Augustuse valitsemisajal Huvi kirjanduse vastu kasvas ja luule sai Rooma aristokraatia harrastuseks Kuulsamad luuletajad: Vergilius, Horaties Publius Vergilius Maro (70-19 e.m.a) Pärineb Põhja-Itaaliast Õppis Roma retoorikat, mitmeid teadusi, valmistus advokaadikutseks Pikka aega kirjutas õpetusliku sisug poeemi, ülistades maaelu Esialgu viljeles karjaseluulet Tema poateos: ``Aeneis``( koosnes 12 lausest) Kuusamad kirjanikud Publius Vergilius Maro ( 70-19 e.m.a-peateos oli ``Aeneis`` Quentus
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
"Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik, aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui kõikide osade. Kuidas kajastub teoses aeg? Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20
,,Tants aurukatla ümber’’ Mats Traat Elu, mis Eestis 20.sajandil toimus, kirjeldab Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber’’ üsnagi täpselt. Tegevus kulgeb läbi mitme inimpõlve, sellega seoses saame hea ülevaate, kuidas eestlaste elu ajajooksul muutub. Kirjanik Mats Traat on teinud hea ülevaate, mis 20.sajandil toimuda võis. Kuna Traat isegi sündinud samal ajal, siis oskas ta kirjeldada tolle aja maaelu, inimeste positsioone poliitikas ning eestlaste rolli Teises Maailmasõjas. Teoses on kasutatud vanat Lõuna-Eesti kõnepruuki, mida tänapäeval enam väga kuulda ei ole. Tegevus toimub peamiselt maal, mistõttu on aurukatlal jutus väga tähtis roll. Aurukatelt kasutati tavaliselt viljapõldudel ning sellega töötamine võis olla väga ohtlik. Kuna aurukatelt ei saanud endale iga talu üksi lubada, siis kasutas seda ühte katelt mitu talu korraga
1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud säilitada ja arendada maaelu Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui tarbib
loodusteadlasi just sellepärast, et meie emad-isad ja vanaemad-vanaisad on meid õpetanud loodusest lugu pidama. Just selline maavanaema on ka minul, kes õpetas mind loomi armastama ja ka oma tulevikku selle armastusega kujundama. Nimelt soovin saada ka loodusteadlaseks (veterinaariks) tänu oma traditsioonilisele maavanaemale. Kuid nagu Mikita mainis, on tõesti selline liik vanaemasid kadumas. Kõik on linna kolimas ning uus generatsioon ka ei pürgi maaelu võlusid nautima. Sellepärast hindangi oma lapsepõlve väga. Veel jutustas ta meie suhtumisest surma ja matusekommetest peatükis "surnud mehe puuriit". Ma olen kõige öelduga väga nõus. Mu vanatädid ja vanavanemad on juba aastaid olnud valmis surema. Neil on hauakohad ning surnukleidid valitud. Mõte surmast neid ei heiduta, see on loomulik lõpp nende pikale elule ning nad on selleks täielikult valmis. Mikita ütleb: "Surma ootamine ei ole enam ammu püha
Tal pole isegi raamatuid ning ta leiab õnne valemi milleski, mis pole püsiv, kuid milles ta tunneb end rahu leidnuna. Teosest võib leida palju küsimusi, mida iga lugeja võib suunata enda sisse. "Mandalas" ei ole mingit üheselt võetavat õpetust. Ta loob pildi maailmast, millel on ilus ja harmooniline minevik, millal inimene ja loodus üksteise kõrval said elada. Nüüd on inimene looduse eest põgenenud ja seda kartma hakanud. Autor asetab enda tegelase keset maaelu ning püüab talle kohta leida. Samamoodi paneb ta enda üle juurdlema lugeja. "Mandalat" oli mõnus lugeda just sellepärast, et kuigi see tõstatab tõsiseid küsimusi eksistentsi ja kuuluvuse üle, ei tehta seda üldsegi negatiivses võtmes. Looduse ja maaelu kirjeldused on soojad ja südamlikud. Õnnepalu suudab isegi kurva tooniga olukorrad ette kanda pehmelt ning huvitavalt. Kasside vaatepunkti kasutamine
ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse punaseks perioodiks, sest ta võttis kasutusele mahlakamaid toone. "Tuuleiil", "Madame Monet pojaga" "Tualett" "Akt päikesevalguses" "Püha Markuse väljak Veneetsias" Pissarro maalis prantsuse maaelu, maastikku ja põllul töötajaid. "Pesunaine" "Härmatis" Sisley oli Prantsuse imperssionist,maalis maastikku. (Argenteuil?) Manet ostis temalt maali "The bridge at Argenteuil" . Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps" Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda ? Talle ei meeldinud lärm ja see , et naabrid teda vaatamas käisid . Alati kui nägi , et naabrid tulid vaatama , ta põgenes hobusel . 7. Miks peeti Oneginit mässajaks ? Naabritele ei meeldinud Onegini ignorants , vastamisviis , ülbe toon ja et ta ei suudlend kätt , teda peeti taktitundetuks. 8. Mis toob ta ellu vaheldust ? Naabermõisa Lenski. 9. Iseloomustage ja võrrlege Lenskit ja Oneginit . Lenski oli noor ja sirge poeet naabermõisast . Südames valitses arn ja truudus
elanud nendega koos. Poeg näitab välja sügavat rahulolematust vanemate ja nende elujärje vastu.Olukord muutub vastuvõetamatuks vanematele ja nad panevad ta aita kinni.Mind üllatas algusehetkedest peale ülim lojaalsus ja toetus Maimu poolt oma mehele.Hea läbisaamine oma vaimuhaigest tädi Elviiraga kumab läbi filmi.Hetke tujul leiab kojusaabunud poeg, et tema missiooniks on kaevata tiik.Ma ei saanud kohe aru miks see talle nii oluline on, kuid nagu hiljem selgus oli tiik pigem maaelu sümbol kui lihtsalt veesilm.Teisena tahtis ta rajada külla tuletõrjekomando,kellele läbi viia õppused.Kunagi lapsena oli ta jälginud tuletõrjujate õppusi ja sellest tekkiski tal selline mõte.Selle mehe peas oli nii palju mässumeelsust ja ideid.Tundus, et tähtis ei olnudki niivõrd teostus , kui idee väljakäimine ise.Näiteks ta fantaseeris selle üle mida ta teeks siis ,kui oleks kolhoosi esimees.Üks hingelähedasi teemasid oli tema jaoks ka rajada korralikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
