rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele kui ka inimesele-puuduvad positiivsed mõjud. Murrangute tekked-põhjuseks on kahe maakooreploki liikumine üksteise suhtes. Maavärinate registeerimine SEISMOGRAAF- aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Maavärina tugevuse ühik on MAGNITUUD Rängimad maavärinad ajaloos Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut)
Kõige enam väljendub roheline mõtteviis tavakodanike seas prügisorteerimisel. See ei ole kasulik ainult looduse seisukohalt, vaid aitab ka raha kokkuhoida, sest jäätmejaamad võtavad sorteeritud prügi tasuta vastu. Levinuim sorteerimine on taara kogumine, mille eest on ka võimalik saada tagasi 10 senti pudeli pealt. Eelneva põhjal arvan, et prügisorteerimisest peaks alustama iga tavakodanik, kuna see ei nõua erilisi lisapingtusi, vaid aitab teha üksikinimesel head loodusele. Inimesin on ka pannud mõtlema kunagine projekt "Teeme ära". Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa loodusvarasid ka tulevastele põlvedele. Õhuresostuse vähendamiseks Eestis luuakse tuuleparke ja kasutatakse järjest enam päikeseenergiat. Kuid kas need tasuvad ära, kui Eesti kliima juures oleks vaja kulukaid tuuleparke suures laotuses, sest paarist tuulegeneraatorist ei piisa. Taastuvenergi on küll
See omakorda mõjutab teisi asju. Nii on ka kliima soojenemisega, mis ähvardab kogu planeeti. Minu arvamus on, et inimesed arenesid liiga kaugele, inimesete areng oleks pidanud kaua aega tagasi seisma jääma. Tundub julmana, aga inimeste sekkumine looduse talitusse on selle totaalselt tasakaalust välja viinud ja seda enam tagasi ei ole lihtsalt võimalik saada. Kõigele vaatamata saavad inimesed püüda olla paremad ja proovida loodust vähem mõjutada. Seda saab teha iga inimene. Pöörata loodusele rohkem tähelepanu ja seda hoida. Prügi loodusesse mitte jätta, kasutada ressursse targalt ning elada üldiselt keskkonnasäästlikult ning suunata ka teisi inimesi.
Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud. Maalikunst Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas. Temaatikas oli tähtsal kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, näitlejad jms. Algul oli see mustvalge, hiljem värviline. Jaapani kunsti eripära. Templid hakati ehitama 3. saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud
Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata. Üldjuhul on hallidel lehekülgedel liigid , mis ei ole ohus ning mida on piisavalt palju. Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Liigid mis on juba punasesse raamatusse kantud, võib olukorra paranedes(või halvenedes) kanda ka teist värvi lehekülgedele. Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta. Punane Raamat ei saa kunagi valmis. Looduseuurijad peavad pidevalt
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd.
Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2
Maad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus aga lõhub freooni molekuli radikaalideks mis on osooni lagunemise katalüsatooriteks ning seega lagundavad osoonikihti. Osoonikihi lagunemist peetakse üheks globaalse soojenemise põhjustajaks. Samuti näitavad uurimused, et osoonikihi nõrgenemine ning ultraviolettkiirguse intensiivistumine tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust. Kahjulikult loodusele ning inimesele on mõjunud ka halogeenühendeid sisaldavad pestitsiidid nagu näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan), mida umbes 50 kasutamisaasta vältel paisati loodusesse üle 15 miljoni tonni enne kui avastati , et see pole ohutu, ning ei vasta pestitsiididele esitatavatele põhinõuetele. Nimelt ei lagune see kiirelt peale kasutamist vaid ladestub organismis ning põhjustab, nagu kõik halogeenid, ägedaid ning kroonilisi mürgistusi
Kui arvad, et reostus sind ei mõjuta... Umbes 20 aastat tagasi ei olnud keskkonnareostus levinud teemaks. Inimesed viskasid prügi kuhu juhtus ning sama tegid ka erinevad asutused. Arvati, et nende teguviis ei too endaga kaasa tagajärgi, vähemalt mitte selliseid tagajärgi, mis nende elu mõjutaks. Nüüdseks on asi paranennud. Igal majal on oma prügikonteiner ning igapäevane olmeprügi jõuab metsaaluse asemel prügimäele. Paljud inimesed tegelevad ka prügi sorteerimisega, mis tähendab, et suur osa nende jäätmetest läheb taaskasutusse ning on loodusele säästlik. Kahjuks on Eestis veel inimesi, kes arvavad samamoodi, nagu 20 aastat tagasi. Nad tassivad oma prügi metsa alla ning teistesse ,,silma alt ära" olevatesse kohtadesse. Arvates, et selline käitumisviis nende elu ei mõjuta. Tegelikult nad eksivad, sest metsa alla jäetud prügi võivad ekslikult süüa loomad või linnud ja nii satuvad inimeste poolt tekitatud jäätme...
............................................................................................................ b) ............................................................................................................. c) ............................................................................................................. d) ............................................................................................................. 27.Happesademete kahjulik mõju loodusele avaldub järgmises: 4p a) ............................................................................................................. b) ............................................................................................................. c) ............................................................................................................. d) .................................................................
Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et
sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle
" Rousseau Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rousseau ja "Robinson Crusoe" "Robinson Crusoe" suur austaja Leidis, et see on ainuke raamat, mis on vajalik lugemiseks "See raamat õpetab kõike, mida kõik raamatud kokku üldse õpetada võivad" "Loodus on hea ja mida lähemal inimene loodusele on, seda parem ta on" Kasutatud kirjandus http://learnonline-mgs.blogspot.com/2012/04/myth-of-robinson-crusoe.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Valgustusfilosoofia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh kuulamast!
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Tegelikult saavad ju kõik aidata kasvõi natuke. Mõne jaoks on õnnetus suur, aga sinu panus selles võib olla väike. Kuid kui kõik toetavad kasvõi väikse asjagagi, tuleb kokku suur. See ei pea olema ju rahaline, kuigi nii on vist kõige mugavam. Teed pangas ülekande ja unustad ära. Aga näiteks, lähed tõesti appi ehitama. Või siis nagu need Eesti puhtaks talgud. Õnnetus ei pea olema ju konkreetne õnnetus, et midagi juhtus, maja põles maha või avarii. Loodusele on metsa all vedelevad prügikotid kah õnnetus. On suuri ja väikeseid õnnetusi. Kui iga eestlane annab kasvõi 5 krooni, siis kokku saab ju päris palju. Sinul jääb ostmata saiake aga oled muutnud kellegi kaasmaalase elutingimusi paremaks.
Troopiline vihmamets. Viljandi Gümnaasium. Martin Kabanov II KU Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on
Loodus on meie elukeskkond, tänu millele me eksisteerime. Igasugune looduse hävitamine eelkõige hävitab meid endi. Veel on aega, et kõik korda viia. Loodus annab meile võimaluse oma vigadest õppida ning teha edaspidi kõik õigesti. Tänases elus inimest ümbritsevad ainult need vahendid, mis on tema jaoks mugavad: autod, kõikvõimalikud elektrilised seadmed, tellismajad, metallidest ehitised, asfalt, betoon. Kas tõesti selles loetelus pole enam kohta loodusele? Puutumatuid paiku meie maailmas on aina vähem. Me isegi ei märka seda, et meie ümber on aina vähem loodust. Kõige hullem on see, et tulevane põlvkond võib isegi mitte teada, mis on puu ja mis üldse on elusloodus. Me peame hindama looduse ilu, sest see on kõige värvikam ning ebatavalisem, mis üldse elus võib olla. Inimene ainult võtab, aga tagasi anda midagi ei taha. Sellepärast on meil probleemid ressursidega, mis varsti lõppevad
GIS-I andmete kogumisel on oluline roll kaugseirel. Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse jälgida ohupiirkondi pika ajavahemiku jooksul, et teha kindlaks protsesside kiirus, hinnata nende mõju loodusele ja anda keskkonnajuhtidele vajalikku teavet (Ookeanite saastumine, kõrbestumine, liustike liikumine jne.). GIS-I kasutatakse ni globaalsete probleemide kui ka kohalike või individuaalsete probleemide lahendamiseks. Väga laialdased võimalused GIS-I kasutamiseks on kohalikes omavalitsustes. Tänu GIS-ile on parem ülevaade hoonetest, rajatistest, mis omakorda aitab kaasa nii päästetööde korraldamisele, teede ja tänavate ehitamisele ja planeerimisele kui ka näiteks tehnovõrkude
jääb alla suremusele. 5. Rahvaarvu kõrval on oluline ka rahvastiku kvaliteet sellepärast, et inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal ja kaasatus ühiskonda määravad ära inimarengu ja need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine.
jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks.Nafta on tänapäeva majandusele väga tähtis. Enamike teenuste ja kaupade hinnad sõltuvad suuresti just naftahinnast. Nafta on küll majandust arendanud tohutult ning kindlasti ka teadust, kuid mis hinnaga? Kui uusi maardlaid lähiajal ei leita, saab ka nafta otsa. Lisaks sellele põhjustavad naftareostused paljude loomade hukkumist ning selle jäägid põhjustavad suuri kahjustusi maailma loodusele ning atmosfäärile. Seetõttu arvan ma, et nafta on maailma Achilleuse kand.
1.4. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma klubi tegevusest. - (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes...
tehnoloogiad, mis suudaksid asendada fosiilkütuseid ja oleksid samas ka arenguriikidele sobivas hinnaklassis. Ainult siis on võimalik, et globaalselt minnakse üle loodussõbralikumale energia tootmisele. Väga lähedalt seotud teema on happevihmad, mis sammuti tekivad kütuste põletamise tõttu. Kütuste põletamisel sattuvad atmosfääri happelised oksiidid(SO2, SO3, NO2, NO ja CO2). Need oksiidid ühinevad veeauruga ja tulemuseks ongi happevihmad, mis tekitavad loodusele kahju. Lahenduseks on jällegi fosiilkütustele alternatiivi leidmine. Loodukaitse peab sammuti toimima läbi riikide vahelise koostöö. Peamiseks põhjuseks on lindude ja mingil määral ka loomade ränne. Selle jaoks on tehtud ka hulgaliselt erinevaid leppeid. Globaalsete probleemide lahendamiseks ja taime- ning loomaliikide säilitamiseks on riikide vaheline koostöö hädavajalik. Vaid üksikute piirkondade muutmisest jääb tihti peale liiga väheks.
Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi
Inimene loodusega rinnutsi Inimeste elu on peaaegu igal sammul seotud loodusega. Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa, siis käime turul ja poes. Tavaliselt käib ema poodi toitu tooma ja ta vaatab, et pakendis ei olnud E ained. Elektrit kasutame palju, sest korteris on palju tehnikat (pesumasi...
seal meeldivamalt oma spordialaga tegeleda ja nende perekonnad lihtsalt puhata. 2. Sihtgrupi kirjeldus: Noored motosportlased ja nende pered/tuttavad. Lähiümbruse ATV ja krossisõitjad. 3. Sobivus loodusesse, looduslikud tingimused, (fotomaterjal): Koha puhkekohaks muutmiseks oleks sinna lihtsalt vaja luua kerge katusealune, paar pinki ja võimalusel lõkkekoht. Looduslikult on seal plats juba olemas. Karjäär: Rada ja karjäär: 4. Joonis/eskiis: varjualune 5. Mõju loodusele (võimalik erosioon, looduse muutmise ulatus, jne) Loodus jääks suures osas muutumata. Raja ja karjääri vahel on juba lage ala, kuhu varjualune ja pingid püstitada. Parimaks tulemuseks tuleks aga karjääri korrastada: kallas puhtaks, veest taimi vähemaks. 6. Kuidas on tagatud rajatisele ligipääs (parkla, trepid) Parkida saab raja algusesse, rajale pääseb ligi Piibe maanteelt Mustjõe tee kaudu. Saab ka rongiga, kuid siis rattaga, Mustjõe peatusest. 7
[saadused] 9.1Energia eraldub 9.2Toimub põlemine kuid leeki pole näha 10.Mida nim. Fotokeemiliseks reaktsiooniks?Reaktsioon mille kutsub esile valgus (fotosüntees)11.Kas fotokeem. Reakts. Saab toimuda ka pimedas?Ei saa,sest selle toimumiseks on vaja valgust12.Millised ainete muundimised toimuvad fotokeemilises reakts.?6CO2+6H2O>C6H12O6+6O2 13.Kirjelda fotosünteesi...(sama mis 12) , energia neeldub. 13.2(kas alati tekib glükoos ja O2?) Jah. 14.Miks on fotosünt. Tähtis loodusele?Inimesele?Kütus , ravimtaimed.Kui ei toimuks poleks eluks piisavalt O2'te.Toodab toita.(glük.)Salvestab päikeseE.Toiduks loomadele keda inimene sööb. 15.Mida nim. Tuumareakt.?Aatomi tuumade muundumist 16.Mis on tähtede Eallikas?Tuumareaktsioon ja tuumade ühinemine 17.Kuidas töötavad tuumaEjaamad?Tuumaenergia baasil ,selleks vajalik on tuumakütus.Lõhutakse sidemeid
tooraineressurssidest · On lihtne kasutada · Taastuvenergia ja tasakaalus CO2 ringlus - biodiislit toodetakse taimsetest õlidest, õlikultuure saab kasvatada korduvalt, tänu sellele on biodiisel taastuv energia. · Põlemisel tekkiva CO2 kogus on võrdne õlitaime poolt kasvamisel tarbitud CO2 kogusega, seega biodiisli kasutamisega ei lisandu atmosfääri CO2-te. · Keskkonnasõbralikkus - taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Samuti pole biodiisli sattudes riietele sellist "traktoristi" lõhna nagu fossiilse puhul. · Head määrimisomadused - katsed on näidanud, et biodiisel on väga heade määrimisomadustega ning vähendab mootori ja küttesüsteemi kulumist. Isegi tavakütusele 5-10 % biodiisli lisamine vähendab halvakvaliteedilise tavakütuse määrimisomaduste puudulikkusest tingitud mootori ja küttesüsteemi probleeme ja kulumist oluliselt.
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead" ja "Lamav tiiger". . Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal". Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on originaalsed ja julgelt iseloomustatud kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Kölnis, Riias, Brüsselis, Chicagos, Roomas, Viinis ja paljudes teistes tuntud linnades. Kasutatud kirjandus
Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Tehnoloogia on kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Mida tähendab geotermaalenergia
rakendada oma teadmisi. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud, ha rohkem tekib tkohti, kus ttaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tstusajastul hinnati tlist, kes oskas kiirelt ja tpselt sooritada ht detailset operatsiooni, siis teadmushiskonnas eelistatakse laiaphjalist ettevalmistust ja phioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates t- ja konkurentsitingimustes. Teadmushiskond kannab endas ka ohte. Eesktt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Niteks vimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi ha kiiremini, kasvatada ha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kike, siis kas kik on ka eetiliselt vastuvetav? Kas inimese kloonimine on igustatud lahendus, et korvata rahvastiku vhenemist arenenud maades? Tna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mned valitsused on vtnud vastu
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised ,
Terved inimesed ongi need, kes teevad maailmale rõõmu. Peale selle, et liikumine inimest tervendab, tervendab see ka meid ümbritsevat keskkonda. Mida vähem kasutada transporti ja mida rohkem liikudes jala, rattaga, rulluiskutega jt selliste vahenditega, seda puhtam on ja vähem saastatud on õhk. Kõige suuremateks saasteallikateks on lennukid, autod jne, need, mida me kasutame oma elus väga plaju. Selline ümbruskond on aga kahjulik kogu maailmale - nii inimesetele kui ka loodusele. Paraku olemegi just meie inimesed, selle probleemi tekitanud ning nüüd püüame igati selle vastu võidelda, leiutades aina uuemaid, paremaid ja loodussõbralikumaid transpordivahendeid. Kahjuks ei saa me maailma enam kunagi nii puhtaks nagu see oli miljardeid aastaid tagasi, aga me saame vähendada selle saastamist. Kõige kergem ja praktilisem viis ongi alustada iseendast. Kui iga inimene liiguks natukenegi loodussõbralikumalt, oleks meie maailm palju puhtam koht.
Mis hiljem kahju toovad. Kokkuvõtteks, mina väärtustan seda mis mul on ning Santiago seda mis tal oli. 3. Analüüsi iga järgnevat probleemi umbes 50-100-sõnalises arutluses. 1) Inimene ja loodus Kui ollakse looduses ilma söögi ja joogita siis on see väga raske. Kuid ei tohi alla anda, peab võitlema. Nii nagu Santiago ei andnud alla. Tuleb osata looduses ellu jääda. Kui oskad ellujääda siis inimene ei jääe loodusele alla. 2) Kinnisideed See oleneb, mõnikord on kinnisidee kasulik vahel ka kahjulik. Santiago muutus oma kinnisidee tõttu kinniseks ja ta ei suhelnud külaelanikega. Seega see oli kahjulik. Kui kinnisidee on teha sporti ja võita medaleid siis see ei pruugi kahjulik olla. Kuid enamus juhtudel on kinnisideed kahjulikud. 3) Täielik pühendumine millelegi See et Santiago lõppetas käesurumise oli igati õige tegu. Kuna temale oli tähtsam kalapüük ja see meeldis talle rohkem. Mina arust
muutma. Nad olid ju ise tekitanud sellise olukorra. Üha enam hakati välja mõtlema uusi loodussäästlikumaid tehnoloogiaid. Aina rohkem jõuti selgusele, et loodus ei olegi kõikvõimas ja aina uuenev. Tänapäeva ülemaailmseks trendiks on kujunema hakanud üha rohkem mahetoodete kasutamine, mis ei ole keemiliselt töödeldud ning looduslikule eluviisile üleminek. Samuti on rohkem hakatud tähelepanu pöörama loodusele ning selle puhtana hoidmisele, näiteks korraldatakse ühiseid projekte metsaaluste koristamisel. Sellise eluviisi jätkumisel tagavad inimesed nii endale kui tulevastele järelpõlvedele terviliku elukeskkonna.
kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele. Harilaiu poolsaarel võib jalgsi liikuda ka mööda rannikut. Poolsaar on mootorsõidukitele suletud väga hapra taimekoosluse ja seal läbiviidavate riiklike seiretööde tõttu, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
inimesi aidata. Teiseks suurimaks projektiks on „Maale elama“, mille eesmärgiks on aidata linnast maale elama asujaid, suurendada maal elavate elanike arvu ja muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Kodanikualgatusi on veel palju ning neil kõigil on üks eesmärk: muuta midagi. Muuta oma elukvaliteeti, muuta riigis toimuvat. Kodanikualgatused ühiskonnas on aina laienemas. See on hea nii inimestele endile, loodusele, keskkonnale, kui ka ühiskonnale. Ühiskond panustab oma tulevikule, oma lastele. Tänu mõttetalgutele, koristuskampaaniatele on meie ümbruses olev loodus puhtam, kui enne kampaaniaid. Tänu kõikidele projektidele on muutumas inimeste suhtumised: maal elamisest, toidu tarbimisest, ohutusest jne. Inimesed on hakanud rohkem jälgima oma toidulauda, aina rohkem inimesi kaaluvad elada maal. Tervislik eluviis on see, millele rõhutatakse ning mis aitab inimeste elukvaliteeti muuta
kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele. Harilaiu poolsaarel võib jalgsi liikuda ka mööda rannikut. Poolsaar on mootorsõidukitele suletud väga hapra taimekoosluse ja seal läbiviidavate riiklike seiretööde tõttu, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
protsessides ümber töötatud. 5. Reasta sündmused õiges järjekorras. Päikesesüsteemi teke; maakoore tardumine; atmosfääri ja ookeani teke; elu teke Maal; elu ainult meres; hulkraksete loomade teke; selgroogsete loomade teke; esimesed maismaataimed; korallriffide teke; Õistaimede ilmumine; dinosauruste ajastu; kalaliikide arvu suurenemine; dinosauruste massiline väljasuremine; imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke. 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Kõige suuremat kahju teeb inimene metsale ja joogiveele. Metsa raiutakse palju, kuna puit on üks peamisi ehitusmaterjale. Uued puud ei jõua peale kasvada, sest nõudlus on suur. Puhas vesi on juba Maal haruldane, kuna merre visatakse prügi ja näiteks naftatankerid teevad lekkimisel suurt kahju. 7. Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd?
e) Geenitehnoloog saab tuvastada kas kuriteopaigalt leitud aine pärineb kahtlusaluselt või mitte 13.GMO on geneetiliselt muundatud organism. 14.Poolt: parem toit biotehnoloogia abiga; GMO-d seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda; on mahedam; põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt üksteisega seotud. Vastu: Mahedus on vaid näiline; bioloogilise mitmekesisuse hävimine; geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele. 15.GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 16.Geeniteraapia on uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. 17.Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast; piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske;
Rattamaraton, Tartu Jooksumaraton toovad aastas ligi 16 000 osalejat lisaks nende toetajad ja pealtvaatajad.Hinnanguliselt kokku 26 võib olla nende ürituste raames külastajate arv ligi 30 000. Valgamaa turismiatraktsioon Leigo Järvemuusika kontserditel on Eesti muusikamaastikul ammu oma kindel koht. Sündmus on tuntud ka piiri taga. Kontserdite eripäraks on võimalus ühendada muusika ja maastikuelamus. Esinejad paiknevad järvesaarel, kuulajad aga kaldanõlvadel. Lisaks kaunile loodusele ja paeluvale muusikale on Leigole ainuomased öine tulevärk, lõkked kaldanõlvadel, sajad küünlad järvel ning õhus hõljuvad küünaldega õhupallid. Kava on jagatud mitme nädalalõpu vahel ning esinajaid on romantilisest klassikuteni. Osalejate arv kontserditel kokku ulastub ligi 10 000 külaliseni aastas Valgamaa turismiatraktsioon Sangaste lossi külastatavus on aastas 11 000 inimest.' Lossi uhked saalid, arhitektuur ja ajalugu võimaldavad lossis pidada suurejoonelisi pulmi,
ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKONNA ALLA KUULUVAD RÜHMARUUMID ÕUEALA ÕPPERADA RÜHMARUUMID Rühmaruumid on avarad ja ära jaotatud eraldi õppe , mängu ja magamisruumideks. Õpperuumid võivad olla eraldatud ka eri keskustena nagu lugemis , ehitus , nuku , vee , kunsti ja teaduskeskus. Loodusega tutvumise ja vaatluse jaoks sobib nii teaduskeskus kui ka eraldi looduskeskus. Rühmaruumides on lastel võimalik meenutada õpitud asju ning nende alusel läbi viia vaatlusi, uurimusi, katseid ja teha indivituaalselt või rühmaga tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremehele, et Pearu ei jta jonni, tema kindel eesmrk on uus naaber Vargamelt minema ajada. Andres teadis enne tallu kolimist, et tulevik ei saa kerge olema, kuna maapind on kehv ja tuleb kvasti videlda, et sellest asja saada. Ta ei arvestanud aga sellega, et lisaks loodusele on tal ka inimvastane, kes on sama vimukas ja jonnakas peremees kui temagi. Ta ei osanud arvata, et tal seisavad ees seda mtu kohtupidamised ja rplemised. Enne Krda surma suutis Andres naabrile hsti vastupanu osutada. Prast aga muutus ta ha nrgemaks ja ksildasemaks, Marist polnud talle kaaslast. Ei olnud enam judu ei td teha, ega videlda, oli vaid lein. Katastroofiline laste hukkumine aitas nrkemisele paljugi kaasa. Lootuse kaotanult prdus Andres kiriku poole, millesse tal siiani usku pole olnud
Eri tasapindadel olevaid ruume ühendasid trepid. Sambad olid punased, mustad ja kollased. Kujutatavas kunstis püüti jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarseks motiiviks oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgav osa oli keraamika. Ornameetika oli looduslähedane. Kreeka kunsti põhiliseks sisuks on elurõõm, muretu kergus ja kiidulaul ilule ja loodusele. Kreeta saare kunsti on nimetatud ka minoiliseks kunstiks. VANAKREEKA KUNST Mütoloogiast eraldusid kirjandus ja teatrikunst. Teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati kõigis suuremates linnades, vabas õhus. Visuaalne kunst oli religiooniga seotud, kuid aja jooksul kujunes omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umb aastaks 600 e.Kr ning sellele järgnes 3 perioodi: arhailine, klassikaline ja hellenistlik.
Hawaii Hawaii on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel...
Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus. Praeguse põlvkonna inforuum on täidetud teadmistega inimese ja Maa olukorrast. Tajume metsikuse ja piirideta olemise kadumist. Teadus ja tehnika paneb elu teatud raamidesse, aga see, missuguseks raam kujundatakse, peab inimene ise otsustama.
• Teha midagi oma kiriku heaks • Püüdis teha mugavuse kättesaadavaks suurele osale inimkonnast, tähtsustas tehnika arengut ja teadlaste tööd • Oma eesmärkide täitmiseks vajas ta riiklikku töökohta. Bacon’i mõtted • Ka negatiivsed tulemused on olulised, neid ei tohiks kõrvale jätta • Hoiatas ka ahvatluste eest, mida ise kutsus viirastusteks: • 1) Inimestele on omane eeldada looduses rohkem korrapära kui seal tegelikult on ning omistada loodusele tahtmisi ja kavatsusi • 2) Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta tegelikeks asjadeks peab. Iga inimene kogeb maailma sõltuvalt sellest, millise kasvatuse ta on saanud ning mida läbi elanud. • 3)Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. • 4) Inimesed suhtuvad ebakriitiliselt neile meeldivatesse Teosed • Kirjutas üle 30 filosoofilise töö
Tegin uurimistöö geograafias teemal ,,Tornaadod".Uurimise käigus selgus,et Eestis on igal aastal keskmiselt kolm tornaadot.Paljud neist aga jäävad märkamatuks,kuna nad lastavad tihti vaid metsades.Intervjuus väitis teadlane Marie Lomp,et Eestis on 85-protsendiline tõeläisus,et tornaadosid hakkab rohkem tekkima.samuti mainis ta,et nende rohkus on tingitud inimtegevusest.alles hiljuti kajastas meedi,et Itaalias oli taas maavärin.Mina arvan,et kui inimesed lõpetkasid loodusele haiget tegemise,siis võib loota,et loodus rahuneb maha ja lõpevad ka sagedased looduskatastroofid. Tänapäeva maailmas on inimestel palju ülesandeid.Kõige märkimisväärsemaks praegusel ajal võiks nimetada majanduskriisist vabanemist.Kui suudame olla kindlameelsed,siis tuleme sealt varsti välja ja kõik laabub.saavutades majandussurustisest vabanemise taseme,suudame ka katastroofe vähendada,kui hoiame rohkem loodust.samas ei tea meist keegi ette,mis võib 21.sajand veel nõuda.
oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid
Kolmas ja kindlasti paljudele meeldejäävaim peatus oli Rõuge Suurjärve ääres mille sügavus on 38 meetrit ja kus oli võimalik külastada kolme poodi.Vaade järvale oli väga ilus ja kuidagi rahustav , silm nagu puhkas , kui heidsid pilgu järvele. Mõned kilomeetrid eemal asus Ööbikuorg kus tegime pikima petuse. Esialgu me sõime (kooli poolt kaasa antus saiakest ja kõrrejooki), sellele järgnes ronimine püstaku otsa millelt avanes vapustav vaade kaunile Eesti loodusele. Järgmiseks käisime vaatamas vesioinaid millest üks purskas vett kuni 25 meetri kõrgusele, nende nägemine oli minu jaoks esmakordne. Muiduga pidid ju piosid kohe proovima kui suure survega see on ning lasid sellel veel oma otsmikule pursata.Seejärel läbisime koos Deily, Karmeni, Mariini, Kaire, Ingrida, Kertu, Meelise ja Jaaniga energia raja. Käisime kohaliku laulukaare all ja me veendusime , et seal kõlab tõesti väga hästi. Sellele järgnes peatus Suure Munamäe juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
