Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli näidendi hästi lavale toonud. Näidendi põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond mõtlema armastuse olemuse üle erinevatest vaatenurkadest ja tuua publikuni sotsiaalsed probleemid, mis leiavad aset ka tänapäeva ühiskonnas. Osatäitjateks olid Maarja Jakobson, Hannes Prikk, Evald Aavik, Piret Rauk, Kärt Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige es...
Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik. Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana". Charles Chaplin Inglise lavastaja, stenarist, näitleja, produtsent. Osales mitmetes filmides. Salvador Dali Hispaania maalikunstnik. Üks tähtsamaid sürrealiste 20.sajandil. Ernest Hemingway Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke 20-l sajandil. J.Duncan - Erich Maria Remarque Saksa kirjanik. Põhiliselt saanud kuulsaks romaanikirjanikuna. 4)Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud neljas keeles. Nimeta need. Mis aastast läks kools eesti keelseks?
Britt Treial 10A Retsentsioon ,,Sugar ehk Dzassis ainult tüdrukud" Muusikali Sugar aluseks on 1959.aastal Hollywoodis vändatud komöödia Some like it Hot, peaosades Marilyn Monroe,Tony Curtis ja Jack Lemmon. Eestis on Sugarit lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 ning rahvusooperis Estonia 2000. aastal. Etendused toimuvad eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Laulusõnade autor on Bob Merrill, lavastaja Mare Tommingas, muusikajuht Tarmo Leinatamm. Filmi Rezissöör aga Andres Tenusaar. Muusikali osades aga Gerli Padar-solist, Veikko Täär-Jerry,Andero Ermel-Joe, jpt.Etendus toimus 13. Novembril, Vanemuise suures kontserdimajas. Tähelepanu pälvis minu arvates eriti solistide esinemine ja muusikaline külg. Hea oli vaadata kuidas mehed suudavad omandada naise elu harjumusi ja kombeid. Eriti meeldis solist(ehk Sugar Kane), kelleks oli Gerli Padar.Gerli
Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud. Reigo Ahven tegutseb põhiliselt trummarina erinevates bändides, aga mängib ka muid löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne. Peeter Rebane on kontserdite korraldaja ja pillimees, peamiselt mängib ta kitarri.
jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud. Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat- Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav- kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva
Produtsent: Jon Landau, James Cameron Käsikiri: James Cameron Montaaz: James Cameron, Conrad Buff, Richard A. Harris Operaatoritöö: Russell Carpenter Muusika: James Horner Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud veealuse filmimise ja serveri sõiduki tehnoloogiaid. Cameroni filmid Tuntuimad filmid on: 1. The Terminator (1984) 2. Rambo: First Blood Part II (1985) 3. Aliens (1986) 4. The Abyss (1989) 5. Terminator 2: Judgment Day (1991) 6. True Lies (1994) 7. Titanic (1997) 8. Spider-Man and Dark Angel (20002002) 9. Documentaries (20022009) 10
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida. Mulle meeldis olla viisakas õhkkonnas, see oli omamoodi huvitav proovida olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo...
Raimond Valgre Annemai Harak 12. klass Raimond Valgre ● 1937. aastani oli tema nimi Raimond Tiisel ● Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes ● Suri 31. detsember 1949 Tallinnas ● Ta oli eesti helilooja ja muusik. ● Oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks. Elulugu ● Juba lapseeas huvitus muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Lapsena võlus teda viiul, kuid tema ema otsustas klaveri kasuks. ● Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal...
lapates, et tekiks ühtlane liikuv pilt. · Filmid olid mustvalged, helitud ja tõsielulised. Filmikunsti areng · Vendade Lumiere'ide leiutatud mustvalgetele filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng · Filmiloojate read täienesid uute suurmeitritega, kellest üks oli Alfred Hitchcock. Eriti menukaks osutus tema film "Santaaz". · Kuna filmikunst oli väga hea mõjutamisviis, pöörati sellele tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal ja Mussolini Itaalias.
Agnes-Ingrida Andrina 23. juuni 1944- 17. september 2015 Läti näitleja Abtiss- Elsa Radzina 10. veebruar 1917- 18. august 2005 Läti näitleja Mängis ligi 40 filmis Vend Johannes- Rolan Bõkov Ivo- Peeter Jakobi 15. oktoober 1940- 21. september 2014 Tema tuntuim roll oligi Ivo Schenkenbergina Mängis ka seriaalis ''Õnne 13'' Hans von Risbieter- Raivo trass 12. märts 1946 Eesti näitleja ja lavastaja 1975 lavastajana Ants Lauteri nimeline auhind lavastuste "Möödunud suvel Tsulimskis", "Nukitsamees", "Preili Julie" eest Lavastas XXIV üldlaulupeo Ursula- Eve Kivi 8. mai 1938 On mänginud umbes 50 filmis Siim- Uldis Vazdiks 27. mai 1941- 5. mai 2006 Tema vanemad olid sammuti näitlejad Mängis paljudes filmides Laulud: ''Reliikvia'' ''Põgene vaba laps'' ''Mässajate laul'' ''Pistoda laul'' ''Prostituudi laul''
Anna karenina Vaatasin koolis filmi“anna karenina“, millest olin varem kuulnud, kuid polnud näinud. Ka sisut ei teadnud ma midagi ning sellepäarast ootasin filmis vaatamist põnevusega. Filmi lavastaja on Joe Wright. Anna Karenina osa mängis Keira Knightley, tema abikaasa alexei alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19.
,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomisprotsessi temaatika juures, ent lava eesosas
Arvustus Kas valged või siiski mustad? Film White Chicks, 2004, kestus 1h 37min Osades: Jaime King, Frankie Faison, Lochlyn Munro, John Heard. Peaosades: Marlon ja Shawn Wayans, lavastajaks Keenen Ivory Wayans, kusjuures kõik kolm kuuluvad ka filmi stsenaristide hulka. Keenen Ivory Wayans(sündinud 8.juuni.1958 New Yorkis), on Ameerika näitleja, koomik, lavastaja ja kirjanik tuntud komöödiate loojana. 1990. aastal, Wayans ja tema vend Damon, lõid, kirjutasid ja mängisid etenduses Living Colour, Ameerika komöödia, see jooksis ka telekast läbi 1990-1994. aastatel. Etendus oli väga tähelepanuväärne tootma komöödia suurt rõhku kaasaegsele musta kultuuri. Wayans on üks paljudest pereliikmetest, kes on saanud kuulsals Hollywoodis. Sealhulgas tema õed-vennad Damon, Kim, Nadia, Shawn ja Marlon. Wayans on lavastanud ka kõige rohkem vaadatumat filmi Aafrikas ja Ameerikas - Scary...
Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu
draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse varju, tekitades nii salapärasustunde. Episood- vahelugu, vahesündmus. Eskiis- suurema kunstiteose (maali, skulptuuri) kavand; esialgne visand. F. Film- kinopilt. Filmimontaaz;- filmikaadrite järjestamine. Filmirezissöör- filmi lavastaja. Filmistsenaarium- iseseisev kirjandusteos; pooltoode, algmaterjal, millest rezissöör hakkab alles midagi looma. G. Grimm- näoteisendus (värvide jm. abil) näitleja osale vastavas iseloomus. Grimmikunstnik- annab näitleja näole soovitud tooni, ilme. Ta toob esile rollile iseloomulikud jooned või teeb sootuks keerulise karaktergrimmi. H. Helioperaator- filmi heli looja. K. Kaader- üksikvõte kinofilmil; kaamerat seiskamata võetud filmilõik. Kaamera- filmimisaparaat.
Viimne Reliikiva 10.klass 2013/2014 Sisukord Sisukokkuvõte Rezissöör Näitlejad Filmimuusika Materjalid Sisukokkuvõte Gabriel on rändamas Tallinna, kui teepeal kohtab ta Hansu ja Agnest. Gabrieli kutsutakse mõisa ning ta läheb. Mõisa ründavad sisse venelased ning Gabriel põgeneb Agnesega. Nad hakkasid Tallinna poole liikuma ning neil tekkis vahepeal armastus. Teepeal tuli vastu Ivo, kes võttis nad vangi. Gabriel visati jõkke ning arvati et ta suri. Kuid Gabriel oli teadvusele tulnud ning ta oli uhutud jõekaldale. Rüütel tuli Agnesele järgi ning toimusid Hansu ja Agnesle vahel pulmad, kus Agnes ütleb "EI". Kui rüütel pidi sõtta minema, viidi Agnes tädi juurde, kus teda näljutati ning piinati. Gabriel läks kloostrisse ning võttis abtsissi kinni ja vabastas Agnese. Agnes ja Gabriel sõidavad venemaale, kus on Gabrieli kodu. Nii hakkavadki Agnes ja Gabriel koos õnnelikult elama. Rezissöör Grigori Kromanov - teatri- ja filmilava...
JUHAN VIIDING Elulugu • Sündis Tallinnas 1.juunil 1948, suri Raplas 21.veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Sära...
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju o...
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. T...
kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud
Sakespeare- renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Ta sündis Avoni-äärses linnas jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas 23. Aprillil 1564, õppis kohalikus grammatikakoolis, kus õpetati ka ladina ja kreeka keelt, ning abiellus väga noorelt. 1587.a. asus elama Londonisse. Seal töötas suflöörina ja lavastaja abilisena mitmes teatris, liitus L parima trupiga ning osales The Globe`i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid ilmuma S näidendid. Ta ei olnud andekas näitleja, ei mänginud peaosi isegi oma teostes. 1612 läks tagasi oma sünnilinna, kus ta ka suri 26. Aprillil 1616 perekonna keskel. Ta maeti Stratfordi Kolmainu kirikusse. Komöödia: armastusteemalised komöödiad olid inspireeritud itaalia kirjandusest- elurõõmsatest rene- ssansinovellidest ja vandest näidenditest
Telelavastus E. Vilde "Vigased pruudid" lavastaja Toomas Kirss retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri
Lavastuse skeem: Draama sissejuhatus tutvustab vaatajat tegelaste ja nendevaheliste suhetega. Peatselt jõutakse mingi olulise lahkhelini konfliktini. Seda muutust nimetatakse ka sõlmituseks. Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus. Kuidas saab näidendist lavastus? 1. Vali sobiv tekst. 2. Pane see dialoogi-vormi. 3. Lisa remargid. 4. Lavastaja valib osatäitjad. 5. Toimuvad lugemis-proovid. 6. Toimuvad lava-proovid. 7. Toimub pea-proov. 8. Samal ajal asuvad tööle: lavakunstnik, helitehnik, valgustaja , grimeerija, kostümeerija ja veel paljud teised teatri töötajad.
muusikainstrumente, mis tegid kokku helipala. Need olid kohati rütmikad, mida sobitati kokku tantsusammudega. Arvasin, et seal kasutatakse rohkem kuulsate heliloojate teoseid, mis on ballettidele omane, kuid etendusele polnud ühtegi teost kuulda. Üks tähelepanuväärseimaid asju oli see, et kõik näitlejad olid välismaalased, alustades jaapanlastega ja lõpetades inglastega. Kui internetist hakata uurima selle etenduse kohta, siis saabki teada, et lavastaja tahtsiski teha Kevadet meie jaoks üpriski arusaamatuks, tsitseerin lavastajat Ruslan Stepanovit: ,,Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast." Rain Leotoots
Saksamaal ilmus ajakiri " Jugend", mis seda tutvustas.Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma taimemotiividest, algul oli tarbekunst,läks ka arhidektuuri ning hoonete kaunistusse.Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal
kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on kirjutanud muusikat paljudele filmidele: "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng", "Don Juan Tallinnas", "Kapsapea", "Vana daami visiit" ja "Lotte reis lõunamaale". Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino".
Kontserdiarvustus ,,Luikede järv" 10.novembril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti ,,Luikede järv". Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tsaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud ,,Romeo ja Julia"s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tsaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede isanda, von ...
pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj. eKr Atika maakonnas Ateenas · "sokulaul" (kr. tragos ode) ohvri toomine või autasu Thespis (6.saj. 30.aastad eKr) · Poeet, näitleja, lavastaja kes tuli oma sünnikohast vankriga, millest sai improviseeritud lava: Ateenas võitis auhindu dionüüsiatel · Thespise kunst näitlemine · Thespise rüü teatrikostüüm · Thespise uuendus - dialoogid Kuulsamad tragöödiate autorid · AISHYLOS (525-456 eKr) 7 tragöödiat Kreeka- Pärsia sõdade ajal usk maailma harmoonilisusesse, mida traagilised konfliktid kohati rikuvad. Ülev ja pidulik stiil. · Omalaadne tragöödia "Pärslased" Salamise lahingust
Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes
Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa oma mõtete ees oleme vaikuses alasti.
Robert Schumann (18101856) ühendab endas romantismiajastu geniaalse ja kannatava kunstniku kuju. Tema kunstiline väljendusvorm ja üha süvenev depressiivsus olid omavahel tihedalt seotud. Helilooja kannatas muuhulgas ka kuulmishallutsinatsioonide all. Aegajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema sisekõrv kuuleb ,,inglite vahendusel" tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus. Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist. Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt ta mitte ainult ei ole loonud lavateose muusikale vaid on äratanud ellu sümfoonia. Iga tantsiga liigutusest saab välja lugeda sümfoonia kindlaid noote. Liigutused on kooskõlastatud muusikaga. Minule meeldisid mõlemad balletid, muusika poolest ,, Teine Sümfoonia" tantsuliselt jäi mulle aga hinge ,,Aeg".Soovitan kõikidele neid mõlemaid ballette, kuna neid koos vaadates saab ühe väga meeldejääva külastuse
». Üsna kurb hetk, Billy on nagu ülearune oma peres. Mõnikord mulle tundus, et ta mõtles, milleks tema üldse elab selle pere seas, nad ju ei tahtnud teda kuidagi arvesse võtta, tegid seda, mis nende arvamusel oli õige. Mul oli temast väga kahju. Siis ta tutvus Sylviaga, keda kehastas Marta Laan. Billy armus temasse, sest neil oli midagi ühist. Sylvia oli Billy elus ainuke inimene, kellega ta tundis ennast vajalikuna. Võib-olla lavastaja selle armastusega tahtis näidata, et armastus saab sind kõikidest probleemidest välja kangutada, armastusest piisab, et olla õnnelik. See on tore idee, ja võib olla ongi elumõte. Ma soovitaksin minna vaatama seda lavastust igaühele, kellele meeldivad draamatilised lavastused ja filmid, kust saab võtta väga palju ja pärast selle vaatamisttekkinud mõtetest üle järele mõelda. Võib-olla kunagi sa puutud kokku kurdi inimesega ja siis sul on juba selge pilt kui
balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse seadmisel osales ka Kentaur Ungarist, kes on pälvinud ka Ungari Teatrikriitikute auhinna parima lavakujunduse eest.Lisaks arvukatele
peale Juan Peroni surma haarasid sõjaväelased kindral Jorge Rafael Videta juhtimisel võimu. Lugu räägib kahest täiesti erinevast mehest, Molinast ja Valentinist, kes on Ladina-Ameerika nimetus vanglas. Molina on selline mees, kes viibib tihti unistustemaailmas; Valentin aga seevastu reziimivastane, kes tahab ühiskonda muuta. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" lavastajaks on Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklik arvamus on, et Koit Toome ja Lauri Liiv mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soositumaks näitlejaks oli aga Tanja Mihhailova,
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on
· "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003).
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid,
hiljem uhket barokkstiilis kleiti. Ilmselt oli taotluslik erinevate ajastuste sidumine, mis siiski natuke häirivaks muutus. Kui hiljem sekretär Oskar tänapäevalikku pükskostüümi kandis ning teistel osatäitjatel uhked kostüümid seljas olid, tundus see minu jaoks päris häiriv. Samuti oli ka lavakujundusega, kasutati nii tänapäevaseid, näiteks erkroosasid südamekujulisi toole kui ka eelmiste sajandite hõnguga elemente. Siiski on kiiduväärt, et kunstnik ning lavastaja julgesid teha midagi tavapärasest teistsugust.. Arvan, et suurt kiitust vääriks Amelia osatäitja Aile Asszonyi, kelle hääletämber oli tõeliselt meeldiv ning hääleulatus suur. Samuti oli minu üks lemmikuid Rauno Elp, kes kehastas peaministrit. Temalgi oli võimas hääl ning selge diktsioon. Üks lemmikumaid muusikalisi hetki oli stseen peaministri majas, kui soleerisid inglissarv ning harf, mis kõlasid suurepäraselt kokku, tekitades pehme ning ilusa meloodia.
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappis...
Sündis 1. aprillil 1931. aastal. Eestlane. Algne elupaik Paide. 1-aastaselt kolis Võrru. 4-aastaselt asus elama Tallinnasse, kus elab tänaseni. Pere ainus laps. Perekond Ita ema oli range venelanna. Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). Filmi- ja teatrimaailm 10. klassis osales edukalt olümpiaadis Kutsuti näiteringiga liituma. Samal aastal pakuti nimiosa Arbuzovi ,,Tanjas".
ka selles muusikalis. Näitlemine oli väga usutav ja vaatamisrõõmu pakkuv. Laste osades olid vist, kuna polnud tuttavad varasemast Robert Sasorin, Laura Danilas, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, kes olid küll täiesti tundmatud noored näitlejad, kuid mängisid hästi. Muusikali lavastajaks on Ain Mäeots, kes on silma paistnud mitmete teistegi lavastustega nagu näiteks ,,Don Juan", ,,Dektetiiv Lotte" jms. Lavastaja oli oma tööga väga hästi hakkama saanud, kuna kõik läks sujuvalt. Muusika oli kirjutatud Richard Rogersi poolt, kelle looming on väga meeldejääv. Sellest muusikalist jäi meelde kõige enam laul Do-Re-Mi, mida laulis Maria koos lastega. Laulusõnad on kirjutanud Oscar Hammerstein II. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, kelle juhtimisel lavastuse muusikaline pool väga hästi välja tuli.
Raamatu kaantel on kujutatud nelja tudengi mängu, kus nad valivad ühe tiku. See kes saab pikema tiku ja lühema tiku saaja peab seda täitma. Raamatu algus jättis väga tuima tunde ning ei tundunud väga huvitav, kuid sündmustevoog ja huvi kasvas lugedes ning lõpuks saigi raamat läbi. Autor oskab väga hästi võrrelda asju omavahel, põigata teemast täielikult kõrvale kui ka teksti väga huvitavalt kirja panna. Diana Leesalu on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Diana Leesalu romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaani võistlusel ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva
Armastus, surm ja auahnus - kõik kulla nimel Mina vaatasin filmi “Gold” (algne pealkiri “Oro”), mis tuli välja aastal 2017. Filmi lavastaja on Hispaania stsenarist Agustín Díaz Yanes ja peanäitlejad on Raúl Arévalo, Bárbara Lennie, Óscar Jaenada, Jose Coronado ja José Manuel Cervino. Film võtab aset aastal 1538 ja räägib grupist Hispaania sõduritest, kes lähevad Amazoni vihmametsa, et leida legendaarne kullast tehtud linn Teziutlan, et Hispaania impeerium saaks selle enda alla võtta. Film võtab aset Amazoni vihmametsas, mistõttu on see visuaalselt väga tumedates toonides,
- komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment lava ja saali eraldusjoone lõplik kadumine, näitlejate ja vaatajate muutumine mingi ühise tegevuse osalisteks ning teatri kui kunsti ülekasvamine. Genoteksti - mõtteline konstruktsioon, mis väljendab draama ja teatri ühismõõtmelisust,
Retsensioon ,,Rigoletto" 6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto
kuulamas perega üht suurejoonelist kontserti, ,,Sõbrad sõiduvees" Marko Matvere ja Margus Põldsepa esituses. Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise auhinna, parima meesnäitleja preemia ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia. Ta on ka ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist ning teinud ka teletööd, näiteks mängides ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Kontserdi teine esineja Margus
tegelase olekut ja enesetunnet pärast kolme päeva joomist ning töölt lahti laskmist. Kui alguses tundub pealkirja, osatäitja koomikutuntuse ja süzee põhjal, et tegemist on komöödiaga või vähemalt et oodata on palju nalja, siis tegelikkuses on selle kõige taha peidetud väga kurb lugu inimelu raiskamisest ning argielu eest peitupugemisest. Naerda saab, sest lugu ise on nii mõnegi koha pea üpriski jabur ja Seppa tegelaskuju taustategevus lugu jutustades on väga läbi mõeldud lavastaja poolt, ent pigem tekitab kõik kokku vaatajais kaastunnet. Kui kogu teatrimaastik on hetkel suurtes finantsmuredes ja Tiit Palu intervjuu Postimehele avas kardinatagused sellest, kuidas valitakse suurtes tetarihoonetes mängitavaid etendusi selle järgi, et kas etendus meelitaks saali masse, tundub olevat see minu jaoks pisut just taoline projekt. Etenduse peaosalise nimed kõlavad minu arvates just kokku nii. Samas see ehk on taotluslik ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
