Vapsid hakkasid kritiseerima kehtivat korda 4.Miks sai Eestile 1930nd aastatel saatuslikus et demokraatlik kord kaudus vaikival ajastul Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome) 5.Võrrelge 1920a ja 1938 eesti põhisedust ning tooge välja peamised erinevused? 1920. ühekojaline 100 liikmeline, riigipea riigivanem 1938 kahekojaline, , riigipea president 6Kuidas sekkus Eesti põllumajandusse ja tööstusse peale suurt majandukrii? Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse .7Miks ei kujunenud Balti sõjalist llitu , mis oleks meid kaitsenud venemaa eest? Piiritülid Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. Paljud riigid püüdsid liitu otsida vanade riikidega (Rootsi, Taani) 8.Miks loobud eesti 1930nd inglismaale suunatud orientatsioonist saksamaa kasuks`? .Arvati, et Saksamaal on piisavalt võimu vastuhakuks NSV Liidule
Läti aladega. Tänu raudteele tihenesid Eesti erinevate piirkondade omavaheline ning arenes sisekaubandus. Soodustas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad Domineeris mõisamajandus. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Kasutati uusi agrotehnilisi võtteid, mis levisid ka talurahva hulka. Jätkus talude päriseksostmine. Paljud talud olid ostetud võlgu ning mõisnikele tasuti renti. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja teravilja kasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. Peamiseks põllumajandusharuks sai hoopis piimakarjakasvatus. Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisosaks. Toimus põllumajanduse intensiivistumine. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele. Maaharimise
lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944. Eesti sai ainult olla paartundi iseseisev kuna Eestil polnud sõdureid et punaarmeed tagasi tõrjuda . Paljud valitsuse liikmed langesid nõukogude repressiivorganite kätte. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed Eestis. Eesti sai rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu hävitatud ,Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad olid purustatud, sadamad ja sideliinid ei toiminud , tööstus ja põllundus langes ,rahvaarv vähenes 200 tuhande võrra. Kuidas sai Eestlane valida millised armees võidelda? Eestlane ei saanud valida kelle poolel sõdita sest punaarmee sundis neid nendega koos tööd tegema
1. Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22. Julupakki oli lisatud pallgi. 23
eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule. Algul vabatahtlike kogunud sakslased läksid järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikena osalesid sõjas metsavennad. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse, kuid eestlased olid saksamaa poliitikas solvunud, et vähesed läksid vabatahtlikuna sinna. Kui saksamaa kapituleerus, langesid sõdurid punaarmee vangi. Kõige rohkem taheti võidelda oma kodumaa eest, kuid seda ei saadud. Paljud pettunud mehed läksid koos naiste jalastega Soome Saksa mobilisatsiooni eest. Nendest moodustati 200. jalaväerügement, kuid sõjas nad võidelda ei saanud. Enamik soomepoisse tuli tagasi eestisse. Paljudele inimestele ei meeldinud Nõukogude okupatsioon ja seetõttu põgeneti üle mere Rootsi, sealt edasi läände (saksamaa, ameerika, kanada jne). Arvati, et Eesti isesesvus
Kuna tehnika vilja ei söö, siis tekkisid vilja ülejäägid ja selle tagajärjel vilja hind langes. Konkurents oli puudulik. Riigis olid impordi piirangud. Olemas olid riigi toetused, kuna riik võttis suuna põllumaj arengule. Arvati, et L-E turul ei suudeta vilja müüa. II EV- Kolhoosid nõrgenesid, oli avatud turg. Inimesed hakkasid suure hooga ehitama , aga ehitamise käigus avastati, et napib ressursse. Maaelu üritati põhja lasta kuna maa hinnad langesid. Välismaalased ostsid maad ära. EL-ga liitudes kasvas maahind järsult. EL-ilt on võimalik saada mitmeid põllumaj toetusi. Kõik mis tehti I EV aeg , tehti nüüd 180 kraadi teisiti. Väliskaubandus perioodil 6-12. Sajand Oli väliskaubandusõigus. Põhiliselt eksporditi vilja ja rauda. See oli rahvaste rändamise aeg. Rajatakse linnuseid, Eestisse tulevad relvad ja rukkis. Paranevad tööriistad. Mindi üle 3 vilja süsteemile:talivili,suvevili,sööt
pererahvas 35-40% sulasrahvas 25-30% vabadikud (popsid) 25% mõisateenijad 10% Maata rahvast (60-65% talurahva üldarvust) sai tulevikus palgatöölised nii linnas kui maal Probleemid ja uuendused põllumajanduses Mõisnike ja talupoegade rahavajadus sundis otsima uusi sissetulekuallikaid ja intensiivistama tootmist. 1. 1820. aastatel satub viinapõletamine kriisiseisu (oli olnud mõisnike tähtsaim tuluallikas), sest Lõ-Vm-l toodeti odavamalt. Viina hinnad langesid ja mõisnike tulud samuti langesid 2. Kartulikasvatus hakkas levima 18. saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel.
üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. §15. Suure kriisi aastad Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond.
Ka Rob Royga, ilma, et ta seda ise teadnud oleks. Rob juhatas Francki vanglasse Oweni juurde, kelle nad sealt vabastasid raekohtunik Mr.Javieri abiga. .Franck sõitis mägedesse, et saada tagasi oma isalt varastatud pabereid. Ta sõitis koos Mr. Javieri ja Andrewga. Mägedes peatusid nad ühes trahteris, mille perenaine neid küll alguses sisse ei tahtnud lasta, aga lõpuks nad ikkagi said sinna ööbima. Sõid, jõid, kaklesid paari mägilasega ja heitsid magama. Aga kõrtsis langesid nad ohvitseri kätte, kes pidas neid Rob Roy salakuulajateks. Hommikul asusid nad teele, sest ohvitser Thorton tahtis, et Franck ja Mr. Javier juhataks nad Roby juurde, et see kinni võtta. Teel pids nad kinni Roby naine- Helen oma salgaga. Nad pidasid maha võitluse, mille võitis Helen. Mr.Javier ja Franck langesid Heleni salga kätte, kes veel ei teadnud, kellega tegemist on. Enne, kui ta jõudis lasta nad mägijärve visata saabusid Heleni
a 93%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi, vähenes teravvilja saaks ja loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930.a lõpuks, tagajärjed olid nii rängad et NSV Liit ei toibunudki neist Suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et kindlustada oma võimu, mis on tuntud suure terrori nime all. Stalin hakkas vaenlastest puhastama ka komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed, tihti langesid terrori alla need inimesed, kes Stalinil oli aidanud terroriaparaati üles ehitada 1934.a langes Stalini käsul korraldatud atendaadis üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemrahvuslased, hukati enamasti esikommuniste, eestlastest Jaak Anvelt, Hans Pöögelmann
Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad, piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu-, Saare- Lääne-,Kuramaa piiskopkond. Kirikuõiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13. sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsile.
Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat
jaamale . - Valitsus reageeris kiiresti , ülemjuhatajaks kutsuti tagasi LAIDONER : kes saatis soomusrongid narva piirile - Keskpäevaks oli riigipöörde katse maha surutud Majanduskriis 1930 aastatel - 1929 algas ülemaailmne majanduskriis - Majanduskriis jõudis eestisse 1930 - Kõige enam kannatasid ettevõtted mis tootsid välisturule , põllumajandustoodangu hinnad langesid. Ka ettevõtted läksid pankrotti , üle eesti levis pankrott. Kasvas tööpuudus mida riik püüdis leevendada hädaabi töödega - Kriisi põhi oli 1931 -1933
· Aadam-elas 930aastat · Eeva-Aadami naine · Iisak-Aabrahami poeg, 60aastaselt sai kaksikud:Eesav ja Jaakob, elas 180 aastat · Noa-Lemeki poeg (adami järeltulija) , tal oli 3 poega, Noa laev, 40päeva+ööd sadu · Kain-oli eeva poeg, põllumees · Aabel-oli eeva poeg , pudulojuste karjane · Soodom-kunigas oli Bera, ülejäänud põgenesid mäestikku aga selle maa ja gomorra kuningad põgnedes langesid maapigi aukudesse, jumal laskis selle linna ja tema ümbruskonna hävitada, sest seal elasid halvad inimesed, nende linnade peale laskis jumal sadada väävlit ja tuld, · Gomorra-kuningas oli Birsa, jumal laskis selle linna ja tema ümbruskonna hävitada, sest seal elasid halvad inimesed · Lott-Haarani poeg, rööviti ära ja Aabram läks teda päästma, ta elas Soodomi ja Gomorra linnades, tema tütred mõlemad magasid temaga ja said talt mõlemad ühe poja,
olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest suremus oli kõrge, siis hiljem, 20. sajandi alguses, kui suremus langes, tõusis ka laste emotsionaalne väärtus. 2. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad?
kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel ·Esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. ·19. sajandil uuendas Aristide Cavaille-Coll orelit suurendades seda. ·Orelili on 5 klaviatuuri, 7374 toru. Kooriorel ·Sellel on 2 klaviatuuri, 1 pedaal ja 1840 toru. · Kasutati peamiselt tseremooniatel. Jumalaema katedraali kell
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vasta...
Püüdlemine integratsiooni poole (Araabia Liiga) Araabia maade tippkohtumised (Nasser) vastasseis Iisraeliga Araabia maade vastasseis Iisraeliga Palestiina Vabastusorganisatsioon e PVO (1964) Eesmärk: Iisraeli asendamine Palestiinaga Vahendid: terrorirünnakud Palestiina rahva esindaja Kuuepäevane sõda Toimumisaeg: 5.12. juuni 1967 Konflikti osapooled: Süüria, Egiptus ning Jordaania Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuväed) Hiljem Iisrael vastupealetungile (Niiluse delta, Siinai ps) Sõjategevuse lõpp ÜRO nõudmistel, vaherahu Sõja tagajärjed
maades. Egiptuses, Mesopotaamias ja Väike-Aasias tekkisid kreeka pärased linnas. Hellenistliku kultuuri on tänapäeval suuresti imetletud, kuna kõik teaduses kasutavad väljendid on pärit sellest ajast. Üks eredamaid näiteid kultuuris on teaduse areng .Aleksandrias raamatukogu juhtinud Eratosthenes, kes tegeles astronoomiaga, geograafiaga ja ajalooga arvutas välja Maa ümbermõõdu, mediaani pikkuse ja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis langesid keskpäeval erinevate laiuskraadidel. See ei olnud küll päris täpne kuid ta oli esimene kes seda üritas. Ta oli suureks eeskujuks teadlastele, kes uurisid Maa geograafiat. Tänu temale kujunes inimestel kujutlusvõime Maa suurusest. Tähtsal kohal Hellenistlikul perioodil oli filosoofia. Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele . Epikuros ja tema järglased uskusid et kuna me kõik koosneme aatomitest, siis surm on vaid hingeaatomite lagunemine.
VanaLiivimaa sise ja v2lissuhted 10/12/2008 19:17:00 Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid
Tasuja oma salgaga millest osa oli langenud ratsutasid Tallinna poole:kohale jõudes Tasuja teadis kohe, et siis enam võitu lootust pole. Raud riietes rüütlite vastu ei sa talupoegade hulk,sest puudust vajalik väljaõppe ja varustus. Tasuja hüüdis ,,Siin ilmas pole meil midagi enam teha". Vennad hüüdsid ,,Sureme surmates". Tasuja sundus vaenlase tihedamasse salga ja tappis ühe ohvri teise järel. Tasuja sai veelkord veriseks Tasujaks. Vennad langesid üks teise järel, aga Tasuja mõõk välkus ikka. Viimaks välkus Tasuja mõõk hästi kõrgele ja langes. Vaenlased kogunesid langenud laiba üle.1346. Aastal müüs Taani kuningas Eestimaa , mille ordumeister juba enne pandiks oli võtnud, 19000 hõbeda marga eest Saksa ordule
· oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine · kodanikkudes isamaaliste ja rah e tunnete süvendam · rahva ke alise kasvatuse arendamine · teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pa nakse. Kaitseliidu likvideerimine 1940 · Kaitseliit likvideeriti kui uuele okupatsioonivõimule ohtlik rahvaorganisatsioon 27. juunil 1940 president Konstantin Pätsi seadlusega. · Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peag seisvat vastupanu okupatsioonile. · Vastupanuliikumisest kasvas välja metsa endlus. kaitseliidu ülemad aastatel 1918-1940 · Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. · kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919) · Eduard Alver (4. aprill 24. oktoober 1919) · polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 29. märts 1920
Autotööstuse analüüs ajavahemikul 1960-2010. 1960.aastatel oli suurimaks autode tootjaks USA, kes andis 51,4 % kogutoodangust. Järgnes Saksamaa 14%-ga, Suurbritannia 10,4%, Prantsusmaa, 9,0% ja Itaalia 4,6%. Maailma kogutoodang oli 13 mln autot. Lisaks Jaapanile väiksed tootjariigid olid veel Kanada, Hispaania ja Brasiilia. 1989. aastatel astus autotooandgu maailma Lõuna-Korea, mille osatähtsus oli 2,5%. Saksamaa, USA ja Suurbritannia osatähtsus 89. aastatel langes. Suureks tootjaks sai Jaapan, selle maailma osatähtsus oli 25,5%. Maailma kogutoodang oli 31,4 mln. 1995. aastal hakkasid autotoodanguga tegelema Hiina, India ja Mehiko, kõigi eelnevalt mainitud riikide osatähtsus oli 3,5%. Oma positsioone kindlustasid Lõuna-Korea, Hispaania, Kanada ja Suurbritannia. Langes Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, USA ja Jaapani osatähtsus, kuigi Jaapanil oli endiselt tugeval positsioonil (20,6%). Maailma kogutoodang oli 3...
mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju poliitikuid, kes pooldasid Lääne-Euroopa valitsemiskorda ehk demokraatiat.1915. aastal lasi tsaar ametist lahti armee ülemjuhataja ning asus vägesid ise juhatama. See oli aga väga suur viga. Sest et kõik sõjalised ning ka muud kaotused langesid nüüd Nikolai II-le. Suurema osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid täielikus vaesuses ning vähesed neist oskasid lugeda ja kirjutada. Enamik suurlinnade töölistest elas agulites. 1916. aastaks oli venemaa oma ressursidest tühi, sest I maailmasõja tõttu oli tööstuses rõhk pandud sõjainventaarile ning suur osa põllumajanduses töötavatest meestest olid saadetud sõtta. Armees oli ligi 15 miljonit meest, nende seas ligi pooled töövõimelistest/ealistest meestest
oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu
inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei soodusta ka investeeringuid, sest ei tasu riskida sellega, et tuleviku kasud negatiivseks muutuvad. Deflatsioon on kahjulik ka laenu omanikele, sest raha pidav kallinemine muudab laenu tagasi maksmise palju raskemaks ja kahjulikumaks. Maailma suuremate deflatsioonide kogemused on olnud Suure Depressiooni aegu USA-s ja 1990-ndate alguses Jaapanis. Suure Depressiooni aegu langesid hinnad kolme aasta jooksul igal aastal 10%. Jaapanis kestis deflatsioon pea terve kümnendi. Jaapani toonane kriis, millega deflatsioon seotud oli, oli sarnaselt praegusega põhjustatud varade hindade mullistumisest ja krediidibuumi lõppemisest. Lühiajaline deflatsioon oleks võib olla isegi kasulik, sest see muudaks inimeste elu odavamaks ja lihtsamaks. Inflatsiooni kardetakse, sest kui kuuldakse, et raha väärtus langeb ja hinnad tõusevad, siis rahvas mõtleb, et neil läheb elu raskeks
Ajaloo arutlus II MS järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks. Vastamisi olid demokraatlikud lääneriigid ja idablokk ehk kommunistlike riikide leer. Vastasseid oli väga terav. Ohvrite arv ning tekitatud majanduslik kahju ületasid mitu korda I MS kaotusi. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Üliriikideks muutusid USA ja NSV Liit. Kahe poole vahel otsest sõda ei olnud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seda hakati nimetama külmaks sõjaks. USA trumbiks olid Turmani doktriin ja Marshalli plaan, mis pidid andma USA-le eelise võistluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. NSV Liit lootis Berliini blokaadi abil oma mõju suurendada, kuid see ei andnud loodetud tulemust
poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine. Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele. Maailmasõda tekitas ka Itaaliale suuri raskusi. Väga paljud inimesed langesid rindel. Sõja- aastail tekkis ka tohutu välisvõlg. Itaallaste sõjalised oskused polnud eriti head, kogu sõja vältel suutsid nad võita vaid ühe lahingu. Tihti vajati liitlaste abi ning Pariisi rahukonverentsil ei suhtunud need itaallastesse kui võrdväärsetesse partneritesse, vaid kohtlesid viimaseid üleolevalt. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Arvan, et diktatuuride tekkepõhjuseid oli väga mitmeid
nime all keisriks ja tema isa Iisak II taastati kaaskeisriks. Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IVl, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad vihastre linnaelanike rünnakute ohvriks. Aleksios oli sunnitud saatma oma liitlased laagrisse teisele poole Kuldsarve lahte. Linnas oli sellegipoolest veel taplusi. Kui ristisõdijad ründasid moseed, mille nad oma jahmatuseks kristlikust linnast leidsid, põletati suur osa linnsst maha. Vastuseis Aleksios IVle kasvas, ning üks tema õukondlastest, Aleksios Dukas Murtsuphlos, kukutas ta ning laskis ta kägistada. Aleksios asus ise troonile Aleksios V nime all. Iisak
germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad rüüstasid korduvalt Väike-Aasiat ning ründasid kolmel korral koguni pealinna Konstantinoopolit. Väike-Aasias suutsid Bütsantsi keisrid oma võimu siiski säilitada. Kreeta vallutamisega X sajandil saadi Egeuse meri kindlalt Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Võidud araablaste üle Süürias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Väike-Aasia julgeolekut.
8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku. Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela. Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased NSVL relvajõud II maailmasõjas:
Miljonid inimesed pidid kodudest lahkuma, sakslased töid vöörast orjatööd sisse. Esialgu lahkuti kodudest Sakslaste pärast, 1944/45 kardeti NSVL'i ja loobuti kodudest läänesse. Tuhended linnad olid hävitatud, tehased, vabrikud, sillad hävitatud, põllumaad ja kariloomade arv vähenes üle poole võrra. Miljonid inimesed jäid ilma peavarju ja elatusvahenditeta. 13. Mis on uus jõudude vahekord maailmas peale 2. ms? suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias
8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku. Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela. Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased NSVL relvajõud II maailmasõjas:
Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu all kokku. Kui ristisõdijad, kes olid tõrksad ühtse juhtimise suhtes, Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusile suure üllatusena. Aleksios I Komnenosel õnnestus aga ristisõdijatelt vasallvanne saada ja ta suunas ristisõdijad oma maadelt edasi. Teekonnal Püha haua poole saatis läänekristlasi edu. Üksteise järel langesid ristisõdijate kätte 1098. aastal Edessa, millest sai ristisõdijate esimene riik, ja Antiookia. 1099. aastal pärast kuuajalist piiramist saadi enda alla ka Jeruusalemm, mis oli olnud aga sõja peamine eesmärk. Samas üritati vallutatud riikides kehtestada feodaalset hierarhiat, kuid see ebaõnnestus. Pärast sõda moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust, milleks olid Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik
feodaalkorraga. 8 sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne-
Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada
Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige esimene laul muusikalis kirjeldas laulja armastuse otsimist ja emotsioonide kirjeldamist. See laul andis ka ülevaate kogu toimuvast näitemängust. Teose viimane laul võttis aga kõik näidendis olnud sündmused ja tegemised kokku. Esitasid seda peaaegu kõik näitlejad kes laval käisid
lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise
· Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega Linnakodanikud olid sakslased, feodaalid olid sakslased ja talupojad olid eestlased · Ülemkiht elas põlisrahvast eraldi ehk müüriga eraldatud · Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates
Hiinas algas kiire majanduskasv, elatustaseme tõus, maa on kiiresti moderniseeritud. 5. Indoneesia pärast II maailmasõda. Riigis kehtestati diktatuur: parlament saadeti laiali, presidendi kätte koondus nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine.Majanduslik olukord: vähenes eksport, langesid palgad, kasvas inflatsioon. 1964. Toimus riigipööre.: esiplaanile kerkisid islamiparteid, kuulutati välja nn avatud uste poliitika, olulist rolli omab sõjavägi, presidendiks saab Suhartos., kommunistid tõrjuti kõrvale. 8. Lähis- Ida rahuprotsess. Enamik palestiinlasi jäi iisraeli territooriumile ning sellest hakaksid tulenema hädad- hoogu sai terror, süvenesid majandusraskused. Araabiamaad kehtestasid kõrged naftahinnad, eelkõige iisraelile. Tekkis olukord kust kõik hakkasid
1 ülemaks kapten Anton Irv Soomusrongil asetsenud kahurist tulistati ka esimene kahurilask Eesti Vabadussõjas Soomusrong Nr.1 sai aja jooksul palju täiendusi Rong oli oma lahingutega väga edukas Hukkumised Kuna soomusrongid täitsid oma rolli suurepärastelt siis olid kaotused üpriski väikesed: Kuperjanovi partisanid kandsid suurimat kaotust, nende ridadest langes 70 Soomusrongi nr 2 koosseisus teenisid Vabadussõja ajal 727 isikut, nendest langesid 50 Teiste üksuste kaotused olid 50 piires Kokkuvõtteks Soomusrongid mängisid äärmiselt olulist rolli kaitses kui ka vasturünnakus Soomusrongid mängisid olulist, kuigi suuresti psühholoogilist rolli edu saavutamisel vaenlase vastu, külvates punaarmeelaste ridadesse hirmu Kokku oli 6 laia ja 5 kitsarööpalist rongi Soomusrongide suurimaks plussiks oli nende liikuvus Kasutatud kirjandus PILDID: http:// www.aegviidujaam.eu/images/stories/soomusrong/065160p_1519x1000.jpg http://www
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad
Erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuteks ning seetõttu hakkas sõjapidamine venima. Vägede moonastamisel tekkis raskusi sest venelased kasutasid põletatud maa taktikat. Karl XII pöördus suunaga Ukraina poole lootes sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa ning lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. Karl XII pääses aga paari tuhande mehega Türgisse. Kuna olukord muutus Rootsile lootusetuks, loovutati valdav osa oma valdustest Saksamaal. 1721. aastal kirjutati Soomes alla Uusikaupunki rahuleping Venemaaga ning see lõptetas ka Põhjasõja. Rootsi sai Venemaalt tagasi Soome, kuid Venemaale oldi sunnitud andma Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala.
Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laastas nii eestlasi kui ka vaenlasi (eriti rootslasi) ja kuna keskajal ei olnud meditsiin ning hügieen nii arenenud kui tänapäeval ja haigused levisid kiiresti, vähenes rahvaarv kiirelt. Nii tavainimesed kui ka sõdurid langesid raske tõve ohvriks, mis tõttu tuli sõlmida paariks aastaks nii öelda vaherahu, kuni katkuepideemia on möödas ja rahvas taastunud. Teiseks teguriks, miks eestlased kaotasid võis olla Eesti sõdurite varustus, mis ei olnud kiita. Suur osa heast varustusest (näiteks mõõgad, turvised) olid külavanemate-pealike käes,mis jättis ülejäänud sõdurid üldiselt kehvemate sõjariistadega ning kehakatetega, mis
Eesti , USA ja Soome õpilastel olid tulemused üsna võrdselt jaotatud ja näitasid, et millegi pärast erilist muret ei tunta. Vene õpilastele tekitavad muret juurdepääs haridusele ja töö saamisele ning interneti kasutamise võimalused. Need vastused näitasid ka seda, kui palju mõeldakse tulevikule. Õpilased pidid leidma loetelust hea elu tunnuseid, küsimuse keerulisus seisnes lihtsalt ühiskonna ja mitmekultuurilise ühiskonna ära tundmises. Enda mõeldud vastusevariantidest langesid kokku turvalisuse ja armastuse lisamine. Veel oli võimalus välja tuua ühiskonna kolm kõige vajalikumat muutust. Eesti noortel oli kõige rohkem kooli ja haridusega seonduvaid ideid. Veel esines korduvalt soovi, et ühiskond oleks avatum, et loodushoiule pöörataks rohkem tähelepanu, et oleks rohkem sotsiaalseid garantiisid ning et inimesed oleksid võrdsemad. Vene noorte arvates võiks suurendada ühiskonna avatust ning taotleda vastastikku suuremat lugupidamist ja tolerantsust.
“Et uuesti sündida,” laulis Gibreel Farishta taevast alla paisatuna, “pead sa kõigepealt surema. Ahoi! Ahoi! Et maanduda emakesele Maale, tuleb kõigepealt lennata. Ta-taa! Takathun! Kuidas küll jälle uuesti naeratada, kui sa kõigepealt nutnud ei ole? Kuidas küll võita kallima südant, härra, ilma sügavalt ohkamata? Baba, kui sa tahad uuesti sündida...” Vaevu enne koitu ühel talvehommikul, uue aasta esimesel päeval või selle ringis, langesid selgest taevast ja suurest kõrgusest - kakskümmend üheksa tuhat kaks jalga - ilma et neil langevarju või Tunnustused 1981 Bookeri auhind 1992 Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind Teosed Romaan “Grimus” Romaan “Shame” Romaan “The Satanic Verses” Romaan “The Enchantress of Florence” Teosed eesti keeles "Mauri viimne ohe", tõlkinud Kersti Unt, Varrak 2001 "Kesköö lapsed", tõlkinud Aet Varik, Varrak 2009 AITÄH TÄHELEPANU EEST Viited
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad
Kaupade ületootmine (kaupu toodeti rohkem kui inimesed neid suutsid osta), vale majandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea). Majanduskriis algas USA-st ja kuna paljud teised riigid olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5. Päeva pärast meenutasid USA börsid hukkuvat laeva. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Kriis tõi esile palju tundmatuid hädasid. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus , mis tõi kaasa nälja (Kuigi vahel hävitati suurte vagunite kaupa vilja ja muid toiduaineid, et suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu.), vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid
Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
